Kristlus tõrjus muinasroomlaste religioonid täielikult välja. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Osad autorid kasutasid rooma pärimuse lünkade täitmiseks kreeka uskumusi. Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil: 'põlisjumalad' ja 'uusjumalad'. Põlis olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalide...
Kristlus Islam Tekkimise Jeesuse sünd, millest algab meie Aastal 610 aeg ajaarvamine; ehk siis aastal 0 Tekkimise Iisrael Araabia koht Levik Ligi 2,1 järgijat, suurima levikuga Lähis Ida: Indoneesias, Pakistanis ja religioon. Valitsev regioon Euroopas, Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja moodustavad moslemid Afganistanis, Okeaanias Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraak, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias,Sudaanis, Süürias, ...
1. Religioonide liigitamine ja uurimine RELIGIOONIDE LIIGITAMINE • Jumalakäsitluse alusel • Animistlikud - usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatu...
Religiooni iseloomustus Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ...
JAAPANI RELIGIOONID A.Allik 9.05.2014 Hinged võivad minna puude sisse, neid saab ka sinna ajada tuleb teha nööridest ring ümber vms. Hingede usk on olnud Jaapanis kõige kaugem. Peetakse ka hingete päeva, tuuakse ohvreid, et vanavanemad ei tuleks kummitama. KAMI erinevad õpetused Jaapanis, igas orus olid oma kogukonnad. Orgudest välja ei reisitud. Arvati, et mägede taga ongi teispoolsuse elu. 8.sajandil oli juba budism Jaapanisse jõudnud Hakati õppima hiina keelt, et mõista hiina keelseid buda kirjutisi, mis kingiti keisrile. Kohalikud KAMId ühendati üheks usuks. SHINTO ühendati kõik KAMI-d üheks religiooniks, ning pandi kirja ka ühine raamat, millest sai esimene jaapani keelne raamat. BUDISM JAAPANIS ,, kaks suurt vaala Jaapani budismis" · Tendai koolkond · Shingsu koolkond A on ,,kõikide tähtede ema". Kõige algus ning kõige olulisem asi. A vabastab. Puhta maa õpetused · Jodo shu · Jodo- shinsu Myoan Eisai ...
PEAMISED RELIGIOONID lk.150 kaart !!! inimesi, kes usuvad jumalasse, nimetatakse usklikeks usundid on olulised riikide tekkimisel ja riigipiiride kujunemisel inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDi...
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. Religioonide jaotus: Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Maailmareligioonid on maailmas enamlevinud arvukuselt, pindala ulatuselt või mõjukuselt. Maailmareligioonid on: 1. kristlus 2. judaism 3. islam 4. hinduism 5. budism Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga) 1. Kristlus 2,1 miljardit
Erinevalt Egiptusest olid pea kõik Mesopotaamia jumalad antropomorfsed (inimesekujulised) ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Jumalatele ehitati võimsaid templeid. Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle valitseja. Horos Taevajumal. Osiris viljakuse jumal ja surnute valitseja. Amon Teeba jumal. AmonRa Uue riigi peajumal. Anu Taevajumal ja jumalate isa. Enlil Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Ea oli maaaluste vete ja viljakuse kehastaja. Istar oli taeva kuninganna, armastuse ja viljakuse kehastaja. Marduk oli Babüloni jumal. Viljakuse jumal Ea Karistada kardeti saada pärast surma Austati väga lahkunuid Surnukehad palsameeriti Maeti hauakambrisse koos tarbeesemetega Vahel pandi kaasa ka lemmikloom Kassi sarkofaag Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu eeskätt elule enne su...
KRISTLUS ISLAM BUDISM JUDAISM HINDUISM SHINTO e. Monoteistlik e. Muhameedsus usk, mitte rahvus usk e. Jaapani usund pärimuslik usund Tekkis: 2000a Tekkis: 1400a Tekkis: 6-5 saj. Tekkis: 5000a Tekkis: 4000 a. Tekkis: Jomoni tagasi tagasi Araabias Ekr Indias tagasi Tagasi Indias perioodi lõpul ( Naatsaretis Vahemere ja sealt edasi aegade idarannikul levinud. hämarusest) Loojaks: Loojaks: Loojaks: Loojaks: Loojaks: Loojaks: Jeesus Kristus, Buddha Mooses puudub rajaja kes algs...
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levi...
Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5% 4) Usunditesse kuulumatud 12,5% 5) Budistid 6% 6) Hiina usundid 6% 7) Rahvausundid 4%
IDA-AASIA ETNILISED RELIGIOONID (põhiliselt Hiina, Jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval: 1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist: Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks. yang valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast; yin must, naisalge, passiivne, pehme, sümboliseerib maad. Yin ja yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil lo...
Uskumuste ja religioonide kujunemine Vana-Ida rahvastel Maailmas on palju rahvaid ning igal ühel neist on omad uskumused ja tõekspidamised. Igal rahval on ka oma ajalugu, mis seletab meile kuidas on nad tekkinud, eksisteerinud ja levinud. kuidas millised olid vana-ida rahvaste religioonid ning kuidas võisid nad tekkida? Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi
Raha on ise sümbol, väärisesemete, kaupade,olendite sümbol. Palvetamine, musitseerimine. Pühad toimingud on kindla korrapäraga, range toimumisajaga, peavad olema ühesugused. Rituaali tekkmisel on ta spontaanne aga muutub korrapäraseks, standardiseerub. Täpsus riituse sooritamise juures. Kui riitused muutuvad liiga keerukaks, tuleb reform riitused lihtsustuvad, lihtsustatakse, kui riitus on oluline aga liiga keerukas. Religioonifenomenoloogiline nähtus 6. pühad kirjutised religioonid jagunevad pühakirjareligoonideks ja pärimusreligoonideks (suurem osa maailma ajaloos eksisteerinud usunditest). Pühakirja religioon on uus nähtus viimase 5000 aasta jooksul inimkonna ajaloos. Need algasid esimesel aastatuhandel e.m.a: veedad, toora (Mooses) Tripitaka (Buddha), Lunyu (Konfutsius), Daodejing - kulgemiseväeraamat (Lao-zi), Avesta (Zarathustra) ---------------------------------------------------- Uus Testament (Kristus) Koraan (Muhamed) Mormooni Piibel Äärmisel juhul :
Itaalia Itaalia riigis on inimarenguindeks 0,886, mis viib Itaalia maailmas 20.kohale. Itaalia riigist jääb pisut alla Kreeka 0,885'ga ja pisut üle on Itaaliast Austria 0,889'ga. Itaalia kuulub kõrgesse inimarengu gruppi. Itaalia kuulub OECD regiooni. Itaalia on oma regioonis üks kõige parema inimarenguindeksiga riik. Kuigi tuleb tõdeda,et enamus riike on üsna kõrge inimarenguindeksiga. Itaalia ja Eesti inimarenguindeksil polegi väga suurt vahet Eesti inimarenguindeks on tõusnud umbes samas tempos nagu Itaalia inimarenguindeks. Eesti inimarenguindeks on 0,81. Itaalia väikelaste suremus on hetkel 4 last 1000 kohta,mis viib Itaalia 23.kohale kogu maailma arvestuses. See on üsna hea näitaja , nt aastal 1990 oli Itaalia väikelaste suremus 10 last 1000 kohta seega on Itaalia päris korralikult parandanud seda. Eesti väikelaste suremus on hetkel 6 väikelast 1000 kohta, kuid alles 20 aastat tagasi o...
alatähtsustatud? Religioon on inimkonnaga kaasas käinud sõltumata ajast või rahvusest. Usk maagiasse ja rituaalidesse oli juurdunud juba varajastes kultuurides. Arheoloogiliste leidude, koopamaalingute ja tänapäeva viimaste algeliste hõimude põhjal saame kindlalt väita, et usulised toimingud olid vajalikud saagiõnne ja ellujäämise tagamiseks. Kõike seletamatut oli lihtne tõlgendada kui üleloomulikke nähtusi. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks religioonid muutusid. Jumaluste auks püstitati võimsaid ehitisi ning ükski eluvaldkond ei jäänud usust puutumata. Arvatavasti oli just usk see, mis kiirendas ühiskonna arengut. Kahjuks oli (ja on) religioon ka üheks peamiseks sõdade põhjustajaks, mis on mitmel korral viinud rahvaste kultuuri madalseisu. Kuna iga usundi esindajad on kindlad, et just neil on õigus, on lahkhelid kerged tulema. Iga järgmine põlvkond on eelmisest teadmiste poolest rikkam. Me oleme hakanud aru saama
docstxt/130753752685599.txt
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
rahvagrupi usundiks, kuid mõni on ületanud kultuurilised piirid. Aafrikas ja Vaikse ookeani saartel leiab mitmeid etnilisi usundeid, ka judaismi ja Jaapani sintoismi võib pidada etniliseks. Kosmopoliitsemad on islam ja ristiusk, mida kohtab ühes või teises vormis pea kogu maailmas. Kõiki neid usundeid ühendab aga see, et muutuvates geograafi- listes, ajalistes ja kultuurilistes oludes on need (või arusaam neist) ka ise suuremal või vähemal määral pidevas muutumises. Religioonid maailmakaardil Maailmareligioonide kaarti pole lihtne koostada. Selles toos tuleb ette mitmeid tõlgenduslikke ning statistilisi probleeme. Kõikides riikides ei peeta statistikat täpselt ja erapooletult. Samuti ei pea inimesed ennast selgelt ühe religiooni liikmeks. Jaapanis on näiteks tavaline, et inimene on ühtaegu sintoist ja budist abiellub shint, maetakse aga budistlike riituste kohaselt. Religioonide kohtumine võib viia sõja või ka sunkretismini (usundite segunemiseni)
Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas Religioonid kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning sellest tulenebki religioonide rohkus. Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks. Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on erinevad ning
Kõige populaarsem on liigitada usundeid neljal erineval viisil: jumalakäsitluse põhjal liigitus, tekkeprotsessil põhinev, algallikatel põhinev ning levikul põhinev liigitamisviis. Üks aspekt, mille poolest usundid erinevad, on see, kas usund on monoteistlik või polüteistlik. Monoteistlik usund on see, kus usutakse ainult ühte jumalasse samas kui polüteistliku religiooni järgijad usuvad mitme jumala olemasolusse. Kristlus, islam ning judaism on ühed tuntumad religioonid mis on monoteistlikud. Kristluse järgijate keskmeks on Jeesus Kristuse elu ning õpetused. Islamiusundi järgijad peavad oma jumalaks Allahit kelle kõrval on üheks kõige tähtsamaks prohvet Muhamed. Judaism aga on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund, millest on välja kasvanud eelnevalt mainitud kristlus ning islam. Juutide ehk judaismi järgijate jumalaks on Jahve, kuigi antud nime ei öelda. Selle asemel kasutavad juudid sõna 'Issand' kui viitavad jumalale.
Religiooniks üldiselt nimetatakse uskumust mingisse teatud üleloomulikku jõudu, mis on omane ja vastuvõtlik suurele inimgrupile, kes on sellele truud ja seda austavad. Religioon on tõekspidamine, mille hulka kuuluvad ka teatud käitumisnormide ja tavade täitmine. Kõige peamine norm, mida religioosne inimene täidab, on kinni pidamine üleloomuliku jõu esindaja poolt seatud reeglitest. Religioon loob inimese ellu teatud korrapärasuse, mis nii vabastab kui ka kammitseb inimest. Religioonid on peamiselt põhimõttega, et elu on kannatus ja peale selle kannatlikku ja uskumustele truud läbielamist saabub paradiis. Religiooni kammitsev iseloom avaldub aga selles, et religioon loob inimesele piire seoses inimliku naudinguga ning piiridest väljumine toob kaasa pahameele üleloomuliku jõu poolt. Üheks peamiseks põhjuseks, miks religioonid peale oma pikka eksistentsiaega ei ole veel välja surnud, võib pidada seda, et inimesed leiavad religioonilt suurt lohutust
palgasõduritega. Selle tõttu tõusis armeede professionaalsus märgatavalt, samuti tõusis ratsaväe osatähtsus. Täiustati ning arendati edasi ka sõjatehnikat. Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud. Arhitektuuri ning skulptuuri tähtsus tõusis märgatavalt ja tänu nende arengule sündisid ka suurlinnad nagu Aleksandria ning Pergamon. Ülekaalu hakkasid saavutama ilmalikud hooned, milleks olid nt. teatrid, koolid. Skulptuurides hakati näitama inimese tegelikku välimust ja tundeid. Teaduses tegid suuri avastusi mitmed kuulsad teadlased nagu nt. matemaatik Eukleides, kes
Religiooniga käib käsikäes ka kultuur, kombed, poliitika ja majanduselu. Religiooni täielikku kadumist saab põhjustada ainult maailma lõpp. Religiooni saab suhtuda kahte viisi : Kas oled usklik ja usud, või siis vastupidi. Mulle jäävad alati meelde tapatalgud, mis hoiatavad mind selle eest mida võivad inimesed jumala nimel toime panna. Ja need vägivallapuhangud on liiga tihti kordunud. Ka Euroopa ajalugu on korduvalt näidanud, kui ohtlikud on religioonid : Prantsuse ususõjad, tormilised rahutused Iirimaal, Hispaania diktaatori Franco katoliiklik natsionalism ning Inglise kodusõda, mil vaenutsevad pooled läksid lahingusse samade ülistuslaulude saatel. Inimesed pöörduvad religiooni poole et saada vastuseid oma küsimustele. Kust me tuleme? ja milleks me elame? Esimesele küsimusele ma vastata ei oska. Teise küsimuse peale julgen avaldada oma arvamust et niipea kui religioon haarab endale ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani
Eliisa Orle 10A 7. november 2012 Juhendaja: Raivo Raam Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Riigi üldandmed 5. Kliima, loodusolud, geograafiline asend 6. Rahvastik, majandus 7. Põnevaid fakte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Guinea-Bissau, õige nimega Guinea-Bissau Vabariik on riik Lääne- Aafrikas. Ainult 14 % selle riigi elanikkonnast räägib riigi ametlikku keelt ehk portugali keelt. Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhamadjo Riigihümn: Esta é Nossa Pàtria Bem Amada Kliima, loodusolud, geograafiline asend Rannikul on Guinea-Bissau reljeef tasane, rannajoont liigestab üksnes
RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse
puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. · Subkultuur - kultuur koosneb subkultuuridest, subkultuure iseloomustab: oma keel, oma riietus nt kriminaalid, massikultuur üritab subkultuure maha müüa. · Massikultuur - pealevoolukultuur. · Religioon - ladina keeles religare (seotud olema), seotud olek millestki/kellestki, religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid. Jooga · Joogi - joogaga tegeleja. · Jooga sõna tuleb sanskriti keelest sõnast yug - eesti keeles side, ike. · Jooga ülesanne on inimese ja maailma ühendamine: mina (atman) + maailma kõiksus (brahman). · Jooga on vanem kui kõik religioonid. · Jooga ei ole religioon, vaid eluviis. · Jooga 4 liiki: Radza-jooga ehk kuninglik jooga, selle alla kuulub hatha-jooga ehk kehalised
Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi Anneli Kritsmann-Lekstedt MABCL-1 Surm ja elu pärast surma on läbi aegade olnud üks põhilisi küsimusi, mille üle inimkond oma pead murrab. Elu mõte, kannatus, surm ja pääsemine huvitavad paljusid inimesi. Religioonid on püüdnud leida vastust inimolemuse põhiküsimustele, asjadele, mille üle iga inimene mingil eluetapil mõtiskleb. Kõikidel religioonidel on oma vastused ka surma saladustele. Surm on kogemus, mis seob inimesi sõltumata ajastust või asukohast. See on midagi, millega iga inimene kunagi silm silma vastas seisma peab ja seda fakti ei tee olematuks mitte ükski religioon, edukus, klassikuuluvus ega rikkus. Surm teeb meid kõiki võrdseks. Suremise
Eraelu puutumatus Eraelu Eraelu on iga inimese isiklik elukorraldus Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele Eraelu komponendid Informatsiooni kogumine, selle kasutamine ja väljastamine - annab isikuandmeid siis, kui isik näiteks avab enda pangakonto või sõlmib töölepingu Poliitiline ideoloogia Usulised religioonid Vaba eneseteostus - soov otsustada, et missugune on isiku identiteedi väljakujunemine Enesemääratlemine indiviidina - erinevate sotsiaalsete ja tööalaste rollide järeleproovimine Eraelu õigused Eraelu võib kokku viia mõistete: privaatsuse, turvalisuse, vabaduse ja õigustega Iga inimese eraellu sekkumine on tema privaatsuse ohustamine Eraelu puutumatus on siiski sotsiaalne hüve, mida tuleb õiguslikult kaitsta Tänan kuulamast!
Helle poolt tõlgitud põhjaeestikeelne Piibel. Sestpeale kaotas lõuna-eesti keel oma tähtsuse jumalasõna oli ju põhja-eesti keeles! Nii kujuneski välja kirjakeelena just põhja- eesti keel, mis hiljem ka riigikeeleks sai. Praegused eestlased unustavad üha enam ja enam kodukandi murdeid ning valdavad peamiselt riigikeelt, mis riigikeeleks on muutunud aga mitme sajandi eest aset leidnud usuga seotud sündmuste ajel. Ent mõjutamata ei ole jätnud meid ka teised religioonid. Kaugete aegade tagant on meieni jõudnud traditsioonide jäänukid esivanematelt, kes tunnistasid looduslähedast maausku. Lisaks on lähiminevikus kirjanduse ning avardunud reisivõimaluste kaudu hakanud meid üha enam mõjutama ka kaugemad religioonid, näiteks budism. Religioonide mõjud ei pruugi sealjuures ilmneda üldsegi teadlikult. Inimene võib kuulda, näha, lugeda või kogeda vaid üht osa religioonist ning võtta tolle omaks, endale otseselt teadvustamata, et tegemist
Suurbritannia Jarmo Vaik 9. Klass Harmi Põhikool. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Suurbritanniasse 13. Valitsus 3. Sümboolika 14. Turism 4. Rahvastik 4.1 Rahvused 15. Tuntumad linnad 4.2 Religioonid 5. Geograafiline asend 16. Piirkonnad 6. Maastik 16.1 Inglismaa 7. Veekogud 16.2 Sotimaa 8. Mäed/mäestikud 9. Saared 16.3 Wales 10. Kliima 16.4 PõhjaIirimaa 11. Kliima 11. Majandus 17. Kasutatud 11.1 Tööstus Kirjandus 11.2 Põllumajandus/Kalandus 11.3 Energeetika Suurbritannia Ametlik nimi: Suurbritannia ja
VÄLJENDUS E. EKSPRESSIOONITEOORIAD Kerkisid esile romantismi mõjul seoses pettumusega religioonid ja teaduses. Usk ülemaisesse, aga ka välismaailma autentsesse kujutamisse nõrgenesid. Teisalt on ET-e taga ka soov leida kunstile teaduse kõrval tähendus, milleks sai tegelemine inimese siseilmaga. Mõneti ennetati psühholoogiateaduse sündi. Esmakordselt saab täis tähelepanu kunstnik kui loovisik. Loogiliselt rangel kujul väljendatuna jäävad ET- d ühekülgseks ja poolikuks. Musternäide on Tolstoi, kelle järgi kunst vaid rõhutatult vooruslike tunnete edastamine
Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: 1) See on maailmavaade 2) Tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada 3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid Usundeid saab liigitada ja eristada jumalate arvu järgi: 1) Monoteistlikud religioonid üks jumal (ristiusk, islam, judaism). 2) Polüteistlikud religioonid palju jumalaid (Vana-Egiptus, hinduism jne). Leviku järgi võib usundeid jagada aga: 1) Maailma (maailmareligioonid) Kristlus, Islam, Hinduism, Budism ja Taoism. 2) Rahvusreligioonid iseloomulik teatud piirkonnale näiteks hõimu usundid Aafrikas. Veel võib usundeid jagada aabrahamlikeks ja dharmalikeks. Esimese alla kuuluvad judaism, kristlus ja islam, sest neid ühendab Piibel ja prohvet Aabraham (Islamis Ibrahim). (Käsuõpetus).
Iirimaa Andmed · Populatsioon - 4 109 200 · Pealinn Dublin · Keeled Iiri ja Inglise · Pindala - 70 280 km² Iirimaa lipp · Valitsus vabariik; demokraatia · Valdavad religioonid roomakatoliiklus · Kliimavööde parasvöötme sega- ja lehtmets, mereline kliima Iirimaa vapp Vööndi kirjeldus: kliima · Põhja-Atlandi soojad veed pehmed talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi
Tekkib väga tõsine küsimus : kas religioon on tõesti inimeste päästja või vastupidi inimeste hukkuja? Kuna maailm ei ole kahevärviline ja on toonide täis, arvan, et selles küsimuses samuti ei ole täpset vastust. Ühelt poolt vaadates, religioon on tõesti päästja. Paljudes situatsioonides see on üldse ainuke asi, mis päästab. On hetked, mida on vaja lihtsalt üles elada, oodates midagi head. Siis inimestel on vaja midagi, millesse uskuda. Kõik suuremad religioonid nagu õigeusk, katoliiklus, hinduism, buddism ja islam annavad inimestele võimalust uskuda sellesse, et üles on keegi, kes aitab meid elada, keegi, kelle võim on piiramatu ja kelle tarkus on mõõtmatu. Inimestel on lihtsam elada, kui nad teavad, et üleval on Issand, kes armastab neid ja on nõus neid adata. On olnud palju juhtumeid, kui palvetamine aitas inimestel väga hirmsaid asju üle elada. Näiteks Teise Maailma sõja ajal nii sõdurid, kui ka nende ülemus palvetasid iga öö
maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis pole veel jõudnud ülijumala (monoteism) aatesni ja jumalikustab füüsikalisi loodusjõude. Polüteist usub neid maailmasiseseid (füüsikalisi) jõude mis Jumal loonud on Polüteistlikud religioonid on näiteks Hinduism, Budism Tähtsamad religioonid Kristlus Judaism Islam Hinduism Budism Konfutsianism Loodususundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased
India ja energiamajandus Linda Randoja 11B klass Rakvere Gümnaasium Veebruar 2010 India ülevaade India Vabariik on riik Lõuna- Aasias Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% daiinid, 0.4% muu Kaart Majandusliku arengu tase Majandus sõltuv põllumajandusest Tähtsamad tööstusharud: kaevandamine, nafta, teemanditööstus, filmid, tekstiil, IT , ravimid, kemikaalid ja käsitöö Elanikkond tõuseb kiiremini, kui majanduslik tase Enamus industriaalregioone suurlinnade ümbruses Turism on olulisel kohal, arendamisjärgus
Kirjandusvood Aeg Tunnused Näited Antiik 8.-7. kunstiliste kujundite ja stilistiliste Homerose eeposed sajand võtete suur mitmekesisus "Ilias" ja "Odüsseia" eKr Kuni 4.- 6. sajand pKr. Keskaeg 5 saj-14 Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, "Aleksiaad", Anna saj budism). Arenesid välja uued Komnina kirjanduseanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi "Decameron", Giova rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele nni Boccaccio tekkis ka vaimulik kirjandus.
Taimaa Üldandmed Pindala: 513 115 km2 Pealinn: Bangkok Rahvaarv: u 66 miljonit Rahvuslik koosseis: 75% taid, 14% hiinlased, 11% muud Rahaühik: baht Riigikeel: tai keel Religioonid: budistid 94,6%, muhameedlased 4,6%, kristlased 0,7% Naaberriigid: Laos, Malaisia, Kambodza, Birma/Myanmar Kliima ja loodus Tai Kuningriik asub Lõuna-Aasias, 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Enamus riigist on väga tihedalt asustatud. Eriti kõrge on rahvastikutihedus pealinna ümbruses Tai lahe ääres ja maa idaosas. Tais on troopiline kliima ja temperatuurid on vahemikus 19-38 kraadi. kuivaperioodil paistab päike praktiliselt koguaeg, keskmiselt on siis sooja +31, vesi meres on +28
Küsimuste vastamine teemal „Humanism meditsiinis“. Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humanism minu jaoks on inimkäsitlus, inimlikkus. Humanism käsitleb inimest kui oma olemuselt head, loovat ja arenevat olendit, kusjuures rõhutades inimese vastutust oma valikute eest – igaüks on just see isiksus, kelle ta on enesest teinud. Meditsiinis humanism on väga oluline asi, sest kõik inimesed on erinevad ja nendel võib olla erinevaid religioonid ja traditsioonid. Sellepärast haigla töötajaid peavad olema tolerantseks oma patsiendiga ning alati abi inimestele nende vajadustega. Mida head ja milliseid puudusi Teie (näiteks patsiendina) näete Eesti meditsiinis? Eesti meditsiinis on nii head, kui ka puudusi. Minu arvamus on selline: + Haigla töötajad hästi harjunud; on võimalus helistada ja saada abi või soovitusi; praegu annatakse head ravimid ja suur valik; haigla töötajad on viisakad; haiglas
Esse M.Vaitmaa artikli kohta arvamus XX sajand on hävitanud asjade algloomust. Positiivne on, et viimasel ajal näeme, kuidas pöördutakse vanade väärtuste juurde tagasi. Tähtsaim nähtus on see, et on avatud uks tonaalsuse, puhtuse suunas. Näen positiivset suundumust selles, et erinevad religioonid hakkavad tunnetama, et maailmal on üks Jumal, et oleme ühest juurest. See väljendub ka kunstis. Kahekümnenda sajandi olulisimaid muusikanähtusi või suundumusi on raske hierarhiasse paigutada, selleks on XX sajandi muusikapilt liiga kirju, isegi juhul, kui arvesse võtta ainult Euroopa muusikas toimunut. Ma arvan, et liiga lähedal olemine, vajaliku distantsi puudumine panoraamse pildi tekkimiseks, takistab sügavama põhjuslikkuse nägemist lõppeva sajandi
• iiri 3,9% (146 658) • šoti 0,8% (28,931) • inglise 3,5% (129 684) • rootsi 0,6% (23,227) • itaalia 2,8% (100 145) • šotiiiri 0,6% (22,651) • vene 2,6% (98,737) Majandus • Los Angelese majandust juhivad rahvusvaheline kaubandus, meelelahutus, lennundus, tehnoloogia, nafta, mood, rõivad ja turism. Religioonid 3806400 564700 111600 97400 92900 Rahvused 49.80% 28.70% 11.90% 9.60% Kliima Los Angeleses on subtroopiline vahemere kliima, kus vaheldub vaid kaks aastaaega: suvi ja talv. Jaanuari kõrgeim keskmine temperatuur on +19°C ning madalaim on sel kuul 9°C. Aastas esineb sademeid vaid 35 päeva.
vastanditest. India lööb pahviks oma suuruse, glamuuri ja vastuolulisusega. Seal elab rohkem kui miljard inimest, räägitakse enam kui 400 keelt ja kasutatakse 22 erinevat ametikeelt. India ainulaadne kultuur on segu hindusitlikest-, islami-, budistlikest-, sikhistlikest, džainistlikest ja koloniaalsetest traditsioonidest. Pealinn: Delhi ; Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga); Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% dþaiinid, 0.4% muu
püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Ehk oleks nende maade kultuur veelgi kõrgem, kui nad poleks olnud nii jonnakad ja kangekaelsed. Kuid mongoliidne rass teiste suhtes tolerantsust ei tunnistanud ja nii nad jagelesid. Senini ei ole näiteks teada, kas jaapani keel on pärit hiinast või hiina keel jaapanist. Levinumad religioonid Jaapanis on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid
eksisteerib kogu maailmas ning see toimub, kuna inimestele on vaja midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Usundi eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk usu ja lootuse asetamist maagiale. Uskumine akosmilisse monismi (monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel
Probleemid võivad tekkida ka siis, kui kaks inimest on tõesti teineteisesse armunud ent kuuluvad erinevatesse sektidesse. Sellisel juhul on paari kooselu vastu pigem nende vanemad, sest nemad leiavad, et õige on abielluda sama usku inimesega. Kõige levinumad on probleemid juutide ja katoliiklaste vahel. Kuigi nad kummardavad sama jumalat ja isegi nende usud väga suurel määral kattuvad, on need täiesti erinevate traditsioonidega religioonid. Nende jumalateenistused erinevad kuigi kristluse üks vorm katoliiklus on judaismi hilisem vorming. Erinevate kultuuride segunemisel ja koos eksisteerimisel tekib alati probleeme, kuid need takistused ei tohiks olla ületamatud, sest öeldakse, et armastus ei küsi sugu ega rassi ning siinkohal oleks õige täiendada seda ütlust, lisades loetellu ka veel kultuuri.
Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s. majandusharud nt: turism
65 aastat ja rohkem: 8,7% (meessoost 2612269 / naissoost 3162282) (2010 est.) Rändesaldo määr: 0 rändaja (id) / 1000 inimese riigi võrdluses maailmas: 106 Linnastumine: linnaelanikkonna: 33% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 1,7% aastase muutuse (2005-10 est.) Rahvastiku kasvutempo: 0,653% (2010 est) riigi võrdluses maailmas: 146 Etnilised grupid: Tai 75%, Hiina 14%, muud 11% Religioonid: Buda 94,6%, Muslim 4,6%, Christian 0,7%, muud 0,1% (2000 census) Liiklus Tais on vasakpoolne liiklus. Bangkokis ja selle ümbruses on liiklus ummikuterohke ja vaevanõudev. 147 km kilomeetri läbimiseks Bangkokist Pattayasse kulub ca 3 tundi. Ööelu Bangkoki ööelu on maailmakuulus ning näib, et see linn ei maga kunagi. Kesklinna peatänavad on täis nii turiste kui kohalikke, kes ajavad rahulikult omi asju – söövad, vestlevad, müüvad midagi või on lihtsalt niisama
Maaasulates paiknev elanikkond asustus kõrge, tegeletakse primaarstete majandusharudega. Maaasulad on nt. küla, talu, rantso, mõis, auul. Etnilised protsessid maailmas Rahvus inimeste rühm, kellel on ühine kirjakeel, kultuur ning põhiasualad. Rahvas ühe riigi territooriumil elavad inimesed, kellel säilivad erinevused nii kultuuris kui ka traditsioonides. Piirkonna rahvastiku kujunemisel on kaasa aidanud usk ja religioonid. Etniliste protsesside kulg geograafiliselt Euroopas on välja kujunenud klassikalised rahvused, need on aga suhteliselt väikesed. PAmeerikas ühtset rahvust pole kujunenud, nende rahvastik on ühtne segu.Salliv rahvus. Ladina Ameerika on segakultuurkujunenud LõunaEuroopa ja põliselanike kultuuride segunemisel. Hommikumaad (Araabiamaad) on ühtse Araabia kultuurilise alusega, usuliselt Islami usk. MustAafrika on väga killustatud kultuuridega mida seob väikeste rühmade