Pehmete plastide remont Pehmete TP vigastusi on võimalik parandada tööstusliku kuumaõhupuhuriga 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - tehakse see koht veega niiskeks, et soojus ei leviks laiali. 2. Õgevendatava detaili kuumutamine - sobivad kuumapuhur, soojapuhur või infrapunakuivati. Kuumut. temperatuurini, kui detaili on tagant tuline katsuda. 3. Õgevendamine - kasut. puuklotsi või vasara vart. Väikese vigastuse korral võib kasut lusikat (jahut. kiiresti maha) 4. Jahutamine- detail jahut kohe pärast õgvendamist külma vee ja svammiga või suruõhuga. 5. Lõppviimistlus
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse
parandatud teras, hallmalmid ning pronksid. Rockwell - Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem see on, seda väiksem kõvadus. Eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M-28 skaala. Vickers - Põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpilisteks kasutusaladeks on õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased. Barcol - Eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on
3. Missugune nõue peab olema täidetud võrreldavate materjalide kõvaduse väärtuste saamiseks kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Selleks jõu ja kuuli läbimõõdu suhe k = 0,102 F/D2 peab olenevalt materjalist olema kas 30; 15; 10; 5; 2,5 või 1 (tabel 2.1) 4. Missugused skaalad on enamkasutatavad kõvaduse mõõtmisel Rockwelli meetodil? Missugused on nendel juhtudel otsakud ja koormused? Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M28 skaala. Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala Skaala HRA Koonus- 588N , kõvasulamid Skaala HRB Kuul 980N , Cu, Al ja FE sulamid 5. Millist otsakut ja jõude kasutatakse Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Materjali pinda surutakse
335mm Korrosiooni kaitseks kaeti neid tsingi, pronksi või vasega. Kaasaaegsel mööblil koos üksikute vedrudega kasutatakse erinevaid liike vedruplokke: pidevpunutisena, kahekoonuselised vedrud, ühendatud spiraalidena. Remondi käigus harilikult sellised plokid vahetatakse uutega. Plokke, erinevaid kujult ja konstruktsioonilt, mõõtmetelt võib valmistada spetsiaalsetes ettevõtetes ja seotud koopereerivatele sidemetele. Vanasti pehmete osade elastseteks alusteks kasutati tekstiillinte või rihmasid. Säilinud vanad rihmad, näha istme altpoolt, kasutatakse uuesti, kinnitades neid dubleerimise teel tiheda tugeva riidega seestpoolt. Kaotatud rihmade asemele tehakse uued presendist, purjeriidest või mitmekihiliselt asetatud lõuendist. Sama kehtib alusele tervikliku riidetüki kinnitamisel. Kaasaaegsel mööblil elastiliseks aluseks äravõetavatele patjadele kasutatakse toote karkassil ka
nõutav jälje mõõtmine operaatori poolt. Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus samuti ka korralik baseerimine Töölauale Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem see on, seda väiksem kõvadus. Vastavalt kasutatavale koormusele ning otsakule eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-,B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M28 skaala. Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala. Vickersi meetod Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud,
16), kui kuuli läbimõõt on 1,588 mm (1/16") ja survejõud 980 N(100 kgf), või teemantkoonusega, mille tipunurk on 120°, survejõud 580 N(60 kgf) või 1470 N (150 kgf), vastaval skaalal A, B või Cindikaatorkellal. Joonis 1.15. Rockwelli press. Joonis 1.16 Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil. Rockwelli pressil saab kõvadusarvu HR lugeda otse seadmel olevalt indikaatorilt 6. Indikaatoril on kaks skaalat - punane ehk B-skaala ja must ehk C-skaala. B-skaalat käsutatakse pehmete metallide (karastamata terased, värvilismetallid) katsetamisel teraskuuli abil. Summaarne survejõud F=100kgf (10 kgf eelkoormus + 90 kgf lõppkoormus) ehk 981 N. Kõvadusarv tähistatakse HRB. C-skaalal loetakse kõvadusarv HRC siis, kui indikaatoriks on teemantkoonus ja summaarne survejõud F = 10 + 140 = 150 kgf (1471 N). Seda skaalat rakendatakse karastatud teraste ja kõvade malmide katsetamisel.
Pop Art-tüüpi kehakuju ( liivakell / X ) Keha tasakaalustamiseks tähelepanu taljele, demonstreerida kumerusi pehmete, langevate, veidi venivate materjalidega. Soovitused: Toonitada taljet nii, et rinnad ja puusad pääseksid mõjule; Kehakuju järgivad taljesse õmmeldud jakid/kleidid/mantlid(vööga); Ümarad reväärid, sallkraed, erineva kujuga kaelused; Erineva lõikega seelikud; Erineva värvliga püksid, teksad; Kerged ja keskmise kaaluga kangad, mis järgivad kehakuju; Võib kanda enamasti kõiki mustreid; Erineva kõrgusega kontsaga jalatsid;
,,ARMASTUS ON JA ARMASTUST POLE" Triin Tasuja Aveli Int MT11 Elulugu Pärit Tamsalust Sündinu 1989 aastal Esimene luulekogu on ,,Provintsiluule", millega ta valiti nädala autorit aastal 2009. Betti Alveri preemia. Looming Armastus on ja Armastust pole Noortepärsed luuletused Triin Tasuja kirjutab veenvalt, kaasahaaravalt ja mõtlemapanevalt noore inimese muredest, ängidest, hirmudest, lootustest, ja meeleheitest; kokkuvõttes elust ja armastusest. Kujundus Kujundaja: Matthias Sildnik Pehmete ja roosate kaantega Kasutatud on taaskasutatavat paberit Pildid mustvalged Meeleolu Masendavad ja sünged salmid Positiivsus puudub Luule Vabavärss Keele kasutus vaba. Palju noorte slänge ja erinevaid roppusi. ,,Saada kahekümneseks tähendab perioodilist maavärinat." ,,Armastus on tugevatele nagu viin tarkadele." Aitäh kuulamast!
See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul,
poolringjas moreen voorestik) tagajärg leivapätsi Kõrgendikud, mis on Laineline, Kruus, liiv, Vahe- Eesti tasandik Mõhn...4 Jääjärve setete kuhjad rühmiti poolringjas savi (Viitna) Pehmete Kruus, Liustikujõgede sete Kesk-Eesti tasandik ja Oos...3 Piklik (kitsas) otstega veeristik, kuhjed Alutaguse madalik kolmnurk liiv
Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Meetod on olemuselt lihtne, sest ei ole vaja mõõta jälje suurust, tulemuse saab lugeda otse masina pealt. Materjal peab olema korraliku pinnaviimistlusega ning katsetamise ajal ei tohi see liikuda. Vastavalt koormusele ning otsakule eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid: metalsete materjalide korral kasutatakse enamasti A-, B- ja C-skaalat, pehmete sulamite ja plastide puhul H-, R-, M-skaala. Tüüpiline skaala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamite korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala. Vickersi meetod: Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks
Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele või räästa alla. Igal aastal ehitab ta uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Nad valmistavad oma pesad märjast mudast, niisutavad süljega, panevad vahele rohukõrsi ja karvu ning saavad tugeva kausikese. Seest vooderdatakse pehmete rohukõrtega, sulgedega ja karvadega, mida püütakse sageli õhust. Esimeses kurnas on neil 4-6 muna, teises 3-5.Emaslind haub 14- 15 päeva, jaheda ilma korral võib see aeg pikeneda, sest toiduotsinguiks kulub enam aega. Vahel tuleb neil ka kolmas pesakond. Areng Koorunud poegi toidetakse vahetpidamatult kogu valge aja jooksul: 600 korda päevas, see teeb 25 korda tunnis. Pesast lahkuvad pojad 3-nädalaselt. Seejärel toidetakse veel mõni päev, aga siis
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab aega 14 kuni 15 päeva, halvema ilma korral kauem. Koorunud pojad on väga näljased ja peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja. Lõunasse lendavad suitsupääsukesed septembri ...
·Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) 1. Võrsed Kandilised, punaka varjundiga 2. Lehed - Ümmargused kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4
Kööginoad Anette Behrs MT 11 LEIVANUGA : Leiva, saia ja muude pagari- ja kondiitritoodete lõikamiseks LIHANUGA: Jäiga teraga nahastamiseks ja konditustamiseks TOMATINUGA Sakilise teraga nuga sobib nii lauanoaks kui ka tomatite ja samalaadsete pehmete, tihke koorega köögiviljade lõikamiseks. KAUNISTUSNUGA Köögi-ja puuviljadest saab selle noa abil teha spiraale. PRAEKAHVEL On suur, pika varrega kahvel, mida tarvitatakse praeliha tõstmisel, keeramisel ja tükeldamisel. JUUSTUNUGA Juust ei kleepu tera külge. Kahearuslise teraga on kerge juustuviilu tõsta. VÕINUGA Laia noalabaga on mugav määrida võid või muid määrdeaineid leivale, saiale. KALAPIIK Sellga kja kinni hoides on mugav kala puhastada, fileerida
Durdle Door Monika Pau Asukoht EdelaInglismaa lõunarannikul Lulworthi lähedal Tekkinud lainete lakkamatul kulutaval tegevusel Pehmete kivimitega kaljuosad murenevad kergemini lõpuks uuristab laine kaljusse avause. Tänu pidevale lainete kulutavale tegevusele,variseb kaar kokku. DURDLE DOOR millest selline nimi? Nimi " Durdle " tuleneb vanainglise sõnast "thirl", mis tähendab `läbi uuristama'. Looduslikud kaared mujal London Arck on looduslik kaar Austraalias Port Campbelli rahvuspargis. Percé kalju on looduslik kaar mis asub Kanadas Québeci provintsis Percé linna juures Gaspésie poolsaare tipus Saint Lawrence'i lahes. Faktid Durdle Door kuulub Dorseti ja IdaDevoni ranniku koosseisus UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nanny McPhee fantaasiafilmis läksid lapsed piknikule Durdle Doori juurde. Loodusliku Kaare ja Silla Ühing liigitab loodusliku silla loodusliku kaare alamtüübiks ja tä...
Riigi põllumajandust mõjutavad tegurid Kasuta õpiku tabeleid ja teabeallikaid Vali loetelust riik ja otsi selle kohta teavet. Hinda teabe põhjal riigi põllumajanduslikku potentsiaali. Ukraina, Holland, Saudi Araabia, Jaapan, Tai, Kanada, Kuuba Holland Kaimar Pihlapuu Pinnamoe iseloomustus Hollandi pinnamood on tasane,riigi kirdeosas on mäestikud (kõrgeim mäestik on 322m) Kliima ja mullastiku iseloomustus Riik asub niiskes parasvöötmes ja sellepärast kliima on seal päris niiske,pehmete talvedega ja suvetega.Leetmullad on seal tavalised,seal on ka liivmullad ja mudased,savised ja turvamullad. Haritava maa osatähtsus põllumajandusliku maa pindalast 2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab pool Hollandi pindalast (54%), sellest 29,8% on haritav maaja 24,2% on rohumaad. Elanike arv 17 282 163 Rahvastiku tihedus 416 in/km Sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta Hollandi osa SKTs on päris väike - 2.6% ja ainult 2.3% tööealise...
1890 Seurat suri 1891 29l märtsil teadmata haigusesse, tema noor poeg suri 2 nädalat hiljem samasse haigusesse. Teaduslikud mõjutused: Prantsuse keemik Chevreul 2 erinevat värvi üksteise lähedale asetatuna mõjuvad teise värvina Charles Blanc Igat varjundit ja värvi tuleb erinevalt mõista, ei ole olemas kindlat värvistandartit. Lõbusus saavutatakse helendavate värvide domineerimisel, pehmete värvide kasutamisel ja joonte suunamisel ülessepoole. Rahu saavutatakse külmade ja soojade värvide segamisel, ereda ja tumeda segamisel ja horisontaalseid jooni kasutades. Kurbus saavutatakse külmade ja tumedate värvide segamisel ja allapoole suunatud joonte kasutamisega 3 meetrit Esindatud on kõikide klasside inimesed Pointillism lubab igal vaatajal päris oma nurk ja värvide kooslus leida Maalimine võttis 2 aastat
TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Sofja Semelit Õ15-2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2013 Mis on trauma? - välise või psüühilise teguri tekitatud kahjustus Traumad ja lapsed v Haav (torke, lõike, marrastus) v Luumurd v Pehmete kudede äralöömine v Peatraumad v Õlaliigeste nihestus v Ninaverejookse § hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama § ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu § Panema midagi külma §
ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Rahvas Hollandlased pole üleliia patriootlik rahvas, väljaarvatud erilistel sündmustel. Majandus Hollandis on suurel kohal põllumajandus saaduste eksportimine. Suurima osa sellest moodustavad aga lilled. Kliima Hollandis on mereline kliima jahedate suvedega ja pehmete talvedega Keeled Hollandi ametlik keel on Hollandi keel. Seda räägib umbes 22 miljonit inimest emakeelena ja 5 miljonit lisa keelena. Hollandi hümn "Wilhelmus van Nassouwe" sõnad on arvatavasti kirjutadud Philips van Marnix poolt, ta oli Sint Aldegonge kõrg- aadlik. Muusika looja on teadmata. Riigipühad 1. jaanuar Uusaasta Suur reede 30.aprill Kuninganna päev 4.mai Surnute
Luule analüüs „Üle kodumäe“ Henrik Visnapuu Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav valu. Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl
Fibromüalgia tekkemehhanismid 3 Sümptomid ja avaldumine 3-4 Fibromüalgia diagnoosimine 4 Fibromüalgia ravi 5 Patsiendi õpetamine ja nõustamine 6 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................................7 2 Fibromüalgia mõiste Fibromüalgia on pehmete kudede (lihased, sidekude) krooniline valulik haiguslik seisund. (wikipedia.org) Fibro tähendab sidekude ja myalgia lihasevalu. Fibromüalgia on olukord, kus haigel on teadmata põhjusel valu lihastes, kõõlustes ja mujal sidekoes. Sagedamini esineb fibromüalgia keskealistel naistel, kellest põeb seda 5%. Vanuritel on fibromüalgia levimus palju väiksem ning lastel ja noortel on see haruldane. (Peets 2004) Fibromüalgia tekkemehhanismid Fibromüalgia põhjust ei teata
Sõnajal-kollad,osjad samas kateg. +sammal- eostega mlemad,Juurte asemel risoidid. +paljas-juhtkoed,puukujulised.Samblad-poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.3 omadust-Neil on väikesed lehed või okkad mis piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk.viljastamiseks vet ei vaja, Sest toimub tuultolmlemine.kuna seemned valmivad emaskäbideSoomustel katmatult, nimetatakse neid paljasseemnetaimedeks.Okaspuud kasvavad enamasti ppoolkeral,jahekliima.Miks okaspuudel väiksed lehed?Et piirata aurumist.peale kahanenudLehepinna vähendab vee aurumist oksatest ka neid katev vahakihtJa selle...
Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades Õitseb juunist augustini EHITUS Lehed pikkade pehmete karvadega, 5-8 paari, lineaarsed või süstjad Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad Kõrgus 30-100 cm KASUTATUD KIRJANDUS http://efloora.ut.ee/Eesti/species/4908.htm l http://eelis.ic.envir.ee/voorliigid/?a=lii gikaart&id=2048&klass=5&piirkond=0&sissetu lek=0&levikutihedus=0&okomoju=0&majmoju=0& tokestamine=0&kustkohast=nimekiri http://aps.emu.ee/terminid/index.php/ter m/2,3859.xhtml
Liigeste sidemed on kiulise ehitusega, sarnanedes nailonköiega. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend, liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse tekivad verevalumid. Nikastuse põhitunnus on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud või koguni takistatud. Igasuguste pehmete kudede kinniste traumade (venituste, lihaserebendite jms.) puhul kehtib kolme K reegel: pange haigele kohale külma, tõstke kõrgemale ja tehke kompressioon (ehk rõhkside). Kipslahas või tugiside hoiavad hüppeliigest õiges ja kindlas asendis ning väldivad pinget vigastatud sidemetes. Raskematel juhtudel tuleb vältida kõndimist, vajadusel käia karkudel. Jää vähendab valu ja pidurdab põletikulist protsessi. Surve avaldamine elastse sidemega
lõikeservad. Kruvipinnale lõigatud sooned on mõeldud lõikeserva kujundamiseks ning lõikeprotsessis tekkiva laastu eraldamiseks. Laastusoone profiil koosneb esitahust, mida mööda liigub lõigatud laast, ja tagatahust, mis aitab vähendada hõõrdumist keermetatava augu seina vastu. Lõikehammaste tagatahud kukaldatakse spiraali järgi, mis tagab hammaste püsiva profiili pärast teritamist. Täpsete ja puhta pinnaga keermete lõikamiseks läbiaukudesse, pehmete ja sitkete metallide puhul, kasutatakse laastusooneta keermepuure. Sellistel puuridel on lühikesed kruvijoonelised laastusooned a ainult juhtosas. Soonte pikkus on 6...10 mm ja kaldenurk telje suhtes 9...120. Keermetamisel väljub laast puuri liikumise suunas. Umbaukude keermetamiseks laastusooneta keermepuurid ei sobi. Keermepuuri konstruktsiooni määrab kasutamise eesmärk. Selle järgi jagatakse keermepuurid käsi- ja masinpuurideks.
Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Pesa ehitab tutt-tihane enamasti puuõõnsustesse, milleks kasutab sageli ära väike- kirjurähni ja teiste tihaste, eeskätt põhjatihase vanad pesakoopad, oksaaugud, puulõhed. Üsna meeleldi kasutab tutt-tihane ka ülesseatud pesakaste. Vahel on ta pesitsenud ka vanades oravapesades. Pesamaterjali kogub ainult emaslind, keda isaslind seejuures saadab. Pesa ehitamiseks kasutatakse peamiselt sammalt ja kuivanud rohukõrsi.
Keemilise loki skeemid. 1.)DOUBLE WRAP - Kasutatakse pikkade juuste korral. Intensiivsema laine saamiseks, keeratakse juuksesalgud väiksema läbimõõduga rullile. Et ei tekiks juustele käharaid kohti, siis tuleb rullid üksteise suunas keerata(üksteisele vastu) Juuksesalgud eraldatakse ziq-zaq meetodil, seejärale kammitakse salgud ettevaatlikult läbi ja keeratakse rulli Edasine töö toimubki teiste rullide järgi Trapetsi kujuliselt keeratud lokirullid annavad meile lõpptulemuseks hästi püsiva ja hoidva soengu. Juuksed jäävad hoidma näo ligi ja on hästi töödeldavad. Lokirullide keeramist alustatakse kuklaluust ja liigutakse edasi pealae poole. Esimene lokirull keeratakse vastu peanahka(kuni nö juukse välja...
Tikksaagi kasutatakse puidu, metalli, plastmassi jms. saagimiseks. Tikksaag võimaldab teha lisaks sirglõigetele ka kõverjoonelisi lõikeid. Muutes alustalla asendit on võimalik saagida kuni 45º nurga all (Joon. 62). SAELEHED Saelehtede valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale sõltuvalt sellest milliste materjalide lõikamiseks nad on ette nähtud. Puidu lõikamiseks ettenähtud saelehed valmistatakse süsinikterasest (HCS). Pehmete metallide lõikamiseks ettenähtud saelehed valmistatakse kiirlõiketerasest (HSS) või bimetallist (BIM). Bimetallist saelehed on väga sitked ja ei murdu. Väga kõvade materjalide lõikamiseks (roostevaba teras, gaasbetoon, glasuurplaadid jms.) on ette nähtud volframkarbiidist hammastega saelehed. [22;294] Otstarbest sõltuvalt valmistatakse saelehed mitmesuguse suuruse ja hammastusega (Joon. 65; 66)
• Alates 17.sajandist on teda tagaaetud Välimus Emased Isased Üldpikkus 90-100cm 75-90cm Tiibade siruulatus 200-230cm 190-210cm Kehakaal 3,8-6,7kg 2,8-4,6kg Pesitsemine • Ta pesitseb kaljude küljes (eriti koobastes) või kõrgetel puudel • Nende pesad võivad olla u 1,3m läbimõõdus ja 0,7 kuni 1,1m kõrged • Pesa ehitatakse tugevatest okstest ja on polsterdatud lehtedega ja muude pehmete materjalidega • Emane lind muneb tavaliselt 3 või 4 päeva jooksul 2 muna • Väga tihti tapab vanem tibu noorema • Esimestel päevadel on tibu täiesti valge, pärast 9-15 päeva muutuvad suled tumedamaks ja tugevamaks Jahtimine • Kaljukotkad tavaliselt jahivad avatud või pool avatud maastikel • Nad lendavad maapinna lähedal ja tihedalt üle küngaste ning proovivad oma saaki üllatada • Nad tapavad oma saaki kasutades tugevaid küüniseid
kui ka arengumaades. · Esinemissagedus Sepsis 15/100000 elaniku kohta aastas. · Igal aastal sureb selle bakteri tõttu pea 3 miljonit inimest maailmas. Meningiit Milliseid haigusi põhjustab pneumokokk? · Keskkõrva-, põskkoopa- ja kopsupõletik. · Baktereemia, meningiit, baktereemiaga kulgev kopsupõletik, sepsis. · Endokardiiti, osteomüeliiti, perikardiiti ja pehmete kudede infektsioonid. · Üks tõsisemaid - meningiit. Keskkõrvapõletik ehk otiit · Bakterid satuvad keskkõrva lapse ninaneelust. · Eelneb viirusinfektsioon · Keskkõrvaõõnde koguneb vedelik, kuulmekile muutub põletikuliseks · Äge keskkõrvapõletik võib esineda igas eas inimestel. Sagedasem - väikelaste hulgas - 6ndast elukuust kuni 2 eluaastani
Piimhape – pehmendav mõju nahale Diisopropüüladipaat - emollient Isopropüülalkohol - solvent Naatriummetabisulfit (E223) - antioksüdant Hüdroksüetüültselluloos – viskoossust modifitseerija Hüdroksüpropüültselluloos – viskoossust modifitseerija Puhastatud vesi - solvent Ortofen, 20 mg/g salv Valge või peaaegu valge värvusega salv. Kasutatakse nõrga kuni mõõduka valu ja põletiku paikseks leevendamiseks pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral. Soovitatav annus: kandke 2-4 g salvi õhukese kihina ravitavale kehapinnale 3-4 korda ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus on 8 g salvi. Kasutatavad abiained Bensüülbensoaat - leevendab sügelust Karbomeer - voolavusmodifitseerija Polüsorbaat 80 - emulgaator Naatriumhüdroksiid - puhver Puhastatud vesi - solvent Kasutatud allikad Диклофенак https://ru.wikipedia
Isiklik puhtus, pesemine Imiku hügieeni tehes tuleb olla väga hoolasja õrn. Vannitamiseks peab vesi olema umbes 37 kraadi. Kuivatada tuleks tupsutades, et nahk ei saaks viga. Näo ja suuhügieenil on kindladmeetoodid. Väikelaps peseb hamgad juba hambaharjaga, mis on pehmete harjastega. Lapseeas käiaksejuba potil. Noorukieas teab noor juba ise, mida vaja teha. 2 korda päevas pesemine, kord päevas näo pesemine, kaenlaaluste. Tüdrukutel algab menstruatsioon umbes 10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7. aastane laps küsib palju miks küsimusi, areneb loogiline mõtlemine, kooliküpsuse
Arutlus ,,Püha õhtusöömaaja" teema aluseks on lugu Kristuse ja tema jüngrite viimasest koosviibimisest, kus ta teatab, et üks nende seast annab ta ära. Seda teemat on käsitlenud paljud kunstnikud, ka da Vinci ja Tintoretto. Nende teoseid käsitlengi. Leonardo da Vinci seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" on meie ajani jõudnud väga halvas seisundis. Teos on maalitud pehmete toonidega temperavärvides. Maalis on kasutatud tsentraalperspektiivi, mille keskmes asub Kristus ise. Kõik kaksteist jüngrit on jagatud nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus igaühele on antud veel erinev reaktsioon Kristuse uudisele. Reageeringud varieeruvad üllatusest tõelise jahmatuseni. Vastukaaluks jüngrite käitumisele on Kristus ise väga rahulik, mida on näha tema maha suunatud pilgust ja käte asendist. Teos on väga
termoskannu. 2) Veekann - vee serveerimiseks. Kumbagit kaks. 3) Koorekann- koore või piima serveerimiseks kohvilauale. Kokku neli. 4) Lauale lisaksin neli suhkrutoosi+ suhkrulusikas või suhkrutükitangid 5) Teepakikesed laotaksin kas vastavatele alustele või korvidesse. Sellisel puhul paigutan lauale aluseid, millele külalised saaksid panna kasutatud teepakikesed. 6) Hambaorgid viisaka topsikese/anuma sees. 7) Salvrätikuhoidja koos salvrättidega, neid lisaksin kokku viis. 8) Pehmete kookide söömiseks oleks vajalik teelusikas või tordikahvel ning koogitaldrik. Arvestan väikese varuga, ehk kõike 100. Kes teab, ehk lendab mitmetel lusikas maha ja on vaja uus võtta! 9) Pirukate söömiseks külmtoidukahvel ja -nuga ning taldrik. Kokku 100. 10) Pirukad serveerin nelja suurte korvikesse, ning koogikesed neljale tugevamale vaagnale. 11) Tee, kohvi ja vee klaasid ning tassid (koos alustega). Jällelgi kõike varuga, ehk üle 80mne. 12) 5 suurt lauda
IMPRESSIONISM Tutvustus ◦Sai alguse 1860. aastatel ◦Nimi Claude Monet' maali „Impressioon. Tõusev päike“ („Impression, soleil levant“) järgi. ◦1874 aasta kevadel korraldasid impressionistid esimese oma näituse. ◦Sõna "impressionism" laskis käibele kunstikriitik Louis Leroy ◦1880-ndaist aastaist hakkas impressionism mõjutama teiste maade kunstnikke. Tunnused ◦Kasutasid ettesegatud värve. ◦Püüdsid nimelt jäädvustada hetkelisi muljeid ◦Töötasid vabas õhus ◦Maalisid ka inimeste argielust – kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna ◦Maalide teemaks valiti vähetähtsad sündmused (loodus, kaasaja linna olustik). ◦Impressionistide tehnikad ja standardid olid erinevad (kunstivoolu hoidis koos mässu- ja sõltumatuse vaim). ◦Ühte objekti võidi maalida päevas mitu korda. Tunnused ◦Ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. ◦Pehmete paste...
Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil . Kasutamine: Marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada. Igihalja taimena ei võta leesikas tuld ja aitab põhjarajoonides vältida hävitavaid metsapõlemisi.
Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab
Säilib külmkapis hästi. Bataaviasalat Peasalatite rühma võib panna ka justkui tuulest sasitud välimusega bataaviasalati, mille värvus võib olla nii heleroheline kui tugevalt lillakaspunane. Need salatitaimed on saadud pehmete ja krõmpsuvate peasalatiliikide omavahelisel ristamisel ja omavad mõlema sordi tunnuseid. Bataaviasalatite maitse on suurepärane, lehtede tekstuur on võipea-salatist krõmpsjam ning närtsimine seetõttu aeglasem. Kuna bataavisalati puhul on tegemist mitme salatisordi ristandiga, siis esineb teda mõnes Euroopas ka põõsakujulise vormina. Tammelehesalat
pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid (nt terase S235J2G3 korral ei tohi kõvadus ületada 350 HV10 ühikut), kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Kõvaduse arvutamine Vickersi meetodi korral toimub järgmise valemi järgi: Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100 (100 on suurim kõvadus). Iga ühik skaalal on võrdne 0,0076 mm sissetungimissügavusega. Barcoli seade on kaasaskantav. Kõvaduskatsete tulemused.
Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid
Koorija valmistamiseks segada suhkur enda lemmiku õliga, nt jojoba-, mandli- või oliivi õliga. Kaerahelbed: kerge koorija, mis on suurepärane valik tundlikule nahale. Omab põletikuvastast toimet ja niisutab. Kergelt purustatud kaerahelbed segada mee/keefiri/maitsestamata jogurtiga, kanda näole ja hoida 15-20 minutit. Näo kuivharjamine Nii koorimine kui ka kuivharjamine on väga olulised naharakkude uuenemiseks. Kasutada tuleb pehmete harjastega harja. Kuivharjamine tagab parema jume, naha elastsuse ja vähendab vananemise märke. Näonahk peab olema harjamiseks täiesti kuiv ja 2 tundi peale protseduuri ei ole soovitav veega kokkupuude. Peale kuivharjamist tuleb juua piisavalt vett ja kehale võib kanda naturaalseid külmpressiõlisid.
1...3000 kgf. Seda meetodit kasutatakse enamasti metalsetel materjalidel. Katsekeha min. Paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. Tõbetugevuse ja HB vahel kehtib ligikaudne seos Rm ~ 3 HB. Rockwelli- universaalne. Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus ja korralik baseerimine töölauale. Metalsete materjalide korral kasutatakse A-(teras),B-(Al-sulamid), ja C-(kõvasulamid)skaalat, pehmete sulamite ja plastide puhul H-, R-, M-skaalat. Otsak surutakse sisse eeljõuga 10 kgf ning seejärel suurendadakse põhijõuni(60, 100 või 150 kgf). HR-i iseloomustab otsaku(koonuse või kuuli) sissetungimise sügavuste vahe materjalis. Vickersi- põhineb teemantpüramiidi(4-tahuline, jõuga 1...100 kgf) sissesurumisel materjali. Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust(k.a õhukene metall ja pinnakiht). Puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele( poleeritud pind)
See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale
Mõndadest tehnoloogiatest tuleb ka edaspidi juttu. Komposiitmaterjalide kasutamine on eelkõige mugav tarbijale, kuna toode areneb ajas edasi. Pehme mööbli puhul on tähtsaim sisu, mis tagaks tarbijale mugavuse ja hoiaks keha õiges asendis, ning sobiv kattematerjal, mis oleks vastupidav, kergestihooldatav, kuid samas ka nahale meeldiv. Pehme mööbli valmistamine Pehme mööbli elementidena valmistatakse harilikult · Diivanite istmed ja seljatoed · Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed · Diivanite ja tugitool-voodite istmed ja seljatoed · Voodite madratsid Pehmed elemendid konstrueeritakse sellise arvestusega, et inimese keha kaal jaotuks ühtlaselt kogu nende pinnale. Pehmed elemendid koosnevad alusest, elastsest osast ja kattematerjalist. Elastsed alused on kummi- ja tekstiililintidest (näiteks auto ohutusrihmad) või vedrudest võrguga karbid ja raamid.
Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete kudede abil. 5 Lihaste tähtsus organismis: Liikumine. Keha ja siseelundite kaitse. Siseelundite töö (magu, süda). Annavad kehale kuju. Toodavad kehasoojust ja hoiavad kehatemperatuuri. SEEDEELUNDKOND 1 Ülesanded: Seedimine. Toitainete ladustamine (maks). Jääkainete eemaldamine. Hormoonide tootmine. Immuunreaktsioonid. 2 Seedimine lõhustamisprotsess, mille käigus töödeldakse toitained seedeensüümide toimel
See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. F jõud N, S jälje pindala mm2, püramiidi tahkudevaheline nurk ( = 136o), d jälje diagonaal mm Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB <200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Katse tulemused: Materjali Kriipe Meetod Jälje Kõvadusar HV Tugevus iseloomus katse suurus v tus (mm) WC 15-28 1 Vickers 0,15mm(d 803 HV 803 - iagonaal)
austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist Konditustamine- On pehmete kudede eemaldamine kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi Plokkliha- pehme liha, mis on külmutatud neljakandilises vormis MDM- Mechanically deboned meat - Mehaaniliselt konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil. RÜMBA KVALITEEDI NÄITAJAD KVALITEET jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks
jäljendama asusid. 2. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Siidpintslit soovitas Leonardo da Vinci kasutada eelkõige ihutoonide maalimisek. Sfumaato-tehnika abil suutis kunstnik edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. "Mona Lisa" näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka naist ümbritseva atmosfääri väreluse. poolfiguur on eeskujulikult sobitatud üldraami ja jooned ning proportsioonid on harmoonilisemad kui üheski teises portrees enne Leonardot. 3. Pildil puudub väline tegevus, valitsev on mõtte liikumine. Mona Lisa naeratus on seotud tema ootepõnevil piidleva pilguga: naeratus mõjub külgetõmbavalt, külm pilk eemaletõukavalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
