NASTIK Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning
SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a.
Active Directory Active Directory ehk Microsofti LDAP kataloogiteenused Windowsis. Active Directory võimaldab võrguülematel määrata tööjaamadele poliitikaid, saata rakendusprogramme korraga paljudele arvutitele ning installida kogu asutuse võrgule kriitilisi värskendusi. Active Directory võrkude suurus võib ulatuda mõnesajast objektist mitme miljonini. AD salvestab andmeid kasutajate kohta ja toimib nagu telefoniraamat, nii et kogu asutuse arvutite kohta käiv informatsioon paikneb ühes keskses andmebaasis. Kasutajaõiguste süsteem peab olema töökindel ja kestma tõrgeteta süsteemi elutsüklite jooksul, kuna selle kaudu reguleeritakse, millistele süsteemi osadele ja millises ulatuses iga kasutaja ligi pääseb. Tänaseks on AD arenenud
KARNIVOORID MÄLETSEJAD HOBUNE SIGA KUKLALUU Kuklasoomuse Kuklatagusejoo Kuklataguseh Kuklataguseha l n ari ri Kuklataguseh ari Kuklasoomuse Välimine Kuklasoomuss sse võib sagitaalhari esse Välimine ulatuda otsmikuurge sagitaalhari otsmikuurge KIIRULUU/ Hari jätkub Kiiruluu ja Hari jätkub Vahekiiruluu VAHEKIIRULU vahekiiruluu on liitunud U Sisepinnal kokku Sisepinnal kukulasoomus telkjätke kasvanud telkjätke ega või Hobuseraud puudub
kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pole teda veel leitud. Kivisisalik on tegelikult üsna haruldane. Tema eriti tüüpiliseks elupaigaks on männikud, seega elab ta kuivades paikades. Ta
7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20. Kloroplastis leiduvad kotjad moodustised. 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht BIOSFÄÄR 2. Tuuma poolvedel sisu KARÜOPLASMA 3. Varustab rakku energiaga MITOKONDER 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest TAIMERAKK 5
Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põimunud juurestik.
45%. Lihaselistel inimestel on lihaskoes oleva vedeliku tõttu vett rohkem. Vee tasakaalu hoidmine organismis on tähtis eeldus edukate sporditulemuste saavutamiseks. Isegi 2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet. 6% vedelikukaotus on juba tõsine takistus sportimisel- tekib nõrkus ja agressiivsus, üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik. Tugeva treeningu käigus võib vedeliku kaotus ulatuda kuni 2 liitrini tunnis, paljudel vastupidavusaladel võib see ulatuda kuni 5-6 liitrini. Niisuguses koguses vett on võimatu tarbida treeningu ajal, mistõttu peab vedelikukaotuse vastu valmistuma samamoodi kui energiakaotuse puhulgi! Enne treeningut on soovitatav juua küllaldaselt vett, et keha saaks normaalselt toimida. Paljud atleedid alahindavad vedeliku tähtsust ja kipuvad isegi tarbitava veekogusi piirama. Tavaliselt ei lähe neil siis ka treeningud hästi. Tähtis on teda, et higistamise hulk on sõltuv keha pindalast
Tegelikult ei ole need kaks nähtust seotud. Tänapäeval nimetatakse seismilisi ookeanilaineid tsunamideks (jaapani keeles "sadama lained"). Tsunamide all mõistetakse tavaliselt väga kõrgete laineharjadega ookeanilainete seeriaid, mis läbivad pikki distantse. Tegelikult võivad tsunamid tekkida ka järvedes. Ookeanides võib tsunamide kiirus ulatuda üle 800 km/h. Tsunami lainete kõrgus kallaste läheduses on keskmiselt 9 meetrit, kuid kõrgeimad võivad ulatuda ka 30 meetrini. Miks tekivad ja mis vormis esinevad Tsunamid tekivad põhiliselt tektooniliselt tekkinud maavärinatest, mille tugevus on suurem kui 6,5 palli ja fokaalkaugus madalam kui 50 km. Siiski ei ole kõik veealused maavärinad tsunamide tekitajad. See sõltub mereveesamba liikumise iseloomust ja ulatusest. Põhilised tsunamilised nähtused on: Merevee vertikaalsed liikumised , mis on põhjustatud veealustest maavärinatest, mis
Voolav vesi on kujundanud terrassid, mille kaudu laiali valgudes on vesi kogunenud umbes 30 hektari suurusel ümbritseval alal mitmekümnesse basseini. Geisrite org: · Geisrite org on geisriväli Venemaal Kamtsatka poolsaarel. See on üks maailma suuremaid geisrivälju ja ainuke Euraasia mandril. Steamboat "aurik" geiser: · Steamboati geiser on maailma kõige kõrgem hetkel aktiivne geiser. · Kõrgeimate pursete ajal võib see ulatuda 90 meetrini. · Geisri pursete vahe pole etteaimatav. Kahe purske vahe võib ulatuda neljast päevast viiekümne aastani. Huvitavaid fakte geisritest: · Maailmas on vähem kui 700 geisrit ja neid leidub igal kontinendil peale Antarktika. · Pooled maailma geisritest asuvad Yellowstoneis. · Geotermaalenergia otsimine inimeste poolt on mõned geisrid hävitanud. · Waimangu geiser Uus- Meremaal purskas 1904. aastal 490 meetri kõrgusele. Kasutatud kirjandus: ·
Viimastel aastakümnetel on küttimise tõttu nende loomade arv ohtlikult vähenenud. Mõõkvaalad Mõõkvaal, tuntud ka kui mõõkdelfiin on kõige suurem delfiiniliik. Ta on ümara peaga ja must-valge mustriga. Täiskasvanud isasloom võib kasvada kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 10 tonni. Suur seljauim võib isase mõõkvaala puhul ulatuda 2 meetrini. Suurema osa kehast moodustavad lihased, mis teevad tast maailma kiireima mereimetaja. Tema sööstude kiirus võib ulatuda kuni 56 km/h. Mõõkvaal elavab 5 10nest loomast koosnevas parves. Ta toitub kaladest, kalmaaridest ja isegi vaaladest, kes on tast kuni kümme korda suuremad. Nt: küürvaal. Ta on tuntud ka nimega mõrtsukavaal, kuid inimesi ta ei söö. Looduslikke vaenlasi tal pole. Nad on pikaealised - emased võivad elada kuni 90 aastaseks, kuid paljunevad aeglaselt. Järglasid saavad üle 8 aasta. Inimtegevus Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse
kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt · Eestis püütavatele vähkidele on alammõõduks kehtestatud 10 cm. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (1) · Homaarid ja langustid, kes elavad ookeanide madalaveelistes osades. · Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga. · Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. · Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kes on kõige suuremad omalaadsete hulgas. · Nende väljasirutatud jäsemetega loomade pikkus võib ulatuda 4 meetrini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (3) · Vähid on osavad maskeerujad.
F5 Linnutee ja teised galaktikad Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. Halo koosneb ainult vanadest tähtedest
Sebrad Loomad savannis Jaanika Jänes Elukoht Sebrad on Aafrika loomad. Elavad peale savannide ka veel rohumaadel, mägedes ja mujal. Keenia, Etioopia, Lõuna-Aafrika Kiired loomad Võivad galopeerida kuni 65km/h Pääsevad lõvide eest Karvad ja nahk Igal sebral unikaalsed Arvatakse, et triibud peletavad putukaid ja on kamoflaaziks. Hoiab liigse soojuse eest Sotsiaalsus Sotsiaalsed loomad Kari võib ulatuda tuhandete liikmeteni Hoolitsevad üksteise eest Suhtlevad üksteisega kehakeele ja häälitsustega Tänan kuulamast!
Maavaradest leidub Kamerunis boksiiti, rauamaaki, tähtsal kohal on puiduvarud. Väikestes kogustes on leitud ka kulda ja tinamaaki. Kliima 3 Kliima on Kamerunis mitmekesine, muutudes troopilisest kliimast rannikuäärsetel aladel semi-ariidseks ja kuumaks põhjaosas. Kameruni põhjaosa hõlmab kuiva kliimaga Tsaadi nõgu. Sademeid esineb seal keskmiselt 300-500 millimeetrit aastas. Keskmine õhutemperatuur võib ulatuda kuni 32ºC kraadini. Keskosa moodustaval Adamaua mägismaal ja Kameruni massiivil valitseb mussoonkliima. Õhutemperatuur võib ulatuda 23-26ºC ja sademeid esineb 1000-1500 millimeetrit aastas. Lõunaosa hõlmab ekvatoriaalne niiske kliima. Õhutemperatuur ulatub siin kuni 28ºC kraadini, sademeid esineb kuni 4000 millimeetrit. Aafrika sademeterikkaim ala on Kameruni vulkaani läänenõlv, kus sademeid võib esineda kuni 11000 millimeetrit aastas.
ine Kamberkaevandamine Kamberkaevandamine ehk kambertervikkaevandamine on allm aakaevandamisel kasutatav tehnoloogia , mille oluliseks tunnuseks on katendi (ja nii ka maa) vajumise vältimine. Katendi hoidmiseks jäetakse osa maavarast väljamata, moodustatakse (tugi)tervikud, mis jäävad maad hoidma. Eesti põlevkivikaevandustes jääb tugitervikutesse kuni 25% kaevandamisväärset maavara. Kambrite laius on 6...10 m, nende pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse. Tugitervikute mõõtmed on tavaliselt 6×6 m. Kamberkaevandamine Kamberkaevandamise mudel Veostrekk-transpordi tee Tuulutusstrekk-ventilatsioon Tervik- osa,mis jääb kaevandamata ja toestab lage( tulptervik ja kaitsetervik) Kamber- tervikute vaheline kaevandatud ala( põikkamber ja pikikamber)
Termiidid Termiidid on keskmise suurusega putukad ja sarnanevad sipelgatele (Vahel kutsutakse valgeteks sipelgateks). Nad elavad kolooniates , mis võivad ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Nende pesad on kõrged ning tunnelitega läbi uuristatud. Põhiosa termiitide pesakonnast moodustavad töölised. Need on alaarenenud suguvõimega isased ja emased. Nad söövad kõike taimset, mis teeb nendest tähtsad taimejäänuste lagundajad. Termiitide halb külg on aga see, et nad söövad ka puidust mööbleid ja hooneid. Nad rajavad käike, mille kaudu tungivad nad hoonete puitosadesse ja söövad need seest tühjaks.
PUUMA Puuma peamiseks elupaigaks on Ameerika mandri mägimetsad. Seetõttu kutsutakse teda ka mägilõviks. Puuma ronib osavalt puudel, vajaduse korral ujub hästi. Seljapoolel on ta ühetooniliselt kollakaspruun, alapoolel hele, peaaegu valge. Kaal võib ulatuda pisut üle saja kilo. JAAGUAR Jaaguar elutseb Ameerika mandril, Lõuna- ja Kesk- Ameerikas. Tema lemmikpaigaks on troopilised põlismetsad. Jaaguarid on hulkuva eluviisiga, rännakutel ujuvad meelsasti. Kogult on jaaguar pisut suurem puumast. Nagu kõigil pantrite perekonda kuuluvatel loomadel on jaaguari karvastik lapiline. TIIGER Tiiger on kõige võimsam kasslane. Ta võib kaaluda ligemale 300 kilo. Tiiger on säilinud Kagu- Aasia maades, samuti Venemaal Kaug- Ida taigas.
eraldiseisev). *Ainelised kehad võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu teisi kehi asetada ei saa. Aine tõrjub teist ainet. Visates kivi vette, tõrjub ta oma ruumala ulatuses vett eemale. Me ei saa astuda läbi seina, sest meie aine ei saa olla seina ainega korraga samas paigas. *Aine on mõõtmetelt lõplik. Kehad võivad olla nii suured kui väikesed, kuid mitte pisemad kui aineosakesed ega ka lõpmatusse ulatuda . *Aine hulka saab määrata: osakeste arvu loendades; keha massi mõõtes. Kehade vastastikmõju edasikandjat ja vahendajat nimetatakse väljaks. Väljade tunnusteks on: *Väljad tekitatakse kehade poolt, kanduvad ruumis edasi ning mõjutavad teisi kehi. Väljad on kehade vastastikmõjude vahendajad. *Väljad on pidevad. *Väljadel pole mõõtmeid, nad võivad ulatuda lõpmata kaugele. *Väljad ei sega üksteist
elevandirohi Palmid Pudelipuud Loomastik Arvukalt rohusööjaid imetajaid. Toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest. Liiguvad karjadena Kuivaperioodil kogunevad veekogude lähedusse. Linnud Sebra Kaelkirjak Flamingo Gnuu Marabu Jaanalinnud Termiidid Termiidid elavad kolooniates, mille suurus võib ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Toit taimejäänused, näiteks lagunenud puit ja lehekõdu. Kasutatud kirjandus Google.com Wikipedia.org
ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) · miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html
mitmesuguseid aineid(nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure , samuti fagotsüteeritud aineosakesi) · Golgi kompleksis (koosneb plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest)toimub valkude töötlemine ja seal moodustuvad ka lüsosoomid · Loomarakkudes on Golgi komplekse kuni kümmekond, taimerakus võib ulatuda nende arv ulatuda mõnesajani · Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse · Golgi kompleks osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises · Mitukonder(päristuumse raku organell)on kujult ümar või pulkjas · Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. Harjakesteks)
linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. · Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. · Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlased · Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Allikad · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga2.htm · www.google.ee
Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning suke...
Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. Maa annab ära soojuskiirgust, ning jahtub. Neeldunud kiirguse ning Maa soojuskiirguse vahe ehk kiirgusbilanss on selles piirkonnas negatiivne, mis tähendab, et aluspinnas neeldub vähem kiirgust, kui Maa ära annab.
Eeetikakoodeks võib ka reguleerida käitumist kõlbeliselt täbarates olukordades, näiteks huvide konflikti või kingituste puhul, ning näha ette protseduurid koodeksi rikkumise tuvastamiseks ja abinõud rikkumise korral. Ettevõtte eetikakoodeksi tõhusus sõltub sellest, mil määral juhtkond selle järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Ettevõtte eetikakoodeksi rikkumine toob üldjuhul kaasa ainult ettevõtte siseseid sanktsioone, mis võivad ulatuda töölepingu kakestamise või ettevõteist väljaheitmiseni. Mõnel juhul võib eetikakoodeksi rikkumine olla ka riigi silmis väärtegu või kuritegu. Eetikakoodeks on ettevõtte siseselt võibolla isegi üks tähtsamaid dokumente, mis reguleerib ettevõtte sisest elu -ja töökeskkonda. Kuigi eetikakoodekseid mõnikord nimetatakse ka moraalikoodeksiteks, mõeldakse moraalikoodeksi all tavaliselt siiski kõigile ühiskonnaliikmetele rakenduvate moraalinormide kirjapandud kogu.
· Ta karp võib olla 58- 80 mm pikkune, 39- 50 mm kõrgune ja 33- 37 mm paksune. · Elukoht Ameerika Ühendriigid, valdavalt Ohio ja Tennessee jõgde vesikond. · Neid on kasutatud pärlmusternööpide valmistamiseks. ROOMAJAD Bissa · Bissa on kõige enim ohustatud merikilpkonnaliik. · Nad on umbes 90cm pikkused · Olid kunagi levinud üle maakera, nüüd on väga haruldane ja ohustatud liik. Kuuba krokodill · Nad võivad ulatuda pikkuseni 2-3,5 m. · Krokodillid on Kuuba seadusega kaitstud. · Nad on saanud ohustatuks, sest nad pandi elama kokku sookrokodillidega.
linte lõikamisprotsessides ja keeravad freespinkides detaile. • Lineaarmootoreid kasutatakse tihti toodete mahutitesse lükkamiseks. KASUTUSALAD • Keskmise suurusega standardiseeritud mootoreid kasutatakse tööstusseadmetes. Kõige suuremad elektrimootoreid kasutatakse laevade liigutamiseks, torujuhtmete survestamiseks ja vee pumpamiseks elektrienergia salvestamiseks mõeldud hüdroelektrijaamades, kus mootorite võimsused võivad ulatuda miljonite vattideni. TÄNAPÄEVANE KASUTUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=SPUqdbY7A9c
Kassikakk (ladina k. bubo bubo) Kassikakk kuulub kaklaste perekonda, olles nende hulgas suurim. Oma nime on ta saanud talle iseloomulike "kõrvade" tõttu, mis meenutavad kassi omi. Samuti on talle iseloomulik valge kurgualune. Kassikaku pikkus võib ulatuda kuni 82 cm, tiibade siruulatus küündib aga lausa kuni 180 cm. Ühe tiiva pikkus on tavaliselt 4151 cm, tema kaal on tavaliselt 2,13,2 kg Elukoha suhtes kassikakk eriti valiv ei ole. Ta tunneb end hästi nii metsas, stepis, kui kõrbes, tasandikul või ka mägedes. Näiteks TjanŠanis võib ta elutseda 3, Tiibetis kaa 4,2 km kõrgusel. Üldiselt on kassikakk levinud terves Euraasias, erinedes oma levilas veidi suuruse ja värvuse poolest. Kassikakk eelistab pesitseda erinevates õõnsustes. Meie alal sigib ta märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kurnas on tavaliselt 23, harvem ka 4 või 5 muna. Haudeaeg on ligi 35 päeva. Koorudes on pojad hele...
kaugel taga. TOITUMINE · Tarvitab põhjast väljatuhnitavat toitu: rannakarpe, väheharjasusse, kirpvähilisi, ka põhjakalu. ARENG · Marja areng on kiire, konnakullesele sarnanevad mustad vastsed kooruvad 3...6 päeva pärast. 7...8 cm pikkuselt on täiskasvanud isendile omane luukilbistus juba välja kujunenud. Saavad suguküpseks alles 15...17 aasta vanuselt, emased 140...180 ja isased 100...120 cm pikkuselt. Tuura eluiga võib ulatuda enam kui 35 aastani. Ainuüksi välimuse järgi on praktiliselt võimatu sugupooltel vahet teha. AITÄH!!! MIDAGI HUVITAVAT · Üliharuldane, kogu maailmas arvatakse olevat alla 100 isendi. · Rahvapärased nimetused:tuurkala, tüdi, sammikala, samb, tuurakala, tüürakala.
· https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade siruulatus küünib 3,8 meetrini · Esimesed vähid elasid maal 500 miljonit aastat tagasi · Maailmas tuntud 38 000 vähiliiki · Eestis 326 liiki · Vähid kasvavad kogu elu Küsimused · Kellega võivad elada sümbioosis erakvähid? · Milleks on muundunud krabide esimesed käimisjalapaarid? · Kui pikaks võib ulatuda Jaapani hiidkrabi jalgade siruulatus? Kasutatud allikad · https:// www.youtube.com/watch?v=rLUAoTj dmZ8 · https:// et.wikipedia.org/wiki/Krabilised · https:// et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ev% C3%A4hk · http:// www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/8ka Täname kuulamast ja vaatamast
Maailmalõpu taimed Huvitaval kombel ei ole taimed järginud sedasama ilmumise -kadumise mustrit, mis loomad. Seetõttu võime tänapäeval näha kasvamas taimi, mis on üle elanud mitu ,,maailmalõppu" Harilik raagraigas Selle taime fossiilid pärinevad enam kui 400 milj. a. tagusest ajast Raagraikad, nagu maokeeled, on maismaataimedest ühed suurima genoomiga taimed Kollalaadsed Kollate roomavate või rippuvate varte pikkus võib ulatuda kuni 9 meetrini. Koldasid kasutatakse nende pikaajalise säilivuse tõttu sageli pärgade ja vanikute valmistamiseks. Teda kasutatakse ka imikupuudrina ja tablettide valmistamiseks. Rahu-palmikleht Kuni 6 m kõrguseks kasvav palmi meenutav puu. Haruneb harva. Vanematel puudel kujuneb tüvel krokodillinahka meenutav ,,soomustik" Nad on sümbiontsed, leides rakendust õhulämmastikku siduvatele tsüanobakteritele,
kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Félix Fénéon. Tal oli kokkupuuteid ka Vincent van Goghiga. · Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ruineeritud tervise tõttu oma mõisas Malromés (vanemate lossis). · Ta on maetud Verdelais'sse (Gironde`i departemang), mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast. · Suurema osa oma piltidest pärandas Toulouse- Lautrec oma sünnilinnale Albile, kus 1922 avati Toulouse-Lautreci muuseum. · Toulouse-Lautreci maali hind võib ulatuda 15,5 miljoni USA dollarini. Kuulsamaid maale: 1892 "Ambassadeurs: Aristide Bruant" 1892 "Moulin Rouge'i promenoir 'is" 1892 "Jane Avril tantsimas" 1894 "Yvette Guilbet tervitab publikut" 1895 "May Belfort" "Kunsti ei saa võtta või jätta. Ta on inimelu vajadus." -Oscar Wilde
Temperatuuride vahe öösel ja päeval on suur Suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pinnamood Vahelduva pinnamoega Enamasti tasased madaladvõi künklikud alad Esineb ka mäestikke Maastiku kujunavad tuul ja vesi On palju liivaluited,mis võivad ulatuda 200 meetri kõrguseni veestik Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata Kõrbete jaoks on tüüpilised soolajärved Kõrbetes on palju oaase Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel taimestik Lehed on väikesed ning tugevad Hõbedased või läikivad lehed peegeldavad osa valgusenergiast tagasi Peamised taimed on võserikud ning lühikesed puitunud taimed Madalad põõsad loomastik Kõrbes on vähe suuri imetajaid Kõrbes elab palju pisikesi närilisi
peale talveunest ärkamist hoiavad isased rästikud soojadesse kohtadesse pulmamängud toimuvad 2-3 nädalat peale kevadist ärkamist rästikute pulmatants on rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma keha võngutavad rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas ilmale tuleb umbes kümmekond väikest rästikut, kes saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt eluiga võib ulatuda 14-15 aastani rästik hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kui ta kätte võetakse rästik kuulub looduskaitse alla, sest kultuurmaastike pealetung vähendab neile sobivate elupaikade hulka
tüüpides, kuid mitte igihaljas metsas. Unihiired leiavad peavarju õõnes puudes, kaljulõhedes ja isegi rähni aukudes. Unihiirt on sageli valesti nimetatud halliks oravaks. Selle paks karv on pehme ja lühike, hõbedaselt halli värviga ülemine osa ning kreemikas valge alaosas. Unihiirel on väikesed, ümarad silmad, ümbritsetud tumedate ringidega. Unihiir võib kaaluda 2.5 -6oz. Neil on suured, ümarad kõrvad ja lühikesed jalad. Unihiire koon võib ulatuda 2.5 tollini, mis on harjaseline. Vahemereline kliima Vahemerelisel tammevõsal on väga huvitav kliima. Sellel on 4 aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Tammevõsa on oluliselt kuiv ja kuum suvel. Niiske udu merelt on ainuke niiskuse allikas suvel. Talved on karged ja niisked, troopilised tormid toovad vihma. Kevad ja sügis on tavaliselt segatud suve ja talvega, mõõdukalt vihma ja kuumust. Taimestik on enamjaolt moodustunud põõsastest. Need sisaldavad igihaljaid ja heitlehelisi
Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal (0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%. Need alad kasvatavad võsa ja on kasutatud elamuehituseks. Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiaretamisele. Taimede produktiivsust piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni. Siit võiks arvata, et taimesaaki on võimalik 5-kordseks tõsta. 1960-ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia. Aretas nisusordid, mis andsid 2-3 suurema saagi kui eelmised. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass. pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m
1.1. Paekivi Paekivist fassaade võib Eestis kohata enamasti vanematel hoonetel, kuid paekivi kasutamine on üha enam populaarsemaks muutumas. Eestis leidub paekivi küllaldaselt ning seetõttu on ka palju erinevad ettevõtteid, kes paekivitooteid pakuvad. Valikus on nii klombitud välisviimistluskivid, lihvitud paekivi plaadid, looduslikud plaadid ning palju teisi erinevaid võimalusi. Paekivi fassaadi eeliseks on tema vastupidavus külmakindlus võib ulatuda üle 50 tsükli. Samuti annab paekivi hoonele väga silmapaistva välimuse, kuna iga kivi on teisest veidi erinev, mistõttu tekivad omanäolised mustrid. 2 Kuna loodusliku paekivi pind on reljeefne, hakkab pooridesse kogunema tolm ning mustus. Ajapikku tekib ka sammeldus. Seetõttu kaotab fassaad oma kena väljanägemise ning tekib vajadus
Valgus vee all ja lest · Osa valgusi ei jõua veekogu põhja. · UV kiirgus jõuab kuni 2m sügavusele, põhja aga ei jõua. · UV tekitab mutatsioone. · Vee all on nähtavus suhteliselt halb. Suvel on nähtavus meredes 2-3 m, sügisel võib olla kuni 10m. Ookeanides võib nähtavus ulatuda 100meetrini, Vahemeres on nähtavus 10-20m. · Värvide peegeldumine vees: vee alla jõudnud valguse hulk sõltub valguskiire ja veepinna nurgast. Kui see on 90 kraadi, peegeldub valgust tagasi kõige vähem. Mida väiksema nurga all päikese kiired veepinnale paistavad, seda rohkem valgust vee alla jõuab. · Värvide neeldumine vees: vees sumbub kõige kiiremini punane värv ja kõige vähem sinine. Punased toonid kaovad juba 5m sügavuse
VIIRUSHAIGUSED Karolin Luik Sille Liik Koevedelikega (B-hepatiit, AIDS) Piisknakkusega (gripp) Toidu ja joogiga (A-hepatiit) Haigete loomadega (marutaud, entsefaliit) Nakatumine viirushaigustesse Kontaktnakkus; saastunud toit ja jook Peiteperiood: 15-45 päeva Sümptomid: väsimus, palavik, tume uriin, maksatalitushäired, kollakas nahk A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika Äge viiruslik haigus Kulgeb mööda hingamisteid Põhilised gripiviirused on A ja B Gripp Nakkusallikaks on haige inimene Ülemiste hingamisteede kaudu
Skorpionid Kristofer Ragnar 8.a klass Iseloomulikud tunnused • Keha suurus võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini • Lüliline keha • Kohastunud elama kuivas ja kuumas Elupaik • Elavad sooja kliimaga maades • Päeval on nad kuuma päikese eest kivide või teiste loomade urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed
· Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab enamasti juuremädanikku ja haavandeid tüvel. · Põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme (Quercus sp.) liikidel. · äkksurm mõjutab suurt hulka aias kasvatatavaid liike ja aiasaaduseid · Võib nakatada vilja- või pähklipuid ja teisi dekoratiivtaimi: samblaid, sõnajalgu, okaspuid, heintaimi, liiliaid... Levik · Avastati USA's, tänaseks on levinud üle
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid,...
Jaanalind NIMI ! Jaanalind · Maailma suurim lennuvõimetu lind · Enamasti paiknevad Lõuna-Aafrikas · Võib joosta kuni 70km tunnis, sammupikkus võib ulatuda 5-7 meetrini · Elab umbes 70 aastaseks · Kaal võib küündida kuni 150 m · Pikkus 2-3 meetrit · suurepärane nägemine 4 liiki · Sinikaelsed · Punakaelsed · Hallikaelsed · Mustakaelsed Paaritumine · Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu
· Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. · Üsna varsti püüab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vähemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. · Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. · Varsad hakkavad sigima alles 34 aasta pärast. Põhiandmed · Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. · Keskmine sebra kaalub 260 kg. · Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. · Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. · Sebrade harjumispäraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. · Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. · Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid.
Lõhi Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse. Eestis on lõhejõed Vasalemma, Pirita, Rutja, Keila, Loobu, Kunda ja Pärnu jõgi ning Valgejõgi. Alates juulikuust suunduvad suguküpsed kalad merest jõgedesse. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Kudemiseks valivad kalad kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa
Lahuse pH loeng pH · pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. pH · Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem ta on. · pH skaala võib ulatuda 0...14, kus 0...6 on happeline kk, 8...14 on aluseline kk, 7 neutraalne kk. pH · Vesi dissotseerub vastavalt võrrandile: H2O = H + OH e 2H2O = H30 +OH. · Lihtsaim viis pH määramiseks on kasut. indikaatoreid, mis oma olemuselt on kas alused või happed. pH · Olenevalt prootonite kontsentr-st lahustes, nihkub nende dissots. tasakaal kas paremale või vasakule, mis avaldub indikaatori värvi muutuses. pH
On olemas tegumoode ja värve, mis inimestele sobivad, sest need harmoneeruvad tema välimusega, samuti värve, mis reeglina talle üldse ei sobi. Kõrvuti värvidega on suur tähtus proportsioonidel. Riietuse osas on mehed tavaliselt soodsamas olukorras kui naised. Väikse õhtukleidi kandmine üritusel Väikest õhtukleiti kantakse vastuvõttudel, kui kutsel on kirjas `smoking' Kleit peab olema varrukatega ja ilma dekolteeta Kleidi pikkus võib ulatuda pahkluuni Tagasihoidlikuks õhtukleidiks võib olla ka väike must kleit ehk nn kokteilikleit, mis kehastab elegantset lihtsust Pidulikeks õhtuteks sobib ka pikk seelik ning püksid ja pidulik pluus Suure õhtukleidi kandmine üritusel Suur õhtukleit on sobilik siis, kui kutsel on märge `frakk' Galakleit on eriti pidulik, kuni põrandani ulatuv, enamik juhtudel dekolteega või avatud õlgadega Galakleidi juurde võib kanda aumärke
Sissejuhatus Abrasiiv on suure kõvadusega kristalne aine. Kokkupuutes pehmemate materjalidega toimivad teravate servadega abrasiivosakesed korrapärase kujuta tervikutena, mille mõõtmed võivad ulatuda kümnendikest millimeetritest mikromeetri murdosadeni. See omadus põhjustab abrasiivide tugeva kulutava toime. Abrasiivide kasutamise neli kõige tähtsamat omadust on odavus, kergelt vahetatavus, üli suur töötlustäpsus ja kõike saab töödelda. Looduslikud abrasiivid Korund on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid. Korundi iseloomustab suur kõvadus. Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid
kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko. Kus roomajad elavad? Roomajad on maismaaloomad. Kui osa roomajaid elabki ajutiselt või alaliselt vees, siis nende sigimiseks ja arenguks veekeskkond enam oluline ei ole. Roomajad on kõige arvukamad just soojemates ja kuivemates kohtades - kõrbetes ning poolkõrbetes. Kuidas roomajad liiguvad?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
