1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
varieeruvus võib viia kiirele väljasuremisele (näiteks üks halb talv).Vertikaalsed diversiteedi gradiendid: Absoluutse kõrguse gradient,Sügavuse gradient (meres).ISOLATSIOON V SAARELISUS: BM väheneb koos isolatsiooni suurenemisega. Saarteks peetakse ka mingi elupaiga laike suuremas maastikus, näiteks: mägede tipud isoleeritud alpiaasad, järved, tiigid, põllumajandusmaastikes paiknevad metsatukad ,rahvuspargid. Ökoloogilised faktorid (mustrid, raamid). Produktiivsus, Elupaiga heterogeensus ,Elupaiga komplekssus. Maksimaalne bioloogiline mitmekesisus esineb mõõdukalt produktiivsetes elupaikades: Kehtib globaalses kui lokaalses skaalas.Põhjus - nii madala kui ka kõrge produktsiooni tasemega aladel on liikidevaheline konkurents tugevam. Ajaline heterogeensus: Mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus, Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike.Ruumiline heterogeensus: Ruumiliselt
ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele. 8) L. Wirth: Urbanism as a way of life- eluviis linnades. Linnades olulist on suurus, tihedus ja heterogeensus: mida suurem linn, seda rohkem erinevust ja individuaalsust; tihedus toob konkureerimist, tolerantsust ja stressi ning heterogeensus tolerantsust ja heterogeensus toleratsust ja anonüümsust. Suurtes linnades nõrgenevad sotsiaalsed kontrollimehhanismid ja inimeste vaheline toetusvõrgustik ning areneb anonüümsus ja ükskõiksus kaasinimeste vastu. Linnades lisanduvad alkoholism, kuriteod, vaimuhaigused ja enesetapud.
kogumitesse, mille ümber moodustuvad uued väiksemad rühmad ja millest lähtuvad uued ideed ja meetodid, seda me nimetame tsivilisatsiooniga. Linn on mitte ainult elu- ja töökoht nüüdisaegse inimese jaoks, vaid ka majandusliku, poliitilise ja kultuurilise elu juhitsenter. Wirth ütleb, et linna suurus ei ole tema tunnusmärk aga autor oma tekstis nimetab kolm linna iseloomulikku joont: suur elanikkonna arv, ühiskonna heterogeensus ja suur rahvastiku tihedus. Autor vaadeldab linna kui ekosüsteemi, kus on olemas segmenteerimine, liikmete segamine, evolutsioon ja areng, tekkivad uued liikmed ja võimalused iseenda realiseerimiseks aga kusjuures ühe inimese arvamus alahinnatakse rühma arvamusega võrreldes. Omas töös ta uurib ka rahvastiku tiheduse ja heterogeensuse mõju linnaelule. Näiteks: tihedus suureneb mitmekülgse areneva elanike arvu ja keerustab sotsiaalse struktuuri, ühiskonna heterogeensus
Isolatsioon või saarelisus BM väheneb koos isolatsiooni suurenemisega. Saarte teooria MacArthur Wilson. Bioloogiline mitmekesisus on positiivselt korreleeritud saare pindalaga ja negatiivselt selle kaugusega lähimast kontinendist. Saarteks peetakse ka mingi elupaiga laike suuremas maastikus, näiteks mägede tipud, rahvuspagid, järved, tiigid jne. 13. Ökoloogilised mustrid (vormid): produktiivsus, keskkonna heterogeensus, elupaiga komplekssus. Produktiivsus globaalses skaalas BM suurenes koos produktiivsusega. Väiksem mitmekesisus madalama produktiivsusega aladel: ressursside vähesus vähendab populatsioonide suurust ja seega ka väljasuremise tõenäosust. Puudub rahuldav põhjendus, miks produktiivseimatel aladel arvukus jälle langeb. Keskkonna heterogeensus: Ajaline mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus.
lisandub veel ülikooli lõpetanute puudulik erialakeele oskus, mis on paljustki tingitud sellest, et kõrgkoolidel on kasin huvi võtta õppekavva eesti keele kursus. Arvestatav mõjutegur on veel paljude spetsialistide ja tudengite mitte-eestikeelne haridustaust. · keelekasutusvõimaluste laienemisest (infotehnoloogia areng, publitseerimise lihtsustumine jne) põhjustatud keeleliselt kontrollimata tekstiloome plahvatuslik kasv ja autorkonna heterogeensus, · liigliberaalsete ja hoolimatute keelehoiakute levik ühiskonnas, eriti mitme valdkonna tekstiloojate põlvkonnavahetuse tõttu, Oma ajaloo vältel on eesti kirjakeeles kasutusel olnud ladina tähestik. Eesti keele kirjaviisi on kujundatud hääldusläheduse põhimõtte järgi, selle hääldus ei ole keeruline. Eesti kirjaviisis järgitakse varem kokkulepitud kirjakuju, hoolimata sellest, et suurem osa kõnelejaid hääldab teisiti
Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite ... Murenemise intensiivsust mõjutavad: · Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus heterogeensus · Reljeef. Näiteks: nõlva ekspositsioon · Kliima Murenemine: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Mulla (murenemiskooiku) läbilõige. A-horisont ehk huumushorisont B-horisont ehk sisseuhte horisont C-horisont ehk mulla lähtekivim Gravitatsiooniline edasikanne · Kivimtele, mis non murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda jne..
poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muutuste kaudu.2Põhikultiveerimismeetodid a)Perioodiline (batch)viiakse läbi konstantse ruumala ning temperatuuri juures kolvis. Bakterid kasvavad kolbi kaasapandud söötmest saadavate toitaneite arvel.. Toitainete lõppemisel rakud hakkavad surema. Iseärasused: lihtne meetod, võimalik korraga teha paljusid paralleelkatseid.Negatiivseks omaduseks heterogeensus, pH muutub rakkude kasvamise jooksul, tihedus kasvab. b)poolperioodiline (fed- batch)erineb perioodilisest, kuna kui substraat hakkab lõppema, lisatakse kolbi värsket söödet; st reaktoi ruumala suureneb. Söötme lisamisega pikendatakse rakkude eksponentsiaalse kasvu faasi. c)läbivoolukultuurid(kemostaat, a-staat) Viiakse läbi reaktoris kus peab olema tagatud hea segamine.Erineb eelnimetatutest, kuna olemas nii pealevool kui ülevool, st V=const, samuti T=const ja pH=const
Esa Saarinen. Rakendusfilosoofia „Filosoofid ei mõtle otse maailma üle, nad mõtlevad maailma üle mõtlemise üle. Tulemuseks pole uus fakt, vaid hoopis selgus selles, mis vanad faktid on või mida nad pole, ja ka selles, kuidas vanad faktid on põhjendatud.“ Rosenberg. (teos The Practice of Philosophy) Niisuguse arusaama kohaselt on filosoofia „teise astme“ distsipliin, mis erineb „esimese astme“ teadusest nagu füüsika, sotsioloogia ja geograafia, mille eesmärk on esile tuua fakte maailma kohta. Filosoofia üritab kaardistada üldist olemust, uskumuste aluste abstraktseid põhijooni. Rosenberg on sel moel tabavalt kirjeldanud akadeemilise ülikoolifilosoofia praktikat – eriti tema kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika. Metafüüsika on maailma hõlmamise viis. H...
- korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus – nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on „lunastus”, mis „patt”) 35
- korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostiub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") 35
Omavahel võrreldavaks tegemine 54. Radikaalse biheiviorismi järeldusena määrab isiksuse ja käitumise täielikult keskkond 55. Nõrgemad serotoniinineuronid rohkem impulsiivset käitumist 56. Mis põhjustas praeguse majanduskriisi? Alan Greenspan discovers that human beings are irrational! 57. HDI Human Development Index e. Inimarenguindeks, mõõdab 3 dimensiooni:Oodatav eluaeg, Haridus, SKP 58. Eesti arengu takistajad on : inimkapitali vähesus, etniline ja sotsiaalne heterogeensus, madal koostöövõime, kapseldumine 59. Mis on psühholiiglised eeldused? 4 tükki : Inimene on arukas, inimese omadused tuleenvad kultuurist, ligimesearmastus tuleb moraalist, kõik inimesed on võrdsed 60. Kes modelleerisid globaalseid arengustsenaariumeid ? 61. Mitu protsenti Eesti tööjõust kuulub ametiühingutesse ? 10 62. Mis on üldkordaja ? üldine sündimuse/suremuse kordaja, loomuliku iibe kordaja jt 63. Mida väitis Oakeshott
eelkõige ristumist ja geneetilise info vahetust, mõistetakse vastasmõju ökoloogias õige laialt kui ühe isendi olemasolu sõltuvust teistest või kui isendivahelist seost: ristumist, konkurentsi, nakatamist, mehhaanilist mõju jne. Isendite vastasmõju tagajärjeks on populatsiooni terviklikkus, mis tuleb ilmsiks selles, et välismõjule vastab populatsioon kogu struktuuri ümberkorraldamisega ja oma funktsioonide muutumisega mingis ulatuses. 4. Geneetiline ühtsus ja heterogeensus Populatsioon on evolutsiooniprotsessi algüksus, ta on samaaegselt nii evolutsiooni tulemus kui ka uue bioloogilise liigi algridu. Tal on ühtne pärilik alus, mis võib olla erinev sama liigi naaberpopulatsiooni omast, kuid mis ei välista isendite individuaalset muutlikkust. Geneetiliselt homogeenseid populatsioone esineb suhteliselt harva, nad võivad olla taimede vegetatiivse paljunemise, mikroorganismide tüve päriliku aluse või loomade puhasliini teadliku säilitamise tulemuseks
Kõrgreligioon on organiseeritud, institutsionaalne, ette kirjutatud, fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele, kõik peab paigas olema. Kõrgreligiooni ühendab püüdlus luua ühtne loogiline õpetus. See seostub ka kirjakultuuriga. Erinevalt kõrgreligioonist on rahvausund korraldamata, mitteametlik, varieeruv ja horisontaalne. See on avatud süsteem, mis pidevalt täieneb(vastupidiselt kõrgreligioonile, mis on fikseeritud). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus ja ta seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. 42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? Vernakulaarne usund: religioon, nii nagu seda elatakse, nii nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad, praktiseerivad. See ei ole ametlike insitutsionaalsete religioossete vormide vastand, vaid esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni ega ole vana termini asendus. Uurimisobjektiks on
nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Lüsosoomid on oma kuju ja suuruse poolest heterogeensed organellid. Ühes rakus on neid tüüpiliselt kuni paarsada. Neid on kerge identifitseerida tsütokeemiliselt, tuvastades neis teatud kindlate ensüümide olemasolu. Enamlevinud marker-ensüüm, mis esineb kõikides lüsosoomides on happeline fosfataas. Lüsosoomide heterogeensus peegeldab nende funktsioonide mitmekesisust, mida täidavad temas leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade komponentide lagundamine, fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Hüdrolaasid, aga peavad enne kuidagi sinna lüsosoomi pääsema, et täiendama hakkata. Need pääsevad lüsosoomidesse, sest lüsosoomidesse liikuvad valgud on märgistatud sahhariidse jäägi küljes oleva Man-6-P-ga. Sellised valgud liiguvad Golgi kompleksi
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...
Populatsioonigeneetikast, aretusest ja selektsioonist Mida mõõdavad päritavuskoefitsient ja geneetilised korrelatsioonikordajad? päritavuskoefitsient - Koefitsient, mis iseloomustab tunnuse päritavust populatsioonis. valem h2=g2/2p näitab,mil määral erinevused isendite genotüüpides peegelduvad nende fenotüübi väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel. geneetiline korrelatsioonikordaja- nähtus, mille puhul ühe tunnuse muutusega kaasneb teise (korreleeruva) tunnuse muutus Mis asi on aretusväärtus? põllumajandusloomalt tema järglastele edasiantav geenide väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretuspr...
Troofilised suhted reguleerivad liikide arvukust ehk ühegi troofilise taseme organismide arv ei saa piiramatult kasvada. Näiteks kui kasvab jäneste arvukus, siis kasvab ka nt huntide arvukus(söövad jäneseid), aga üks hetk on hundid söönud nö üleliigsed jänesed ära, mistõttu neil tekib toidupuudus ja huntide arvukus langeb. 19. Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Üldine ökoloogia seaduspära on see, et keskkonna heterogeensus ja keerulisus tagab suure mitmekesisuse. Seda seletatakse tavaliselt sellega, et suurem heterogeensus tagab rohkem nišše, mis lubab koos eksisteerida rohkematel liikidel. 20. Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Kõige liigirohkemad organismirühmad on putukad ja taimed. Arvatakse aga, et suur osa seentest ja bakteritest on kirjeldamata ning kui kõik organismid oleks kirjeldatud, kuuluksid need rühmad liigirohkemate organismirühmade hulka
- võrgustiku tihedus: (1) tihe võrgustik kõik minu tuttavad on ka omavahel tuttavad; (2) hõre võrgustik paljud minu tuttavad ei ole omavahel tuttavad. Võrgustikuauk kui kaks minu tuttavat teineteist ei tunne, siis on nende vahel võrgustikus "auk". Ronald Burt: edukamad on sellised ärimehed, kelle ärisuhete võrgustik sisaldab palju auke. Sild võrgustikus suhe mis ühendab kaks inimgruppi, kelle vahel muidu ühtegi ühendavat seost ei olnud. - võrgustiku heterogeensus: kui palju erinevaid inimtüüpe võrgustik sisaldab. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Kollektiivne käitumine Kollektiivse käitumise all mõeldakse mitme inimese teineteisest sõltuvat käitumist; see on sotsiaalse interaktsiooni kõige keerukam vorm.
Olulisimad teemad Globaalne (taimede) liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on vähenemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kli...
(linnaelanike osatähtsuse suurenemine) Urbanism linnaelu eelistamine maaelule, ,,maa-linn" elulaadi vastandamisest liiguti elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Linna määratlus L.Wirthi järgi - linnalist eluviisi eristab mittelinnalisest see, et esimene põhineb vabatahtlikel ja teine kohustuslikel inimsuhetel; linna olemuse ja inimeste käitumis- ning mõtlemisviisi määravad asustuse suurus, tihedus ja heterogeensus Linn ja kapitalism: (linna areng - kapitalistliku süsteemi produkt) · Lefebvre esmane kapitaliringlus - investeeringud tootmisse · Lefebvre teisene kapitaliringlus - investeeringud kinnisvaraärisse; linnaruumi diferentseeritud väärtustatus Sotsioruumiline perspektiiv: (tõmbe- ja tõukefaktorite vastasmõjusuhe) - Integreerib linnaarengu/kasvu analüüsi (majanduslikud, poliitilised, kultuurilised ning
gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule geoloogiline tegevus - +Eoolsed protsessid +eoolsed setted +kulutav tegevus...edasikanne...
Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks *(5) Murenemine. Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel.Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: *lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus *reljeef näit. nõlva ekspositsioon*kliima.Füüsikaline murenemine e. Rabenemine.Keemiline murenemine e. Porsumine. *(5) Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist
Kliimamuutused. See on võitlemine luulevestkitega. Kliima on muutunud ja on olnud drastilisemaid muutusi, enamik lihtsalt ei tea seda. Võitlemine on kallis, annab kellelegi võimaluse edasi minna. Vaatame asju suuremas plaanis kui kopenhaagenis seda tehakse. Üldiselt on selge, mille alusel väita kliimamuutust. Selle aluseks on reaalselt mõõdetavad näitajad. Paljud on mõõdetavad satelliitidelt. Mineviku globaalmuutuste mastaapi nii ei saa hinnata, kassutatakse biomitmekesisuse muutusi (selge arvuline mõõde), ei ole selge, kuidas neid interpreteerida. Lootusetu see ülesanne siiski pole. Analüütilised vahendid lubavad hinnata (dokumenteerida) ka geokeemilisi muutusi. Elementide isotoopkoostised. Kahjuks pole ühemõttelised tulemused ei oska muutuste põhjuseid õigesti hinnata. Kas kõrge biomimekesisu tingitud keskkonna stabiilsusest või ebastabiilsusest? Kuidas saada võrreldavaid andmeid biomitmekesisuse kohta tänapäeval ja minevikus. Maksi...
põhjal (nt sissetulek, hairdus) o Kõrgklass Vana raha – päritud jõukus Uus raha – individuaalne karjäär Kasvav kirevus – erinevad viisid jõukaks saamisel; erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatud o Keskklass Jätkuvalt suurenev heterogeensus – mitmekesisus Keskklassi kasv majandusliku restruktureerimise mõjul: suurenev vajadus ekspertide ja professionaalide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemide kasv, kõrghariduse ekspansioon Valgekraeliste töökohtade devalveerumine; suurenev lõhe tipp-professionaalide ja kontoritöötajate vahel.
A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis Sotsialiseerimine ja normide internaliseerimine; sotsiaalne norm kui väärtuste väljendaja ja inimest suunav tegur; kirjeldavad ühiskonnas aktsepteeritud mõtteid, tundeid, käitumisviise;
jne. Need olid inimesed, kellel olid suured vöimed sakraalses maailmas (religioon) ja seetöttu ka suur möju poliitilikale. Nad astusid mitte riigi vaenlaste vastu välja, vaid kritiseerisid ja tegid vigade eest vastutavaks oma rahva esindajaid. Nad olid köige vööra vastu, mis väljaspoolt Iisraeli sündinud on: jumalad ja kultuurid. Nemad nägid israeliitides väljavalitud rahvast. Ajaloo arengu käigus hakkab heterogeensus tähendama sama mis “vööras”. Need heterogeensed elemendid, ehk vöörad jumalad ja kultuurid on heebreaa keeles “Saatan” ja tähendavad seega ohtu Iisraelile. Kuni 1000 aastat enne Kristust oli “Saatan” söna mis ainult kirjeldas ja sellega ei seostatud mingit olevust. (Seepärast kirjutasin siia väikse tähega.) Hiljem seostatakse teda ühe ingliga. Alguses nagu selleks, et äraseletada möned täiesti
kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus
(põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid. Sidekoes on tavaliselt makrofaagid, koebasofiilid jne. Histoloogia vajalikkus
5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiine tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm
kuulub selle koosluse liigifondi. Regionaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas suuremas piirkonnas ümber uuritava koosluse ja kuulub selle koosluse liigifondi. Seemnepank Mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum. Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised. Miks puisniidud on nii liigirikkad? Suur liigifond Suur pindala ja lai levik Seesmine heterogeensus Madal konkurents Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine Sagedamaid rohttaimi pärandkooslustel. Võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik kuutõverohi, härjasilm, metsmaasikas, pääsusilm, lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn. Külad ja heinategu Küla – 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus Pärast 19. sajandi teisel poolel toimunud maade kruntimist haldusüksus.
kultuuri, töötajad jms isiklikult. Samuti on ettevõtjal võimalus valida kuhu ta oma firma rajab. Avalikus sektoris on teoreetikud pakkunud välja viis põhilist keskkonda iseloomustavat mõõdet. Esiteks stabiilsus- rahutus: Eesti avalike organisatsioonide keskkond on üldjuhul rahutu ja pidevalt muutuv. Ebastabiilset keskkonda saab enda jaoks sõbralikumaks muuta läbi hästi korraldatud avalike suhete. Homogeensus- heterogeensus, juhuslikkus, kus tarbijad on väga hajutatud, neil puuduvad püsivad omavahelised sidemed ja seosed. Nappus- heldus: näiteks on Tallinna avalikel organisatsioonidel kergem palgata tööle head juristi kui Kagu-Eestis asuvatel avalikel organisatsioonidel, kes on pahatihti sunnitud alandama tööle värbamise standardeid. Vaenulikkus- toetavus, mis on mõjutatud nii võistlemisest (konkurentsist), organisatsiooni
võrra. Tegevusalade arvestuses kasvaski keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses (20%). Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, survestasid töötajad palgaläbirääkimisi jätkuvalt välismaale töölemineku võimalusega. Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%-lt teises kvartalis 15,4%-ni ja ehituses 6%lt 12,7%-ni. Miinimumpalga kiirem tõus keskmisega võrreldes (vastavalt 10% ja 8,5%) muutis palgajaotuse tõenäoliselt veidi ühtlasemaks. Ka heterogeensus tegevusalade lõikes on aastaga vähenenud. Kui aasta tagasi ületas kõrgeima palgatasemega tegevusala palk madalaimat 2,9 korda, siis 2013. aasta teises kvartalis oli see erinevus vähenenud 1,4-kordseks. Kõrgeim brutokuupalk oli endiselt finants- ja kindlustustegevuses (1591 eurot), millele järgnes info ja side (1579 eurot) ning energeetika (1348 eurot). Madalaim palgatase oli jätkuvalt majutuses ja toitlustuses ning muudes teenindavates tegevusalades (vastavalt 589 ja 538 eurot).
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduse...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10. Kasutatud kirjandus 17 11. Soovituslik kirjandus 17 ...
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist ob...
naerdes" C. väljend) igasugused kindla tähenduse ja "samasuse loogika" nõuded (vt Irigaray) ja väidavad selle asemel, et "miski ei ole vaid üks asi". Tema lauseehitus püüab jäljendada tõrjutud ihade tukslemist, rütm ja helipilt väljendavad enam konkreetset aistilist vahenditust kui teise ja erineva ratsionaalset valitsemist. Identiteet vabaneb terviklikust "minast", mille kohale astuvad erinevad mängud "minaga": mina ja sina, mitte mina või sina. Selline heterogeensus pilkab valitsevat keelt, mis hoiab alati kinni oma ühest ja vastuvaidlematust tõest, identiteedi ja teaduse versioonist. Nõnda püüab naiskirjutus nõrgestada taustaks olevat loogikat, kogu seda tõelusekujutist, millel kaasaegne kultuurisüsteem põhineb. Seepärast võrdleb Cixous naisi muttidega, kes kaevavad tunnelit läbi neile määratud pimeduse: "Elame ajal, mil miljonid mutid närivad läbi igivana kultuuri juuri. Kui üritus
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
· Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste struktuuri aspektid; Kooslus koos elavad populatsioonid mingis kohas mingil ajal 1) Taksoniline struktuur liigiline koosseis ja selle varieeruvus 2) Taksonoomiline mitmekesisus koosluses olevate liikide arv: uuritakse millised jõud määravad selle, mis liigid koos elavad 3) Horisontaalne struktuur (2 mõõdet) sisemine heterogeensus ja mis jõud seda põhjustavad 4) Vertikaalne struktuur (3 mõõdet) taimkatte rinded (Vihmametsades pole rindeid.) 5) Struktuuri muutumine ja koosluste vaheldumine KK-a gradientidel kuiv -> märg : niiskusgradient 6) Koosluste suktsessioon koosluste suunatud mittesesoonsed ajalised muutused, mille jooksul taimkate ise muudab KK-tingimusi ja valmistab ette pinda uute liikide tulekuks 25
4. Milles seisneb lümfotsüütide elastiin diferentseerumise eripära ( lähtu genoomist)? 10. Mis on kasvajaraku omapära võrreldes · Toimuvad DNA ümberkorraldused, normaalse rakuga? osa DNAst deleteeritakse, et · Kontrollimatu proliferatsioon, võimaldada erinevate antikehade ja T heterogeensus, inhibeeritud apoptoos rakkude retseptorite tootmine. 11. Mis on healoomulise ja pahaloomulise 5. Millised on tähtsamad transkriptsiooni kasvaja erisusesed? kontrolli mehhanismid mis võimaldavad · Healoomulised: Aeglaselt kasvavad, geenide valikulist aktivatsiooni? kapselduvad, mitteinvasiivsed, ei
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
kiiruse kasv 2-4 korda (kehtib ainult teatud reaktsioonide korral ja “sobivas” temperatuurivahemikus) Katalüsaator - keemilise reaktsiooni kiirust mõjutav aine. Katalüsaatorid on selektiivsed. Katalüsaator ei muuda tasakaaluolekut ega saa põhjustada termodünaamiliselt võimatut reaktsiooni, saab kiirendada vaid võimalikke reaktsioone. Vähendab energiabarjääri (aktiveerimisenergia väheneb), ei muuda süsteemi alg- või lõpp-oleku energeetilist nivood. Kolloidlahused - iseloomulik heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Lüofoobsed kolloidid (lüofoobne - “lahustit kartev”) - dispergeerunud osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Lüofiilsed kolloidid (lüofiilne - “lahustit armastav”) - osakesed tugevas vastastoimes DK-ga. Moodustuvad sageli aine ja vedeliku segamisel. Püsivamad kui lüofoobsed kolloidid. Adsorptsioon - aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside
19. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekanne-valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Retseptorid- Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus – tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. 20. Normaalse raku funktsiooni muutused- Spetsiifiline kahjustus: kahjustava faktori ründepunkt on täpselt määratletav (faktor seostub teatud kindla struktuuriga ensüümi või struktuurse valgu/lipiidi molekulis) Näi. bakterimürk lagundab rakumembraanide fosfolipiide. Mittespetsiifiline e. üldine kahjustus: kujuneb
· Veisekasvatuses pole lihatõugude omavaheline ristamine nii levinud, · sagedamini seemendatakse piimatõugu lehmi lihatõugu pullide spermaga. Ristandjärglased nuumatakse ja tapetakse. · Ristamise eesmärk on: 1) saada väärtuslikke tarbeloomi; 2) parandada olemasoleva tõu omadusi; 3) panna alus uue tõu loomiseks. · Ristamisel suureneb järglaste heterogeensus, mis on seda suurem, mida enam vanemad teineteisest geneetiliselt erinevad. · mõjutab tulemust lähtetõu(gude) homosügootsus, mis saavutatakse sihikindla puhasaretusega. · Mõlemad aspektid suurendavad tõenäosust, et ristandjärglastel oleksid enamustest lookustest heterosügootses seisundis. · Ristandjärglastel on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus, parem sigivus.
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
Analüüs nähtuse jagamine komponentideks Süntees üksikute tunnuste ja osiste liitmine Üldistamine oluliste tunnuste leidmine Võrdlemine nähtuste kõrvutamine, ühisuste ja erinevuste leidmine 1) Mõtlemise liigid *teoreetiline *praktiline Diskursiivne teadlik Intuitiivne - alateadlik 2)Mõtlemise liigid Divergentne lahknev, hargnev Konvergentne - koonduv Produktiivne uue idee leidmine Reproduktiivne vana nägemine uues valguses Probleeme mõtlemises *Mõtlemise heterogeensus *Teadvuse osa mõtlemises *Mõtlemise ja kirjaoskuse seotusest *Kokkulangevused lapse mõtlemises ja mõtlemise ajaloolises arengus *Animism kalduvus pidada esemeid elusateks *Worf Sapir'i hüpotees mõtlemise keelelisest relatiivsusest EMOTSIOONIDE MÕISTE JA LIIGID; MEELEOLU, AFEKT, KIRG Emotsioonid nim inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. Emotsioonid väljendavad inimese rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja
arutelude muundumine poliitilisteks otsusteks. 20.saj alguses asendub ideaalne avalikkus massiavalikkusega (arvuliselt suur, kehv ettevalmistus, mõjutatav ja pealiskaudne). Nii Spengleri kui Habermasi järgi massiühiskond süüdi allakäigus ja radikaliseerumises. EUROOPA MÕISTE: Ennekõike Lääne-Euroopas toimunud muutused (Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa), mõistete heterogeensus (nt rahvuslus, parlamentarism) väheste variatsioonidega. Samas eri vaatenurgad nt kommunismi ja kogukondlikkuse (eriti Lõuna-Euroopas) näol, kus käibel on küll mingid poliitilised mõisted, kuid kus praktiline poliitika rakendub läbi muude kategooriate (religioosne, piirkondlik). 15.09.14 IDEOLOOGIA MÕISTE ARENG: Saab seostada liberalismi kõrgajastuga (18.saj lõpp-19.saj keskpaik) Euroopas, lib.
Test 1 1. Nimetage polümeeride mõisted. a. PE - polüetüleen b. UPVC plastifitseerimata polüvinüülkloriid c. PI polüimiid d. BR - butadieenkummi e. LCP vedelkristalliline polümeer 2. Moodustage paarid. a. PS - CH b. PVC - CHCl c. POM - CHO d. PA - CHON e. NBR - CHN 3. Moodustage õiged paarid polümeer/funktsionaal rühm. a. Polüakrüülhape - COOH b. Polüvinüülalkohol - OH c. PAN - CN d. PA - CO NH e. Polüester - CO O 4. Kumb tunnus on omanepolümeerile võrreldes makromolekulile. a. Mono/polüdisperssus b. Keskmine/üks molaarmass c. Kõrgmolekulaarne ühend/segu makromolekul d. Molaarmassiline jaotus/molekulide üks suurus 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi järgi. a. LDPE vabaradikaalne ahelakasvu polümerisat...
võimalikke reaktsioone. Lahuste liigid: Lahuste klassifikatsiooni võimalused: *osakeste suuruse alusel (tõelised ja kolloidlahused jt.). *agregaatoleku alusel (gaasilised, vedelad, tahked lahused; faasid võivad ka erineda : gaas metallis jt. tahkistes,vedelik tahkes jne.). *küllastumisastme alusel (küllastumata, küllastunud, üleküllastunud). Lahustumise määra isloomustab konsentratsioon. Kolloidlahused: Iseloomulikb heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Kolloidosake - väga väike (ei sadestu või sadestub väga aeglaselt), küllaltki suur (dispersioonikeskkonna molekulidega võrreldes), mass 104 - 106 aatommassi ühikut (orienteeruvalt). Kolloidlahused on pikaajaliselt stabiilsed. (Tydalli efekt) Liigitus peam. kolloidosakese ja dispersioonikeskkonna agregaatoleku või vastastiktoime alusel. Liigitus agregaatoleku järgi:
õpiraskused üldised tunnused: esmane hinnang IQ väärtuste alusel: suurem kui 70. Piirid ebaselged, sõltub eelkõige potentsiaalist omandada akadeemilist haridust. Tuumaks tunnetusprotsesside arengu probleemid ning oskamatus kasutada oma tunnetusprotsesse õppimisel. Raskustega seotud valdkondades tekib motivatsioonipuudus. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse sfääri probleemid. Iseloomulik on heterogeensus ehk ei laste probleemid võivad olla üpris erinevad, kuid nad peavad olema seotud akadeemilise hariduse omandamisega. Õpiraskused jagunevad: - üldised probleemid õppimisprotsessis kui sellises, raskused enamuses ainetes o kerge saavad hakkama siis kui õpetaja pakub abi, ei vaja lisaabi väljaspool õpetaja õpetamist o keskmise astme ÕR ei saa hakkama ainult tunnis, vajavad tunnivälist abi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
