Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hauakambrid" - 300 õppematerjali

hauakambrid – tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja mänge, värvidest kasutati kollast, punast, pruuni, rohelist ja helesinist.
thumbnail
5
doc

Hauakambrid Egiptuses

Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja- Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba. Ent aja jooksul Imphotep muutis järjest oma plaane, kuni algsest mastabast sai kuueastmeline püramiid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumalaga Ümber püramiidi ehitas Imphothep terve rea pühamuid ja siseõuesid, et Dzoser ja ta preestrid võiksid religiosseid rituaale läbi viia. Püramiidi alla ehitas ta väikse hauakambri ning hulgaliselt koridore ja laoruume, mille kaunistas siniste glasuuritud kividega ja oma kuninga...

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Egiptuse Uus Riik

Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi ­ Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis ­Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõd...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Egiptuse kunst

Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Haudehitise püramiidi kujuline vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa mängida päikesejumala Ra kultus, sest üks Ra sümboleid oli püramiidikujuline kivi....

Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vana-Egiptus

Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Egiptus

Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Rooma kokkuvõte

Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Etruskide matusepaigad olid elavate linnaade omamoodi koopiad: hauakambrid paiknesid tihedalt teineteise kõrval ja nende vahel kulgesid tänavad. Etruskide hauakambrid näitavad , et nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma.Hauakambreid kaunistavate elurõõmsate ja värviküllaste seinamaalingute põhjal võib arvaa ,et nende meelest järgnes surmale midagi meelidavat ja võib-olla koguni ihaldusväärset. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga,...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Etruskide haudehitised

Etruskide haudehitised Maia Luhamaa 10a Etruskid Etruskid elasid Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske türreenideks Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr Nende keel ei kuulnud indoeuroopa keelte hulka Etruskide keelest on säilinud üle 8000 raidkirja Etruski keel on desifreerimata. Tekste on palju, kuid need on lühikesed Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid ­ tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja mänge, värvidest kasutati kollast, punast, pruuni,...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Etruski kunst

Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna valitses surnutekultus e nad uskusid hauatagusesse ellu, siis püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisutatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid rõõme, näiteks jahipidamine, kalastamine, peod, tantsijad ja muusikud. Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid surmajärgsetelu ning surnut. Nad arvasid, et elu läheb hauataga edasi täpselt samamoodi nagu enne surma...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

C.W.Ceram, Jumalad, hauakambrid, õpetlased

Nad asusid koos tööle. 1917. aasta sügisel õnnestus neil niivõrd laiendada oma tööde mahtu, et võis loota edule. Nende ees lebas Kuningate org, kust enne neid olid kaevanud kümned inimesed. Carter tegi ettepaneku alustada kaevamist kolmnurgast, mille moodustasid Ramses II, Merenptah ja Ramses VI hauakambrid . Nad lootsid leida Tutanhamoni hauakambrit. Just selle kindla kuninga oma, sest ühe kalju alt oli leitud fajansspeeker Tutanhamoni nimega. Samuti oli leitud kuldehe, millel oli Tutanhamoni nimi. Leiti ka savinõud. Täiendaval uurimisel selgus ootamatult, et neid oli kasutatud Tutanhamoni matmise ajal. Hiljem leiti veel mõned pitsatid Tutanhamoni nimega. Nad kaevasid kuni jõudsid Ramses VI avatud hauakambri jalamini. Sealt leidsid...

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
4
ppt

Vana-Egiptuse kunst

Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuuri alane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Hauakambrid Arenes palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Vaaraode...

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Etruskid "Tusci" Etruuria maakond

saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehted). Omasid kõrgtasemelist oskust hambaid proteesida...

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Egiptuse arhitektuur

Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised ­ püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. En...

10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muistne Egiptus

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Muistne Egiptus Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia, Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse...

Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Etruskid

Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused). Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e...

Kunstiajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Vanad idamaad konspekt

Pühad loomad sümboliseerivad jumalaid(Scarabeus ehk sitasitikas kehastas Rad) Matmiskombestik Hauakambrid pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis, peamiselt ehitati vaaraole ja ülikutele , seintel maalingud lahkunu elust Hauakambrid(ehitati vaaraodele ja ülikutele et neil oleks rahulik elu pärast surma) Mastabamadal, äralõigatud püramiid Vanariigi ajal suured püramiidid Keskmise riigi ajal mõõtmed väiksemad Uue riigi ajal kaljudesse raiutud hauakambrid Ettekujutus Elu jätkub tingimustel, et keha säilinud. Balsameerimine. Egiptuse kultuur Kiri: tekkeaeg 5000, hieroglüüfid, algul piltkiri, hiljem mõisted, tähestik. Kirjutusmaterjalraidkirjad vaaraode elust, levinumaks papüürusrullid. Kirja taasavastamine vanaajal, 1882, pr teadlane Champillon Haridus: koolid peamiselt template juures, õpetajateks preestrid. Õpilasteks ülikute pojad, õpiti kirjatarkust, arvutamist . eelus pääsemisel ametnikuks/preestriks....

Ajalugu
308 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Etruski kunst

-3.saj. ekr - lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnad-nekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati · sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) · hauakambrid elutoana · seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised - meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud Loomade kujud looduslähedased - "Kapitooliumi emahunt" Templid: · puust · sambad hõredalt · ruudukujuline · sarnanesid kreeka oamdega(proportsioonid erinevad) kuid pole säilinud...

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Etruski kunst

Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" ­ kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele to...

Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana kreeka, vana rooma

VANAKREEKA KUNST Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid VanaKreekas? Filosoofia, teater, kirjandus. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreekakunst? Lisa aastaarvud. 1)arhailine e vana aeg ­ 600480 eKr 2)klassikaline e õitseaeg ­ 480323 eKr 3)hiline e hellenistlik aeg ­ 323 eKr30 pKr Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 480eKrPärsia laevastiku purustamine Salamise all 323eKrAleksander Suure surm 30eKrroomlaste kätte langeb kreeklaste mõjupiirkond. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria stiilhõimu nimest, vanim stiil Joonia stiilmaakonna järgi Korintose stiillinna järgi, noorim stiil Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarm...

Kunstiajalugu
220 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Uued maailmaimed

Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid , kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Ning kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. Linna külastajale jääb kustumatu mälestus ja painav küsimus: kas me tänapäeval seda suudaksime?...

Kunstiajalugu
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun