KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadess...
riboflaviin kala, õllepärm, ning suunurkade stressi teket kaunviljad, spinat lõhenemist B5, PP niatsiin, õllepärm, maks, põhjustab põhjustab südamerütmi nikotiinhape, piim, munad, nahapõletikku, nõrkust, häireid, kusihappe- ja Vitamiinid kaunvili, kanaliha, nõdrameelsust liigsuhkurveresust, nikotiinamiid jäme nisujahu, kiilaspäisust röstitud kohvioad kalamari, sardiinid, põhjustab rasva
Lääts (Lentil) Lääts kuulub kaunviljade hulka, üheaastaste rohttaimede perekonda, liblikõieliste sugukonda. On olemas 10 läätse liiki. Ainus viljeldav liik on harilik lääts (Lens culinaris). Lääts on 25-40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Õied on valkjad või õrnsinised. Ta on üks esimesi põllukultuure. Vili on lame, lühike kaun, sisaldades ainult 1-3 seemet ja seetõttu on lääts saagikuselt väga tagasihoidlik. Seemned on seibikujulised läbimõõduga 3-9mm. Idulehed oranzid või kollased, harva rohelised. Läätse kasvatatakse peamiselt söögikultuurina nüüdisajal enim Kanadas ja Indias. Tema seemnetest valmistatakse suppi ja putru. Mitte vähem tähtsad pole ka kruubid ja jahu.
4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid jne. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Ennekoormust 30-60 minutit ei tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu võikiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikute rikkad ja rasva vaesed toiduained on nuudel, riis helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid).
· Toiteväärtuse arvestamine · Looduslikud · Vanemate toitumiskäitumine · Meditsiinilised · Kulinaarsed · Usundilised · Hügieenilised · Eetilised · Nüüdiaegsest eluviisist tingitud Toiduained · Range vegetarsimi korral kasutatakse toiduks ainult taimse päritoluga toiduaineid. · Teravili · Puuvili · Juurvili · Aedvili · Pähklid · Seemned · Seened · Õlid Toiduained · Põhiliseks valguallikaks on tera- ja kaunvili ning pähklid · Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest. · Süsivesikuid saab aed- ja puuviljadest Taimetoidu plussid · Vähene rasvumine · Väheneb südamehaiguste risk · Väheneb kõrgvererõhu risk · Rohkelt C-vitamiini ja mineraalaineid · Kasutatakse vähe rasva ja keedusoola · Suureneb maitsetaimede kasutamine Tamietoidu miinused · Ei saa valke, aminohappeid, vitamiin D ja B12 · Riboflaviini · Katltsium · Raud · Tsink
Libilikõielised Hernes Kasvab mineraalmuldadel Võib kasvatada erinevate kultuuride järel On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet Põõsas on tavaliselt üsna tihe,5060 sentimeetri kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik.
täistera hommikusöögihelbed, põletikku ning suunurkade lõhenemist õllepärm, kaunviljad, spinat B6 püridoksiin, pähklid, leib, avokaado, põhjustab nahapõletikku, suunurkade põhjustab mälu- ja püridoksamiin banaanid, pärm, kaunvili lõhenemist, käte ja jalgade krampe koordinatsioonihäireid B12 kobalamiinid põhjustab piirdenärvisüsteemi põhjustab allergilisi reaktsioone haigestumist, suurpunalibleaneemiat, huulte pragunemist
· Maisihelbed · Tärklis, siirup, piiritus KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Hernejahu,rukis,oder,nisu Süüakse,juuakse keefiri, hapupiima ja jogurtiga KAUNVILJAD Hernes · kooritud · koorimata · terved · tükeldatud · hernejahu- kasutatakse erinevate kala, vorstide ja lihatoodete paneerimisel Uba · aeduba ehk harilik ehk Türgi uba · põlduba Lääts Soja SOJA · Kaunvili milles on 2-5 seemet · Aasias tähtsaim valguallikas aastatuhandeid · Valgus, soojus,niiskus · Suurima külvipinnaga kaunvili maailmas · Valmistatakse liha, piima, juustu, sokolaadi,margariini, seepi, linoleumi, tekstiili, plastmassi, leiba, kondiitritooteid, õli jne... · Tofu- soja juust · Taimetoitlastele asendab liha, saavad vajalikku toitaineid · Sojakontsentraadid · Bodysoja, femisoja, mistersoja, bioaktiiv
peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis Aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi Lähisekvatoriaalses vöötmes 2526ºC Kohev muld Vajab niiskust India, Hiina, USA, Nigeeria Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Päevalill Üks väheseid PõhjaAmeerikast pärit kultuurtaimi Indiaanlased on teda kasutanud vähemasti 5000 aastat Euroopasse jõudis 1510. aastal Eelistab sooja temperatuuri Mõõdukas parasvööde Ei vaja palju niiskust, mõõdukalt sademeid Kasvab hästi liivastel ja savistel muldadel Armastab päikesevalgust Hispaanias, USAs, Brasiilias, Argentiinas Seemneõli kasutamine: küpsetusõlina, margariini
Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus
MAAPÄHKEL Mõista, mõista, mis see on: koor all, koor peal, liha keskel. Maapähkel ehk arahhis (botaanikas harilik maapähkel, argikeelselt hiina pähkel, ladina kee- les Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim. Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi-
4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikuterikkad ja rasvavaesed toiduained on nuudel, riis, helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid).
Juurtel erakordselt suur veeimemisvõime. Tugeva põua korral kasv peatub. Valgus.valgusnõudlik taim. Külviread põhja-lõuna suunaliselt(lisab saaki 6-10%)- intensiivn fotosüntees tera täitumisest valmimiseni . umbrohtumus ja tihe külv vähendvad saaki . Muld.viljakas , toitaineteriks, mitmesugused mullatüübid, mulla pH 6,5-7,5 . Talub ka happelist mulda. Agrotehnika *Vegetatsiooniperiood 55-115 päeva. *Eelvili: ei talu endale järgnemist . Parimad : mustkesa, kaunvili, kartul , põldhein . Eelviljaks ei sobi mais sest neil ühised haigused. Väetamine *Põhiväetis orgaanika ning külvil paiklikult kompleksväetised. Kasvuajal pealtväetisena P ja N mis soodustab kõrsumist. Külv *seemnete kalibreerimine ( ühtlane tärkamine) *seemnete puhtimine *optimaalne külviaeg kui mulla temp 12-15 kraadi. *külvisenorm 8-30kg/ha e 200-500 idanevat seemet ruutmeetriile *külvisügavus 3-8cm
(5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. Niatsiin - maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus. B6-vitamiin - veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üleerutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. Pantoteenhape - köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juuste, habeme, vuntside hallinemine. B12-vitamiin - maks, neerud, räimed. (0,002-0,004).
Üld kg/ha min Org kokku N 78.7 34.7 10.4 45.1 P 10.0 2.2 1.9 4.1 K 30.2 11.8 10.0 21.8 2007...2011 Tera- ja Põllukultuur kaunvili Taimetoite- Kasutatud väetiskogus Eemaldatak Bilanss element kg/ha Üld aktiivne saagiga üld aktiiv N 78.7 45.1 81.9 -3.2 -36.7 P 10.0 4.1 15.6 -5.6 -11.5
määret. Nakrad on väga õlirikkad ja neid lisatakse ka teistesse pähklivõidesse, et nende õlisisaldust tõsta.Vitamiinidest sisaldab India pähkel kõige enam A-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning mineraalainetest tsinki. MAAPÄHKEL Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel.Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga.Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähkliks nimetati. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi.Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India.Maapähklid
MK13-TE2 maitsetamiseks. seleen,vask,kaltsium, Mg Pole pähkel vaid hoopis Maapähkel e arahhis e Sarnaneb välimuselt oaga. kaunvili, mis valmib hiina pähkel Kondritööstuses,Aasias B-rühma vitamiinid mullas. kasutatakse kõikide liha- ja (tiamiin,riboflaviin,niatsiin köögiviljaroogade lisandina. ). Energeetiline väärtus: 620kCal 100 g kohta
viljakest + idujuur seemnekest Käbid Jugapuu "viljad" Männi seemned VILJAD Lihakad Kuivad mari avaviljad sulgviljad laguviljad kukkurvili seemnis jaguvili luuvili kaunvili teris lülivili õunvili kõder, pähkel kõdrake tõru kupar Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud vaarikas Vilikond mitmest õiest maisi tõlvik , ananass Liitvilikond eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku viigimari
põllumajanduslikku maad (sellest 59% renditud). Põllumajandustootmises kasutatavast tööjõust moodustas 52% omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted, kus töötas keskmiselt 9,8 töötajat. Põllukultuuride kasvupinnast moodustas suurima osa 2010. aastal jätkuvalt teraviljakasvatus 46%, järgnesid söödakultuurid 34,5% ning tehnilised kultuurid 16,5%. Kartul, köögivili ja kaunvili moodustasid kokku 3,3% (joonis 1). 2009. aastaga võrreldes on kahanenud teravilja ning suurenenud söödakultuuride osakaal, teiste kultuuride osakaal kogupinna suhtes on jäänud samaks. Eesti kalandus Kalanduse valdkonnas on esindatud Eestis erinevad suunad: kaug- ja rannapüük, sisevete kalandus ja kalakasvatus. Suurema osa kalast püüavad Eesti kalurid Läänemerest, kuid tööstuses ja kaubanduses on esindatud ka sisevete saak ja kasvanduste toodang. Läänemeres
Lehtkapsas ehk Kale Kähardunud, pikkavarrelised lehed Sinakad, punakad ja rohelised Maitselt kibe ja maitsetu Madalal temperatuuril töödeldes muutub magusamaks( talvel) Kasutatakse toorelt või töödeldult 3 korda rohkem kaloreid kui valgel peakapsal Dekoratiivkapsas Lehtkapsa erinevad liigid Ei sööda Kaunistamiseks Merikapsas Hallikas rohelised lihavad lehed Maitselt mõru, kibe Kasutatakse enamasti keedetult Kasvab looduslikult LEHTKÖÖGIVILI, VILIKÖÖGIVILI, KAUNVILI, TERAVILI LEHTKÖÖGIVILJAD Rohelised köögiviljad sisaldavad klorofülli ja on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest Iseloomulikuks on kiire valmimine Suhteliselt kõrge veesisaldus põhjustab kiiret riknemist Väga tundlikud etüleeni suhtes, seega ei sobi õuna, pirni, ploomi ja tomatiga kokku Mageda maitselised lehtköögiviljad Jõulisema maitsega lehtköögiviljad Säilitatakse jahedas ja niiskes Mahedamaitselised lehtköögiviljad Aedsalat
5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp? Kus esineb? Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2
· Mango · Koriander · Ingver · Bambusevõrsed · Oapasta · Tsillipasta · Tsilliõli · Sojakaste · Seesamiseemned · Austrikaste · Liiliapungad 2.Millised toiduained seal kasvavad ? Kala ja mereannid, linnuliha ja teised lihad, hane ja pardimunad, suur valik erinevatest teraviljadest nuudleid ja pastatooteid. Riis. Peale riisi kuulub põhitoiduainete hulka sojauba, mis on aminohappeid ja Brühma vitamiine sisaldav kaunvili. Sojaubadest tehakse sojaõli, sojajahu, sojakohupiima tofut, sojakastet. 3. Kas seal on toiduaineid, mille tarvitamine ei ole soositud ? Siuksed toiduained seal puuduvad. 4. Millised on söömiseks kasutatavad söögiriistad? Hiinas süüakse enamike toite söögipulkadega.Hiina söögipulgad, mida nimetatakse kuai zi (kiired väiksed semud) on tavaliselt 2325 cm pikad neljakandilised tömbi otsaga pulgad. 500
Kreeka pähklitest valmistatakse õli. Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi puuvilja ja juustusalatitesse, Erinevatesse soolastesse (külmad supid, riisiroad, linnu ja lambaliha, munatoidud, kastmed) MAAPÄHKEL Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel. Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka
normid Vastupidavusalad 1,2 1,5 g/kg Kiirusjõualad 1,5 1,7 g/kg Jõualad 1,5 2,0 g/kg · 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes o Sisaldavad rasvaslahustuvaid vitamiine A, D, E, K o Ajukoe talitlus, rakumembraanid jm.
VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili Paljasvili ainult sigimikust koosneb Rüüsvili sigimik ja teised õieosad Perikarp sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas) Vilikond mitmest õiest (mais, ananass) Liitvilikond eri õitest moodustunud Perigoon ehk lihtne õiekate üks ring õiekattelehti Kaheli õiekate esinevad tupp- ja kroonlehed
tulenevaid haigusi. Kasutamine toiduks: · India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. 100 g india pähkleid sisaldab: rasva: 42,2 g; proteiini: 17,5 g; karbohüdraate: 30,5 g; mineraale: 2,9 g; vitamiine: 4,15 mg; Energeetiline väärtus: 572 kcal/2,420 kJ. Maapähkel Maapähklil on mitu nime: Arahhiis, Hiina pähkel. Maapähkel ei olegi tegelikult pähkel, vaid hoopis kaunvili, mis valmib mullas. Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja magneesiumi. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset
Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina. Maapähkel Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel. Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga. Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele.
Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks Taastumisprotsesside kiirendamine Nõuded toidule: Toit peab olema süsivesikuterikas, soovitavalt kiudained koos väikese koguse valgu ja rasvaga. Sellise toitumise juures ei lõpe organismi süsivesikute varud. Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus. 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili, kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna). Toit peab olema ka kõrge toitainesisaldusega sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja mineraalide sisalduse ning energeetilise väärtuse vahel (täisteratooted, värske puu- ja köögivili, rasvavaesed piimatooted). Soovitavalt peab toit sisaldama küllaldaselt vedelikku, toidukordi peab olema 5-7 toidu ning tarbitavad joogid vähemagusad. VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEKS KEHTIV TOITUMISSOOVITUS
Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. Nagu paljud pähklid, tagab kreeka pähklite söömine normaalse seedetrakti talitluse. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 3,6 Kalorid 669 Rasvad 61,9 Valgud 14,3 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,3 (13,1) Tüüpiline tk kaal (g) spl(kuhjaga)=15g Pildil Kreeka pähkel Maapähkel Maapähkel on tegelikult kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, parandades vereloomet, osalevad neis sisalduvad ained punavereliblede moodustumisel. Maapähklites leiduvad eeterlikud õlid parandavad seedimist. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele.
Sisaldab 95% vett, suhkruid, vitamiine ja minaeraalaineid vähe, tähtis on aga organismi puhastav ja neerude tööd korrastav toime. Arvatakse, et lahustab neeruliiva ja -kive, sest sisaldab vastavaid aineid. Kcal annab vähe. Kulinaarias kasutatakse vähe, enamasti süüakse toorelt, kuigi sobib puuviljasalatitesse aga ka juustuga. 2.8 Kaunviljad On kõige valgurikkamad köögiviljad, koostiselt täiesti võrreldavad liha ja kalaga. Hernes Eestis kõige enam kasutatav kaunvili, mida isegi lapsed söövad meelsasti. On liblikõieline, seega kasulik mullale, sest tema juurte külge kasvavad mugulad, mis sis lämmastiku. Herneid on mitmeid sorte, õied valged, toored seemned rohelised, valmides kollased. Kaunad tavaliselt 5-7 cm pikad, üks tera 0,2-0,3 g. Sisaldab 2,5-3,5% mineraalaineid, 22-34% valku, 0,7-1,5% rasvaineid, 20-48% tärklist, 5,2-7,7% tselluloosi, E ja B grupi vitamiine, joodi, letsitiini, sidrunhapet. On arvestatav joodi alliks.
(puuviljamagustoidud, meega maiustused) roogadesse. Valmistatakse ka väga kvaliteetset toiduõli. 7 Maapähkel Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel. Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga. Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna- Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähkliks nimetati. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi. Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India.
haljassööt. · Kaunviljad seovad keskmiselt 60-150 kg/N hektari kohta. On head eelviljad enamikele põllukultuuridele. · Kaunviljad vajavad kasvuks teatuid kasvutingimusi. Kui kasvunõuded pole rahuldatud siis väheneb kaunviljade saak rohkem kui teraviljadel. Eriti sademete jaotumisest kasvuperioodil. Samuti kaunviljad lamanduvad ning ka kaunte pakatuminevalmimisel põhjustab seemnete kadu. HERNES · Parasvöötmes levinuim kaunvili. On kasvutingimuste suhtes leplik kultuur. Seemned on maitsvad ja sisaldavad keskmiselt 22-35 % toorproteiini. · Herne vars on nõrk, lamanduv ja mitmesuguse pikkusega. Pikavarrelised sordid annavad suure haljasmassi kuid seemnekoristus on raskendatud. · Nüüdisajaks on aretatud madalakasvulised tüviherne kui ka lehetud hernesordid. Lehetutel sortidel on lehed muundunud köitraagudeks. Sellised herned toetavad üksteist kasvuajal ning ei lamandu. Herne kasvufaasid
valmistamiseks. Vasika v veisejalgadest, vasikapeadest. *Fümee-suppide ja kastmete maitsestamiseks kasutatav tarretuv kontsentreeritud pruun puljong. Keedetakse pruunistatud kontidest v lihast, praejääkidest. 10. supid tükeldatud toiduainetest- * bors peet, liha, (seened). Magushapu. Serv hapukoore ja maitserohelisega. * rassolnik hapukurk, liha, kapsasköögivili. Magushapu * seljanka sibul, hapukurk, tomatipasta, liha. * minestrone peekon, sink ; sibul, kapsas, kaunvili, riis. Serv riivitud juustuga 11. püreesupid- 60%supivedelikku ja 40% muid toiduaineid(köögivilju, seeni, juutu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju). Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaines ja keedetakse puljongis pehmeks. Valmis supp püreestatakse ja maitsestatakse. Õrnekonsistetsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võidakse lisada tükikese külma võid. Peale koore lisamist supi kuumus ei tohi minna üle 65 kraadi. 12. kreemsupid- peene ja hõrgumaitsega
tagamiseks. Vaegus Liig •keele ja limaskesta • kaasneb ülejäänud B põletikud grupi vitamiinide vaegus •silmade valguspelgus • nahapõletik nina ja silmade ümbruses B3-vitamiin Organism toodab seda vitamiini ise. Kuid kui valitseb B1, B2, B6 defitsiit, ei ole organism seda võimeline trüptofaanist tootma. Allikad Päevane vajadus • Allikadõllepärm, maks, piim, munad, kaunvili, kanaliha, jäme nisujahu, röstitud kohvioad Niatsiini päevane soovitatav kogus on 13–20 mg-ekvivalenti, 15 mg-ekvivalenti niatsiini sisaldub umbes: * 50 g nisukliides, * 85 g maapähkites, * 110 g kuumtöödeldud veise hakklihas või hautatud maksas, * 120 g kana või suitsutatud vikerforellis, * 440 g keedetud munas, * 1,7 liitris piimas. Biofunktsioonid
Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud
Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. Maapähkel Maapähkel on Brasiiliast pärinev üheaastane liblikõieline kaunvili. Kultuuristamist alustati Peruus mitu tuhat aastat tagasi, praeguseks on aretatud üle kümne sordi. Tänapäeval kasvatatakse maapähkleid kõikjal troopikas, olles tihti peamiseks toiduseks. Maapähkli suurimad tootjad on Hiina ja India, ent maapähkel kasvab ka Eestimaal. Maapähklis on 60% õli, 25-35% valku, 6-10% süsivesikuid, samuti B-rühma vitamiine. Ka maapähkli valk on hästi omastatav. Õli sisaldab kuni 82% väärtuslikke
Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud
NIMI LESANDED KUS LEIDUB AVITAMINOOSI TAGAJRGA RETINOOL LOOTE NORM. ARENG, RAKKUDE PALJUNEMINE, NGEMISPROTSESS, EPITEELI ARENG, SUGUFUNKTSIOON MEREKALADE JA MERELOOMADE MAKSA LIS (TURSK, MEREAHVEN, HAI, VAAL, HLJES), JKARU RASV, MUNAREBU, SUVINE PIIM, VI, SALAT, SPINAT, HAPUOBLIKAS, (KLOROFLL), KAALIKAS (KAROTIIN) KANAPIMEDUS, HIRED SEKSUAALELUS, SARVKESTA JA NAHA VIGASTUSEDB1TIAMIIN SSIVESIKUTE-, VALKUDE-, MINERAALAINETE JA VEEAINEVAHETUS TERAVILJAD (TERA KEST JA IDU), KAUNVILI, PHKLID, PRM, MUNAREBU, MAKS, NEERUD, SDA, VEISE- JA SEALIHA, PIIM BERI-BERI (3 VORMI)1)NRVIVORM - POLNEURIIT, (ERITI ALUMISE JSEME NRV)2)SDAMEVORM (MOKARDI) KAHJUSTUS SDAME LAIENEMINE, SDAMETALITLUSE NRGENEMINE) 3)PAISTETUSLIK VORM (LIHASTE- JA SIDEKOE KOLLOIDSE SEISUNDI MUUTUSED)B2 RIBOFLAVIIN SSIVESIKUTE AINEVAHETUS, VALKUDE JA RASVADE SNTEES, VALGUSKIIRTE TRANSFORMEERIMINE MAKS, LAHJA LIHA, MUNAREBU, MAAPHKLID, PIIM, VIPIIM,
15,9 tuh. ha Joonis 5 Joonis 6 Allikas: Põllumajandus 2000, lk 14; Põllumajandus 2004, lk 25. 8 2.2 Põllumajandussaaduste tarbimine elaniku kohta Eestis aastatel 1996 ja 1998 võrreldes optimaalse normiga . Optimaalne Nimetus 1996 1998 tarbimisnorm Tera- ja kaunvili 78 80 108,5 Kartul 115 101 70,0 Köögivili 37 37 109,5 Puuvili ja marjad 30 36 62,5 Liha 54 54 63,9 Piim 269 286 370,0 Munad 195 214 182,5
Valkudega on vajalik katta 10 15 % päevasest toiduenergiast. Kuna valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks, siis on nad lastele kasvuks ja arenguks vajalikud suhteliselt suuremas hulgas kehakaalu kg kohta. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta täisväärtuslike loomsete (kala, liha, linnuliha, juust, piim, muna) valkudega, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kui osa valguvajadusest kaetakse taimsete (kartul, teravili, kaunvili, soja, pähklid) valkudega, tuleb vajalik valgukogus arvutada koefitsiendiga 1,2 kuni 1,4. Lapsed vanuses 4-6 a. vajavad päevas 1,3-1,4 g valku kehamassi kilogrammi kohta (u. 20 g) 7-9 a. vajavad 1,1-1,2 g/kg, (u. 28 g) 10 -13 on see näitaja 1,0 g/kg (u. 42 g) 14 18- a. noored vajavad valku 0,8-1,0 g/kg (poisid ligikaudu 55 g, tüdrukud 45 g ). 1.2.Süsivesikud Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju
Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes. 3.-4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad. Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed. Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili. 4. Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa. 5.Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?) 6.Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega
päritoluga. Maitsestamine on tihti tagasihoidlik ja kasutatakse toidu oma maitse esiletõstmiseks ja rõhutamiseks. Küpsetusmeetodid aitavad samal toorainel maitseda ja välja näha erinevalt. Peamised toiduained Kala ja mereannid, linnuliha ja teised lihad, hane- ja pardimunad, suur valik erinevatest teraviljadest nuudleid ja pastatooteid. Riis. Peale riisi kuulub põhitoiduainete hulka sojauba, mis on aminohappeid ja B-rühma vitamiine sisaldav kaunvili. Sojaubadest tehakse sojaõli, sojajahu, sojakohupiima tofut, sojakastet. Piim ja piimatooted. Hiinlastel on ajalooliselt vastumeelsus piima ja piimatoodete suhtes. Loomi peetakse rohkem töö tegemiseks, kui piima ja liha tootmiseks ja tarbimiseks. Mõningate järelroogade serveerimiseks kasutatakse vahukoort, populaarsust kogub jäätis. Puuviljad ja köögiviljad. Värskeid puuvilju ja köögivilju süüakse vastavalt hooajale, kuid puuvilju hoidistatakse ja kuivatatakse
Küllalt sageli on need ka allergiatekitajaks. Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid (sojaube) kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel (nt. sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.). 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis Sojauba sisaldab keskmiselt: 1. valku 28-45%; 2. taimset rasva 16-23%; 3. süsivesikuid 14-20%; 4. kiudaineid 5-9%; 5. mineraale 3-6% Sojauba on kõige valgurikkam kaunvili, sisaldades kuni 45% taimset valku, millest inimorganism omastab 91-96%. Sojavalk on heade raviomadustega ning kergesti seeditav tänu temas leiduvatele hargnevate ahelatega aminohapetele. Sojavalk sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda toota. Kuni 90% sojavalgust on vees lahustuv ja organism omastab teda kergesti selle poolest erineb sojavalk teiste tera- ja kaunviljade valkudest. Sojauba on ka üks suuremaid taimse õli allikaid. Sojaõli on üks odavamaid,
päritoluga. Maitsestamine on tihti tagasihoidlik ja kasutatakse toidu oma maitse esiletõstmiseks ja rõhutamiseks. Küpsetusmeetodid aitavad samal toorainel maitseda ja välja näha erinevalt. Peamised toiduained Kala ja mereannid, linnuliha ja teised lihad, hane- ja pardimunad, suur valik erinevatest teraviljadest nuudleid ja pastatooteid. Riis. Peale riisi kuulub põhitoiduainete hulka sojauba, mis on aminohappeid ja B-rühma vitamiine sisaldav kaunvili. Sojaubadest tehakse sojaõli, sojajahu, sojakohupiima tofut, sojakastet. Virsikud, aprikoosid, õunad, pirnid ja ploomid, apelsinid ja teised tsitruselised, melonid ja kirsid on söögikorra lõpul söödavad ja ka vahepaladeks. Litsid, ananassid kasutatakse koos liha ja linnulihaga. Kõiki köögivilju pestakse hoolikalt ja kooritakse vahetult enne toiduvalmistamise algust. Koori, puhastusjääke võidakse kasutada suppide, leente või kastmete valmistamisel.
PÄHKLEID KANDVAD TAIMEPEREKONNAD · Sugukond pöögilised (Fagaceae) o Perekond pöök (Fagus) o Perekond kastanipuu (Castanea) o Perekond tamm (Quercus) viljaks on üheseemneline pähkel ehk nn tõru[1] o Perekond kiviviljak (Lithocarpus) · Sugukond sarapuulised (Betulaceae) o Perekond sarapuu (Corylus) sarapuupähkel o Perekond valgepöök (Carpinus) o MAAPÄHKEL ehk HIINA PÄHKEL Maapähkel ei olegi tegelikult pähkel, vaid hoopis kaunvili, mis valmib mullas. Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja magneesiumi. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Väidetavalt annavad klaasitäis piima ja kaks maapähklivõi võileiba 83% kasvava lapse päevasest valguvajadusest. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest
Kõhukinnisus raua kasutamisel on levinud probleem. Soovitav on kiudaineterikas toit ja piisav vedeliku tarbimine. Raseduse ajal on peale raua ja kaltsiumi ka magneesium väga tähtis mineraalaine. Mg on vajalik rakus energia tootmiseks, närvide ja lihaskoe talitluseks ning südamelihase töö reguleerimiseks. Soovituslikud vitamiinid raseduse ajal: Folaadid: foolhappega rikastatud teravili, rohelised lehttaimed, spinat, lehtkapsas, lehtpeet, spargel, brokoli, kapsas, täisterad, kaunvili, till, oad, Foolhappe madal tase on seotud rasedusaegse aneemiaga. Tarbida foolhapet sisaldavaid toite eelkõige toorelt, sest kuumtöödeldud hävib enamus foolhappest. (NB! köögiviljade õige pesemine). Foolhappe vajadus suureneb raseduse ajal oluliselt, sest aset leiab kudede ja organite moodustamine/kasvamine – foolhape on vajalik rakkude jagunemiseks ning raku geneetilise materjali moodustamiseks ja parandamiseks.
pisut enam rasva. Toitev, kiudainerikas. Sarapuupähkli puru lisatakse putrudele, kastmetele, jäätistele, salatitesse, ka maitsestamiseks kala- ja vähitoitude juurde. Müügil ka sarapuupähkliõli. Müüakse neutraalselt, soolatult, röstitult. Säilib kestata jahedas ja kuivas kuni kuu aega, kestaga 3-4 kuud. Maapähkel e. hiina pähkel e. arahhis On tegelikult kaunvili – kuulub oa ja hernega ühte sugukonda. Arahhisetaim. Üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70cm kõrguseks, õied meenutavad herneõisi. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Pinnas peab olema
eelviljad Taliru Mesikas, ristik, Varajane kartul, Lina, oder, kis, põldhein, haljassegatis, suvinisu, Talini kaunviljad varajane oder, taliteravili su raps, rüps Suvini Söödajuurvili, Talirukis, raps, Suvinisu, oder, su kartul, kaunvili, rüps kaer, lina ristik Oder Kartul, Taliteravili, Lina, kaer, söödajuurvili, ristik, raps, rüps suvinisu, oder kaunvili Kaer Kartul, Segatis, oder, Kaer, lina söödajuurvili, suvinisu, raps, kaunvili, ristik rüps
Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9 Tervisesportlase treening Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised
üldises energiakoguses peaks olema 55-60 %, sportlasel veel suuremgi. SV allikatena tuleks eelistada kiudaineid sisaldavaid teraviljatooteid, kartulit, köögivilju ja kindlasti värskeid puuvilju. 3. Toit olgu mõõduka rasvasisaldusega rasvade osakaal toidu energeetilises väärtuses peaks jääma 30% piiresse. 4. Toit sisaldagu erinevaid valkusid optimaalne valgu osakaal toidu energeetilises väärtuses 10-15%. Sealjuures tuleks kombineerida taimse valgu allikad (teravili, kartul, kaunvili) loomset valku sisaldavate piima-, liha- ja kalatoodete ning munadega. Taimset päritolu toiduainete kasutamine aitab ühtlasi suurendada SV osatähtsust toidus. 5. Toit olgu kõrge toitainete sisaldusega energeetilise väärtuse toidule annavad SV, rasvad ja valgud. 6. Menüüs olgu küllaldaselt vett sportlastel on otstarbekam tarbida spordijooke, mille koostis vastab suurest kehalisest koormusest tulenevatele erivajadustele. 7. Päevane energiakogus jagunegu
annaabi.ee 
