kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste olukord oli võrreldes Roomaga kehvem. Neid hinnati põlluharijatest madalamalt, mõnikord jäeti nad isegi kodanikuõigustest ilma. Mõlemas riigis jagunesid põlluharijad maaomanikeks ja rentnikeks. Nende olukord oli aga sõltuvalt nende jõukusest erinev. Mõlemas riigis moodustasid ülemkihi rikkad ja võimukad kodanikud. Kreekas olid nendeks suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, Roomas kuulusid nende hulka keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus. Sageli kuulus neile palju maad, tööd aga tegid nende eest orjad. Aristokraadid aga tegelesid riigiasjadega, harisid end ja tegelesid loominguga. Kui nad seda poleks teinud, siis me võib-olla ei teaks paljusid asju nende maade ajaloost. Kreeka ja Rooma ühiskond oli orjanduslik. Mõlemas riigis oli orjatöö osatähtsus suur ja neid
Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. Rõivad ja soengud Kreeklased kandsid tavaliselt kahte või kolme riietus eset. Kreeklaste rõivastus oli tegelikult kandiline riidetükk mis heideti lihtsalt ümber keha. Alusrõivastus kandis nime kitoon. Kreeka mehed ja naised kandsid pikki juukseid, mis olid kammitud keerulisteks soenguteks. Mehed kandsid ka habet. Aristokraadid Nagu mujal Kreekas olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid. Maal olid neil uhked mõisad, linnas aga teistest suuremad elumajad. Nende heaks töötas palju orje. Aristokraadid pidasid rahvakoosolekutel kõnesid ja kandideerisid riigiametitesse. Nad pöörasid suurt tähelepanu ka enda arendamisele, näiteks õppisid keeli, kirjutasid luulet ja tegelesid spordiga. Kõigis alades üritati teistest parem olla. Peaaegu igal õhtul kogunesid aristokraadid mõnda majja kus nad jõid veini, sõid ja arutasid riigiasju. Tihti
Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. Aristokraadid Nagu mujal Kreekas olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid. Maal olid neil uhked mõisad, linnas aga teistest suuremad elumajad. Nende heaks töötas palju orje. Aristokraadid pidasid rahvakoosolekutel kõnesid ja kandideerisid riigiametitesse. Nad pöörasid suurt tähelepanu ka enda arendamisele, näiteks õppisid keeli, kirjutasid luulet ja tegelesid spordiga. Kõigis alades üritati teistest parem olla. Peaaegu igal õhtul kogunesid aristokraadid mõnda majja kus nad jõid veini, sõid ja arutasid riigiasju.
Tööleht: Rooma vabariigi ja keisririigi valitsemine. Vt pt 22 Kes olid patriitsid, plebeid, proletaarid? PATRIITSID- aristokraadid ja kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. Oli senaatori seisus ja ratsanikud. PLEBEID- kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. PROLETAARID- lihtrahvas, kodanikud kes olid vabad ja vaesed. Millist rolli mängis nobiliteet Rooma ühiskonnas? Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu
- Homoseksualism ( õpetati sellega tugevust ) - Vanuses 20-30 treenisid nad sõjamehena sõjaväes PEREKOND - Kreeka ühiskond oli patriarhaalne - Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi - Tavaliselt võttis juba umbes 30-aastane mees naiseks äsja murdeeast välja kasvanud tüdruku. - Mehe elu möödus sageli kodust väljas - Naine püsis kodus ARISTOKRAADID - Nende põlde harisid orjad ja sõltlased - Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisukojaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. - Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast - Peaagu kogu kreeka kirjasõna pärineb arisokraatidelt, kuna neil oli teistest rohkem aega pühenduda - Tekkisid sõpruskonnad - Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ühised pidusöögid ehk sümpoosionid - Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. - Igaüks püüdis olla parim
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused. Kreeka polises oli kaks tähtsat objekti akrobol,künka otsas kindlus ja agoraa ehk koosoleku ja turuplats. Polist ilmastasid ka templid. Majad olid põletamatta tellisest siseõuega. Riietuseks olid valdavad riidetükk kitoon. Külmailmaga tõmmati peale himaation,söögi puu- ja köögivilju,kala oli võli,tähtsamaks oli küüslauk. Liha söödi valdavalt usu pidustustel. Aristokraadid tegelesid poliitika ja spordiga ning pidusöökidega ehk sümpoosionitega.
· faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia · Lihtrahva ja aristokraatide vahel oli tihti relvastatud vastuolusid. · Aristokraadid võistlesid ja vaenutsesid ka omavahel. · Türanniks sai mõni aristokraat. · Ülejäänud aristokraadid protestisid oma riigi türanni vastu. · Mõni riik tegi omale seadusi, et türanniat ennetada. Sparta riik · Keskus : Lakoonia maakonnas. · Spartalased olid vallutajad. · 8. sajandi lõpuks allutasid Messeenia
480 ja 479 a.eKr hõivasid pärslased Ateena, hävitades pühamud ja palju muid ehitisi. Ateena kujunes Kreeka kirjanduskeskuseks ja oma suurepäraste ehitiste tõttu kauneimaks Kreeka linnaks. KÄSITÖÖLISED Suur osa Ateena linnaelanikest teenis leiba käsitööga. Kuulsamaid olid Ateena pottsepad. Enamus käsitöölisi olid aga üsna vaesed. Jõukaid meistreid, kelle juures töötas kümneid orje, oli vähe. ARISTOKRAADID Nagu kõikjal Kreekas, nii olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid. Maal asusid neil toredad mõisad, linnas aga teistest suuremad ja uhkemad majad. Nende majapidamistes töötas palju orje. Suur osa aristokraate tegeles poliitikaga. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekutel ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad õppisid kõnekunsti, kirjutasid luulet ja harrastasid sporti. PEREKOND ja KASVATUS Perekonnas oli kogu võim meeste käes. Kogu pere pidi vastuvaidlematult kuulama
Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", millest esimene räägib Trooja sõjast ja teine Odysseuse eksirännakutest Trooja alt kodu poole. Mõlema eepose autoriks oli arvatavasti pime laulik Homeros. Aristokraadid harrastasid ka lüürikat ehk luulet, tänu millele teame, kuidas aristokraadid ellu suhtusid ja milline oli nende maailmavaade. Lüürikas esines nii armastust, kui ka kriitikat vastaspoliitikute kohta.
Tundmatu bürokraatia riigiasju arutati avalikult ja puudus palgaline ametnike aparaat. Sparta ja Ateena Suurimad Kreeka polised olid: SPARTA ATEENA *Phines vallutusel *Paiknes KeskKreekas Atika maakonnas *Hlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda *Esialgu vimul aristokraadid *Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj. kodanikud 2) Perioigid isiklikult vabad poliitiliste igusteta Keskpaigal eKr kujunes v lja kindlalt demonkraatlik kord, spartiaatidest sltuvad Lakoonika asukad 3) heloodid ehk kogu vimut ius oli rahvakoosolekul, millest vtsid osa kik
V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik, et vili ei kasvanud seal. 12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu. 13. Võrdle poiste kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis erineb? V: Ateenas kasvatati poisse kodus, aga Spartas elasid nad rühmadena pühendatult kehalistele harjutustele. 14. Võrdle tüdrukute kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis sarnaneb? V: Kõiki kasvatasid emad. Spartas õppisid tüdrukud rohkem kehalisi alasid, kui Ateenas. 15.Kirjuta elanikkonna kihid, alusta madalamast. 1)Orjad 2)Talupojad 3)Käsitöölised
Kõige rahvarohkem oli tavaliselt turuplats ehk agoraa akropoli jalamil. Teine suur turuplats oli sadamas Pireuses. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Atika talupojad pidasid loomi ja tegelesid põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju. Ateena linnas olid kuulsad pottsepad. Enamik käsitöölisi olid üsna vaesed ja pidid oma perekonna toitmiseks päevast päeva tööd rügama. Ateena kõige rikkamad inimesed olid aristokraadid. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekul ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraatide majapidamises töötas palju orje. Orjad tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Kõik orjad ei kuulunud eraisikutele ,oli ka riigiorje. Kreeklased pidasid orjapidamist täiesti loomulikuks ja kellegi ei tulnud pähe sellele vastu vaielda.
maatükk. Nii muutusid maa omanikest rentnikeks. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas linnaelanikkond. Linnaelanikest osa oli põlluharijad, suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati linnriikides madalalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigusest ilma jäetud. Ülemkiht Ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased- aristokraadid. Riigimehed ja vaimuinimesed- aristokraadid. Aristokraatide sõpruskonnad veetsid aega sümpoosionites (pidusöögid, koosjooming) Orjandus Ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati palju ja orjade arv aina kasvas. Enamik oli võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud. Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades. Orjad tegid kõige kurnavamat tööd Naise positsioon, abielu, perekond
*Olümpiamängud>> peeti iga 4 aasta tagant osalesid ainult hellenid kiirjooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) võistlesid ainult mehed kehtis relvarahu võitu hinnati väga kõrgelt > mälestusmärgid, kuulsus, ülistuslaulud Lüürika: -kuulusid enamus pidustuste kavva -lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet -hiljem sai sellest luulet tähistav üldmõiste -enamus poeete olid aristokraadid -Salon > heitis ette saamahimu, ühiste huvide eiramist -koorilüürik Pindaros > spordivõistluste võitjatele laulud *Panatenaiad>> osalesid mehed, lapsed, naised ja vääramaalased tähistati uue aasta algust tõrvikuvõidujooks ja koorilaulud, suurejooneline rongkäik akropolile spordivõistlused liitis Ateenalasi ühtseks tervikuks Teater: -sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest -korraldati dionüüsiaid
Nimetage 3 elanikkonna rühma. 1) naistele 2) orjadele 3) võõramaalastele (barbaritele) 3. Iseloomusta mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. a) Aristokraadid- neil oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kreeka kirjanikud pärinesid aristokraatide hulgast). Aristokraadid üldiselt tööd ei teinud. b) Talupojad- elasid nii linnades kui ka ümberkaudsetes külades. Tasandikel kasvatasid nad teravilja, mäeveergudel aga viinamarju ja oliivipuid. Mägedes tegeleti ka loomakasvatusega. Talupoegade elu polnud kerge. Kuna maa polnud eriti viljakas, kimbutasid neid aeg-ajalt ikaldus ja nälg. c) Käsitöölised- Kreeklased olid osavad pottsepad, relvameistrid ja laevaehitajad. Enamus käsitöölisi elas linnades
Keskaja linnakodanike riietus Andrea Nigol Anette Jaani 7a Keskaja riietusest üldiselt × Alusriietusena kanti üle pea tõmmatavat särki × Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegu × Olid paelkingad, rihmkingad, nöörsaapad ja nöörkingad × Lihtinimesed kandsid isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi ×
orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki. *Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. *Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid. *Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja täiustamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. -Peaaegu kogu Kreeka kirjasõna pärineb aristokraatidelt. *Olulisel määral hoidsid aristokraatide seltskonda koos ka ühised pidusöögid e. sümpoosionid ühe või teise liikme majas. *Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla
Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...
Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19. saj. Võtab eeskuju minevikuarhitektuurist. Levinumad stiilid on neogootika, neobarokk ja neorenessanss. Neogootika Levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist. Kehtis objektiivsus. Nad maalisid,mida nägid. Kunstnikud: Camille Corot, Theodore Rousseau ja JeanFrancois Millet. JeanFrancois Millet Viljapeade korjajad
Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused. Õigused puudusid naistel ja orjadel Miks enamus Kreeka kirjasõnast on aristokraatide kirjutatud? Sellepärast, et nad olid haritud ja neil oli vaba aega. Mil viisil saadi orje ja kes kasutasid orjatööd? Orjasid ostesi välismaalt sisse. Orjadeks jäid ka need kellel olid suured võlad, orjadeks võeti sõjavange. Orjasid kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades( talupojad, käsitöölised, aristokraadid.) Mis oli abielu eesmärk
Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini. Grand turistideks olid inglased aristokraadid, tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid, doktorid, pankurid, kaupmehed, kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse, Saksamaale, Sveitsi ja Madalmaadesse. Grand Tour´i tähtsus: sisaldas haridus-, loodus- ja massiturismi algeid hotelliomanikud hakkasid koos majutusega pakkuma toitlustamist ja transporti sisuliselt pakuti pakettreise osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut Kuni 17
Kreeka linnriigid Hellenid ja barbarid Kreeklased nimetavad end helleniteks, kõik teised on barbarid. Barbareid peeti loomult orjadeks. Hellenitel kodanikuvabadustel põhinev linnriik. Linna asukoht Tavaliselt paiknes akropoli jalamil (kindluse) Linnas oli vähemalt üks tempel (tavaliselt siiski mitu) Linnaelu keskus agoraa e. turuplats, mida kasutati ka koosolekute pidamiseks. Linna ümber põllumaa. Linn ja maa omavahel seotud. Kreeka ühiskonna struktuur Aristokraadid- parimate võim Vaimuinimesed ja riigimehed pärinevad aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad...
ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Kreeka ühiskonnas olid kolm ühiskonnakihti: aristokraadid, lihtrahvas ning orjad ja sõltlased. Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst Hellenid õppisid palju vaadelt Idamaadelt. Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj.e.m.a. asendati kivist astmetega
Atika maakonnas Lakoonia maakonnas Mitmekesine haridus Range kasvatuse/sõjalise Kõik kodanikud on hariduse süsteem võrdsed Kõik ei ole võrdsed Iga kodanik sai olla riigiametnik Aristokraadid olid riigiametnikud 1) Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Polised hoolitsesid oma tulevaste kodanike kasvatuse eest. Tüdruketega piirduti majapidamistöödega, see oli iga perekonna enda asi. Spartas näiteks tegelesid ka tüdrukud kehaliste harjutustega. Ateenas saadeti poisid 7 aastaselt kooli lugemist ja kirjutamist õppima, ka muusikat ja luulet. Rikkamates peredes olid ka majaorjad õpetajateks. 18.20 aastased ateena noormehed said sõjalist ettevalmistust
lõpuks Teeba mis võitis pärsiat ja ka Ateena sai taas jalule. Ajajärgu lõpp tuli kodusõja tagajärjel kus Makedoonia vallutas Ateena ja Philippos lasi end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Struktuur Enamik olid talupojad. Tuldi toime kas iseseisvalt või võeti laenu ja võidi sattuda rentnikustaatusesse. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised kellel olid peamiselt väikesed töökojad kus hankisid nad elatist enda ja pereliikmete tööga, rikkama ühiskonna moodustasid aristokraadid, suured põllumaade omanikud ja orjapidaja. Riik ja ühiskond. Polis tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike.sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Asus kas orus või mägede vahel. Rahvakoosolek riigi kõrgeim võimu organ kus osalesid kõik kodanikud. Aristokraatia - kui riiki juhtisid rikkad ja suursugused kodanikud Demokraatia rahvavõim st enamuse võim Kodanik mees, vaba põliselanik Türann isehakanud valitseja
Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadid Rakvere Teatris) 1978 Tammsaare lavastuste festivali parim meesnäitleja (Vanad ja noored Rakvere Teatris) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim meesnäitleja (Metskannikesed, Tuulte pesa) 1985 parim meesnäitleja (Vennad Lautensackid Ugalas, Likvideerimine Noorsooteatris) 1985 Nõukogude Eesti II filmifestivali parim meesnäitleja (Nipernaadi) 1986 I Balti teatri festivali parim meesnäitleja (Vennad Lautesackid Ugalas) 1988 ENSV teeneline kunstnik
Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid. Näitlejaid ei peetud enam alama klassi esindajateks. Välja olid kujunenud karakterid/tüübid. Etendused algasid tavaliselt kell 2 päeval ja k...
kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud
Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist. Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa. Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid. Nende p�lde harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas kujunesid v�lja s�pruskonnad. Neid hoidsid koos �hised pidus��gid e. s�mpoosionid. S�gavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kreeka �hiskond oli orjanduslik. Orjat��d kasutati palju. Enamasti j�eti orjadele k�ige raskemad ja ebameeldivamad t��d. Vaasimaal - geomeetriline stiil, looma- ja inimfiguurid, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil.
Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov (18.03.1844- 21.06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli 10.05.2012 Vene helilooja ja muusikaõpetaja Kuulus ,,Võimsasse rühma" Puudus ametlik muusikaharidus Kodunt sai hea hariduse Vanemad olid aristokraadid Õppinud mereväeohvitseriks Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale 1871 sai temast õppejõud Peterburi Konservatooriumis orkestratsiooni- ja kompositsiooni erialadel Suri 1908
Kirjandus Kreeklastel oli väga Tragöödia „asendus” populaarne teater- komöödiaga tragöödiad Luulekeskus - Aleksandria Kangelaseepika Poeedid hakkasid pöörama Kirjutasid enamasti tähelepanu elegantsusele ja aristokraadid stiilile õpetatuses Luule-ühiskonna probleemid ja moraaliküsimused Skulptuur Sisemine rahu ja Vägivaldne ja tasakaal ülepakutud Rahulik olemus ja Traagika, kannatus näoilme Dünaamiline,
ANTIIKAEG Vana Kreeka 2000eKr – 338Ekr Makedoonia Suurriik 388 ekr -0 Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes.
Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi hiljem said populaarseteks ka lühivormid. Esitati tavaliselt flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete olid aristokraadid. Luules anti edasi oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodu laulud, mida kandsid ette koorid. Kuulsam Kreeka poeet oli Solon, keda peeti lausa üheks seitsmest targast. V sajandil tegutses koorilüürik Pindaros, kes tavaliselt lõi laule võitjate ülistamiseks. Teater Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud näidenditest. Eristati kahte liiki näidenditeemasid : tragöödiad ja komöödiad.
Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja oli ümmargune ilma katuseta puuhoone. Tekkis arvukalt teisigi teatreid, kuulsaimad neist Rose, Hope, Globe (ehitati 1599 ja sellega liitus ka Shakespeare nii näitleja, aktsionäri, kui dramaturgina). Siselava, rõdulava, torn. Teatrietendused olid väga populaarsed, neid külastasid nii lihtrahvas, kui aristokraadid. Naisnäitlejaid ei olnud, naiste osi mängisid noored poisid. Trupid tegutsesid kellegi rikka isiku, ehk metseeni toetusel. Etenduse juurde kuulus ka muusikaline osa ja kohustusliku seltskonnatantsuna dziig. Iga trupp kaitses kiivalt oma autoriõigusi. Shakespeare ajal tegutses palju temast kuulsamaid näitekirjanikke. Christopher Marlowe (1564-1593). Lõpetas Cambridge'i magistrikraadiga, oli skandaalsete vaadetega, jumala eitaja ja ateisti kuulsusega kirjanik
kuid ülejäänud osa sälib inimtühjana. Chateau Miranda - Celles, BelgiA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Linnuse oli algselt ehitanud Fifth level prantsuse aristokraadid kes põgenesid revolutsiooni eest. Pärast II maailmasõda ja selle käigus kasutati seda lossi kui lastekodu. 1980 sellest loobuti. Dadipark - Dadizel, Belgia Click to edit Master text styles Second level
muud. Ateena Mereriik Ateena asus Atika maakonnas, just see linnriik jättis just kõige sügavama jälje Kreeka kultuurilukku. Algselt peeti linnriigi kodanikeks vaid sugulussidemeid omavaid meessoost elanikke, kuid poliitikute Soloni ja Kleisthenese reformi kohaselt on Ateena kodanikuks linnriigi territooriumil elav meessoost elanik. Siiski koosnes suur osa Ateena rahvastik orjadest. Atena ühiskond jagunes neljaks: aristokraadid, kodanikud, talupojad ja orjad. Kreeka polist juhtisid linnriigi täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud. Nende ülesandeks oli linnriigi valitsemine ja selle kaitsmine. Polise juhtimist korraldas nõukogu. Tähtsamad otsused võeti vastu rahvakoosolekul, millel võis osaleda iga kodanik. Ateena eesmärk oli kasvatada kodanikke, kes on väga haritud kunstis. Nad pidid olema ette valmistatud nii sõjaks kui ka rahuks. Tüdrukuid koolis ei õpetatud, aga paljud neist õppisid
Ühiskondade moderniseerumine Ühiskondade moderniseerimine- protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja saab tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem- Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja ...
Kreeklased võtsid palju üle vanema kultuuriga naabritelt. 11) Iseloomustage Ateena ja Sparta linnriike järgmiste tunnuste abil: valitsuskord, kuulsamad riigimehed, kasvatussüsteem. Sparta Ateena Valitsuskord kuningriik demokraatlik kuulsamad riigimehed Leonidas Kleisthenes ja Solon kasvatussüsteem karm, noored poisid treeniti karm, aristokraadid harisid oma sõduriteks poegi väga mitmekülgselt 12) Võrrelge Spartat ja Ateenat. Nimetage kolm peamist sarnasust ja erinevust. Sparta Sarnasused Ateena Kuningriik Mõlemad on linnriigid demokraatlik (polised) sõja võrdkuju valitsesid aristokraadid kultuuri ja kunsti sümbol
Linnriikide kultuur - areng • Foiniiklaste eeskujul võeti kasutusele oma – Kreeka tähestik • Kreeklaste eeskujul loodi hiljem ladina tähestik • Kolooniate kujunemise tulemuseks oli kaubandus • Tekkis suhtlus paljude rahvastega • Umbes 600 e. Kr võeti kasutusele hõberaha • Elanikkond jagunes peamiselt kaheks • Talupojad • Tegelesid vilja- ja karjakasvatusega • Otsisid linnadest paremat elu • Hakkasid tegelema käsitööga • Rikkad ehk aristokraadid • Aristokraatia – parimate võim • Mõjukam osa elanikkonnast • Ülesandeks ka näiteks linna kaitsmine • Eraldi staatus oli orjus Solon • On Vana-Kreeka ajaloo üks kuulsatest filosoofidest ja riigimeestest • Elas kuulsas Ateena linnriigis umbes 638-558 e. Kr • Mõistis esimesena, et ka lihtrahval peavad olema õigused • Kuulsamad ümberkorraldused aastast 594 e. Kr • Tühistas talupoegade võlad • Keelas võlgnike orjadeks müümise
-Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. Hellenid. Mehed olid alati pigem sõjakäikudel, kodust eemal, naine püsis kodus. Naine pidi
AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS 1. Milline ühiskonnakiht ja miks tegeles spordiga enim?aristokraadid,püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsilise võimete eest 2. Mis on gümnastika?spordi harjutused 3. Kuidas kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks?kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud...
-Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, et katta nende kaitsmiseks tehtud kulutusi. Kuningavõimu katsetele osa maid kroonile tagasi võtta (ehk redutseerida) seisid vastu nii provintside aadlikud kui ka mõjukad Rootsi aristokraadid, kellel oli siin valdusi. Otsustavamalt hakkas tegutsema Karl XI (1660-1697), kes kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu. Samal aastal otsustati, et nii Rootsi emamaal kui ka Balti provintside tuleb läbi viia suur reduktsioon. Eesti- ja Liivimaal tähendas see seda, et riigile võeti tagasi Rootsi võimu ajal läänistatud mõisad, mis olid olnud juba orduajal ning Poola ja Taani võimu ajal erivalduses.
majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel läks võla katmiseks võlausaldajale. Nii muutusid vaesed maa omanikud maa rentnikeks. Linnaelanikest osad olid põlluharijad, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati põlluharijatest madalamateks. Ülemkihi moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast. Aristokraatlike sõpruskondi hoidis kokku pidusöök ehk sümpoosion. Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud. Orjuses leidus hulgaliselt ka võlgade katteks vabaduse kaotanud kreeklasi
(aristokraatia parimate valitsus) Kodakondsuse eeltingimus oli piisav jõukus sõjavarustuse hankimiseks. ÜHISKONNA STRUKTUUR Enamik kodanikke olid talupojad moodustasid ka valdava osa sõjaväest. Rikkad said ise hakkama, vaesuse piiril olid osad põlluharijad. Orjad ja sõltlased ei olnud kodanikud. Linnaelanikkond kasvas linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes. Linnas ülekaalus käsitöölised. Rikkam ja mõjukam osa olid aristokraadid suurmaaomanikud, auväärse päritoluga. SPARTA Kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, kõrgema preestri kohused. 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. (vähemalt 60-aastased) Kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Lõplik sõna kõigi spartiaatide koosolekul. Enamik asukaid peroigid. Vabad, aga õigusteta, kohuslased. Heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem. Vallutustel põhinev, ülemvõimu säilitada üritav riik
Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis e. linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid, kus domineerisid aristokraadid, nimetati aristokraatlikuteks. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. Lõpuks muutus kõigile vastumeelseks karmide meetodite tõttu
jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda ise selleks vajalik relvastus. Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel. Lisaks tuli maksta väiksemaid makse, aga maksukoormus polnud Kreeka linnriikides ülejõu käiv kohustus. Kodanikud • Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. • Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel
Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis rida monumentaalseid ehitisi. Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraadid, ilmalikud ja looduslähedased. Teised koolkonnad keskendusid rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele. Euroopa mõjude sissetung India ühiskonda ja kultuuri India oli avatud kõigile. Sinna jõudsid takistusteta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Jesuiidi trükkisid esimesed raamatud Indias 16. sajandi II poolel, esimene tamilikeelne raamat avaldati 1713
Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine: *Mees *Vaba *18-aastane *Sõja kohustus *Polises sündinud Ülemkiht: aristokraadid e. Suurmaaomanikud SPARTA ATEENA Aristokraatlik Demokraatlik Võimul kaks kuningat Võimul türannid Orjad (heloodid) Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud Põliselanike võis orjastada Täisealine 20.a Täisealine 30.a
Avalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
