puhul, kuna tööde ajaline kestus on oodatavalt märkimisväärselt (20-30 %) lühem, kui Alternatiivi I rakendumisel, sest viimasel juhul kuulub kogu ammutatav pinnas äravedamisele kaadamiskohta ja veopraamide täitmine ja ka pinnase vedu nendega võtab rohkem aega. Natura 2000 alade majandamist ja kaitset korraldavad institutsioonid ning looduskaitsega tegelevad organisatsioonid. · 0-Alternatiiv: Täiendavaid negatiivseid mõjusid Kuressaare lahe ja Kura kurgu Natura 2000 aladele ei teki.Võib olla teatud risk navigatsiooniavariiks ja sellega kaasnevaks merereostuseks,(keeruline aluse liikumine laevakanalis) · Alternatiivid I, II, III ja IV. Tekivad ehitusaegsed negatiivsed keskkonnamõjud nii süvendamisel kui ka kaadmisel tekkiva heljumi võimalikul levialal. · Neid on võimalik leevendada, kuid täielikult vältida pole tõenäoselt siiski võimalik. Tekkivad mõjud on suuresti taastuvad. Saarmaa elanikkond
Baltimaad pärast Liivi Sõda Liivi sõja järel (1558-1583) järel jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna- Eesti koos Põhja-Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne- ja lõunapoolsem osa Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Kura- maa hertsogid olid küll Poola kuninga vasallid, kuid Kuramaa asjadesse poolakad enamasti ei sekkunud. Taanile kuulus Saaremaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadus...
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga Rannikul paiknevad riigid Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus 4 meetrit Temperatuur talvel -8°C....
· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti ...
Läänemere areng ja rannatüübid Rannik ja rand · Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. · Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja klib...
Eesti kohanimed kordamiseks. Lahed ja väinad: Poolsaared: 62 Irbeni e. Irbe väin e. Kura kurk * Sõrve ps. 63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps.
Keskmine sügavus: 209 m Nende andmete põhjal on Kaspia meri maailma suurim järv. Asukoht Kaspia meri asub Euraasia mandri keskel, koordinaatidel 42° N, 51° E. Seda läbib piir Euroopa ja Aasia vahel. Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega. Selle valgla maad on: Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Türgi, Iraan, Kasashstan, Venemaa, Türkmenistan. Kaspiasse suubuvad Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi jõgi ja ajuti Kuma jõgi. Vesi Kaspia meres Kaspia mere vesi sisaldab erinevalt ookeaniveest rohkelt sulfaate ja karbonaate. Vee temperatuur on suvel kuni 26°C, talvel lõunaosas 12°C. Põhjaosa jäätub paariks kuuks. Selle hoovused kulgevad enamasti vastupäeva, kuid madalas põhjaosas sõltub nende suund peamiselt tuulest ja jõgedest. Vesi on väga reostunud
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs,
noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike, soela (hiiumaa saarema vahel), irbe e kura kurk (saaremaa all edel), kesk punkt jõgevamaal adavere lähedal. Äärmuspunktid mandril põhi pärispea ps, purekari neem, lõuna naha talu peetri jõe ääres, ida Narva, lääs Noarootsi ps, Merel põhi Vaindloosaar, lääs Saaremaal Nootamaa talu
Eesti kaart (mere osad, saared, jõed, järved, joad, kõegustikud, madalikud) MERE OSAD 9m- Tallinna laht 1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 1. KOHAD, EHITISED · Territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Saarimaa, Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild
· Rannad on siin liivased, kivised või hoopis kõrkjaisse kasvanud · Liivarannad esinevad enamasti lahe soppides või külgedel, kuhu merelainetus palju liiva kokku on kuhjanud Maasääred ja laguunid · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.( nt. Purekkari neem) · Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. · Heli maasäär ei sule veel kogu Gdanski lahte, kuid Wisla ja Kura lahed on maasäärtega peaaegu täiesti merest eraldatud. · Laguuniks ei muutu nad tänu sellele, et neisse suubuvad suured jõed, mille vesi peab ju kuskiltki välja pääsema. FÖRDERANNIK: · valitseb Läänemere edelaosas. Maakoor vajub seal kiiresti, meri tungib peale ja uputab merele avanevaid jõeorgusid, muutes need pikkadeks kitsasteks lahtedeks. · Förde meenutab fjordi, kuid tekib tasandikul, nii ei ole tal kõrgeid mägiseid kaldaid. SKÄÄRRANNIK:
põhjaosa Luulelapi 2000 tõsiselt Rootsi ja Norra põhjaosa ohustatud Lõunalapi 500 tõsiselt Norra ja Rootsi keskosa ohustatud Keel Kõnelejaid Ohustatuse aste Asuala (UNESCO) Liivi üksikud peaaegu kadunud Kura poolsaare tipp, Riia jt linnad (Läti) Eesti 1 miljon ei ole ohustatud Eesti Soome lahe lõunakallas Vadja üksikud peaaegu kadunud Leningradi oblastis (Venemaa)
Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Päikesevarjutuse teke, olevus? Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile
Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker,
valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid: · 1.kuu loomine (kuud ei ole näha) · 2.noorkuu · 3.poolkuu (esimene veerand) · 4.kasvav kuu · 5.täiskuu · 6.kahanev kuu · 7.poolkuu (viimane veerand) · 8.vanakuu Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K- tähe poolne külg. Kuu laigud Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat,
vivere 22. Amet muudab inimesi Honores mutant mores 23. Ma ei vihka inimest, vaid tema vigu Hominem non odi, sed ejus vitia 24. Ajalugu on elu õpetaja Historia est magistra vitae 25. Viha on lühike hullumeelsus Ira furor brevis est 26. Täies koosseisus In corpore 27. Karm seadus, aga seadus Kura lex sed lex 28. Hunt hunti ei murra Lupus non morset lupus 29. Keelevääratus Lapsus linguae 30. Arst ravigu iseennast Medice, cura te ipsum 31. Terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 32. Mõistuse ja käega Mente et manu 33. Käsi peseb kätt Manus manum lavat 34
otsima. Lind hüüdis võsast: ,,Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja. Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: ,,Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra õhtu poole. Näed mäge, mine mööda mäe äärt ja keera kura kätt. Vastu tuleb jõgi, millel kolm juga. Mine edasi kuni tuleb org. Oru keskel, mäe ääres, puude varjus, on koobas, kus ongi soome sepa koda." Kalevipoeg läks eide juhatamist mööda ja kuulis juba kaugelt lõõtsade, vasarate ja alasite häält. Kojas oli vana sepp koos kolme pojaga, kes kõik sepistasid mõõkasid. Kalevipoeg astus sisse ja tervitas töömehi lahkelt. Soome sepp silmitses Kalevipoega altkulmu pealaest jalatallani ning mõistis alles siis, kellega on tegu
· on mõistukõne, mille · Mütoloogia eesmärk on rääkida · Allegooria kellestki või millestki · Platonism varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. · Jan van Eyck " Genti altar" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Matthias Grünewald " Isenheimi altar" · Hieronymos Bosch "Lõbude aed" · Masaccio "Adam ja Eva" · M. Grünewald "Surnud · Puulõige · Vasegravüür · Sulejoonistus A.Dürer · "Rüütel, surm ja kura · "Melanhoolia" · "Väike passioon" Portreede autor · Lucas Granach · Albrecht Dürer · Jean Clouet Kelle portree · Hans Holbein Francois I · Lucas Cranach Philippe I · Jean Clouet Kuningas Henry VIII por Madalmaade kunsti iseloomulik joon · Loobuti gootika traditsioonidest · Antiikkunst oli oluliseks eeskujuks · Tahvelmaal ja väiksemad altarimaalid Maalil on kujutatud · Kahetsevat Maarja Magdaleenat
31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloori jäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, vanasõnades on ta surma vend. Ta viib väsinud hinged jalutama ja laseb nad vabaks, lendama. Ta annab inimestele une, et nad puhkaksid päevastest raskustest ja muredest. 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eestis Kura (kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask). Seostub vasaku käega (kura käsi), märja või mudase kohaga, füüsilise ebapuhtuse ja roojusega. Soome-karjalas Perkele. Isuris: Paha. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Tuhande aasta pikkune maailm, mille järel praegune maailm hävib ja sünnib siis uuesti. Maailma lõpus pööravad inimesed üksteise vastu, ka looduse taandarenemine (kanad ei saa muneda jms)
sugulaste kaudu pärisid sagedasti suurema võiduhinna koos saagi ja vangi võetud venelastega, nõnda et saagi pärast tekkis mõningane vihkamine ja kadedus saksa mõisameeste ja mittesaksa talupoegade vahel ja oli karta, et sakslastel tuleb nendesamaste talupoegadega talitada nagu sotlastega Wesenbergi all." 1577. aasta Septembris oli Schenkenberg sunnitud vaenlase j õudude suurene mise tõttu sissisõjast ajutiseks loobu ma. Sügiseks oli kogu Liivi maa mandriosa, välja arvatud Kura maa, Riia ja Tallinn, Vene vägede või mu all. 1578. aastal Ivo Schenkenberg jätkas o ma talupoegadega röövi mist ja põletamist vaenlase maaalal. 4. juunil rüüstas ja põletas paha Ivo Schenkenbergi lipkond koos P õltsamaa Rootsi sõjam e e stega põhja pool Emajõge asuva Tartu vene eeslinna. Juulis 1579 varitsesid Schenkenbergi sissid tatarlasi, kes olid Harju maal r öövretkel käinud ning Rakvere linnusesse varjunud
Curonian Spit has been retained by a public body wave energy flux uniformly average of 1.5-2 kW / m. The same situation is also characterized by a wave of energy flow along the Lithuanian coast. Latvian coast is the southernmost part of the average values of 1-1.5 kW / m. SISSEJUHATUS Pikaajaline lainete keskmine võimsus ühe pikkusühiku kohta modelleeritud rannajoonel varieerub olulisel määral piki Läänemere idaosa (joonis 5). Leedu ja osaliselt Venemaa haldusalasse jääval Kura säärel on laineenergia keskmine voog ühtlaselt 1,5−2 kW/m. Samasugune olukord iseloomustab ka laineenergia voogu piki Leedu rannikut. Läti ranniku lõunapoolsemas osas on keskmised väärtused 1−1,5 kW/m. 1. PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS Kuramaa piirkonnas aga on laineenergia intensiivsus juba mõnevõrra suurem. Üksikutes võrgupunktides võib seal võimsus olla kuni 2,5 kW/m, tavalised on aga väärtused kuni 2 kW/m.
Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) noorkuu poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. LOODED Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
Wanradt- Koellil 1535: pöha waymu). Osutatud laialdane levik ei jäta kahtlust, et sõna on nii "hinge" kui "vaimu" tõlgitsemisel läänemeresoomlastel vanade juurtega, selgesti ristiusueelne. 13. Iseloomusta kristlikule kuradile iseloomulikke jooni, mis seostavad ta oletatava ristiusu-eelse prototüübiga (või prototüüpidega). Missugused arusaamad teispoolsuse kohta avalduvad regilauludes ja loitsudes? Nimetusest eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kurask, kurassi, korat, vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega
sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K-tähe poolne külg. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°.
’pitkäinen’, ’pitkänen’; eesti ’välk’←välkuma, seotud valgusega; vadja ’jürü’(müristamine, piksemürin) • Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 2 21. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H
vaheldusrikast unemaastiku jne.. Tänapäevane tõlgendust Metsatöllu koduleheküljelt: Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks. 49. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusueelne eesti kurat omas nimetusi kura, kuramus, kuram, kuramvend, kurask, kurassi, korat. Kura on seotud halvaga. Samuti on eesti mütoloogias kurat ja tema prototööbid seotud vasakuga. Nii võtab kurat kolm tilka verd just vasakust käest. Eesti muistendites kujutatakse kuradit rohkem uhke ja korraliku mõisnikuna. Kurat kardab eesti mütoloogias kukke, kuna kukk esindab päeva ja päikest. Samuti kardab ta hunte. Kuradil komme meelitada inimesi poomissurma. 50. Kirjelda (E.-H
Koba oli temaga väga sarnane. Ema oli Jekaterina (neiupõlvenimi Geladze) e Keke oli armsake, heleda naha ja tedretähnidega, väga uskilik, oskas kirjutada ja armastas muusikat. Ta algul kannatas mehe võimu all, kuid hiljem hakkas vastu ning viskas mehe välja. Keke käis rikaste kaupmeeste juures tööl, et Sosot harida. Ka tema peksis oma poega, sest muud moodi ei olnud enam võimalik teda kuulama panna. 1.4. Lapsepõlve aeg Jossif sündis Gruusia linnas Goris. Kura jõe suudmes asuv linnake on üpris väike. Selle keskel on kõrge küngas, millel seisab seisab kindlus. Kõike varjutab isemoodi metsik koloriit. Kahekorruselised elumajad ja väikesed kauplused paiknevad suurte puude varjus. Seal, all-linnas elas jõukam rahvas. Grusiinlased, armeenlased, juudid ja teisteski rahvustest Gori kaupmehed pidasid kaubavahetust kogu linnas. Selliste dekoratsioonide all saigi alguse meie kangelase elu. Kogu selle ilu all aga peitub julm kodune elu
Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. Kaart: 2 Geoloogiline ehitus.
poolel on ka Eestis uritatud naftat ammutada (Hiiumaa, Kopli avaldatava moju kindlakstegemine ja selle ulatuse maaramine jne). Tanapaeval on teadlased joudnud jareldusele, et naftat kui looduslike muutuste kontekstis, muuhulgas ka kasutusele voetud maavara Eesti rannikumeres ei leidu. Merevaiku esineb pohiliselt abinoude tulemuslikkusele hinnangu saamine. Sambia poolsaarel ja Pokrovskaja lahes. Laanemere suvikutes ja Kura ning Visla lahes esineb orgaanilisi mudasid, kus orgaanilise aine sisaldus on kuni 50%. Orgaaniliste mudade uheks liigiks on tervisemudad, mille tahtsaimad leiukohad Eesti rannikumeres on Haapsalu Tagalaht. Rannik on maismaa ja mere (voi suurjarve) kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta holmab rannavoondi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
Peale lahingut jõudis laev ulgu m erele ja sa mal ööl algas või mas tor m. Lained pildusid ja vintsutasid laeva, kuni laev purunes ja lained uhtusid Meelise m erre. Sil mi uuesti avades leidis ta end v õõrast laevast kus räägiti võõras ke eles. Need olid Kura maa m erer öövlid, kes olid teel röövretkele Rootsi maa rannikule. Kuuldes, et päästetud poisike on Lehola Le mbitu poeg, r õõ mustasid röövlid, sest lootsid saada prisket lunaraha. Jõudes Rootsi randa läksid kõik röövlid röövretkele, jättes poisi koos valvuriga laeva. Nüüd oli
4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. 5 Kaart: (Joonis 1) 6 2.1. GEOLOOGILINE EHITUS.
Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. Kaart: Geoloogiline ehitus. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat
Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa,
„Uus aeg“ I 1.Peeter I reformid Venemaal. Peetri-eelne Venemaa oli Euroopast ära lõigatud. Ka ühiskond oli oluliselt erinev Lääne-Euroopast. Seisused koos kohustustega puudusid. Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkon...
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
vaheldusrikast unemaastikku jne.. Tänapäevane tõlgendus Metsatöllu koduleheküljelt: Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks. 48. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusueelne eesti kurat omas nimetusi kura, kuramus, kuram, kuramvend, kurask, kurassi, korat. Kura on seotud halvaga. Samuti on eesti mütoloogias kurat ja tema prototööbid seotud vasakuga. Nii võtab kurat kolm tilka verd just vasakust käest. Eesti muistendites kujutatakse kuradit rohkem uhke ja korraliku mõisnikuna. Kurat kardab eesti mütoloogias kukke, kuna kukk esindab päeva ja päikest. Samuti kardab ta hunte. Kuradil on komme meelitada inimesi poomissurma. 49. Kirjelda (E.-H
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed
Uni teeb väsinud keha ja vaimu jälle tugevaks ja erksaks." Vrd. Metsatöllu kodulehekülg: "Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks." 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M
Toit ühendab venna ja õe, kuid kui mehele enam tema raasukesi ei tooda kasvab ta ärevus. Kui ta näeb üürnike pirtsumas toidu üle, ise samal ajal näljas, näitab perekonna ükskõiksust poja suhtes. Isa visatud õun vigastas ja oli teguriks satika surmas. Grete viiul on sümboliks venna ja õe vahelisele armastusele ja näitab ühtlasi ka Gregorit, kui altruistliku tegelast. Viiul peidab endas nii armastusrohke ja hooliva venna tulevikulootusi õe suhtes, kui ka kura tõde, et ta ei saa kunagi neid unistusi täide viia. Gregori Putuka vorm on sümboliks sellele millise kahjurina paistis mees oma perele. Ühtlasti kätkeb see endas ka seda, kuidas Franzi isa nägi poega. Julm tõsiasi Kafka pereelus ja tema teos on omavahel seotud ja kohati paralleeluvad.
muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid on kuu loomine (kuud ei ole näha), noorkuu, poolkuu (esimene veerand), kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu (viimane veerand) ja vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K-tähe poolne külg. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari
03.1992 Juriidiliselt kehtib maismaapiir maa alla tuumani, füüsiliselt kehtib nii kaugele kui tehniliste lahenduste kaasabil on võilmaik minna Merealapiir- sätestatud merealapiiride seaduses Territoriaalmere laius on rannikust 12 meremiili (21,6km) kaugusel (vanade kahurite laskekaugus). Eesti merepiiriks on territoriaalmere välispiir Lepingud, mis reguleerivad Eesti merepiiri: Tartu Rahu, EV ja LV vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres 18.07.1996 Õhupiir- määratud rahvusvaheliste lepingutega Õhupiir külgeb mööda maismaapiiri otsejoones üles kuni stratosfääri piirini (u 20 km) Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv viimasega piirnev ala, sellegipoolets on EV majandusvööndi üle suveräänõigused. Majandusvööndi puhul on olemas eraldi kokkulepped: Soome ja EV vahel, Eesti-Soome-Rootsi, Eesti-Läti- Rootsi, Eesti- Rootsi. Riigivõim Suveräänsus kui riikluse tunnus
ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed
Housing many collections of modern New Zealand art is Auckland's Aotea Centre. Many newcomers and established international New Zealand artists such as Sir Toss Woollaston, Gretchen Albrecht, Pat Hanly, and Ralph Hotere have their works displayed in art galleries around the country. Visual art is another increasing art form in New Zealand. Most visual artists here are involved with matters concerning political causes or movements. Works of Maori women such as Robyn Kahukiwa, Kura Te Waru Rewiri, and Shona Rapira Davies illustrate a concern for the land, whanau (family), antiracism and antisexism, and reflect the revival of Maori pride and values. The greatest expatriate artist of New Zealand was Len Lye (1901-80) who won an international reputation as a pioneer of direct film techniques (scratching images directly on to celluloid) and kinetic sculptor. His works can be viewed at the Govett-Brewster Gallery in
hobune. 44. Iseloomusta [Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusu-eelne kurat on seotud pahema poolega vasak käsi, vasak pool, vasak külg. Eesti folklooris on kurat viisakas härrasmees ning tema vastas on madalamast seisusest talupoeg. Kuradit on kutsutud saataniks, paganaks, kuramiks (kura tähendab vasakut). Kura tähendab ka muda ja roojust; lisaks on kutsutud sarvikuks. Kurat on tuntud ka kui roojane vaim. Eesti muistendites ilmub kurat vanahärrana , teistel rahvastel kasimata olend. Eestis on kuradi vastandiks tavaline talupoeg ja talle kuulub jutustaja sümpaatia. Kurat kardab kukke, kes on päeva ja päikesega seotud lind, eriti kardab musta kukke. Eesti kurat kardab ka hunte ja pihlakaoksa. Kuradil on seos poomissurmaga, meelitab muistenditegelasi pooma. Lol 45
1 AT8 Eesti maa ja rahvas II maailmasõjas (1939-1944(5) (lühikonsp.) Eellugu – maailm uue sõja lävel II maailmasõja põhjused ulatuvad I maailmasõja tulemustesse. Versaille’s rahulepingu 1919.a. kohaselt tehti I maailmasõjas süüdi eranditult kaotajad (Saksa riik, Austria-Ungari, Türgi), kuigi paljuski asusid sõjaõhutajad lääneriikides. Keskriikide peamisele jõule, Saksamaale määratud reparatsioonid ja võõrvõimu kätte läinud riigimajandus hävitas Saksa majanduse ja elanike heaolu. Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv ) Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia, Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (...
osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu faasid ja päikesevarjutus Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K-tähe poolne külg. Taevakehade valgustatuse või nähtavuse ajutine (enamasti perioodiline) halvenemine,
muusika, inglise romantism, eesti kombed. Vigadeparandus Mul on taskus alati ID card olemas Me tegime koolis pilot project koos klassivennaga Meil olid korvpallis play-off mängud Kutsusime õhtusele üritusele showbusiness'i SL Õhtuleht on kõige suurem tabloid Harjutus ,,Vanalinnapäevad" ;Karja tänav ;tõnisepäev, kesklinn, auto Nissan, Stalingradi lahing; Emmaste vald; Kilingi-Nõmme, Vabaduse puiestee, Taania Kuninga aed, aktsiaselts Järvakandi klaas, Krimmi poolsaar, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Ida-Euroopa, Suur Vanker, Koot ja Reha, Pühavaimu kirik, Suur Rannavärav, Kuldjalatorn, Inglisild, Vabadussammas, Tuhande Samba saal, tähtkujud Kalad, geisrite saar, Kolmas Maailm, Mustamägesid, tuleviku Eesti, prantsuse maalikunstnik, eesti muusika, katoliku kirik, ugri keeled, slaavi hõimud, Tartu murre, Austraalia dollar, Rootsi laud, Türgi saun, Maroko apelsinid, Mahtra sõda, paapua hõimud, Altai keelkond, aktsiaselt Hiiu Vill, restoran
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
