TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........
Eesti arengutaseme võrdlemine Taani ja Venemaaga 1.Kui suur on riikide IAI-d, koosta tulpdiagramm Eesti 0,835 Venemaa 0,755 Taani 0,895 *Mitmendal kohal on riigid IAI järjestuses? Eesti 34 Venemaa 66 Taani 16 *Millised on arengutrendid, kuidas IAI on muutunud? Taani - Alates 1980st tõsnud Taani IAI, kuid vahepeal 1990ndal aastal toimus langus ja nüüdseks on stabiliseerunud. Venemaa- Aletes 1995st on vähehaaval tõusnud ja 2005-2011 aastal teinud pisikese kõikumisi. Eesti- Alates 1990-95ni toimus Eesti langus. O,171-0,16le. 1996-2005 tõusis IAI ja aastate jooksul on olnud ka väikseid kõikumisi. 2.Kui Suur on riikide SKT/in? Eesti - 34347 Venemaa - 16799 Taani 14561 Mitmendal kohal on riigid SKT/in järjestuses
Eesti arengutaseme võrdlemine Taani ja Venemaaga Teostaja: Klass: Mina valisin riikideks Taani (IAI Eestist kõrgem) ja Venemaa (IAI Eestist madalam). 1. A) Riikide IAI-d Taani 0,895 Eesti 0,835 Venemaa 0,755 Joonis 1. Eesti, Taani ja Venemaa inimarenguindeksite võrdlus B) Mitmendal kohal on riigid IAI järjestuses maailmas Taani 16nes Venemaa- 66s Eesti -34s C) Millised on arengutrendid, kuidas IAI on mutunud? Taani - Alates 1980st tõsnud Taani IAI, kuid vahepeal 1990ndal aastal toimus langus ja nüüdseks on stabiliseerunud. Venemaa- Aletes 1995st on vähehaaval tõusnud ja 2005-2011 aastal teinud pisikese kõikumisi. Eesti- Alates 1990-95ni toimus Eesti langus. O,171-0,16le. 1996-2005 tõusis IAI ja aastate jooksul on olnud ka väikseid kõikumisi. 2. A) Kui suur on riikide SKT/in? Taani 34347 Eesti - 16799 Venemaa 14561 Joonis 2
...... 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE........................................................................................................................ 8.1 VAJALIKUD RESSURSID..................................................................................................................................... 9. TURU ANALÜÜS................................................................................................................................................ 9.1 TURUSITUATSIOON JA ARENGUTRENDID........................................................................................................... 9.2 TURU ANALÜÜS................................................................................................................................................ 10. KONKURENTS................................................................................................................................................. 11. TURUNDUSPLAAN.................................................
8. Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi varu Ruumi rent 1 Raamatupidamis programm Merit 1 Aktiva Kontorimööbel ja -tarbed 1 laud, 5 tooli, 1 riiul Raamatupidajad 3 6 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. Alustavad ja juba eksisteerivad väiksed äriühingud, FIE-d, korteriühistud ja mittetulundusühingud – iga aastaga kasvab nende hulk ning üha enam ettevõtteid vajavad raamatupidamisteenust. Meie kliendid asuvad primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektorites. 9.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine).
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980. Aastast, kuid alates stabiliseerus Peruu on 1980. aastast 2005 2005. aastal. aasta 0,574 pole tõus olnud punktilt tõusnud oluliselt suur, 0,741 punktini stabiliseerus. 31 ...
- - 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi tootmise ja/või teenindusega seonduvat. 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi varu 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. 9.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine). 10. Konkurents. Kirjelda ja analüüsi konkurente. Täida ka alljärgnev tabel. Konkurent Pakutavad Konkurendi hind Muu info tooted/teenused 11. Turundusplaan 11.1 Hinnakujundus
Riigid globaliseeruvas maailmas Nimi Aerton-Chris Tasa Jätka sama riigiga, mille kohta koostasid rahvastiku iseloomustuse ja saada see õpetajale. riigi rengutaseme näitajad ning transpordi ja Argentiina turismimajanduse ülevaade. 1. Iseloomusta riigi arengutaset ja võrdle seda Eesti näitajatega ( võib välja tuua ka maailma või Euroopa keskmised). Millised on arengutrendid, kuidas need näitajad on muutunud? a kasutades sisemajanduse kogutoodangut (SKP/in ehk GDP per capita) b Inimarengu indeksit ( IAI ehk HDI) c veel kahte sinu enda poolt valitud näitajat Argentiinas on väiksem GDP. Argentiinas on väiksem HDI 2. Iseloomusta teedevõrku ( raudteed, maanteed) antud riigis Sisevedudes on olulised raudteed ja autoveondus, kuna teisi transpordivahendeid ei ole võimalik kasutada. Autotranspordi jaoks on
Ühiskonnaõpetuse loeng. Tänapäeva maailma ühised arengutrendid Rahvusvaheliselt tunnustatud riike on praegu 193. Riike võib mitmeti grupeerida, nt. võib aluseks võtta S. Huntingdoni jaotuse tsivilisatsioonideks, jaotuse arengutaseme alusel, geograafilise jaotuse jms. Kas aga võib välja tuua üldisi, kõigile omaseid arengusuundi? Nendeks peetakse I Globaliseerumine e. üleilmastumine II Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine. See tähendab tihedat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel, n
MEMO Sotsiaalne keskkond Edukad ettevõtjad jälgivad tähelepanelikult ettevõtet ümbritseva pidevalt muutuva keskkonna mõju ettevõtte tegevusele. Vajalik on põhjalikult tundma õppida seda, millised on keskkonna arengutrendid ning kuidas need mõjutavad konkreetset tegevusala ja ettevõtet. Muutused võivad pakkuda nii uusi võimalusi kui ka tuua endaga kaasa suuri ohte. Edukad on need, kes muutusi ette näevad või neid vähemalt varakult märkavad ja neile reageerivad. Kui oma tegevust muudetakse alles siis, kui enam muud üle ei jää, on sageli juba hilja. Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates näitajates. Nimetagem mitmesuguseid demograafilisi näitajaid nagu sündivus, elanikkonna vanuseline
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ettevõtluskeskkond Eestis aastal 2013-2014 Juhendaja: Anu Seim Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Annan ülevaate ettevõtluskeskkonnast Eestis. Mis mõjutab ettevõtluskeskkonda, milline on selle roll ja tähtsus, ning milline on visioon ? Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonna jätkusuutliku arengu eelduseks on inimeste ligipääsu tagamine teenuste kättesaadavusele. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigi majanduskeskkond: · majanduse avatus · valitsemise efektiivsus · finantsturgude toimimine · tehnoloogiline areng · infrastruktuuri arengutase · juhtimisoskused · tööjõu paindlikkus · seadusandlus Ettev...
2010. aastal 60 % (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 59). 4 Maapiirkonna kohaliku omavalitsuses ületas teenindussektori ettevõtete osakaal ettevõtete koguarvus 50 % (Põhja-Eestis, Raplamaa põhjaosas, Tartu, Pärnu, Kohtla- Järve ja Kuressaare ümbruse valdades), 13 % kohalikes omavalitsustes moodustasid tertsiaarsektori ettevõtted rohkem kui 60 % kõigist ettevõtetest (Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus, 2012, lk 2). Eestlaste sissetulekud teeninduses on ühed Euroopa Liidu madalamad. Iga Eesti madalapalgalise klienditeenindaja töötund moodustab vaid 46 % suvalise soomlase töötunnitasust (Nagel, 2013). 1.1.4 Esindatus Euroopas Teenindussektori aktiivsus on paranenud. Paljude riikide majanduses on toimunud teenindussfääris suur areng: enamik töökohti paikneb tänapäeval teeninduses ning see
· Oluline on näidata, et tunnete turgu ja kliente · Lugejal peab tekkima pilt plaani realistlikkusest Äriplaani struktuur (Töötukassa) 1. Tiitelleht 2. Äriplaani kokkuvõte 3. Ettevõtte üldandmed 4. Äriidee kirjeldus 5. Visioon, missioon, eesmärgid 6. Ärikeskkonna analüüs 7. SWOT analüüs 8. Toode/teenus 9. Tootmine/teenindamine. Vajalikud ressursid 10. Turu analüüs. Turusituatsioon ja arengutrendid. 11. Konkurents 12. Turundusplaan. Hinnakujundus, müük ja turustamine. 13. Personal ja juhtimine 14. Müügiprognoosid 15. Käivituskulud 16. Ettevõtte käivitusprogramm 17. Investeeringute allikad 18. Tegevuskulud 19. Kasumiaruande prognoos 20. Bilansi prognoos 21. Rahavoogude prognoos 22. Riskianalüüs Struktuur EAS Tiitelleht 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed 3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid 4
vabakujunduslikud. alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel. Erand XVIII - Tallinna vanalinna ringpuistu. XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas esteetilise. XX sajandi II pool - haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse - linnahaljastus. Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia. 11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. Arengutrendid Eestis ja mujal: VÕÕRANDUMINE - globaliseerumine on viinud ja viimas meid üha kaugemale traditsioonilisest looduskeskkonnast. Eesti ja eestlaste jaoks on oluline on tunnetada maastikku oma kohanimede ja ajalooga, teadvustada, et maastikuhooldus on elustiil ja ressurss. Võõrandumine on maastiku subjektiivse osa kadu. URBANISEERUMINE Linnastumine - linnad kasvavad pindalaliselt, tungides peale maastikule. • rahvas lahkub maalt linna,
Teenindus Processing Kroons Rendi hind Tootmise käibitamise periood on 4 kuud. 9.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi varu Lauanõud 600 Joogid 500 Lauad,toolid 200 10. Turu analüüs 10.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. Reklaam ajalehes Reklaamplakatid Anda välja kohviku tutvustav voldik Jagada flaiereid 10.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine). Meie klient on eraisik, kes elab ühiselamuses ja lähiümbruses. Suuremas hulgas
põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi varu lauaarvutit 3 Laptop-i 1 Lauda 4 Tooli 5 prozektor 1 Märkme tahvel 3 jalaline 2 9. Turu analüüs Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. Turunõudlus 2-3 aastapärast on pidev. Ehitustöid teostatakse igal aastaajal iga ilmaga (v.a. Orkaan või muu suur ilmastiku tegur millega seoses ei ole võimalik töid teostada. Sellistel juhtudel on teatud tööd peatatud lühiajaliselt. Turg on hinnale tundlik materjali ja transpordi hinnatõusule. Vastavalt sellele tõusevad
Sisukord Maailma ühtsus ja mitmekesisus..................................2 Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena ....3 Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid............4 Peamised julgeolekuorganisatsioonid.............................5 Inimõigused mitmepalgelises maailmas...........................5 1 Maailma ühtsus ja mitmekesisus Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. Globaliseerumise mitmesugused tahud
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Sandra Rebane AÜSR-1 SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS Referaat Juhendaja: Anne Rähn Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. perepoliitika olemus...................................................................................................... 6 1.1. Perepoliitika eesmärgid ......................................................................................... 6 1.2. Perepoliitika meetmed............................................................................................ 8 2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis.....................................9 Kokkuvõte..............................
õppida.Selle eesmärgiks on viia Euroopa välja majanduskriisist, kas seda ka juhtub näitavad järgmised aastad. Viidatud allikate loetelu 1. Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Toimetised/Praxis_toimetis1_2010.pdf 2. Tööturuteenused ja toetused http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/tooturuteenused-ja-toetused.html 3. Arengutrendid kriisiaja tööturul http://www.stat.ee/dokumendid/37730 4. Europe 2020 http://ec.europa.eu/europe2020/index_en.htm 5. Eesti tööturg ja tööpoliitika http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/arhiiv/el-alane- teavitustegevus/vanad-infomaterjalid/eesti_tooturg_ja_toopoliitika.pdf 6. Euroopa 2020. aastal: Euroopa Komisjon esitab Euroopa uue majandusstrateegia http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?
Struktuuri- ja (vs) protsessiorganisatsioon vertikaalse ja horisontaalse ristumised (ehk konflikt) struktuuriorganisatsioon ülesehituse ehk struktuuri (nt töökohad, osakonnad jne) ning nendevaheliste seoste kujundamine protsessiorganisatsioon tegevuste (ehk protsesside) ja sündmuste organiseerimine organisatoorse struktuuri raames Reaalsuses on tihedalt vastastikku seotud ja mõjutavad. Protsessijuhtimine ja protsesside juhtimine on täiesti erinevad mõisted! Üldised mõisted Protsess vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000). Äriprotsess vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Põhiprotsessid loovad väärtust kliendile ja lisavad väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis horisontaalselt. (milles organisatsioon on ...
Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ettevõtlusega alustamiseks võtan pangast 20000€ lühiajalist kevadtööde laenu Ressurss Ressursi varu Diiselküte 10 tonni 7,690€ - varu ei ole Teravilja seeme 8,4 tonni kaera ja Kaera 1848€ ja hernes 720€ ja varu ei 3,6tonni hernes. ole 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. Esimestel aastatel kindlustan end sellega, et sõlmin müügilepingu Tartu Mill-ga. 3-5 aasta pärast on minu toodang suurem ja kindlasti turustan välismaale. Praakteravilja müün ära kohalike seakasvatajatele. 9.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine). Esimestel aastatel ostab minu toodangu ära üks suur kokkuostja Tartu Mill.
...................................................................5 4. SWOT-ANALÜÜS...........................................................................................................................6 1.TOODE/TEENUS, TURG JA KONKURENTS............................................................................... 7 5.1.Toode/teenus...............................................................................................................................7 5.2.Turusituatsioon ja arengutrendid................................................................................................ 7 5.3.Turu analüüs............................................................................................................................... 7 5.4.Konkurents................................................................................................................................. 7 2.TURUSTAMINE.........................................................................................
6. Loodus- ja kultuurielamuse roll ökoturismis 7. Koormustaluvus, selle arvestamise olulisus ökoturismis 8. Kohaliku majanduse roll ökoturismis 9. Elamusliku hariduse roll ökoturismis 10. Vastutustundlik turundus ökoturismis 11. Trendid ökoturismi rahvusvahelises kirjanduses 12. Ökoturismi populaarsuse tõusu põhjused 13. Ökoturisti iseloomustus 14. Spetsialisti ja generalisti erinevused 15. Välisturismi, siseturismi ja kohalike turismi ettevõtete roll ja arengutrendid ökoturismi rahvusvahelisel turul 16. Millest sõltub ökoturismi nõudlus ja hinnakujundus 17. Majanduslikud mõjud ja lekked ökoturismis 18. Ökoturismi roll majanduse ümberkorraldamises ja regionaalarengus 19. Ökoturismi turunduspõhimõtted 20. Mis on ökomärgised, nende olulisus turismis 21. Massiturismi ökomärgised 22. Säästva turismi ökomärgised 23. Ökoturismi ökomärgised 24. Ökomärgistamise olulisemad probleemid ja väljakutsed 25
nn.katusaiad), 2. linnaelamute sisehoovide aiad (pakkusid silmailu ning kaitsesid kõrvetava päikese eest), 3. kloostrite sisehoovid (omamoodi botaanikaaiad), 4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati lopsakaid taimi, voolavat vett ja kauneid skulptuure), 5.pargid (rangelt geomeetrilise kujundusega või vabakujulise plaaniga), 6. linnahaljastus. 29. Maastike areng läbi ajaloo (kokkuvõte). Peamised arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. VÕÕRANDUMINE, URBANISEERUMINE, POPULISM KESKKONNAKAITSES, TAASTUVATEL LOODUSRESSURSSIDEL PÕHINEVA ENERGIA KASUTAMINE, HALDUSSUUTLIKKUSE NÕRKUS, VÄÄRTUSHINNANGUTE MUUTUMINE, ELITISTLIK SUHTUMINE MAASTIKKU, IDENTITEEDIKRIIS EHK VÄÄRTUSHINNANGUTE TEISENEMINE.
ning telefoni, e-posti ja Facebooki teel klientidega suhtlemist. 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Kuna oleme äpp, siis ainsad ressursid, mida vajame, on töötajad. Ressurss Ressursi varu Töötajad 4 9. Turg ja kliendid 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. Meie sihtturuks on tervise ja fitness rakendused. Üldiselt on sellel turul kõrge konkurents, kus esmakordse ostu hinnad varieeruvad 0€ ja kuni 12€ vahel, kuid meie sukelduks turu sellesse osasse, mis keskendub peamiselt veganitele. Selles sektsioonis on konkurents juba kõvasti hõredam ning see annab meile suurepärase võimaluse läbi lüüa.
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
Koos internetikaubanduse levikuga on oluliselt suurenenud ka veebis pakutavate kaupade ja teenuste valik. 17 KOKKUVÕTTE Uurides ja analüüside Eesti ja Saksamaa ettevõtlusekeskkonda jõudsin võrdlustega päris huvitavate tulemusteni. Edukad ettevõtjad jälgivad tähelepanelikult ettevõtet ümbritseva pidevalt muutuva keskkonna mõju ettevõtte tegevusele. Vajalik on põhjalikult tundma õppida seda, millised on keskkonna arengutrendid ning kuidas need mõjutavad konkreetset tegevusala ja ettevõtet üldse. Muutused võivad pakkuda uusi võimalusi ja lisaks tuua endaga kaasa suuri ohte. Edukad on need, kes muutusi ette näevad või vähemalt varakult tunnetavad ja reageerivad kõikidele märkidele. Kui oma tegevust muudetakse siis, kui on viimane võimalus, siis sageli juba hilja. Kuigi võrreldavad maad on oma suuruselt väga erinevad, leidus valdkondi ja alapunkte, kus olid Eestil näitajad paremad.
vähesel määral olemas Kliendid Mõningal määral olemas Remont Minimaalsel määral vaja teha Kodulehekülg Vaja teha Elekter Olemas Internet Vaja osta Telefon Vaja osta Töö riietus Vaja osta Sisustus Vaja soetada 11. TURU ANALÜÜS 11.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Antud teenuse pakkujad on enamjaolt levinud linnades, maakohtades on neid üldiselt väga vähe. Linnas võib neid ühe ala peal olla vähemalt viis erinevat ettevõtet, kes on seetõttu ka tihedas konkurentsis. Teenus ei ole hooajaline, kuid siiski esineb perioode, kus tööd on tavapärasest rohkem. Hea näide selle jaoks oleks rehvivahetushooaeg. 11.2 Turu analüüs Kuna rajame oma ettevõtte maakohta, oleks teenuse tarbijateks 50% kohalikud elanikud, 25% eraisikud ja 25% ettevõtted
Ressurss Ressursi varu Kaameramehed Vaja otsida Monteerija Vaja otsida Vaja osta Kaamerad Statiivid Vaja osta Arvuti Vaja osta Koduleht Teen ise 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. OÜ Sten Lippur Filming sihtrühmaks on enamasti tegusad ja mälestusi hindavad inimesed, kes soovivad jäädvustada oma tegemisi ja sündmusi, et neid hiljem hea vaadata oleks. Samas kuulub sihtrühma ka igasugused üritusekorraldajad[pulmakorraldajad,matusekorraldajad jms] (pulmad, matused,sünnipäevad, spordiüritused, perepäevad, konverensid), mida soovitakse kindasti jäädvustada
Jäätmevedu püsileping Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise keskusega Ravimid vastavalt vajadusele Autokütus vastavalt vajadusele Telefon ja internet püsileping Tele 2 AS. arvuti On olemas 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. Minu ettevõtte sihtturuks jääb esimesel kolmel aastal Järva maakond, täpsemalt Paide ja Türi linn ning ka Väätsa alevik ja selle ümbrus. Praksi Vabafarmi põhiliseks klientuuriks olen arvestanud ümber talu kuni 5km raadiuses elavad inimesed,(Paide linn ja Väätsa alevik). Asukoha tõttu on neil mugav käia kohapeal farmist toodangut ostmas. Kodustes tingimustes
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..................................7 2
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 13 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 14 Näide ettevõtte finantsiliste eesmärkide kohta Ettevõtte eesmärkide süsteemid ja nende arengutrendid: (Plaani- ehk käsumajandus -- eesmärgid seati väljaspool ettevõtet). Firma finantstegevuse näitajad Variant I Variant II Variant III · Traditsiooniline: kõrgeim kasumi (või ettevõtte väärtuse) maksimeerimine,
vaid siis kui on olemas seos tulemuste ja ametialase arengu vahel; hindamise üks olulisi eesmärke on töötajate motiveerimine ja nõustamine. Soorituse hindamisele vastuseisu põhjused: omandisuhted; hindamise eesmärgi ja protseduuri selgus; halvad uudised; kahjulik mõju; vähene tasu, suur kulu; isiku peegeldumine; subjektiivsus; bürokraatia; motivatsiooni kadumine; suur vastutus, hindamise kompententsid. Kasu soorituse hindamisest: ● Juhtkond ➢ Organisatsiooni arengutrendid ➢ Tagasiside tehtud otsustele ➢ Ootuste ja tegelikkuse võrdlus ● Personaliosakond ➢ Töötajatega seotud protseduurid ● Valdkonna juht ➢ Töötajate koolitusvajadus ➢ Kitsaskohtade märkamine ➢ Motiveerimine ja info juhtimine ● Töötaja ➢ Tagasiside ➢ Selgem roll ➢ Juhtimisotsuste ja ootuste parem mõistmine
kliendile õiget kogust õigel ajal. Kaotatud müügi kulusid on suhteliselt raske arvutada, kuid võib arvata, et need moodustavad arvestatava osa logistilistest kogukuludest. Arvestades logistiliste kulude määra sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes, moodustavad need sellest keskmiselt 14 15%. Sisemajanduse koguprodukti all mõeldakse riigis teatud perioodil toodetud kõigi kaupade ja teenuste kogumaksumust tarbijahindades (km = 0). Logistiliste kulude määra muutumise arengutrendid European Logistics Association (ELA) viib iga kolme aasta järel Euroopas läbi logistikauuringu. Uuring rajaneb kirjalikel küsitlustel ja intervjuudel, millega selgitatakse muu hulgas välja ka ettevõtete logistilised kulud, nägemused kesksetest arengutrendidest ning kasutusele võetud abinõudest logistika arendamiseks. Joonisel on toodud logistiliste kulude määrade areng Euroopa maades aastatel 1987 2003. LOGISTILISED KULUD
üldist atraktiivsust.Tegevusharu on ettevõtete grupp kes toodavad sarnasid tooteid või teenuseid. Ettevõtte sihtturg on tema poolt sihikule võetav tegevusharu toodete tarbijaskonna osa. Vaatleme eraldi tegevusharu atraktiivsust ja sihtturu atraktiivsust. Tegevusharu atraktiivsus- Tegevusharud varieeruvad oma üldise atraktiivsuse poolest. Oluline on, kas makrokeskkonna ja vahetu tegevuskeskkonna arengutrendid on harule soodsad või ei. Enamasti iseloomustab atraktiivsemaid harusid: Pigem noored kui vanad, elutsükli alguses Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega
hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks. Eesmärkideks: planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; krundi ehitusõiguse määramine; haljastuse määramine; kujade määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad: Trendid ja poliitikad; Üleriigiline planeering; Visioon; Asustus; Transport; Energeetika; Rohevõrk; Elluviimine. Maailma ja Euroopa arengutrendid: Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse; Üleminek teadmispõhisele majandusele; Rahvastiku vananemine; Linnastumine; Kliima muutumine. Eesti 2030+ arengueesmärgid: Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Head ja mugavad liikumisvõimalused. Varustatus elutähtsate võrkudega. Keskkonnamõjude hindamine: Ajalugu: 1992 - Ökoloogiline ekspertiis.
• Lugedes eriala- ja ajakirjandust • Jälgides harustatistikat • Ettevõtet huvitab: 14 • Milliste konkurentide (toodete) käive kasvanud • Millised kliendigrupid kiiremini arenenud • Millised on olnud ja milliseks kujunevad tulevikus tehnoloogiate arengutrendid Ettevõtte määratlemine turul • 2) Milles peituvad põhilised šansid, lähtudes minu turust ja keskkonnast, näiteks: – Klientide uued vajadused tootegrupis A (nt koduteenindus) – Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus • 3) Millistes valdkondades on konkurendid eriti tugevad v nõrgad? Näiteks: – Konkurendi A asukohaeelis – Konkurendi B soodsad hinnad
üldist atraktiivsust.Tegevusharu on ettevõtete grupp kes toodavad sarnasid tooteid või teenuseid. Ettevõtte sihtturg on tema poolt sihikule võetav tegevusharu toodete tarbijaskonna osa. Vaatleme eraldi tegevusharu atraktiivsust ja sihtturu atraktiivsust. Tegevusharu atraktiivsus- Tegevusharud varieeruvad oma üldise atraktiivsuse poolest. Oluline on, kas makrokeskkonna ja vahetu tegevuskeskkonna arengutrendid on harule soodsad või ei. Enamasti iseloomustab atraktiivsemaid harusid: Pigem noored kui vanad, elutsükli alguses Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega
o muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad: o trendid ja poliitikad o üleriigiline planeering visioon asustus transport energeetika rohevõrk o elluviimine maailma ja Euroopa arengutrendid: o maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse o üleminek teadmispõhisele majandusele o rahvastiku vananemine o linnastumine o ilmastu (kliima) muutumine o ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv o üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele o „rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv Eesti 2030+ arengueesmärgid:
Ettevõttes töödeldakse infot spetsiaalsete võimaluste kohta: o Vesteldes töötajate, klientide ja konkurentidega o Lugedes eriala- ja ajakirjandust o Jälgides harustatistikat Ettevõtet huvitab: o Milliste konkurentide (toodete) käive kasvanud o Millised kliendigrupid kiiremini arenenud o Millised on olnud ja milliseks kujunevad tulevikus tehnoloogiate arengutrendid Ettevõtte strateegia Strateegia 4 põhielementi: o Juhtmõte e milles seisneb tulevikuäri (visioon) o Võimalused ettevõtte määratlemiseks tegevusalal (nt laialdane sortiment, kiire klienditeenindus, madalaimad kulud vm) o Toote-turu prioriteedid (toodete ja teenuste arendamise programm erinevatel turgudel) o Strateegilised võtmepositsioonid (milliseid valdkondi tuleks eriliselt
(Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused......
Piisav hulk maksejõulisi kliente Erinevad kliimatsoonid talve ja suveturism Euroopa domineerimine rahvusvahelises turismis on vähenenud (u 46% kõigist turistidest tuleb Euroopasse). Turismivoo tekitajad rigid USA; UK; jaapan, pr. Maa, Itaalia, Holland, Venemaa, Hiina Riikide sise ja välisturismi bilanss : Positiivne Eesti, Poola, Tsehhi, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia Negatiivne Rootsi, Norra, Läti, Venemaa, Inglismaa Rahvusvahelise turismi arengutrendid : Kapital ja `turismiruumi' areng: Infrastruktuur kui turismi eeldus Tooted ja teenused pakkumine ja kvaliteet Suurfirmad püüdlevad mõnes valdkonnas tervikpakkujaks Reisitööstuse' areng `Küps' reisitööstus kui reisimise peamine eeldus Pakettreiside pealetung keskklassi puhkusereiside turul massturismi alus `tailormade' retked suurema sissetulekuga, erihuvidega inimestele
Stabülselt areneb kolmanda poole logistika (alates 80-ndate lõpust). Uue perspektiivne haru on linnalogistika (city logistics) Logistikast sõltub väga oluliselt e-äri edukus. E-müügi puhul tuleb enamus investeeringuid teha logistikasse, mitte portaali või võrku. Konkurentsivõime määrab kohaletoimetamise usaldusväärsus, kiirus ning maksumus. 1.5. Euroopa logistika 21. sajandil: Peamised Euroopa logistika arengutrendid: 1. Tähelepanu koondumine tarneahela juhtimisele 2. Tarneahelate globaliseerumine 3. Logistikateenuste sisseostu (outsourcing) ja strateegiliste partnerlussuhete areng 4. Virtuaalsed organisatsioonid 5. E-äri areng 6. Tarneahela keskkonnaaspektide tähtsustumine 7. Suhete haldamine LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, SÜGIS 2009 KONSPEKT NR. 2 2. SÜSTEEMSUS LOGISTIKAS Füüsilised majandustegevuse valdkonnad, millele logistika eelköige keskendub, on transport,
kohta! Tausta uuring ja soovituskirjad - annavad infot kandidaadi senise professionaalse tegevuse ja eluloo kohta endiste tööandjate, juhtide ja töökaaslaste arvamuse kaudu. Jagunevad: a) personaalsed, b) professionaalsed. NB! Objektiivsuse tagab konfidentsiaalsus. Tausta uuring eeldab CV analüüsi oskust - pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: 1. Kandidaadi eluloo peamised trendid ja arengusuunad, -etapid. 2. Tooge välja sotsiaalse ja tööalase liikumise arengutrendid ning pöörake tähelepanu kõrvalekalletele. 3. Tööalase liikumise põhitrendid: näit. töötasu ja võimu mõju selles. 4. Täpsustage kandidaadi organisatsioonidevahelist liikumist olenevalt org. tüübist, suurusest, tegevuse iseärasustest, funktsioonidest jmt. Kandideerimisinfo analüüsi ja valiku hilisemates etappides leida vastused: 90 1. Kas dokumentides esitatud info on täielik ja piisav & kas puudused on sihilikud või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
