Mia Roshni Mody, 8. b "Kuristik rukkis"- J. D. Salinger - "Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey'st..." lk. 8 Sellega ta juhatab sisse kogu ülejäänud loo. Holden meenutab sanatooriumis päeva, millal juhtus palju sündmusi ja mis on minu arust oluline osa sellest loost. - "Muide, ma olen lahkunud koolidest ilma, et ma ma õieti oleksin märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun." lk. 10 Holden tahtis leppida kõigiga ära, kellega ta suhtles Penceys. Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult, et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetat...
Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, fosfor, raud. Suur looduslike suhkrute sisaldus. Madal tärklise kliisterdumistemperatuur.
· Odrajahu saadakse kooritud odratuumast jahvatamise teel. Kasutatakse karaski küpsetamiseks, teiste jahude lisandina ja putrude valmistamiseks. karask Kaer · Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. · Lähis-Idas hakati kaera kasvatama umbes 1700 a eKr. Eestis I aastatuhande teisel poolel. · Kaer on Eestis teraviljade seas toodangu poolest kolmandal kohal, nisu ja odra järel ja rukkist eespool · Kaerast tehakse -kaerajahu, -kaerahelbeid ja -kaerakliisid · Kaerajahu ja kaerahelbeid kasutatakse küpsistes, müslides, vahel õlle valmistamisel · Vanasti oli kaer tähtis hobuste söödana Rukis · Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks. Rukist hakati kasvatama umbes 400 a eKr. · Ka Eestis hakati kasvatama palju hiljem kui nisu ja otra · Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel
Rukis Ajaloost Pärit Väike-Aasiast u 400 a.e.Kr Roomas vaeste toit Eestis tunti umbrohuna 4000a tagasi Alates 17. saj. aeti rukkist viina 20. saj. mürgituspuhangud Tungaltera Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsiooni, krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine
aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab kolesterooli taset inimese kehas RUKKIS Maailma rukkist 95 protsenti kasvab Uurali mägede ja Põhjamere vahel. suurimad tootjad:venemaa,saksamaa,poola,valgevene Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna, (1800-1500 eKr) levi Euroopasse 2009. aastal toodeti maailmas kokku 17,86 miljonit tonni rukist ODER Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Veski Mati Pitsajahu Koostis: nisujahu,durum nisujahu,emulgaator E427,sool,suhkur. Tootja:Balti Veski AS Tootjamaa:Eesti Veski Mati Tatrajahu Koostis: pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Mitmeteravilja jahusegu Koostis: nisujahu,päevalilleseemned,purustatud maisiterad,linaseemned,purustatud kaeraterad,odralinnasejahu,hirss,suhkur,emulgaator E472,sool Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati rukkijahu Koostis: täisterajahu,valmistatud rukkist. Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Veski Mati odrajahu Koostis: koostis pole märgitud Tootja: Balti Veski AS Tootjamaa: Eesti Kalew nisujahu Koostis: kõrge kvaliteediga nisujahu Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti nisujahu Koostis: nisujahu tüüp 405 Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Kalew Eesti rukkijahu Koostis: pole kirjas Tootja: AS Tartu Mill Tootjamaa: Eesti Pere Kamajahu Koostis: rukis,nisu,oder,hernes. Tootja: AS Pere Leib Tootmine Tootjamaa:Eesti
Jerome David Salinger(1919-) Ameerika kirjanik, kelle romaan,, kuristik ruk" võitis suure lugejaskonna 2 maailmasõja järel. Ta sündis New York 1919 eduka kaupmehe perekonnas, 1936 astus new york ülikooli, kuid lahkus peagi et õppida äri saksamaal ja poolas. 1938a Ursinuse koledz, Pennsylvanias, aga lahkus sealt mõned kuud hiljem et õppida kirjutamist Burneti juuresKolumbia ülikooli juures. Teenis Ameerika sõjaväes 1942-1945. Esimene teos,,NOORED" ilmus Byrneti ajakirjas,,Story" 1940.a 1947,,Ümberpööratud mets" (edu ei kaasnenud) 1948 ,, Parim päev banaanikala püüdmiseks". 1951.a Kuristik rukkis"(portree linnateismelistest) 1951 ,,9lugu"(võlts kaasaegne elu) Samal aastal kolis ta Inglismaale Cornishisse. Kirjutas säästlikult ja ainult Glasside perekonnas. Need lood koguti kokku raamatusse ,,Franny ja Zooly" (1961.a) ,, Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" ning ,,Seymore, sissejuhatuseks". Menu tõi talle romaan,, Kuristik rukkis" kus ta kuju...
*kasutati vajalike tööriistade valmistamiseks(pronkskirves) *Rauaaeg NEOLÜTIKUM *vanimad Eestist pärinevad esemed rauast u. 6.saj. eKr *levis kiiresti , oli odad *Eestis leidus rauamaaki *tehnoloogiliselt lihtne töödelda *TALULINE ELUVIIS *Suured kogukonnad lagunesid *Tekkisid suurperede majapidamised ehk talud *tänu raudkirve levikule arenes alupõllundus *surnud maeti kivikirstu või tarandkalmetesse *pKr. *1.saj. pKr edenes jõudsalt põlluharimine (kasvatati rukkist , üleminek kaheväljasüsteemile) *rahvaarv kasvas *pidevad välisohud sundisid inimesi kokku kolima , tekkisid külad kihelkonnad *kogukonnast lahkulöönud talusid nim. mõisateks *tekkis vajadus luksuskaupade järele (Venemaalt imporditi vaha ja karusvahka) *ÜHISKONDLIK KORD *13.saj. algul puudus oma riik , selle asemel olid maakonnad *Maakonnad : -Harjumaa , -Saaremaa , -Läänemaa , -Järvamaa , -Virumaa , -Ugandi , -Sakala , -Revala. *ohu korral pidid maakonnad koostööd tegema
turismipiirkonda messidel nii Eestis kui välisriikides ja aitab kaasa rukki kui Eesti rahvusvilja - eelkõige "Sangaste" rukkisordi - populariseerimisele. Sangaste Rukkiküla iga-aastaseks suurürituseks on Sangaste Rukki Päev, mis 2015. aastal toimub juba kümnendat korda. MTÜ Sangaste Rukkiküla visiooni kohaselt on Sangaste piirkond Eesti juhtiv toidu- ja agroturismi sihtkoht, mida lisaks ajaloolisele Sangaste lossile ja kaunile loodusele tuntakse maitsvate "Sangaste" rukkist ja kohalikust toorainest valmistatud toitude järgi ja kus saab külastada kohalikke talunikke ja väiketootjaid, kelle käe all kasulikke teadmisi ja oskusi omandada. Ma arvan, et kutsub külastama küll , kuna seal saab tutuvustada meie toidukultuuri ning seal on tegevust tervele perele.
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus.
a) 1868 siirdus tagasi Eestisse, Sangaste lossi Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kartul, taime-ja puuviljaliigid) üks esimesi söödajuurvilja kasvataja hüdrotehnilise rajatise algataja masinlüps laudas edendas silo tegemist Sangaste rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Maailma vanim siiani põllumajanduslikult kasvatatav rukkisort
Handsa. Lahutamatu seto kultuurist Horisont 4/2009 Igal maal ja rahval on oma traditsioonid ja kombed. Setod on läbi aegade valmistanud ja pruukinud handsat, mis on tunnistatud nende rahvusjoogiks. Lühidalt öeldes on see rukkist, ning kaks korda läbiaetud alkohoolne jook. Handsa kangusega on selline lugu, et mõni hindab ülikanget ja mõni vaid veidi üle 40 kraadi kanget jooki, aga üks on kindel - õigel handsal peab olema kangust üle 40 kraadi. Kui tahame säilitada mingit kultuuri tervikuna, ei saa sellest välja jätta osasid, mis meile ei meeldi. Nii peaks säilitama ka handsaga seotud kombestiku. Näiteks Setomaal pakutakse handsat traditsiooniliselt ühest pitsist. See tähendab, et peol
võttis kätte ja lõhkus lihtsalt aia ära, lõhkus selle nii ära, et naabri sead jooksid Pearu rukkisse. Seda kõike oli vaja ainult selleks, et oma naabriga vaidlema ja ärplema hakata. Kuid Andrest sinna kohale ei ilmunudki, tuli hoopis Krõõt laps süles. Kuna Krõõt oli rahulikuma meelega, kui Andres ja sõbralik inimene, kes ei tundnud mingisugust vajadust, kellegagi iga asja pärast vaidlema hakata. Ta lihtsalt läks ja kutsus oma sead heleda häälega rukkist koju. Pearu vaatas seesugust käitumist lausa suu ammuli, ta oli küll lootnud, et naabrinaine kutsub tema appi sigu rukkist välja ajama, aga et Krõõt lihtsalt sead heleda häälega koju kutusb seda ei osanud ta ette näha. See hetk süübib ka alatiseks Pearu mällu ja ka viimsel surmatunni tuleb talle see meelde. Sel hetkel Pearu justkui kiindus Andrese naisesse täielikult ja kahetses, et temal sellist väärt eite polnud. Tegelikult Pearu oligi selline tundeline inimene, ta
temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss
katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Kui keegi selle maha pillas, pidi ta selle üles võtma ja suudlema. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja- Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel
(Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Andrese naaber oli kiuslik Pearu, kes tahtis alati oma naabreid kiusata. Siis mind pani rõõmu tundma see situatsioon, kui Pearu lõhkus ära oma aia, et naabri sead ja lehmad saaksid joosta tema rukkisse. Ta lootis, et naabrimees ise või poiss Juss tuleb neid ära ajama, et ta saaks jälle kiusata oma naabreid. Kui loomi tuli ära ajama hoopis Krõõt, laps süles ning kutsus sead oma heleda häälega rukkist ära. Ja Pearu jäi nõnda piinlikkusse olukorda Krõõda ees ning ta ei saanudki Andresele järjekordset tempu nina alla hõõruda. ,, ,,Aga kuidas teisepere perenaine nüüd sead rukkist kätte saab, laps süles?" küsis Pearu, nagu ootaks ta, et Krõõt Andrest appi kutsub. Aga see ei vastanud naabri küsimusele midagi, hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma. [] Oru peremees seisis kogu selle aja lõhutud aia juures, ilma et ta kätt või jalga oleks liigutanud.
hõljuvad küünaldega õhupallid. Kava on jagatud mitme nädalalõpu vahel ning esinajaid on romantilisest klassikuteni. Osalejate arv kontserditel kokku ulastub ligi 10 000 külaliseni aastas Valgamaa turismiatraktsioon Sangaste lossi külastatavus on aastas 11 000 inimest.' Lossi uhked saalid, arhitektuur ja ajalugu võimaldavad lossis pidada suurejoonelisi pulmi, koosviibimisi või ööbida ehtsas lossitoas. Lossi restoran pakub kohalikku toitu ja Sangaste rukkist toodetud ehtsat rukkiviina. Lisaks lossile saab vaadata talli, meiereid, aita, veetorni ja dendroparki. Soovitused Valgamaa turismi arendamiseks Ettevõtted peaksid rohkem koostööd omavahel tegema Valga linna atraktiivsuse tõstmine Igale Valgamaa piirkonnale oma turismiveebi väljaarendamine(aluseks võtta maakonna turismiveeb). Äriturismi arendamine Turismiettevõtete spetsialiseerumine sihtgruppidele (pered, väärikas vanuses külastajad, seljakotiturist, jalgrattaturist jne).
· Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid. · Gluteenitalumatus ehk Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Süüa võib aga tatart, maisi ja riisi. 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. · Valitakse sobiv liha tükk · Liha tükeldatakse kuubikuteks, kangideks või viiludeks risti kiudu · Pruunistatakse väheses rasvas · Lisatakse eraldi rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, vedelik ja maitseained · Pannakse haudepotti kaane alla hauduma 140*c juures
Peamiselt elasid talupojad väikestes külades, mille ümber, või läheduses asusid põllud, mida talupojad harima pidid. Talupoegade elamus olid suured ruumid ning põrandat katsid õled. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid, mis olid tavaliselt tumedat värvi. Külmemal ajal lisandus ka teine ürp. Taskud neil ürpidel puudusid, seetõttu kaasavõetud eseme seoti vööle. Talupoegade peamiseks söögiks oli leib, mida valmistati rukkist või nisust. Joogiks oli õlu või kali. Liha sõid talupojad vaid niipalju, kui neil koduloomi enda tarbeks kasutada jäi. Feodaalid elasid mõisates, mis rajati looduslikult hästi kaitstud paikadesse. Feodaalide eluruumid olid talupoegade eluruumidest vägagi erinevad. Need olid mugavamad ja uhkemad. Feodaalid sisustasid oma aega jahipidamisega. Suur osa ka lihast, mida ülikud sõid oli saadud just tänu sellele ajaviitele. Ka toidulaud oli neil
kaitsta linna huve. Soodustada käsitööd ja kaubandust Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest. Kaubandus Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit. Eestis kuulusid sinna 4 linna. Tallinn Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava alguses, maiasmoka kohviku vastas. Käsitöö Vastavalt erialale olid käsitöölised jagunenud ühingutesse ehk tsunftidesse. Meistriks saada oli raske. Õpipoiss sell meister
gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Ei tohiks pakkuda: Piim Kohupiim Juust Toorjuust Kodujuust Soovitatavad toiduained: Hapupiim ( kuna osa laktoosi on käärinud piimhappeks) Pika valmimisajaga juustud Marjad Kartul Tatar Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenanteropaatia on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toit. Tsöliaakia haigusnähtudeks on enamasti krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine. Kõhnumine ja kasvupeetus võivad lastel olla ka ainsaks haiguse väljendusviisiks, mistõttu kui peres on teisi tsöliaakiahaigeid, peaks olema eriti ettevaatlik ja vajadusel pöörduma kohe arsti poole. Tsöliaakia Ei tohiks pakkuda: Nisu Rukis Oder kaer Soovitatavad toiduained: Puuviljad Kartul Köögiviljad Marjad Liha Kala Osteoporoos e
tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel: Väävlit leidub rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges. Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne. Alguses on Holden Pencey...
Naine jooksis Rästale järele ,lind aga põikas eest ära ,hüppas siia-sinna ,kuid minema ei lennanud.Naine pani korvi kannuga tee peale ja hakkaslindu püüdma.Rästas liikus vahel joostes ,vahel lennates ikka kaugemale ja kaugemale ,naine ikka ajas teda taga.Rästas nägi ,et naine oli oma korvist üsna kaugele jõudnud ja lendas ära.Naine lõi käega ja läks korvi juurde tagasi.Seal nägi ta ,et kõik oli pahupidi pööratud.Sel ajal ,kui ta Rästast taga ajas ,lippas Rebane rukkist välja ning ruttas korvi juurde.Sõi ära kõik ,mis jõudis ,mis üle jäi valas maha ja lippas siis minema.Rästas istus puu otsas ja ehitas pesa ,äkki nägi-Rebane seisab jälle puu all. Rebane:Kuule rästas ,kas sa aitasid mu august välja? Rästas:Aitasin küll ,vennas. Rebane:Ja antsid mulle süüa? Rästas:Antsin. Rebane:Noh ,siis anna mulle ka juua ,muidu söön ma su pojad ära. Rästas:Ära söö ,vennas.Ma annan sulle juua.
Talinisu on saiavili, kuid ka väga hea söödavili loomadele. Talinisu on mullastiku, toitainete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külmale ja taimehaigustele vähem vastupidavam kui rukis. Olenevalt sordist võib teda kahjustada kõvanõgi, mille esinemine söödas, jahus või seemnepõllul on ohtlik ning keelatud. Selle vastu saab abi eelkõige vastupidava sordi valikuga, kuid ka seemne puhtimisega. Kasvab paremini rasketel muldadel ning on happesuse suhtes tundlik. Juurestik on rukkist nõrgem, seega toitained peavad olema kergesti kättesaadavad. Tritikale x triticosecale Wittm. on nisu ja rukki hübriid, milles on ühendatud nisu kõrge kvaliteet ja hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Kasvatatakse põhiliselt söödateraviljana, vähesel määral ka inimtoiduks ning on olemas ka sorte haljasmassi otstarbeks. Sügisene võrsumine on rukkist väiksem, talinisust suurem.
Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varu...
naerist ja kapsast. • Eestlased elavsid suvel peamiselt hapupiimast, soolakalast ja rukkileivast, ühe korra nädalas keeti oa- ja hernesuppi, mida söödi terve nädala jooksul. Ida-eesti toit Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi oma kalasaagist, aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Seega ka rukkijahust pudru tegemine on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus oli rohkem naisperet ning nad ei olnud hõivatud talupidamisega. Mesi oli ainuke magustusaine, kuid see oli luksuskaup ja käis jõukatelegi üle jõu. Õunapuid kasvatati mitmeski mõisas, 18. sajandil Eestis aretati esimesed oma õunasordid. Eestlaste joogid • Joogiks tarvitati
täisteratooted, kus kasutatakse ära ka väga väärtuslikud kest ja kestaalused kihid Rukis · Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide ja mineraalainete (Bvitamiinid, fosfor, raud, magneesium ja tsink) küllusega ja suure kiudainete sisaldusega · Piisavas koguses rukkileiva ja teraviljatoodete tarbimine tasakaalustab toitumist · Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde vähendades rasva osakaalu toidus · Rukkist jahvatatakse mitmes jämeduses jahu näiteks täistera, rukkikroov ja rukkipüülijahu ning temast tehakse mitmesuguseid toitusid, mille hulgas kõige traditsioonilisem on leib Rukis Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
et rukkisse segatakse speltajahu, "varjamaks kibedat maitset, ning isegi siis on see kõhule äärmiselt ebameeldiv". Eestis kasvatati rukist küll juba I aastatuhande alguses, kuid kultuurteraviljana levis ta laiemalt 11. sajandil, kui teda hakati vaheldama odra ja kesaga kolmeväljasüsteemis. Tähtsaimal kohal oli rukis Eestis 15.16. sajandil. Euroopas ainulaadsetes rehielamutes kuivatatud rukis säilis hästi ja sellest sai tähtis ekspordiartikkel. Alates 17. sajandist aeti Eesti rukkist mõisates viina Vene turu jaoks kuni riikliku viinamonopoli kehtestamiseni 19.20. sajandi vahetusel. 19. sajandil, kui Eestisse jõudsid uued põllukultuurid (ristik ja kartul) ning mitmeväljasüsteem, kahanes rukki osakaal 50 protsendilt 30 protsendile. Rukikasvatus Kasvatatakse talirukist, mis talvitub orasena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Vili koristatakse augustis. Sageli valmistab probleeme lamandumine, mis ei lase
Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega ,mistõttu nad võisid püsida aastasadu. Toidulaud olid feodaalidel tavainimesest rikkalikum :söödi liha ,saia, joodi veini .Liha pakuti peamiselt keedetult ,mistõttu riknes see ka üsna kiiresti .Põhiliseks joogiks oli vein ,mida lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud ,kui just veini soojaks ei aetud .Talupojad aga sõid palju leiba ,mida valmistati rukkist või nisust ,kaeraputru ,samuti ka kodust juustu.Piim ei olnud talupoegadel põhijoogiks ,sest see kippus kiiresti hapnema.Selle asemel joodi õlut või kalja .Liha sõid talupojad vähe ,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi . Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said .Levinud olid ka turniirid .Enamasti peeti seal ratasakahevõitlusi ,kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikides hobuse seljast maha lüüa .
kivist ning katused katusekivist (lõuna).See oli ilma korstnata suitsutare, mis koosnes muldpõrandaga ruumist. Elamu sisutus oli üsna napp. Mööbliks oli voodi, kuhu kogu pere magama mahtus (ülejäänud, kes ei mahtunud, pidid magama põrandal õlgedest asemel) ja kirst, kuhu oli paigutatud rõivad ning muu vara. Samuti asetses majas suur söögilaud koos järidega. Tähtsaim toit oli leib. Põhja pool oli see valmistatud rukkist ning lõunapool nisust. Valmistati ka putru ja körti. Söödi herneid, ube ja naereid. Kartulit veel tollal ei tuntud. Pühapäevadel ja pühadel söödi ka liha ja mune. Põhjas eelistati sealiha, aga lõunas lambaliha. Ristiusuga kaasnes ka ulatuslik kala tarvitamine toiduks. Jookidest olid tuntud kali ja õlu. Lõuna pool tunti ka veini(lahjendatud viinamarjavein). Talupoeg kandis kodukootud linasest või villast kangast halle, pruune ja musti rõivaid.
koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja toit Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Kui keegi selle maha pillas, pidi ta selle üles võtma ja suudlema. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja-Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel
Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan. Majandus Riiklikuks rahaühikuks on Poolas 1 zlott (PLN), umbes 3,6 EEK, mis võrdub 100 grossi. 1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit ning on pidevalt kasvanud. Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures
tarvitanud oli, siis ta tahtis isegi oma joogivee kaevu reostada ning peksis oma abikaasat, kellest ta eriti lugu ei pidanud. Pearu oli tegelikult hea mees, lihtsalt materiaalne vara ja võiduhimu olid tema iseloomust võitu saanud. Purjus peaga tuli tema hea iseloom alles välja, siis ta rääkis tõtt palju rohkem ja julges oma tundeid väljendada. Samas ihaldas ta Andrese esimest naist Krõõta, tehes pidevalt juttu tema ilusast häälest, kui see põrsaid käis Pearu rukkist ära kutsumas. Sarnaselt on ka tänapäeval, mõned inimesed avavad end alles pärast mõnd julgustuspitsi. Aga Pearut ongi Tammsaare tõlgendanud oma raamatus kui vurlet, kes teeb oma elu võimalikult lihtsaks, on väga muutlik koguaeg ning ei ripu hingega millegi küljes. Tammsaare on kirjutanud eestlastest väga täpselt, toonud välja nende iseloomujooned, mis peavad paika ka tänapäeval. Eestlane võib olla nii kiuslik kui ka heatahtlik ja seda kõike tõlgendabki ,,Tõde ja Õigus"
wrong. If that was lost, where will kids learn their values then? From society? Where there are liars, thiefs, frauds, hypocrisists, violent and selfish people? Or from cartoons, where a cat hits a mouse and the mouse hits it back? When languages die, songs and traditions die as well. Our ancestors use to dance and sing at parties. There were certain dances, for example kaera-jaan, and games, such as ''Me lähme rukkist lõikama''. In which people run around in pairs in circle and in certain place of the song, they start looking for another partner. And one will be left inside the circle without a partner. We played it in kindergarten. It was our tradition at every party. In my family we had a custom before the meal. We all held eachothers hands and we said: ''Õnnistatud söögiaega ja head isu!'' Also, I don't know if other cultures wish you luck with the work, but usually when
69 senti 89 senti AS Leibur, Kadaka tee 76a, 12618 Tallinn, telefon AS Leibur, Kadaka tee 76a, 12618 Tallinn, 650 4777, www.leibur.ee telefon 650 4777, www.leibur.ee Fazeri Rukki-Röstikukkel Nisujahu, joogivesi, rukkiklii (9%), rukkitäisterajahu (9%), linnasesiirup, taimne õli, pärm, keedusool (1,2%), rukkilinnasejahu (1%), paksendaja guarkummi, emulgaator E481, säilitusaine sorbiinhape, kiudainerikas. Tootes on rukkist 19% 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat 1020kJ/244kcal, Valke 11g, Süsivesikuid 38g sellest suhkruid 3,6g, Rasvad 5,3g millest küllastunud rasvhappeid 0,4g, Kiudained 8,9%, Naatrium 0,5g 18.09.2013 - 260g 1 euro 19 senti Fazer Eesti AS, Kadaka tee 70d, 19087 Tallinn, Eesti, www.fazer.ee Fazeri juustumuhkel Nisujahu, joogivesi, juust (11% sisaldab säilitusainet E252 ja tardainet E509), suhkur, margariin (taimsed rasvad ja õlid, joogivesi, emulgaator E471, happesuse regulaator
rukkis" autorina. Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega kellega ta kohtus Euroopas, oli lhike. Teisest abielust Claire Douglasega, Darmouthi kolledi lipilasega, sndis kaks last ttar ja poeg. Prast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema med-e Colleeniga, kellega on siiani abielus. 2.) "Kuristik Rukkis", pealkiri on selline kuna ta tles kelleks ta tahab saada . "Tahaks olla pdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipllul mngivad lapsed ja tema pab nad enne kinni kui nad saada kuristikku langeda. anr: Romaan. 3.)Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Mr.Spencer- ajaloopetaja. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni de. Antolini-Holdeni endine petaja. Sndmuskohad:Pencey kool, internaat, New York, hotell, pshhiaatrihaigla. Tegevusaeg: 1940, aastate teine pool. 4
Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega,mis tõttu nad võisid püsida aastasadu. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid,mis olid tavaliselt tumedat värvi. Külmemal ajal lisandus lambanahkne ürp. Nööpide asemel olid sidumispaelad. Taskud puudusid,mistõttu kaasavõetud esemes seoti vööl rippuvasse kukrusse. Nii nagu riided,polnud ka talupoja toidulaud eriliselt kirev. Söödi palju leiba,mida valmistati rukkist või nisust,kaeraputru,samuti ka kodust juustu. Üllatuseks polnud piim talupoegade põhijoogiks,kuna see kippus kiiresti hapnema. Selle asemel joodi õlut või kalja. Liha sõid talupojad vähe,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi. Keskaja inimestel oligi põhiliselt üks ja suur vahe,nende jõukuse vahe. Inimesi hinnati nende võimsuse ja rikkuse järgi. Kellel neid polnud,ei olekski justkui kuulunud ühiskonda
Salingeri "Kuristik rukkis" küsimused 12. klassile · Millele vihjab Caulfieldi nimi? ,,Holding caul" on embrüot kaitsev membraan, mis haakub metafooriliselt Holdeni ütlusega, et ta tahaks olla kui püüdja kuristiku serval keset rukkist, kes püüab kinni lapsed enne, kui nad jõuavad ,,kuristikku langeda" (saada täiskasvanuks). · Miks Holdenile täiskasvanud ei meeldi? Üks osa temast tahtis sarnaneda ja käituda täiskasvanulikult- valetades oma vanuse kohta, käies baarides joomas, omades seksuaalsuhteid, aga teine pool temast suhtus jälle sellesse vastandlikult ja soovis elada oma lapsikus ja sürreaalses maailmas (unistas elamisest puuonnis ja töötamisest seal lähedal olevas tanklas).
temast rohkem jõudu on ning tema jõud Andrese omast üle ei käi. Ta hakkab otsima muid võimalusi Andresele käki keeramiseks. Ükskord kui Pearu parasjagu oli jällegist aeda lõhkumas jooksis Andrese naione Krõõt suure kiiruga sinna kuid jäi hiljaks sest aiast oli juba suur tükk väljas ja sead juba rukki peal tallusid. Ta ajas kõik sead oma heliseva häälega kokku ja lõi sellega Pearu pahviks. Talle tuli see koguaeg meelde kuidas Krõõda hele hääl sead oli rukkist välja ajanud ning see oli tõestuseks sellele et Pearu salaja krõõta armunud oli. Raamatus on ka üks tore tegelane Mart kes aitab Andrest ja lõhub Pearu poolt ehitatud tamme et Andrese maa kuiv oleks. Mitmeid kordi ajab Pearu poissi mööda oma maad taga kuid kätte ei saa. Ükskord kogematta laseb Pearu maha Mardi koera. . Loom oli Mardile kallis ja hea abimees. Kui Andres, Pearu juurde kohale jõuab, on Pearu koera oma maale tassinud ja
Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Kui keegi selle maha pillas, pidi ta selle üles võtma ja suudlema. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha. Põhja-Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendab, et kõik eluks
Jõukamad ajad mitmekesistasid seda, kuid põhiväärtused püsisid põlvest põlve. Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib. Jahust või tangudest putrusid, samuti herneid ja ube hinnati ka suhteliselt mitmekesisematel talgu või peosöömaaegadel. Talupoegade toidulaud oligi mitmekesisem just pulmade ja jõulude ajal. Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu. Nende kõrval pruugiti pulmades ka omavalmistatud õlut ja viina, mida põletati rukkist. Õlle ja viina turustamiseks rajati kõrtsid, kus mängiti pilli tehti kaupa ja levitati külauudiseid. Talupojad elasid rehielamu tüüpi majades. Selle keskseks punktiks oli rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi Talurahvariietus on mõjutatud Rootsi moevooludest pikitriibuline seelik, naiste pottmts, meeste murumüts PõhjaEestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel. Talurahvakultuuri lahutamatuks osaks oli torupill. Arhitektuur
- või - piimasokolaad - majonees - piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest - järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni. Tsöliaakiat vallandavaid nisu-, odra-, rukki-, kaeravalke nimetatakse koondnimetusena gluteenideks ning tsöliaakia ravimeetodit gluteenivabaks dieediks. Lubatud toiduaeined Keelatud toiduained
elanikkonnast. Mõnes Aasia riigis ulatub riisi tarbimine aastas kuni 180 kg-ni. Võrdluseks Eestis tarbitakse riisi mõni kg elaniku kohta aastas. Riisi kodumaaks on Aasia. Enim toodetakse riisi Hiinas, Indias ja Indoneesias. Rukis (Secale cereale) Kuigi meie ei kujuta elu rukkileivata ette, moodustab rukkitoodang vaid umbes 2% kogu teraviljatoodangust. Rukist kasvatatakse enam Ida- ja Põhja Euroopas, kus rukkileiba süüakse. Rukkist võib jahvatada mitmesuguseid jahusid. Täisterajahu on kõige väärtuslikum, rukkipüül aga sisaldab vähe vitamiine ja mineraalaineid. Rukki toiteväärtus sarnaneb nisu omaga. Rukis on hea tärklise allikas, rukkivalk aga sisaldab liiga vähe lüsiini. Tatar (Fagopyrum) Maailmas toodetakse aastas umbes 3 miljonit tonni tatart. Enam toodetakse tatart Venemaal ja Poolas. Põhiliselt jahvatatakse tatar tangudeks, mida kasutatakse putrude ja suppide valmistamiseks. Tatar on ka hea
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel ...
Elati lihtsa ehitusega rehielamus. Ruumid olid üpris suured, köeti ainult ühte ruumi PõhjaEuroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest Schwarz 3 Talupoegade söök Talupoja jaoks tähtsaim toit oli leib, mida valmistati nisust või rukkist Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku Sellele lisandusid puder ja kört Sügisel tapeti loomi ja söödi liha Schwarz 4 Toidulaud Toit oli lihtne. Talupoja kõige tähtsam toit oli rukkileib. Leivapätsi lõikas peremees ise, mahakukkunud leivatükk tuli kohe üles tõsta ja sellele suud anda. Söödi ka ubasid ja herneid. Kartuleid ei olnud
Kalevipoeg Kuues lugu Kalevipoeg leinas neiut kaks päeva ja otsustas kolmanda päeva varahommikul kodu poole minema hakata. Ta oli kuulnud kuulsast soome sepast ning otsustas enne kojuminekut omale korraliku mõõga muretseda. Ta pööras sammud teisele teele ning läks üle lagendiku, üle kanarbiku, läbi soo ja raba ning jõudis suurde laanemetsa. Kalevipoeg eksles metsas kolm päeva. Öö saabudes heitis ta suure kuuse alla pikali ning mõtles kui üksi ta on ilma jäänud, sest tema isa ja ema on surnud ja vennad kaugel. Hommikul hakkas Kalevipoeg jälle teed otsima. Lind hüüdis võsast: ,,Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja. Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: ,,Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Referaat Koostaja:Gerta Jürjens Juhendaja:Rainer Tõnnis Põltsamaa 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................lk2 Põltsamaa rahvariided............................................................................................lk3 Vanarahva toit........................................................................................................lk4 Põltsamaa rahvariided pilt......................................................................................lk5 Kasutatud materjal.................................................................................................lk6 1 Põltsamaa naiste rahvariided 5 Sissejuhatus: Põltsamaa on üks kesk-eestis Jõgeva maakonn...
Nisu on 12 000 aastat vana, kuid ei ole kõige vanem teravili. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte, osa püsikud, osa üheaastased taimed. Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel. Seetõttu sobib põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Rukis on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim. Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks, mida inimesed toiduks tarvitavad. Rukist hakati kultiveerima umbes 400 a.e.Kr. Oder ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder
lahendus. Praegused biokütused- teraviljast, suhkrupeedist ja suhkruroost-on need, mida nimetatakse esimeseks põlvkonnaks. Veel mõni aasta, on teadlased ning ettevõtjad veendunud, ja paakidesse hakkab voolama eelkäija hädadest prii teise põlvkonna bioetanool, mille heaks panustatakse maailmas miljardeid kroone arendusraha. Teine põlvkond ei tähenda, et kütus oleks ise teistsugune. Bioetanooli tootmises muutub ainult tooraine. Rukkist, mille põllumehed praegu bioetanooli tehasesse plaanivad viia, saaks tulevikus ikkagi leiba küpsetada. Alternatiiviks rukkile on põhk. Suhkruroog läheb biokütusetehasesse alles siis, kui magus mahl on välja pressitud. Lisaks tulevad toorainena kõne alla ka puidujäätmed ning uued kultuurtaimed nagu päideroog ja vitshirss.(Olesk, 2008) Teise põlvkonna bioetanool ei ole siiski veel laialdaselt maailma kütuseturgudele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
