ööpäevaga merepõhja vulkaanipurske tulemusena. Atlantise linna ümber keerleb kümneid müüte ja erinevaid versioone linnast. Ei ole kindel, kas see linn on üldse kunagi olemas olnud. Täpselt ei teata ka Atlantise asukohta, vaid on pakutud kümneid erinevaid asukohti kogu maailmas. Platon kirjutas, et Atlantis oli suurel saarel keset Atlandi ookeani. On pakutud Atlantise asukohti veel kümneid saari nagu Sardiinia, Kreeta, Santorini, Küpros, Sitsiilia jne. 3.5 tuhat aastat tagasi toimus suurim teadaolev vulkaani purse inim- ajaloos. Keset Vahemerd hävines rahulik saar hävitava jõuga. Korraga hävitas vulkaani purse terve tsivilisatsiooni. Legendi kohaselt hävines Atlantis ühe ööpäevaga selle sama vulkaani purske tagajärjel ja vajus merepõhja tuhandeteks aastateks. See ongi pannud aluse paljudele teooriatele. Kahekümmnenda sajandi algul avastati suursuguse palee varemed Kreeta
Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber. Atreus oli müütiline Mükeene kuningas. nn. Agamemnoni surimask
Hugo Treffner Gymnasium Juni 2013 Park Kadri Org Julia Shashkina o ur Parkour Parkour was ist das? § eine Sportart zur schnellen Fortbewegung ohne Hilfsmittel § die Freiheit und Motivation Bewegung § auf dem Strasse § hohe Sprünge von Dächern oder von Haus zu Haus § kein Wettkampf § gefährlich Die Geschichte § in den frühen 80er J ahren § Franzosen David Belle § Vater - Raymond Belle § Erst - der Bewegung durch die Landschaft § Später - urbane Voraussetzungen § erhöhten die Schwierigkeitsgrade § Parkour als Sport Training § gute und bequem Schuhe § die Kleidung - vom Wetter abhängig und sehr gemütlich · spezielle · ...
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
Fifth level Madude jumalanna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kreeta kultuuri häving Kreeta võimsust nõrgendas Santorini saare lähedal umbes 1500 aastat eKr toimunud vulkaanipurse. Ilmselt seetõttu ei suutnud kreetalased end kaitsta Mandri-Kreekast tulnud sissetungijate ahhailaste eest, kes hakkasid Kreetat valitsema.
2011), kuigi nagu eelpool mainisin, siis paar sündmust alguses on kirjutatud ka kuskil kuue- seitsmekümnendate ajal. Tegevuspaika on raske täpselt kirjeldada, kuna Kreekas on palju saari ja autor kolib erinevatelt saartelt saartele. Ära on mainintud näiteks pisike suvituslinn Tolo, mis asub Mandri-Kreekal Ateena lähedal, Peloponnesose poolsaar, turistidele meeldiv saar Zakinfos, hiiglaslik Parnassose mägi ja Santorini, üks kauneimatest Kreeka saartest, kus autoril oli palju tegemist eestlastest turistide pulmade korraldamisega. Keskseid tegelasi oli raamatus üldiselt pigem vähe. Kuna autor mainis mitu korda, et kreeklased suhtuvad välismaalastesse ennem halvasti kui hästi ja ei taha väga võõrastega tegemist teha, oli suur asi, et ta leidis suvalist möödakäijat aidates endale pikkadeks aastateks hea toetaja, sõbra ja lohutaja, umbes 60 aastase kreeka proua Konstantina
külastajaid. Hoopis teine pilt avaneb siis, kui mõnes tavernis keegi bouzuki välja võtab. Siis tantsivad nii vanad kui noored, sest rahvalikud tantsud kanduvad põlvest põlve, isalt pojale ning neid peetakse au sees. 4) Gramboussa saar. Kindlasti tasub ette võtta laevaretk Gramboussa saarele, kus on Kreeta kaunimad rannad ja ning mahajäetud keskaegne kindlus, imelise vaatega kogu ümbruskonnale. 5) Santorini saar on Kreetal pakutavate eksurisioonide pärliks, mis võlub oma vaatega. Paljud reisibürood pakuvad seal ka mõne tunnist eesti keelset ekskursiooni 6) Samaria mäekuru. Seiklushimulistel tasub minna jalgsimatkale Euroopa suurimasse kanjonisse Samaria mäekurru. 7) Kreeta õhtu. Minnakse kohlikku taverni veetma tüüpilist kreeta õhtut. Pakutakse kreeta köögi hõrgutisi ja veini
Antiik-Kreeka aiad Kreeka aiad • Pole nii kesksel positsioonil nagu arhitektuur. • Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see lihtsalt säilinud. • Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja- ja viinapuuaedadest. • 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laul...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
seismiselt aktiivses piirkonnas. Kreetal on kolm suuremat keskust: Suurim on Iraklion, teine linn on Chania ning kolmas on Rethymnon.. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar . Kel Kreetal puhkamisest isu täis, võib põigata kõrvalolevatele saartele. Tuntuim neist on huvitava ajalooga ning Vahemere kaunimaks saareks peetav vulkaaniline Santorini. Saarel on erinevaid positiivseid ja negatiivseid omadusi : Plussideks on kindlasti kaunid rannad, mahe kliima ja puhas merevesi; suurepärased puhkamisvõimalused igas eas inimestele; huvitavad ekskursioonid; kohalikud on sõbralikud ja teenindusvalmid, avatud, ja külalislahked; väga head ühendusvõimalused saare teiste osadega, mis võimaldavad iseseisvaid avastusretki; hea sihtkoht rendiautoga seiklemiseks; maitsev köök ja lai valik söögikohti, suurepärased veinid. Miinusteks on
Osa geolooge on veendunud, et kaugel ei pruugi olla see aeg, mil see supervulkaan uuesti purskama hakkab. Selle tagajärjel kattub pool USAst kuni ühe meetri paksuse tuhakihiga. Teadlaste arvates purskab Yellowstone`i vulkaan iga 600 000 aasta tagant. Teadlased hoiavad Yellowstone`i ala vulkaanilisel tegevusel pidevalt silma peal. Viimasel ajal on seal maakoorelihked sagenenud ja see teeb teadlasi ärevaks. 5.3.Vulkaanipurse Egeuse meres asuval Santorini saarel u 1645 1500 eKr. Geoloogide sõnul ei saa selle vulkaanipurske täpset aega kindlaks määrata. Santorini vulkaan purskas sellise jõuga, mis võrdub mitmesaja aatompommi plahvatusega. Kuigi selle purske kohta ei ole kirjalikku materjali, arvavad teadlased siiski, et see on inimkonna ajaloos üks võimsamaid purskeid. Vulkaanipurskele järgnenud maavärin ja võimas tsunami hävitas minose kultuuri. Samas on jälgi, et elanikel oli vulkaanipurskest aimu ning nad evakueerusid.
Minose kultuuripiirkonnas leiame aruharva sõja ja jahistseene. Need moodustavad Mükeene kaevushaudade peateema. Tõnäoliselt sai Kreeta kultuur hävitava löögi Thera saarel u. aastal 1500 toimunud vulkaanipurske tagajärjel. MÜKEENE Kreeka mandrile olid pärast 1900. a. e.Kr. asunud elama esimesed kreeka hõimud. Tolleaegne Mükeene Hellas ei olnud Kreeta koloonia. Kultuurivormide eripära on kaheldamatu. Hetiidid ja hiljem kreeklased nimetasid mükeenelasi ahhaialasteks. Kui Santorini vulkaani purse Theral (1450±60 a. eKr.) oli laastanud Kreeta saare ja Egeuse ranniku, marssisid Mükeene kuningad Knossosesse kui valitsejad. Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on sobitatud ilma mördita üksteisega nii täpselt, et ainult üksikud väikesed kivid tühemikke täidavad. Keskeltläbi on müüride paksus 5 m. Neid
Suvine kuumus on kergelt talutav, sest õhk on kuiv ja saare põhjaosas puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled. Öised temperatuurid augustis-septembris jäävad mõnusalt 21-24 kraadi piiresse September ja oktoober on soojad kuud õhutemperatuuriga kuni 27-30 kraadi. 5 Temperatuur Keskmine temperatuur (°C) Athens Corfu Heraklion Rhodes Santorini Thessaloniki Serres JAN 10,3 9,7 12,1 11,8 11,2 5,0 3,9 VEB 10,7 10,3 12,3 12,0 11,2 6,6 6,2 MÄR 12,4 12,0 13,6 13,6 12,6 9,7 9,6 APR 16,0 15,0 16,6 16,6 15,5 14,2 14,2 I 20,7 19,6 20,3 20,6 19,1 19,4 19,6
Pool miljonit inimest elab regioonides, kus tsunami lainekõrgus võib tõusta 15 meetrini. 1,2 miljonit inimest elab piirkondades, kus lainekõrgus võib küündida 30 meetrini. Kõrgeima tsunamiriskiga piirkonnaks on läänekallas ja Hawaii saared. Atlandi ookean ja Vahemere piirkond ei ole tsunamide eest küll kaitstud, kuid nende tekkimise tõenäosus on seal väiksem. Seetõttu on ka statistika nende piirkondade osas puudulik. Siiski tekitasid Santorini (Kreeka) vulkaanipursked 1500 aastat e.Kr tsunamisid, mis võtsid enda alla kogu Vahemere idakalda. 1775 aastal Lissabonis (Portugal) toimunud maavärin põhjustas tsunami, mille tagajärjel hukkus umbes 25 000 inimest ja mille lained jõudsid isegi Kariibi mereni. Tagajärjed Tsunamid muutuvad ohtlikuks, kui nad jõuavad kaldani. Kui see juhtub, võivad nad endaga kaasa vedada laevu, üle ujutada kaldaid ja oma taandumisega tõmmata kaasa terveid linnaosasid
IV. KREETA MÜKEENE KULTUUR: 1. KREEKA AJALOO PERIODISEERIMINE: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengutasemele jagatakse Kreeka ajalugu vanaajal alljärgnevalt: Perioodi Aeg Perioodile iseloomulikud tunnused nimetus Kreeta- u 2000 1100 · Minoilise kultuuri kujunemine Kreeta Mükeene eKr saarel u 2000 eKr. kultuur · Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri kujunemine Mandri-Kreekas u 1600 eKr. · Kreeklased allutasid u 1500 eKr Kreeta saare. · Arvatavasti kreeklaste dooria hõimu sissetungi tulemusena u 1200 eKr ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky.............
Mujalt on Kreeka piiratud merega. Üldandmed Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11
Arhidektuuris Kreeta lossi iseloomustas: • Lossid olid kindlustamata • Mitmekorruselised lossid • Trepid, mis paiknesid ebakorrapäraselt • Lossides puudus pearuum • Ruumid paiknesid väiksemate guppidena valgusõuede ümber • Kasutati sammast • Kujutletavas kunstis olid lossid kaetud seinamaalidega, lahinguid ei kujutatud • kujutati heledamalt, mehi tumedamalt • Kreeta kultuur hävis 1 ainsa hetkega, kui Thera saarel toimus Santorini vulkaanipurse. Tõi kaasa endaga 30m hiidlaine. Kõik kultuur hävis. Mükeene kultuur Uueks kultuurikeskuseks kujunes Lõuna-Kreeka ehk Penoponneus ja Hegeose saare. Mükeene ja Tirynsi lossides saab tundma õppida tolleaja kunsti 16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid) • Kui läbiti müüris olev värav, järgnes lahtine käik, mille lõpus oli teine väravehitis propülee.
Malia vanem palee on ehitatud u 1900. a. eKr ja on hävinenud kas siis maavärina või hüksoslaste vallutustegevuse tõttu. Samal ajal on Hävinenud Knossos, Phaistos, Zakros, Mochlos, Gournia, Plaikastro. Uus palee on ehitatud u 1650. a. eKr ja selle purustushorisont on aastas 1450. eKr. Jällegi samal ajal kui teistel Kreeta asustustel. Põhjuseks on olnud ilmselt Santorini katastroof. Palee võtab enda alla 7500 m2 maa-ala. Suuruselt vaade Lääneõues on see kolmas Kreeta palee. Väljakaevamisi on Malias läbi viidud 1915. a. alates (Hazzidakis, Chapouthier) ja need kestavad siiani. Kaasaegne sissepääs paleesse viib Lääneõue, kus on näha kõrgema sillutisega markeeritud "protsessionaalset teed". Paleel on olnud sissepääs igas küljes, peamine oli põhjas. Palee idaosas on 14
-20.dünastia oma võimu alla u 1450 Kreetal tuleb kasutusele lineaarkiri B u 1500 Pidevad sõjad hetiitide, egiptlaste ja u 1550 Sahara piirkonnas töödeldakse vaske Mükeene kõrgaeg. Mükeenelased võtavad Mitanni riigi vahel Levandi linnriikide üle võimu Kreetal võimu.Minoiliste paleede hävitamine saavutamiseks. u 1450 Santorini katastroof (vulkaanipurse Thera saarel) u 1400 Esimese alfabeedi väljakujunemine u 1417 Egiptus saavutab oma võimsuse hari- Siinail ja Levandis. Asüüria taastõs punkti Amenhotep III ajal u 1350 Vaarao Amenhotep (Ehnaton) kehtestab päikeseketta kultuse. Pealinnaks saab Ahet-Aton (Tell-el Amarna)
o Keldrid moodustasid labürintide süsteemi o Veevärk o Lossid olid kaetud seinamaalidega Kujutav kunst: Seinamaalid kujutasid mingeid tseene (tantsud, noormehed ja neiud midagi tegemas). Naisi kujutati heledamalt, mehi tumedamalt. Kreeta kultuuri kutsutakse sübariitiliseks kultuuriks. Kreeta kujutised olid hästi elavad. Kasutati ka maastikumotiive. Kogu Kreeta kultuur hävis ainsa hetkega aastal u. 1500 eKr kui Thera saarel oli Santorini vulkaanipurse. Mükeene kultuur: uueks kultuurikeskuseks kujunes Mükeene, mis asub Penoponnesuse. Teine kuulsaim loss on Tirynsi loss. Need lossid olid tugevalt kindlustatud võimsate ringmüüridega. Müüris olevast väravast sai sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel oli teine värav teise müüri sees. Pärast seda tuli veel kolmas värav. Väravehitus=propülee. Kreeta lossis oli ka pearuum ehk Megaron e. meestesaal.
üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse.
Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on Vahemereliselt soe. Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Kreeka võttis alates 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Siiski on kohalike jaoks ikka veel levinud arvutamine drahmides (1 euro = 340,750 drahmi). Enamus riigi rahvast räägib modernset kreeka keelt, mis on klassikalisest perioodist alates
dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane, isegi naturalistlik (näiteks: mereloomad vaasil, mida on võrreldud akvaariumiga). Kui egiptuse kunsti peamiseks väljendusvahenditeks olid joon ja vorm, siis kreeta kunsti väljendusvahenditeks olid massid, pinnad ja värvid. Kreeta kunst oli maaliline. 7) Millal ja miks hävis Kreeta kultuur? (vt ka kronoloogia lk 43) U. 1480 e.Kr Kreekast umbes 120 km põhjas asuva Thera saarel toimus vulkaani Santorini enneolematu tugev plahvatuslik purse. Sellele järgnenud hiiglaslik tõusulaine, maavärin, tulise tuha sadu ja üle Kreeta kihuutanud tülemöll, muutis varemetes Kreeta palees ja asulad. Umbes 1400 e.Kr vallutaid Kreeta Pehoponnose saaret tulnud ahhailased. 8) Kreeta saarel hävinud kultuur kandus edasi Kreeka mandriossa, Peloponnesose poolsaarele. Sarnaste joonte kõrval oli siin ka mitmeid eripärasid võrreldes Kreeta kultuuriga
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võ...
§ 9. KreetaMükeene kunst e Egeuse kunst. Euroopa vanim kunst. Eristatakse kolme piirkonda. Küklaadiline kunst. Küklaat saarestik Kreeta ja mandriKreeka vahel. Sealt pärinevad peamiselt stiliseeritud väikefiguurid. Kreeta kunst. U 26001100 eKr. Kutsutakse ka minoiliseks, tuleb Kreeta legendaarsest kuningast Minosest. Minotaur poolinimene, poolhärg. Veel jagatakse see 3ks ajajärguks. Vara, kesk ja hilisminoiline. Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine 30m. Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus. Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos) Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust. Arhitektuur. Ehituskunst. Lossi iseloomustus
tean , aga see oli jube. Nüüd on mu vanavanemad oma parimate sõpradega sõjajalal ja Kostos vihakb mind totaalselt ja keegi peale meie ei tea , mis juhtus. Ma pean lihtsalt tõtt rääkima , eks ole ? See oli mu esimene Rändavate Pükste sündmus. Ma pole kindel, kas Pükstel tegelikult on see efekt , mida me lootsime. Ah jaa , ja pükstele läks natuke verd peale - mis võib nende võluvõimu edaspidi piirata ( kuigi ma tegin endast parima , et seda välja pesta ). Saadan nad nüüd Santorini kiireima postiga sulle ( see võib mõnevõrra aega võtta ). Ma tean , et sul lähe nendega paremini kui minul. Ma tahan , et sa siin oleksid, Tib. Ei, tõmba see lause maha. Ma tahan , et me oleksime koos, aga ükskõik kus mujal. Kalli, Lena. Isa oli koos Lydiaga endiselt peol. Paul Skeletisega väljas ja Krista tegi kahe sõbrannaga oma toas iluravi. Krista geomeetria
Härjasarved* - religioosne sümbol või seotud kuningavõimuga Kreeta kiri Phaistosest on leitud saviketas, millel on spiraalselt kiri, kreeta kiri võis olla algselt tolleaegse kirja esimene faas. 1425 eKr paleede hävimine toimus Thera saare Santorini vulkaanipursetega, suur osa plahvatas, purunes. Purse niivõrd ootamatu, et paleed sattusid tohutu suure tuhapilve alla. Teiseks võis olla tsunami, mis hävitas suure osa madalamaid rannikualasid. Veelgi aitas hävimisele (tsivilisatsiooni) kaasa korratused, röövimised, ülestõus, vaenlase sissetung. Kaunis keraamika*, Mosaiiksed Äikesejumala sümbolid keraamika peal, kaksikkirved Härja-, sõnnikultus Linnupeaga lõvi freskodel
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse.
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
ruumiline megaron, mille kahesambalisele portikusele järgnes eeskoda, selle taga aga paiknes nelja sambaga kolderuum. Seinad olid kaunistatud freskotehnikas friisidega. Mükeene megaroni lihtsates ja selgetes vormides aimub hilisemate kreeka templite eeskuju. Mükeene kultuuri aladel säilinud teede ja sildade jäänused knelevad sellest, et erilist tähelepanu pühendati kaubandusele ja sjavankrite rakendamisvimalustele. Pärast Santorini purske tagajärjel tekkinud katastroofi oli Kreeta sattunud Mükeene vimu alla. Mükeene sjaline vim kehtestati ka Troojas (Trooja sda). Varsti pärast Trooja sja lppu (13 saj. eKr.) kogunesid aga Mükeene ja Väike-Aasia kohale tumedad pilved. Aastatepikkused puaperioodid Kesk- ja Luna-Euroopas olid phjustanud kohutava näljahäda, mille tulemusena hakkasid rändama terved rahvad. Selle rahvasterände mitme laine tagajärjel vallutati u. a.1100 viimased mükeenlaste asulad
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name ...
lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f. Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
