ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja- Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba. Ent aja jooksul Imphotep muutis järjest oma plaane, kuni algsest mastabast sai kuueastmeline püramiid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumalaga Ümber püramiidi ehitas Imphothep terve rea pühamuid ja siseõuesid, et Dzoser ja ta preestrid võiksid religiosseid rituaale läbi viia. Püramiidi alla ehitas ta väikse hauakambri ning hulgaliselt koridore ja laoruume, mille kaunistas siniste glasuuritud kividega ja oma kuninga
aga mõistab, et tema teadmised selles vallas ei ole piisavad ning ta pöördub abi saamiseks professor Maspero poole, kes soovitab talle Howard Carterit. Nad asusid koos tööle. 1917. aasta sügisel õnnestus neil niivõrd laiendada oma tööde mahtu, et võis loota edule. Nende ees lebas Kuningate org, kust enne neid olid kaevanud kümned inimesed. Carter tegi ettepaneku alustada kaevamist kolmnurgast, mille moodustasid Ramses II, Merenptah ja Ramses VI hauakambrid. Nad lootsid leida Tutanhamoni hauakambrit. Just selle kindla kuninga oma, sest ühe kalju alt oli leitud fajansspeeker Tutanhamoni nimega. Samuti oli leitud kuldehe, millel oli Tutanhamoni nimi. Leiti ka savinõud. Täiendaval uurimisel selgus ootamatult, et neid oli kasutatud Tutanhamoni matmise ajal. Hiljem leiti veel mõned pitsatid Tutanhamoni nimega. Nad kaevasid kuni jõudsid Ramses VI avatud hauakambri jalamini. Sealt leidsid
Etruski kunst. Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele to...
Vana-Egiptuse arhitektuur Sissejuhatus. Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. En...
kasutusele püsivam materjal- kivi. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Haudehitise püramiidi kujuline vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa mängida päikesejumala Ra kultus, sest üks Ra sümboleid oli püramiidikujuline kivi.
eriti metallitöötlemine ,oli kõrgelt arenenud. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Etruskide matusepaigad olid elavate linnaade omamoodi koopiad: hauakambrid paiknesid tihedalt teineteise kõrval ja nende vahel kulgesid tänavad. Etruskide hauakambrid näitavad , et nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma.Hauakambreid kaunistavate elurõõmsate ja värviküllaste seinamaalingute põhjal võib arvaa ,et nende meelest järgnes surmale midagi meelidavat ja võib-olla koguni ihaldusväärset. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga,
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõd...
.......................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia. Need inimesed olid targemad, kui meie praegu. Ei ole oluline tehnika, on oluline leidlikus ja oskuslikkus. Egiptlased olid mõlemit. Nagu öeldud, Egiptus on kõige salapärasem paik maailmas ja kindlasti jääbki selleks.............................. 26 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................
Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja mänge, värvidest kasutati kollast, punast, pruuni,...
- 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehted). Omasid kõrgtasemelist oskust hambaid proteesida
palsameerimise kunst. Selleks, et keha säiliks, tehti sellega mitmeid protseduure ehk mumifitseeriti. MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemele uut jumalat luua. Ta kuulutas päikesejumal Atoni peajumalaks. Ühtlasi muutis ta oma nime Amenhotep ("Amon on rahul") Ehnatoniks ("Atonile kasulik"). VAARAO EHNATON
EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt ...
Niiluse tähtsus: ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate ...
Põlluharimine egiptuses On võimalik tänu Niilusele ja tema üleujutustele. Põllumaa laiendamiseks tegeleti niisutuspõllumajandusega. Selleks rajati šaduffe ehk veetõstukeid. Peamine teravili oder. Koduloomad veised, lambad, sead. 3000 eKr Tekkis ühtne Egiptus kahe väikeriigi asemele. Riiki juhtis kuningas Menes. Pealinnaks Memphis. Vaarao oli egiptuse piiramatu võimuga valitseja, keda jumalikustati. Püramiid on ehitis, mille sisemuses üeitusid vaaraode hauakambrid. Asuvad Memphise lähedal Niiluse lääne kaldal. Iga püramiidi juurde ehitati 2 templit. Algul püstitati astmikpüramiide (2750 eKr), mille hauakambrid olid kaevatud püramiidi alla maapõue. Giza püramiidid on kõige suuremad. Asuvad Giza asula lähedal. Hauakambrid rajati püramiidi sisse. Ureopsise püramiid on kõige suurem. Ehitatud 25 000 eKr. Kõrguseks 147m. Chepreni püramiid 143m. Mykerinose püramiid kõige väiksem.
Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma
Vana-Egiptuse ja Uue riigi arhitektuur Getter Kala Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid
Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gruppkajastab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt Etruski kunst 8. 3. saj eKr leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel Hauakambrid: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kupliga kaetud hauakünkad 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne sageli sisustatud eluruumina; seintele maalitud uksed ja aknad; kaunistatud seinamaalide,skulptuuride ja käsitööesemetega Etruski tempel: 1. sarnanes Kreeka templiga 2. põhiplaan ruudukujuline 3
Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused). Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e
tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks (pildil). Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem
Etruski kunst Kultuur tekkis u 8. Saj. Usuti, et etruskid on Itaaliasse tulnud merd mööda. Ei suutnud küll luua ühtset riiki, keskes linnaks Tarquinii. Keel pole ühegi tänapäevase keele sugulane. Peamiseks kultuuri allikaks ongi etruskide hauad, haudehitised. Neid on mitut tüüpi : kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks , ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda jne. Enamik haudu asub surnute linnadena nekropolidena. Hauakambrid thumulused. Inimesed tuhastati, tuhk paigutati sivist või kavist urnidesse või sarkofaagidesse, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. See asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad(Perguia) ja müürijupid. Välja on kaevatud 1 etruski tempel
Vaarao hauakamber ehitati kõrgem ülespoole ahenev, nii tekkiski püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi käigud, mis viisid hauakambrisse. Pärast matmist need täideti ja maskeeriti hoolikalt, kusjuures tapeti kõik, kes olid olnud ehitamise ja maskeerimise juures. Hauakambrist viisid püramiidi välispinnale õhukanalid. Püramiidi kaeti paealt kiviplaatidega Püramiid ei olnud üksikehitis, vaid osa suurest surnute linnast. Vaarao püramiidi läheduses olid tavaliselt suurnike hauakambrid või väikesed püramiidid. Nii kujunesid omapärased surnute linnad. Püramiidide läheduses võib sageli näha inimpea ja lõvikehaga sfinksi. Tihti anti sfinksile vaarao näojooned. Surnute linna täiendasid mitmesugused templid ja hoolikalt sillutatud teed, mida ääristasid väiksemad sfinksid.
põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr. 21. aprillil · See on roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis Kesk Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e. ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel, 7 saj. eKr kujunes ladina tähestik, mida kasutame tänapäevani Rooma linna tekkimine · Asub 7 künkal, nende orgu rajati turu- ja
Kasutatud Välismaa kivi, savi Liivakivi, kivi, marmor materjalid: Reljeefi, Ümaramreljeef, vähe kujusid Kasutati madalreljeefi ja rohkem kujusid ümarplastika kasutamine. Mis domineerib? Milliseid skulptuure Savitahvleid reljeefidega ja Vaaraode kujud, valitsejad, savikujukesi,pitsatsilinder,kivi sfinksid, hauakambrid jne on leitud? sambad Kus kasutati Ehitistel, vabafiguurid, Templid, hauakambrid, kivisammastel, lossiväravate ehitistel, arhitektuur skulptuure? juures “valvuritena” Kompositsiooni Tavaliselt valitseja kõrgemal Ühendati inimese ja mõne kui alamad. Reljeefid looma kehakuju. eripära: külgvaates Skulptuurid on määrtud
2 Etruski kunstis on säilinud peamiselt matusekommetega seotud kunst. Nende kunst erines nii perioodide kui ka linnade kaupa. Leitud on tuhandeid etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost, Umbriast ja mujalt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused, kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne. Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropole). Suurimad neist asusid Tarquinias ja Cerveteris. Hauakambrid olid sageli sisustatud eluruumina, seega olid seintele maalitud uksed ja aknad, et luua paremat illusiooni. Hauakamber oli kaunistatud arvukate seinamaalide, skulptuuride ja käsitööesemetega. Hauamaalid ehk freskod kujutasid endast väga elurõõmsaid (näiteks kujutati pidusi, jahiretki, spordivõistlusi, viibimisi pereringis jne) maale.
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. – 3. saj eKr Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
III. Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud
Must lakk taustaks Täpsemad Detailsemad Keerukamad poosid Hakatakse kujutama igapäevaelu ETRUSKITE KUNST Pronksi valmistajad 8-3 saj eKr (õitseaeg 7-6 saj) osavad kullassepad-ehted mereline teema looduslähedus terrakota - põletatud savi (enne põletati savi ära, seejärel vooliti kuju) Kunsti mõjutasid Kreeklased, sealt kandus edasi Rooma Hauakambrid: Ümarad, kivist, kupliga palju nekropole Maa-alused Kaljuhauad Hauakambrid olid kaunistatud nagu elutuba (uhkelt), illusioonsed aknad ja uksed Kujutatakse eluolu: rõõmu, musitseerimist, pidustusi Egiptuse kunstiga ühised jooned olemas, kuid siiski elavamad, soojemad, looduslähedasemad Seinamaal oli helge ja väljapeetud Proovisid psühholoogilisust juurde anda Proovisid reaalset olukorda endasi anda
· ETRUSKID SATUVAD ROOMLASTE VÕIMU ALLA JA 1. SAJANDIKS EKR ON NAD SEGUNENUD · ETRUSKI KEELT KIRJUTATI KREEKA TÄHTEDEGA · SEDA OSATAKSE LUGEDA, KUID EI SAADA ARU · ILMSELT ON TEGU MINGI KAUKAASIA KEELKONNA KEELEGA · TEKSTE ON PALJU, KUID NEED ON LÜHIKESED · ETRUSKI KULTUUR MÕJUTAS TUGEVASTI ROOMA KULTUURI · ROOMLASED ON ETRUSKIDELT ÜLE VÕTNUD GLADIAATORITE MÄNGUD, ÜMMARGUSED HAUAKAMBRID JA PUNASE RANDIGA TOOGAD ÜLIKUTEL · ÜLE VÕETI KA ETRUSKIDE ELUMAJA ESIALGNE KUJU · ETRUSKI LINNAD OLID EHITATUD JUBA ARHAILISEL AJASTUL KORRAPÄRASE PLANEERINGUGA · TÄNAVATEL OLI KIVIPLAATIDEST KATE, ON LEITUD KA KANALISATSIOONI JÄLGI · LINNU ÜMBRITSESID KÕRGED HAMBULISED KIVIMÜÜRID · ETRUSKID PÖÖRASID SUURT TÄHELEPANU MATMISKOMMETELE · KÕIGE ISELOOMULIKUMAD OLID ÜMMARGUSE PÕHIPLAANIGA HAUAKAMBRID
Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit; - dolmenid on erineva kõrgusega; - kummardati Päikest ja toodi ohvreid; - sihiteadlik planeering ja ilutaotlus.
Etruski kunst Levis 8.-3.saj. ekr - lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnad-nekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati · sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) · hauakambrid elutoana · seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised - meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud Loomade kujud looduslähedased - "Kapitooliumi emahunt" Templid: · puust · sambad hõredalt · ruudukujuline · sarnanesid kreeka oamdega(proportsioonid erinevad) kuid pole säilinud
Pühad loomad sümboliseerivad jumalaid(Scarabeus ehk sitasitikas kehastas Rad) Matmiskombestik Hauakambrid pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis, peamiselt ehitati vaaraole ja ülikutele , seintel maalingud lahkunu elust Hauakambrid(ehitati vaaraodele ja ülikutele et neil oleks rahulik elu pärast surma) Mastabamadal, äralõigatud püramiid Vanariigi ajal suured püramiidid Keskmise riigi ajal mõõtmed väiksemad Uue riigi ajal kaljudesse raiutud hauakambrid Ettekujutus Elu jätkub tingimustel, et keha säilinud. Balsameerimine. Egiptuse kultuur Kiri: tekkeaeg 5000, hieroglüüfid, algul piltkiri, hiljem mõisted, tähestik. Kirjutusmaterjalraidkirjad vaaraode elust, levinumaks papüürusrullid. Kirja taasavastamine vanaajal, 1882, pr teadlane Champillon Haridus: koolid peamiselt template juures, õpetajateks preestrid. Õpilasteks ülikute pojad, õpiti kirjatarkust, arvutamist . eelus pääsemisel ametnikuks/preestriks.
Ajaloo referaat Triin Erg 6 b klass detsember,2004 Ainult Tutanhamoni hauakamber jäi rüüstamata Vanad egiptlased olid veendunud, et inimese hing saab igavesti elada vaid siis, kui keha säilitada ka pärast surma. Seetõttu surnud mumifitseeriti. Vaaraode mumifitseeritud kehad asetati puhkama püramiididesse, kuid kuna püramiididest kiputi vaaraodele hauataguseks eluks kaasapandud varandust ärastama, rajati hauakambrid kavalalt kõrbekaljude vahele vanast Teebast ja Niilusest eemale, Kuningate orgu. Peale paari suveniirikaupmehe valitseb seal nüüd tühjus. Aga ka siinsed hauakambrid rüüstati ja teadlased on leidnud puutumatuna vaid ühe - Tutanhamoni hauakambri. Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao hauakamber. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja
Ainult seda,et ta võis olla Amenhotep II ema. 1458 eKr kadus Hatsepsut Thutmosis III korraldatud mässu ajal, mille eesmärgiks oli kroon tagasi võita. Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ja ta on üks tuntumaid naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Egiptust tuntakse ka ehitiste poolest. Egiptlased tundsid küll väga lihtsaid ja tagasihodlikke tööristu, kuid selle eest olid neil väga uhked ja hämmastavad ehitised. Nende templid ja hauakambrid pole küll väga ilusad, aga need näitavad suurt jõudu ja väge. Need pidid püsima igavesti. Tavalised majad laoti mudatellistest, aga tähtsad ja suured hooned laoti kividest. Kasutati liivakivi, lubjakivi ja graniiti. Peamised tööriistad olid vaskmeisel ja puuvasar. Suurimad ja tähtsamad ehitised Egiptuses olid püramiidid, mis on ehitatud vaaraode hauakambriteks. Kõige suurim püramiid Hufu (ehk Cheopsi) on 127m kõrge ja selle iga põhiserv on 230m pikk. Selle püramiidi
Püramiidid Vanaaja esimeseks maailmaimeks loetakse kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Kõrgeim püramiid asub Gizas, kannab nime Cheopsi ning on 147 meetri kõrgune. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Püramiide rööviti sageli, kuna hauakambrites oli rikkusi. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.flickr.com
hieroglüüfid kirjatundmine tagas kõrgema positsiooni kirjutati papüürusele astronoomia, matemaatika arstiteadus teadus arenes praktilisel vajadusel kultuur novell kirjandus hauakambrid templid ehitusmaterjaliks kivi jumalad loomade ja inimeste ristandid palju jumalaid religioon surmajärgsus tähtis kummardati templites Mesopotaamiale iseloomulikd jooned 3000eKr - 500eKr avatud ebakorrapärased üleujutused Eufrati ja Tigrise vahel leidub ainult savi avatud
Ristiusk tekkis meie ajaarvamise algul Vahemere idarannikul Palestiinas. 1.-2.saj pandi lood Jeesusest kirja heasõnum e. evangeelium, autoriteks apostlid või nende õpilased. Tuntumad: Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese evang. Varakr. Kunst 1.-5.saj. Arenes algselt illegaalselt V.-Rooma aladel, samaaegselt V-Ro kunstiga. Selleks tugev Ro. Kunsti mõju. Tekkis sest: 1) Taheti erineda Ro.test 2) juutidelt Vaenulikkus kujude ja piltide suhtes Erinesid Ro. Kunstist: 1)sümbolite teke ja kasutamine 2) paganlike kunstinähtuste vältimine 3) kehavormid peidetud riietega 4) Puudub erootiline teema 5) põhiline on vaimsus Arhitektuur: 1) katakombid 2) hauakambrid St. Constanza 3) kirikud Püha Peetri kirik Maalikunst: 1) Eeskujuks basiilika 2) Tugev Rooma mõju 3) Seinamaalid, mosaiigid 4) Raamatumaalid ehk miniatuurid 5) minium 6) pärgament Skulptuur: Vahaskulptuuri polnud, et mitte sarnaneda paganatega. 1)reljeefid 2)krutsifiks jeesuse kujukes...
Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust.ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist.nagu dooria sambad, kuid neil oli baas. Talastik kerge- seega sai sambaid panna hõredalt 1. Sõjajumal Marv või võitlev sõdur (5. saj)(pronks) 2. Kapitooliumi emahunt (5-6. saj)(pronks) 3. Veji Apollon (6. saj)(terrakota) 4. Nekropolid, hauakambrid 5. Alabasterun Volterrast (3. saj lõpp) 6. Sarkofaag (6. saj)(terrakota) Rooma arhitektuuri süsteem 8. saj ühineti rooma linnriigiks. Üha laienes. 3. Saj keskpaigaks alitses kogu itaaliat. Alad liideti tihedamalt. Levis hellenistlik kultuur. Võeti üle jumalad alistatud rahvastelt. Eriti olulised kreeka jumalad. Elulaad lihtne, hinnati praktilisust, riigile töötamist, vaimset kultuuri (kreeka baasil, tihti eesotsas kreeklased). Omapära arhitektuuris.kaared, võlvid, kuplid-
sarkofaag- kirst, kuhu pandi muumiad Arhitektuur ehituskunsti suurteoseks püramiidid, u 2,5 tonni kaaluvatest kiviplokkidest. Püramiidi sisemuses asus hauakamber. Esimesed püramiidid olid nn astmikpüramiidid. püramiide valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud ehk sfinksid. Püramiidide ehitus nõudis mitu aastat tohutut tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Materjalideks kivi, mudatellised, lubjakivi, punane graniit, liivakivi. templid ja hauakambrid asusid surnute linnas, nt kuningate org Haudehitised: ● mastaba ● astmikpüramiid ● püramiid ehitised olid monumentaalsed, et saada lähemale päikesele + seinad olid lihvitud, et sädeleks vastu päikest. Hauakambrid mastaba- madal, längus seintega hauakamber, vanim tempel astmikpüramiid- hauakamber, astmetelt ülespoole arenev esimene püramiid. chopsi püramiid- 146m pikk. võrreldakse Oleviste kirikuga, sest keskajal oli see kõrgeim kirik
Jumalaid peeti väga tähtsateks. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra-ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Surmajärgsesse ellu usuti Egiptuses. Arvati, et peale surma saab inimene teispoolsusesse ning tema senine elu jätkub seal samamoodi. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Hauakambrid asusid peamiselt Niiluse lääne kaldal. Vaarao ehk riigivalitseja, kellel oli piiramatuvõim, lasi endale ehitada hauakambriteks püramiidid. Jumal Osiris oli teispoolsuse jumal. Mesopotaamias usuti, et karistused, mis jumalatelt ülekohtusele osaks saavad, pidi kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti. Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid. Nemad pidid hoolitsema ka jumalate kujude eest
Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor lehmakujuline, lehmapeaga loomade ja inimeste viljakus Thot Kuujumal (mingi linnu peaga), kirjatarkus Rahvas pööras religioonile vähem tähelepanu. Enamuse talitustest viisid läbi aristokraadid. Mumifitseerimine; hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender. Geomeetria, ehitusel, tundi Pi'd.
rahvatribuunid(kaitses lihtrahva huve). Nobiliteet=kitsas sibüll=naisennustaja. Alistatud maadele ei surutud peab oma usku, perekondade ring, mis juhtis riiki. Kuningavõimu sugukonna kaitsevaimude kultus Roomas, loodus oli hingestatud. tunnused:pupurmantel, kotkaga sau, kuldne kroon, elevandiluust Nuumen=jõud, mis on igal asjal, laarid=maja kaitsevaimud, tool. Etruskite hauakambrid: kaljusse rajutud või kiviplokkidest genius=meeste kaitsevaim, juno=naiste kaitsevaim, laotud, hauakambrid tihedalt üksteise kõrval, nende vahel tänavad, metseen=kultuurisoosija, vergilius=poeet. ringikujuline põhiplaan, paljud võimsad ja lukuslikud, surnud olid lavatsitel seina ääres, või sarkofaagides, seinamaalingud pidusöömingutest tantsust ja spordist.
Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma
väljal. Püramiidid: · Ehitati kõrbesse, selle piiri lähedale, kuhu üleujutuse ajal tõusis vesi, kolm püramiid, kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka. · Asusid rühmiti mastabad ja püramiidid moodustasid linnakud, ehk surnute linnad, mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvikehaga kujud. · Helkisid päikese käes(tipp kullast) · Meelitasid röövleid, seetõttu loobuti nende ehitamisest.asemele hauakambrid ja kivikoopad, mille suudmel peideti kõrbeliiva alla. Cheopsi püramiid 146m kõrge, aluse pindala üle 5ha, koosneb rohkem kui 2 milj ühesuurusest kivipangast Sergei Stadnikov egiptoloog ; Kuulsaim vaarao Tutahamon; mummitseerimise viise oli kolm, aega egiptlased ei hinnanud, mummitsifeerimise kogu pritsess u 70 päeva, kõige kallim 26,2 kg hõbedast. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes niiluse jõe orgu, 5000-6000 a tagasi(4-5000a ekr)
Egiptuse kuningale. Neist suurim on valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma
Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsevaks saada. Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke Ilmuvad savinõud keraamika Tekib ornament savinõude kaunistamine Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr
Giza püramiidid Lorell Holst 10B Giza platoo Cheopsi (Hufu) Chepherni (Hafra) Mykerinose (Menkaura) Sfinks lisaks hauakambrid, templid, väikesed püramiidid Templitest Algselt säravvalge Tura lubjakivist ja võibolla kaetud kullaga, pind siluti siledaks kvartsiidiga. 2000 ruutmeetrine ala 4. dünastia ajast ( 25512471 ekr) Maailmaime Üks blokk kaalub u 2,5 tonni Ajaloost Ühe vaaraode perekonna erinevad põlvkonnad Matmispaigad, astronoomilised tähised, koguda loodusenergiat Platoo kaart Cheops
Rajati endale kindlad elupaigad ja inimestel tekkis kindel vara. Tööd leidisd omale käsitöölised, kes tootsid mööblit ja keraamikat. Esimene teadaolev mööbliese pärineb pildidlt Türgist Catal Hujukist, millel kujutatakse järi ning sellle vanus arvatakse olevat umbes 5000 aastat. Vanimad säilinud mööbliesemed, mis on üsna hästi säilinud pärinevad Egiptuse kuningate hauakambritest, kus pandi kuningatele hauataguseks eluks vajaminevaid asju kaasa. Kuna hauakambrid on suletud ja seal ei ole niiskust, siis on need väga hästi säilinud. Erinevad mööbliesemed Vana-Egiptuse stiilis: Magamistuba: Voodid olid madalad ja jalgadepoole viltu, et oleks mugavam magada. Voodi taga ja ees otsas olid ekstra pehmendused, et mugavam oleks. Magamistoas olid veel kirstud, kapid, kastid kus hoiti riideid ja puhta pesu. Lauad olid kerged ja neid sai kiiresti liigutada ning nad olid nikerdatud elevaniluudgea ja kullaga. http://antiik-restaureerimine
Cheopsi püramiid. Cheopsi püramiidid asuvad Egiptuses, Niiluse jõe kallaste laheduses ja on kuni 5000 aastat tagasi rajatud ehitised.Püramiid olid kunagi kuningate hauakambrid. Huvitavaid fakte 1.astmeid 203. 2. umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni. 3. kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit. 4. ehitise alune pindala 5,4 hektarit. 5. kõrgus praegu 137,3 meetrit. 6. küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit. 7.küljepikkus praegu 230,37 meetrit. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Algselt kaeti püramiid valge lubjakiviga, kuid alates 14. sajandist on püramiidi vahelduva eduga kasutatud kivimurruna ja katteplaadid kasutati ära Kairo linna ehitamisel. Samuti on maha kulunud püramiidi tipp, mis praegu on 7,85 meetri võrra...
Üks tuntuim tsikuraat: Uri astmiktempel. 3.Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? ● Vastus: Ratas ja kiilkiri. 4.Kuidas nimetatakse egiptuse kirja ja kuidas vana-mesopotaamia kirja? ● Vastus: Egiptuse kiri – hieroglüüf. vana-mesopotaamia – kiilkiri. 5.Nimeta Vana-Egiptuse haudehitised. Kellele neid püstitati? Kes ehitasid ja kuidas? ● Vastus: Mastaba.Vanim haudehitis.Ehitasid orjad.Ehitati kalju sisse maaalused hauakambrid. ● Vastus: Astmikpüramiid.Selle ehitasid orjad ja talupojad.Püstitati valitsejale. ● Vastus: Püramiid.Selle ehitasid orjad ja talupojad.Püstitati kividest.Püramiid tehti valitsejate jaoks ehk see on valitsejate hauakamber. Vastus: Maa-alune hauakamber.Ehitasid orjad.Vaaraodele ehitati pärast seda kui püramiidid olid tühjaks varastatud.Ehitati maa alla ja tehti sissepääs. 6.Nimeta kuulsamad Egiptuse templid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
