INFO See on tõeline seiklus. Matk on katsumusterohke, väljakutseid ja unustamatuid elamusi pakkuv. Matk on kõigile jõukohane. Autod jäetakse Saaremaale ja pakitakse seljakotid. Matk läheb läbi laidude. Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma turismitallu sööma, edasi sõit saare kõige läänepoolsemasse tippu 200 aastase tuletorni alla. Tutvutakse Vilsandi looduse eripäradega. Vaadatakse ringi tuletornilinnakus. Vilsandi Energiamaja külastus lisatasu eest. Paadid viivad väsinud matkalised tagasi autode juurde. Kestvus: 6-8 tundi Grupi suurus: minimaalselt 6 inimest Hind: 45/in Regulatsioonid Matk ei sobi lastele. Registreerimine kuni eelmise päeva kella 18.00ni. Sobilik on sportlik riietus ja jalanõu, mis vastab ilmale. Kaasa võiks pakkida vahetusriided ja jalanõud. Pole halba ilma, on vale riietus ja vale suhtumine. NB! Matk ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine VEETURISM JA PUHKEMAJANDUS Ekskursioon Kivisaare Ratsatalusse Juhendaja: E.Pärn Üliõpilane: T. Koltsova KS-31 Tallinn 2016 Ekskursioonid koolidele, lasteaedadele ja perele. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses! Aegviidus on Teil võimalik õppida ratsutamist, sooritada lühemaid jalgsi-, jalgratta- ja ratsaretki kaunisse männimetsa, võtta osa kogu päeva kestvast matkast Kõrvemaale. I. ERINEVAD PROGRAMMID Kivisaare Ratsatalu Aegviidus pakub ratsutamiseks ja meelelahutuseks vabas looduses erinevaid programme: Kuni 2-tunnine programm 5 €/inimene ...
Liikumisgraafik Nädalapäev Liikumisviis Kilometraaš Aeg Pühapäev Autoroolis 132km 1h 55min Esmaspäev Autoroolis 26km 41min Jalgsi 1,5km 12min Teisipäev Autoroolis 26km 40min Kolmapäev Jalgsi 2km 21min Autoroolis 7km 12min Neljapäev Autoroolis 46km 36min Jalgsi 1,5km 12min Reede Autoroolis 152km 2h 20min Jalgsi 750m 7min Laupäev Autoroolis 24km 31min Pühapäev Autoroolis 142km 2h 10min Esmaspäev Autoroolis 204km 2h 32min Jalgsi 1,5km 12min Teisipäev Autoroolis 26km 42min Jalgsi 1,5km 13min
Paljud meist käivad tihti maal, paljud elavad seal aastaringselt, kuid vähesed märkavad seda kui palju on võimalusi seal rekreatiivseteks tegevusteks. Matka eesmärk on tutvustada soovijatele Rakke valla ümbrust, ilusat loodust ja matkaradasid Osalejad Kõik soovijad kes tahavad lähemalt tutvuda Rakke valla kauniste paikadega. Sobiv kuni 8 liikmelisele seltskonnale. Vanusepiirangut pole kuid soovitavalt neile kes suudavad jalgsi läbida vähemalt 10 km (seljakott seljas) ilma tervist oluliselt kahjustamata. Jalgsimatk 2 päeva (laupäev ja pühapäev) Matk on keskmise raskusastmega. I päev : Alguspunkt Rakke (toiduvarude ostmine Rakke poest). Saabumine Rakke rongiga (väljub 6.10 Tallinnas). jalgsi 15 km vahepeatus Välja talus kus saab juba telgid püsti panna ja edasi matkata sealses metsas (sihtmärk Padaküla järv). Suur võimalus kohata metsloomi või näha kobraste tööpõldu
Kuigi ühe elektripirni põlemine ei suurenda erisiliselt elektriarved, on see ikka elekter, mis kulub. Eestis saadakse suurem osa elektrienergiat põlevkivist ning on teade, et kunagi saavad ka selle maavara varud Eesti pinnalt otsa ning tuleb leida uus moodus elektri saamiseks. Mida säästlikumalt kasutada elektrit, seda kauemaks jätkub Eestil põlevkivi ning seda kauem on kindlam tulevik. Transpordis võiks kasutada vähem autosid, rohkem liikuda jalgsi või kasutada keskkonnasõbralikumaid masinad. Enne poodi minekut mõelda, kas on mõtekam minna autoga või jalgrattage, või hoopis jalgsi. Kui pood asub viie või kümne minuti kaugusel, siis muidugi oleks targem valida jalgsi minek, eriti kui minnakse poodi vaid mõne leivapätsi pärast. Tänapäevases maailmas, kus inimesed on harjunud mugavustega, valitakse liikumisvahendiks pigem auto. Igasugused masinad, sealhulgas autod, paiskavad õhku
23 34 punkti, hinne``3``; 13 22 punkti, hinne ``2``; 0 12 punkti, hinne ``1``. 1.(8p) Lihtsusta avaldis 5(- x² + 3x) + 3(3x - x²)+ 8(x² - 3x) 2. (8p) Lahenda murdvõrrand ning teosta kontroll. 3. (8p) Maatükk on rombi kujuline. Rombi diagonaalid on 8cm ja 6cm. Täienda joonist ning leia maatüki ümbermõõt ja pindala. 4. (8p) Koolis õpib 750 õpilast. Neist 22% tuuakse kooli autoga, bussiga ning ülejäänud tulevad kooli jalgsi. Mitu õpilast tulevad kooli jalgsi ning mitu protsenti see on ? 5. (8p) Joonesta koordinaatteljestikku funktsioonide y= x² - 4 ja y= - x - 2 graafikud. Tähista joonisel funktsioonide graafikute lõikepunktid. Leia joonisel nende punktide koordinaadid. 6. (10p) Pool otsitava arvu ruudust võrdub 8. Kui suur on otsitav arv? 7. (10p) On vaja värvida 100 silindrikujulist posti. Iga posti kõrgus on 1,5 m ja läbimõõt 2,8 dm. Kui palju kulub värvimisel värnitsat, kui 1 m2 jaoks on seda tarvis 0,25 kg?
Üleeile Äsja Homme Kaua Ülehomme Kauaks Mõnikord Täna Iial(gi) Tihti Hiljuti Harva Pidevalt Vara Praegu Hilja Tänavu Õhtuti mullu kolmapäevati Viisi-ja seisundimäärsõnad. ( ) - : Kuidas? Mis viisil? Millises olekus? Me laulame valjusti. Tüdruk esines julgelt. Läksime jalgsi koju. Haiged lamasid selili. Ta oli purjus. . , lt : täpne: täpse- täpselt; kurb: kurva-kurvalt Aralt Hästi- Kergelt Halvasti- Lahkelt Ilusasti- Täpselt Kiiresti Lõbusalt Kergesti- Vaikselt- Alasti Kurvalt- Tublisti Mugavalt Valjusti- Korralikult Julgesti- Sõbralikult- Targasti- Vastastikku- Pikuti- Järjestikku- Sügavuti
Carrito - käru Tren rong LOE HOOLEGA: Lähen kalessiga kooli (eesti k -ga lõpp) voy a escuela en calesa.(kalessiga) - Hisp k kasutatakse eessõna en, et väljendada sõiduvahendi kasutamist. Eessõna a kasutamine: Näiteks - Kooli - a escuala - eessõna a vastab küsimusele kuhu? 2. Ülesanne Loe hoolega näitelaused, mis on sõnasõnalised tõlked. Jälgi allajoonitud väljendeid. Voy a escuela a pie. Lähen kooli jalgsi. No voy a escuela en helicóptero. Ma ei lähe kooli helikopteriga. Me gusta viajar en tren porque es cómodo y Mulle meeldib reisida rongiga, sest see on rápido. mugav ja kiire Prefiero bicicleta porque es ecológico. Eelistan jalgratast sest see on loodussõbralik Avión es más rápido que autobús. Lennuk on kiirem kui buss. Viajar en coche es más seguro que en barco
huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal kelle kodukohta transport nii tihti ei käi. Tänapäeval minnakse kooli jalgsi, bussiga või autoga. Oskar Lutsu aegses koolis viidi osad õpilased koolimajja hobustega , sest neil oli liiga pikk maa jalgsi minemiseks. Nagu tänapäeva koolis oli ka neil laulmise tund, matemaatika, eesti keel, maateadus ehk geograafia ja teised tunnid, küll aga ei olnud keemia ja arvutiõpetuse tunde. See-eest oli neil aga usuõpetus, kus nad õppisid kõike oma usu kohta ja lugesid piiblit, tund oli kõigile õpilastele kohustuslik.
maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Piirdeks ei loeta ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Looduses võib: 1. liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud; 2. viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi; 3. korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; 4. kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: 1. liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal
gia areng rauda, oli palju rauda, erinevaid metalle. arenenud. sepandus. kulda, Omaette Osatähtsus hõbedat ning majandusharu. väheneb. teisi metalle. Sepad. 12.Transpo Jalgsi Jalgsi Kasutati Kasutati Telefon, raadio, Kõrgelt rdi ja side liikumine. liikumine hobuseid. laevu, sõideti aurulaevad, auto, arenenud side areng + loomad. Olid mööda lennukid. ning transport. algelised ookeane, oli Internet ning laevad. palju teid. lennukid
vastasid, et elavad koolimajast 2-5 kilomeetri kaugusel ja 1 õpilane vastas, et elab kaugemal kui 6 kilomeetrit. 7. klassi õpilastest 3 vastasid, et ei tea kui kaugel elavad koolimajast, 16 õpilast vastas, et elavad koolimajast 1-3 kilomeetri kaugusel, 5 õpilast vastas, et elavad koolimajast 5-10 kilomeetri kaugusel ja 4 õpilast vastas, et elavad koolimajast kaugemal kui 10 kilomeetrit. Küsimusele Kas koolis käid autoga, bussiga, jalgsi või muu vahendiga? vastas 5. klassi õpilastest 8 vastas, et lähevad kooli jala ning 2 õpilast vastas, et lähevad kooli bussiga. 6. klassi õpilastest 7 vastasid, et lähevad kooli autoga ja mõnikord ka jalgsi, 3 õpilast vastas, et läheb kooli jalgsi ja 2 õpilast vastas, et läheb bussiga. 7. klassi õpilastest 11 vastasid, et lähevad kooli jalgsi, 12 õpilast läheb kooli autoga ja neist 7
Meelika Allik KV169 Tallinna Majanduskool KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 13. oktoober 2016 Algus kell 19.00, lõpp kell 19.45 Juhatas Meelika Allik Protokollis Meelis Allik Võtsid osa: Liia Pajusaar, Piret tammeorg, Jaanus Riidam, Eha Kondas PÄEVAKORD: Ajurünnaku läbiviimine teemal: Kuidas saada 4. korruse rõdult alla? Hüpates Ronides nööriga laskudes helikopteriga kahekesi hüpates trepist kuumaõhupalliga jalgsi batuudi peale hüpates liumägi redeliga bassein alla Reine Evert Meelis Allik Juhataja protokollija
Eelistage väikese kütusekuluga odavamat autot. Tehke kindlaks auto tegelik kütusekulu. Ärge ostke tarbetult suurt või võimsat autot. Ühtlane ja rahulik sõidustiil on kütusesäästlik. Eemaldage üleliigne pagas, suusaboksid ja raskem koorem, sest need suurendavad kütusekulu. Jagage oma autot teistega – viige mitme auto asemel samale üritusele sõitvad inimesed vähema autode hulgaga kohale. Liikuge õues jalgsi. Regulaarne õues liikumine karastab ja hoiab teid tervemana. Ühendage näiteks töölt koju tulemine kepikõnni harjumusega. Nii ei pea te eraldi hiljem õue minema. Liikuge ühistranspordiga. Ühistransport säästab teid talvisest libedast, lumehunnikute vahel parkimiskohtade otsimisest ja auto puhtaks rookimisest. Ühistransport võib talvel anda märkimisväärse ajavõidu. Tule tööle jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga või jaga kolleegiga autot. Säästad raha ning
Matsalu rahvuspark Matsalu looduskaitseala Asub Lääne- Eestis Pindala on 48 610 ha Loodi 1957. aastal Pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Liigid 275 linnuliiki 49 kalaliiki 48 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Arvukamad pesitsejad lindudest on kormoran, hõbekajakas ja hahk Matsalu rahvuspark Pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga Linnuvaatlejatele on mitmeid vaatetorne Igal sügisel toimub Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival Kasutatud allikad http://www.matsalu.ee http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvusp argid/matsalu http://www.loodusemees.ee/aa/mi/000927aa065 .jpg http://www.loodusring.ee/pildid/2008/sugis/Mats alu.jpg
Rüütlikultuur Elukutselised sõjamehed ühiskonna kaitsmine Lääne-Euroopa 10.-11.sajand Feodaalhierarhia madalaim aste 12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastus...
Lift,trepid Ajalugu Tähistati Suure Prantsuse Revolutsiooni Inetu, häbiväärne 300 meest, 18038 juppi Émile Nouguier, Maurice Koechlin ja Stephen Sauvestre Ehitamine Kellaajad Avatud iga päev 9:30 23:00 Liftid 9:30 23:45 Trepid 9:30 18:30 Hinnad liftiga Esimene korrus 4.80 - täiskasvanu 2.50 - laps (alla 12a.) Teine korrus 7.80 - täiskasvanud 4.30 - laps Kolmas korrus 12.00 - täiskasvanu 6.70 - laps Hinnad jalgsi Ainult teisele korrusele 4 - 25+ 3.50 - alla 25 Alla 3 aastased saavad tasuta Esimene korrus Teine korrus Kolmas korrus
Päeva sõidunõudluse valem on Q (G) = 1000 100 G. Pärast liinivõrgu uuendamist asendatakse praegused 2 liini ühe uue liiniga. Peatused on elanikkonna raskuskeskmele lähemal, jalgsikäigu aeg väheneb 3 minutile, kokku on sõiduaeg 19 minutit. Piletihind on 3 ja ajaväärtus Vt = 5 /h. Uue liini intervall on ka 8 minutit. Kuidas muutub kaalutud reisiaeg ja reisi üldistatud kulu? Kt e: Sõiduaeg 10 + sõiduaeg 15 + 2x ümberistumise 5 + 2x ooteaeg 4 + 2x jalgsi 5 = 53 min Kt p = 19 +2x jalgsi 3 + 2x ooteaeg 4 = 33 min G = H + TV G1= 3 + 53/60 * 5 = 7.4 G2 = 3 + 33/60 *5 = 5.7 G = 1/3 * 5 = 1.67 4. Bussifirma tegutseb kahel liinil, A ja B. Ühel liinil on nõudlus antud valemiga Q = 1000 50G ning teisel Q = 1000 200G. Eesmärgiks on teenusetaseme parendamine nii, et kaalutud reisiaeg väheneks 60 minutilt 30 minutile (nt praegu on bussid täis, sõiduaeg kaalutakse koefitsiendiga 2,
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson Sündis 14.märtsil 1801.a. Riias Õppis 3-aastaselt lugema Vanemad Jaak Peterson Anna Elisabet Mihhailovna Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija Petersoni luule Dialoog igavikulise maailmaga ülistab mitmekülgne Inimmõtte
Hooletus ees, õnnetus taga Jalgsi käies meeles pea, helkur olema sul peab. Kui sa helkuritta kõnnid, varsti valust haiglas jonnid. Jalgrattaga kihutades, peata hoogu pidurdades. Muidu autoteele satud, auto sulle peale astub. Sõites kiirabisse, sulle süsti tehakse. Kiirabis karjud: ,,ai,ai,ai, tehke parem mulle pai!" Kui sa sõidad rolleriga, ei taha kohtuda pollariga. Sest et, kui sul lube pole, maksad trahvi nii et kole. Siis kui sõidad autoga, ära kiirust ületa. Kokku põrgata võid puuga, vastu rooli lendad suuga. Arstiabi vajad siis, sinikaid sul kakskümmend viis. Õnneks pole häda muus, koju jõuad, proteesid suus. Käies, sõites vaata ette, et ei satuks ohu kätte. Muidu haiglas lõpetad, süsti saades karjatad. Laura Raid ...
Siniallikas ehk Ohvriallikas Saula siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus 3-4 m Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver, eriti siis kui visati terve hõberubla. Muidugi ohverdati ka viljateri, riideid ja muid asju. Enne ohverdamist pidi
Kinnisasi: · Sloveni keeles - lastnine · Horvaadi keeles - svojstvo · Iiri keeles - maoine · Indoneesia keeles - property · Norra keeles - eiendom 1.2. Kinnisvara asukoha kirjeldus 4 Kõnealune kinnisvara .... tänav kus nimetatud maja asub on linna viimane tänav. Edasi tulevad metsad ja põllud. Pilt kinnistust on lisas nr 3. ... kesklinna on autoga 5 minutit, jalgsi 12-20 minutit. Lähim bussipeatus on 4min kaugusel jalgsi, kus bussid sõidavad läbi umbes iga 3 tunni tagant. Bussi ja raudteejaam asub jalgsi 10min (1km), autoga ~4min (2km) kaugusel. Allpool oleval kaardil (delfi.ee) on välja toodud maja asukoht ... linnas punase ristiga ja erinevate asutuste lähedus (kaugus). Allpool on toodud ka tingmärgid. . Kinnistu asub perifeerias nii ... linna suhtes kui ka Tartu suhtes, sest ....t võib lugeda Tartu perifeeriaks.
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Laulupeost 15 000 Vankritega, jalgsi, mööda jõge Soomest ja Ungarist Tsooru ja Väägvere koor Iga 5.a tagant Sind surmani Mu isamaa on minu arm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laulupeo tähtsus Rahvastiku kultuuri edendamine Koorilaulu areng Koorijuhid õppisid dirigeerimist Innustas heliloojaid Rahvustunde tekkimine
üksikhääliku õigekiri Helilised häälikud - täish. + kaash.(j,l,m,n,r,v) Helitud häälikud - kaash.(sulgh.+f,h,s,s,z,z) · helitu kõrvale k, p, t (-ki) erandina liitsõna (raudtee) liite ees (jalgsi) sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin) võõrsõna (absoluutne) erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist sõna sees: i silbi lõpus, j silbi alguses (maias, majas) ü ja i järel ei kirj. j-i - ei kehti tegijanim., liits. häälikuühendi õigekiri iga häälik ühe tähega (metalne) ei kehti kui 1) liitsõna (plekkpurk) 2) liide algab sama kaash., millega lõpeb sõnatüvi (keskkond) 3) -gi, -ki ees (kasski) 4) l,m,n,r järel 3. välte korral s 2 tähega, kui e...
Argentiina, Soome tango ja rahvusvaheline stiil. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tango saatemuusikaks tavaliselt 4/4 taktimõõdus. Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane aeglane kiire kiire aeglane aeglane samm tähendab tegelikult kiiret sammu ja pärast seda on paus. Astutakse üle kanna, enne liiguvad jalad siis järgneb keha Argentiina tangos liigub enne keha, siis jalad. tangod tihti tantsitakese 2/4 rütmis. Tango tantsu sisuliselt jalgsi partner ja muusika järgi kõndides.On olemas 8 tango stiili.Näiteks cortina on tango pala umbes (2060sekundid). Mida mängitakse vahel palana tango tantsupidudel.Se annab tantsjatel teada et nende tants on lõppenud. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ja sai eriti suurlinnade nooblites ja vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Muusika päeval 22. novembril
See pidas vastu sajandeid ning kiviehitis oli jõukuse märk.Põllumajandus oli keskajal liikumapanev jõud.Kasvatati sigu, kitsi, eesleid, kanu, lehmi, hanesid, hobuseid, härgi, lambaid.Käsitöölistel oli elu edenemises tähtis osa:nad valmistasid esmatarbekaupu. Rändkaupmehi oli mitut masti:rändkaubitsejad, väikepoodnikud ja suurkaupmehed.Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeesemetega.Eurooplased käisid palju jalgsi, aga peeti ka laevareise kuid neid peeti vähem, sest arvati, et mere elavad koletised.Meresõit oli kõige kiirem liikumisviis.Ent meri oli üpris ohtlik:tuli karta tuuli,kõrgeid laineid,torme ja ka masendavat tuulevaikust.Samuti ähvardasid meresõitjaid piraadid.Vajalikud leiutised:tammid, hobuserauad, ader, rakmed, tungraud, käsitali, nukkvõll, vokk, kamin, käru, kahur, kompass, mehaaniline kell, prillid.Mulle see raamat meeldis ja soovitan ka teistele,sest see oli pildirohke ja tekstid
Eesti keskkonnaprobleem: Õhu saastamine Üks väga tähtis keskkonnaprobleem Eestis, millele tasuks kindlasti tähelepanu pöörata, on õhu saastamine. Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente ning selle liigne ja arutu saastamine võib tõsiseid tagajärgi põhjustada. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Eesti pole päris kindlasti ainus riik, kellel on probleeme liigse õhu saastamisega. See probleem valdab kogu maailma. Õhu saastamisega kaasnevad probleemid: - Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. - Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad Õhu saastamise peamisteks allikateks on transpordi heitgaasid, linnades enamasti autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kest...
Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks kanuud või süstat. Tegevused : · Jalgsi ja kanuumatkad · Loodusvaatlus · Loodusharidus · Marjade korjamine · Loodusfotograafia · Kalastus Soomaa rahvuspargi kaitsmine Soomaa rahvuspark oma suurte rabade, luhtade ja lammimetsadega moodustab ulatusliku märgalade süsteemi, seades inimese liikumisele looduslikke piiranguid. Neile on rahvuspargi kaitse- eesmärkidest lähtuvalt kehtestatud täiendavad ajalised liikumispiirangud. Loodusreservaadi eesmärk on looduslike protsesside tomimise
4. Kuidas suhtute uutesse liikluseeskirjadesse? ... 5. Kuhu poole peab jalakäija helkuri riputama? · paremale · vasakule 6. Kui hästi teate, millisesse kategooriasse sõiduk kuulub? · väga hästi · hästi · ei oska öelda · keskmiselt · halvasti 7. Miks on lastel probleeme ohutu käitumisega liikluses ? ... 8. Kuidas Te kõige enam liiklete? · jalgsi · autoga · bussiga · jalgrattaga · millegi muuga 9. Kuidas Teile sobib Eesti liiklus? · väga rahul · üsnagi rahul · ei oska öelda · ei ole rahul 10. Kas olete kunagi sattunud liiklusõnnetusse? · jah, mitu korda · jah, ühe korra · ei Aitäh!
1.Kas hambaid pestes lased veel joosta? a) jah b) ei a) jah b) ei Muu:_______________ 2.Kas sa jood kraanivett või pudelivett? 2.Kui ei, siis millega liikled? a) kraanivesi b) pudelivesi a) buss c) ratas b) roller d) jalgsi Muu:______________ Prügi Vesi Elekter Transport Järeldus Meie püstitatud hüpotees osutus ligikaudselt tõeseks. Suurim vahe oli transpordi teemal, kuna õpilased ei oma autot, siis kasutavad nad teisi liiklusvahendeid rohkem.
kuna ka puud, kivisüsi, põlevkivi ja teised materjalid mida kasutatakes kütmiseks saasatab õhku, kuna need tekitavad õhku suitsu ja põlemisjääke. Puit ei saasta palju aga mingil määral ikkagi. Kasulik oleks kütta päikesepaneelidega, aga loomulikult ei saa ju kütta nendega kui pole päikest. Tänapäeval sõidavad väga paljud inimesed autodega, tegelikult ju säästaks see õhku, kui inimesed kasutaksid rohkem ühistrantsporti ja käiksid lühemaid vahemaid jalgsi, poodi ei pea ju autoga sõitma. Kindlasti ei saa ju alati minna sihtkohta sellel ajal ühistrantspordiga millal sinul vaja on. Mina arvan, et kõige rohkem säästaks õhku see, kui tööstusettevõtted lõpetaksid kahjulike ainete põletamise, inimesed kasutaksid rohkem ühistrantsporti ja katlamajad kütaksid materjalidega, mis saasatavad õhku väga vähesel määral või ei saastaks üldse.
Go to the second traffic lights and turn left 3. Mine otse edas ikuni väliujulani ja ületa tee Go straight ahead and cross the road to the outdoor swimming pool 4.Vabange kus asub politseijaoskond? Ma olen eksinud. Excuse me where the police station? I'm lost. 5. Raudteejaam kaugel. Te peagsite sinna bussiga minema. Far from the railway station. You should go there by bus. 6. Turg on siinsamas lähedal ,just ümber nurga te saate sinna jalgsi minna The market is here, near, just around the corner, you can go there on foot. 7. Tenniseväljakud on kiriku kõrval piimatoodete kaupluse vastas. Tennis Courts next to the dairy shop opposite the church. 8. Minge läbi pargi, hoidke otse kogu aeg ja näetegi randa. Go through the park, hold directly all the time, and'll see the beach 9. Minge bussiga nr.5 ja istuge ümber teatri ees bussile nr 4.
+ Mis puudutab positiivse külgi siis meie koolis on palju taimi, õhk on puhas ja seinad ja põrandad on alati pestud. Samuti, meie koolis on head renoveeritud trepid see on ka mõjutab tudengi tervisele, sest trepid aitavad suurendada füüsilist aktiivsust. On ka, meie kool asub linnast eemal ja see on väga tore, sest seal on vähem heitgaasi ja õhk on puhtam, ka need, kes elavad kohtla-jarvel võivad jalutada kodust kooli jalgsi. Samuti need, kes sõidavad bussiga, siis distants peatusest kooli on kaunis suur see on ka igapäevane füüsiline aktiivsus. - Mis puudutab miinuseid, siis ma tahaksin, et meie koolis oleksid ürituseid, seotud füüsilist aktiivsust, näiteks spordivõistlused nii sportsallis, kui ka õues. Ka, tahaksin et ülikooli lähedal oleks staadion, kus vaheajal me saaksime jalutada ja puhata ja võib olla joosta. Samuti,
Lgp. Õpetajad ja klassikaaslased Minu kõne teemaks on reisimine. Reisimine on inimeste liikumine lähemate või kaugemate geograafiliste paikade vahel. See võib toimuda erinevatel viisidel, näiteks: jalgratta, auto, rongi, laeva, lennuki või mõne muu liiklusvahendiga, samuti jalgsi, pagasiga või ilma, ainult ühes suunas või tagasipöördumisega. Sageli reisitakse puhkuse, infokogumise, vabatahtliku töö või äri eesmärgil. Usulistel põhjustel palverännakuna. Samuti uude kohta kolides, teiste kultuuridega tutvumiseks või lihtsalt reisimise lustist – võimalikke põhjusi on palju. Suure osa reisimisest moodustab turism, mis on tänapäeval ulatuslik majandusharu. Estravel on kokku kogunud TOP5 sihtkoht, kuhu kõige enam reisitakse
Juba siis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Ta paistis silma oma keelteoskustega, näiteks õppis ta vaevata ära saksa, vene, prantsuse, nglise, rootsi, ladina, kreeka ja heebrea keele. Samuti avaldas ta ajakirjades artikleid eesti kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde raamatu, täiendas raamatute tõlkeid. Peale gümnaasiumi lõppu otsustas ta õppima minna Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Kuna ta vanemad elasid Riias, pidi ta selleks ette võtma jalgsi kõndimise Tartu. Seda ta ka tegi. Tal ei olnud palju raha, kuid ta oli väga õnnelik, et ta sai õppida. Lõuna ajal, kui teised einestasid, jalutas tema mööda Emajõe kallast ringi ja jõi vett. 21-aastaselt suri ta kahjuks tuberkuloosi halbade elutingimuste tõttu. Peterson hindas väga kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta nimetas end maarahva laulikuks. Enamik ta luuletusi trükiti välja alles 100-aastat päras tema surma
kus seda müüakse. Eestis kehtivad selles osas samasugused reeglid nagu enamikus Euroopa Liidu liikmesriikide Teadlik tarbija teab taasakasutuse võimalusi: vanadest rõivastest uuet tegimine, rõivaste, mööbli, nõude ostmine taaskasutuskauplustest, pakendite ja vanaraua taaskasutus jne. Teadliku tarbimise ossa on ka säästlik tarbimine. Koduses majapidamises saab säästa elektrit,vett,kütet. Liigeldes jalgrattaga või jalgsi käies säästad kütust ja seeläbi keskkonda.
31 1 32 2 33 1 34 4 35 1 36 2 37 4 38 1 39 2 40 3 Harjutus 2 5 punkti Kooli jõudmiseks kasutatavad transpordivahendid Koodid: Jalgrattaga Jalgrattaga Jalgsi Jalgsi Mootorrattaga Mootorrattaga Autoga Autoga Bussiga Bussiga Koosta sagedustabel. Loo tulpdiagramm, histogramm, sektordiagramm ja joondiagramm. 6 5 4 3
50 meresaart. Rahvuspargi keskus asub Penijõel. Pindala 48 610 ha. Matsalu rahvuspargi tähtsus Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas. Väga hea koht linnuvaatlejatele. Märgatud 275 erinevat linnuliiki. 175-el liigil on pesapaigad ning 33 liiki on rändavad veelinnud. 49 kalaliiki. 47 erinevat imetajat. 722 erinevat kõrgtaime. Külastamine Rahvuspargiga tutvuma pääseb jalgsi, rattaga ja Matsalu lahele paadiga. Linnuvaatlejate tarbeks on rajatud mitmeid vaatetorne. Populaarsemad neist on Haeska, Keemu ja Kloostri. RMK tegeleb Matsalu rahvuspargi külastuskorraldusega alates 2009. Sõlmima on hakatud ka koostöölepinguid kohalike teenustepakkujatega. Nendeks on muuseumid, majutus, toitlustus, giidid, paadimehed, reisikorraldajad. Ideaalne paik matkamiseks. Kasutatud allikad http://rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/rahvuspargid/matsalu-
Lähteandmed: Hotell Dorpati vastuvõtt saab tellimuse ühepäevasele konverentsi korraldamisele Dorpati konverentsikeskuses. Külaliste arv on 45 ja soovivad ruumi, kohvipause, lõunasööki, tehnikat. Lõpus on maksmiseviis kokku lepitud. Jaanika Tigane MJ109 Tööturukonverents "Mõeldes tulevikule" Konverentsi toimumise aeg: 25.03.2012 Kell 10.00 19.00 Koht: Dorpat konverentsikeskus, Turu 2, TASKU (Autoga sissepääs Soola tänavalt, jalgsi Turu tänavalt) Kontaktisik: Mait Kuningas Tel: +372 733 7191, + 3727337190 [email protected] Ruumi tüüp : U stiilis Külaliste arv: 45 inimest U-stiilis konverentsisaal , lõunasöök, tehnika, 2 kohvipausi Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 Päevakava: 9.00 Saabumine 9.25 Algus 09.30 09.45 Valga maavanem Margus Lepik 09.45 10.05 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse noorsotööjuht Lauri Drubins 10.05 10
Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. Kohale jõudmine: Ø Jordaanias, linnas nimega Ammanis väljub minibuss bussijaamast allees siis kui buss on täis. Bussiga on 5 dinaari ja taksoga 75 dinaari või vähem. Ø Ø Petras ja Petrasse viival teel saab liikuda vaid jalgsi või kaameli, hobuse ja eesliga. Ø HINNA ÜLE VÕIB KAUBELDA! Kasutatud kirjandus: http://www.seljakotirandur.com/Petra_kaljulinn http://www.annaabi.com/Uuedmaailmaimedreferaatm42253.html http://spiid.blogspot.com/2010/03/petrakaljulinnjordaania.html http://hingevaenlane.blogspot.com/2012/06/usunetpetrakaljulinnonpiisav.html http://travelingpiont.blogspot.com/2011/02/petraofjordan.html
Keskaja jooksul muutus jalaväe roll järjest tähtsamaks tänu uute relvade ja taktikate kasutamisele. Rüütliväe vastu töötasid väga hästi uued laskerelvad: pikkvibu ja amb. Crécy lahingus mängis pearolli inglaste pikkvibu, mille tihe noolterahe tekitas suuri auke prantslaste ridades. Teine oluline muutus, oli Edward III-da Soti sõdadest väljatöötatud taktika, mille kohaselt rüütlid ja sõjasulased võitlevad jalgsi. Amb oli murrangulise tähtsusega relv jalaväes. Ammu kasutamist on kerge õppida (erinevalt vibust), temaga on tunduvalt kergem sihtida, tal on tugevam löögijõud ja teda saab kasutada ise varjus olles. Genova ammuküttide varustuse hulka kuulusid suured kilbid - pavised, mille varjust sai ammukütt lasta ja laadida. See relv osutus rüütlitele nii surmavaks, et Rooma paavst Innocent II keelas selle kasutamise teiste kristlaste vastu
XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke. Selle peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Raudrüüd, mida me muuseumis nägema oleme harjunud, tulid kasutusele alles päris keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, oli aga küllalt kohmakas ja paindumatu. Raskelt relvastatud ja hästi välja õpetatud rüütel oli vastastele väga kardetav. Jalamehed võisid tast jagu saada vaid mitmekesi. Samas olid rüütlil ka omad nõrgad küljed. Raske relvastuse tõttu oli ta jalgsi võideldes kaunis kohmakas. Sageli ei suutnud rüütel isegi ilma kõrvalise abita hobuse selga ronida. Seetõttu muutus ta hobuse seljast maha paisatuna üsna abituks. Rüütliväed olid tavaliselt suhteliselt väiksed. Juba mõnisada raskelt relvastatud ratsanikku kujutas endast ohtlikku jõudu. Tuhandetesse ulatuv sõjavägi oli aga õige harv nähtus. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas see vaenlase poole liikuma.
Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning teekond võis kesta mitu päeva. Jannsen oli tuntud ka kirjanikuna ja luuletajana. Jannsen on muuhulgas kirjutanud Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad. Alates Jannsenist võime märkida pidevat ajakirjandust Eestis. Jannseni kirjanduslik looming on väga laialdane jutukogudes, ajalehtedes ja kalendrites ilus rohkem kui 220 juttu ja luuletusi. Jutud olid põhiliselt inimesi harivad ning
räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri Turism · Uue-Taatsi talus taluelu tutvustamine: lambakasvatus villatöötlemine mesindus käsitöö piknikud taluõuel Linnuvaatlus · Paadisõit Matsalu lahel OÜ Leidrek Nina talu, Puise küla, Ridala vald, Läänemaa Loodusharidus
, 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von Toll pole otseselt midagi avastanud kuid on läbi viinud mitmeid uurimisretki. Uurimisretkel Uus-Siberi saarestikus nägi ta 1886. a. augustis Kotelnõi saarest kirdes kauge maa nelja mäega siluetti ja pidas seda legendaarseks Sannikovi maaks. 1900. a. alanud ekspeditsioonil viis laev «Zarja» Tolli-i taas Uus-Siberi saartele, kust läks jalgsi Sannikovi maad otsima. 1902. a. sügistalvel jäi ta kadunuks, arvatavasti hukkus paksu lumetormi käes . 1902. loetakse ühtlasi ka Eduard von Tolli surma aastaks. Tema nimelised kohad : Eduard von Tolli auks nimetati mitmeid geograafilisi objekte. Fridjof Nansen nimetas tema auks lahe Taimõri poolsaare looderanniku. Stolbovoi saare põhjapoolsem punkt on Tolli neem, Tolli väin eraldab Kotelnõi saart ja Benneti saarel on Tolli liustik. Info allikad : http://et.wikipedia
Laiskus ja mugavus Talviti peame me ,,külmapühi". On see meie laiskus, mugavus või valitsuse poolt meile tehtud eeliste ära kasutamine? Lugupeetud kuulajad, täna räägin ma teile laiskusest ja mugavusest. Vanasti käidi koolis enamasti jalgsi ja talvel suuskadega. Kaugem rahvas toodi hobusega. Minu vanaema koolitee oli 7 kilomeetrit pikk. Et õigeks ajaks kooli jõuda, pidi ta väga vara tõusma ning mööda pimedat metsateed kõndima. Vaid väga halva ilma korral koguti külalapsed kokku ja viidi hobusega kooli. Tänapäeval, kui on olemas kõikvõimalikud ilmastikukindlad riided ja jalanõud, soovime ikka et vanemad viiksid meid autoga koolimaja ukse ette. Külm on ju, tuuline, vihmane, porine.
Botas- spordijalats Potas- tuha sool karbinaat Balsameerima Bankett Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutatakse lõppu üks täht Kotlett, pankrot Pakett, kompott, H-ortograafia Hajameelne, hubane, herilane, I ja j
ÄRKAMISAEG Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid.Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana. 1860-ndate aastate teisel poolel asutati mitmeid seltse, mille eesmärgiks oli eesti kultuuri arendamine. Nendes laulu- ja mänguseltsides peeti kõneõhtuid, harrastati koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev ra...
Muusikalise hariduse sai Bach vennalt. Vend, kes oli organist, võttis Bachi alati konserditele kaasa. Juba noorena kuulas Bach palju orelimuusikat. 1700 läks Lüneburgi(15a). Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis.Seal kirjutas palju oreliteoseid.NB!!!Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et kuulata Buxtehude kontserteid.Ta õppis tippmeistrite juures ja sellepärast oli tal väga hea muusika. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis.1708 tuli tagasi Weimarisse, kus teda võeti vastu kapellimeistriks ja organistiks.Tekkis tüli, ja sellepärast lahkus sealt.Sattus isegi vangi, sest muutis koraale kaasaegseteks. Grahvi sõber polnud sellega rahul. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent.Käis oma kapelliga igal pool ringi
Muistses Eestis ehk aeg kuni 13. sajandi esimese veerandini toimus Eestis väga palju väikseid rüüsteretki. Selle perioodi kõige tähtsam sõda oli muistne vabadusvõitlus, mis toimus aastatel 1208-1227. Aga miks kaotati see sõda? Üheks suurimaks põhjuseks võib lugeda sõjameeste oskamatust. Sõdur oli iga vaba relvakandevõimeline mees, kes varustas ennast oma jõukuse kohaselt ja läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Samamoodi tegutseti ka mujal, aga eestlastel polnud eelnevat kogemust ja nad olid lahingus kõvasti nõrgemad teistest. Teiseks põhjuseks võib lugeda meie arengust mahajäämist. Eestlastel oli kehvem sõjatehnika ja relvastus. Sakslased kasutasid juba piirdemasinad: kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujaid. Eestlased polnud sellistest asjadest veel kuulnud ja kasutasid väga algelisi relvi. Meie vastu sõdisid väga paljud rahvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
