LÄÄNE- VIRU- RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool KUIDAS OLLA HEA KUULAJA Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule. Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi
VANA-KREEKA INIMENE Kuulaja ning vaataja Nägemine, mälestusmärk, mälestus Uudishimulikud ja tähelepanelikud kreeklased on terased vaatlejad ja andekad jutustajad. Mõlemaid omadusi näeme kahe suure jutustaja Homerose ja Herodotose teostest. Neid autoreid võlub maailma detailiderohkus ning neile meeldib käsitleda igapäevast inimtegevust. Samuti iseloomustab autoreid soov näha ja tundma õppida. Herodotos alustab oma teost
Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8
tal oli vaja kedagi, kes kuulaks. Viimased sõnad olid tal, et ta ei taha sinna vanglasse tagasi minna, seal ikka jama olla küll. Me peame kuulama selliseid asju, mis meile tegelikult ei meeldi. Me ei saa ära blokkida neid asju, mis meile ei meeldi. Ehk me ei saa kasutada suhtlemisbarjääre. Mulle ei meeldi ja ma ei kuula. Te tahate oma perekonnas lahendada probleeme Kas siis saate asju blokkida? Ei saa, kuna te peate kuulama ka selliseid asju, mis teile tegelikult ei meeldi. Mida hea kuulaja teeb ja mida ei tee? Hea kuulaja toetab kõnelejat poosi, pilgu ja miimikaga. Mida see tähendab? Mida te teete, kui te kuulate? Te hoiate silmsidet. Te olete ettepoole kummardanud. Kui ma näen, et enamus teist hakkab ära vajuma, siis te pole enam ettepoole kummardunud. Siis hakatakse ringi vaatama. Siis ma saan aaru, et asi on käest ära läinud. Kogu aeg te ei jõua samamoodi olla, aga kui te õigel ajal muigate, naerate, hoiate silmsidet, siis ma saan ikka aru, et te kuulate
............... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi kasulikku. 2. Saab aru kuulaja olulisest osast suhtlusprotsessis. 3. Kuulab aktiivselt. 4
mõningad asjad jäid veidi pealis kaudse põhjendusega aga ta suutis jälle järgnevate faktidega teha selle kõne huvitavaks ning minuarvates oli tema jutt tõesti hästi argumenteeritud. 2.Kalev Kaarna kasutab oma kõnes eelkõige „Pathos” veenvus kanalit.Ta otsis väga palju kontakti publikuga,tema kõne algas kohe sellega et ta kaasas publikut oma kõnesse.Minule meeldib väga selline esineja kes küsib publiku arvamust,see ei lase publikul magama jääda ning see toob kõneleja otse kuulaja kõrvu sest ta kontakteerus sinuga ning edasi kuulamine on juba huvitavam. 3.Kõne stiil:Kalev Kaarna kasutas mitmeid kõnestiile eelkõige meeldis mulle tema žestikukulatsioon,ma ei saanud aru kuidas aga tema käte žestid rääkisid nagu tema eest,see mõjus minusse kui kuulajasse väga positiivselt.Tema parakeel oli väga mitme külgne ta oli valinud rääkimiseks väga hea rütmi,see rütm oli kõikuv küll kõrgemale,küll madalamale,see hoiab alati kuulajaskonnale väga hästi
MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2013 Suhtlemine on protsess mille käigus toimub suhtlemise partneri mõjutamine. Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013) 1. Mina kui hea kuulaja Mina ise arvan, et olen üsna hea kuulaja. Sageli kohtun võõraste inimestega kes ilma küsimata avavad mulle ennast nagu raamat. Nad räägivad oma muredest, tegemistest ja kui ma muud nõu ei oska anda siis kuulata küll. Üks parimaid kuulamise vorme on aktiivne kuulamine. Kus kuulaja on avatud ideedele ja faktidele, teeb kuulates loogilisi järeldusi ning mõistab varjatud kavatsusi. Halvimaks kuulamise vormiks oleks halb kuulamine. Kus kuulamist peaaegu üldse ei toimu või siis
Miks me ei võiks hoopis ...?" Paarisuhtes võib tekkida ka selline olukord, et eitav vastus viib kaaslase segadusse, ta võib olla pettunud, pahane, kurb või saada hoopis vihaseks, kuid hiljem ta siiski mõistab ja austab sellist otsust. Konfliktisituatsiooni lahendades tuleb eelkõige olla tähelepanelik ja heatahtlik. 3 OSKUS KUULATA Väga vähestel inimestel on oskus teisi kuulata sellega võib kaasneda ka oskamatus teist inimest hädaolukorras aidata. Selleks, et olla hea kuulaja peab uskuma, et kuulamises on kogu suhtlus. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte - nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama, mida klient soovib. 3
tasuks enne järelduste juurde asumist tähtsamad eeldused korraks üle vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida keel. Olla seisukohal, et tekstil või selle osadel on omadus midagi tähendada, ja et kirjutades valin keelendeid nende tähenduste järgi. Kui kõneleja ja kuulaja oskavad sama keelt, kõneleja valib õiged keelen- did oma mõtte väljendamiseks ja ka kuulaja teab nende tähendust, siis kannavad need keelendid kõneleja mõtte kuulajani. Sellise fikseeritud koodi mudeli järgi on tähendus keelendite objektiivselt tuvastatav omadus, mille päritoluna enamasti nimetatakse kokkulepet. See mudel kirjeldab edukalt ära suurema osa suhtlusolukordi. Siiski leidub verbaalsel suhtlusel ka aspekte, mida keele kui fikseeritud
AKUSTIKA Akustika (kreeka sõnast akustikos 'kuulmis-') on füüsika haru, mis uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahketes ainistes, kuhu kuulub ka infra-ja ultraheli koos kuuldava heliga.. Ruumi akustika väljendab, kuidas heli käitub ruumis. See tähendab, et kuulaja ja heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid. Kui aga pinnad on kaetud materjaliga, mis neelab heli, siis peegelduv heli kaob palju kiiremini ja kuulajani jõuab ainult otsene heli. Niimoodi tõuseb ka üldine helinivoo ruumis.
Ettekandjal peab olema hea diktsioon. Tuleb kõneleda selgelt ja kõlavalt, hääldades kõik tähed korralikult välja, eristades tugevaid ja nõrku häälikuid, susisevaid ja mittesusisevaid. Kõnes peavad kajastuma ka kirjavahemärgid. Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus. Entusiasm on samuti oluline. See avaldub ettekandja huvis oma teema vastu ja esituse jõulisuses. Entusiasm peab olema siiras, mitte teeseldud. Teeskluse tunneb kuulaja kohe ära ja siis pole edu loota. Suhtlemisoskustel on suur mõju. Näiteks liiga aeglane loeng on igav, liiga kiire aga raskesti jälgitav. Loengule annavad palju juurde lektori miimika ja kehaliigutused. Mõnede autorite arvates antakse kuni 80 % loengu sisust kehakeele abil, kui kaasa arvata hoiakud ja emotsioonid. Eriti olulisi sõnu tuleb öelda valjemalt, kõrgema tooniga. Igal juhul tuleb vältida monotoonsust. Edastatav mõte peab olema tervik, poolelijäänud laused segavad
- Tähenduste peegeldamine (tunnete sidumine konteksti). - Kokkuvõtlik peegeldamine. - Tähelepanu väljendamine - mitteverbaalne suhtlemine, mis näitab, et teid huvitab rääkija ja tema jutt. Albert Scheflen, Dr. Norman Ashcroft «Human Territories: How we behave in space-time». Hea kuulaja annab vestluse jooksul oma osavõtust märku pingevaba, kuid erksa kehahoiakuga. Osavõttu väljendav kehahoid: - Keha kallutamine rääkija suunas - annab märku energiast ja tähelepanust. - Teisega vastamisi olemine - nii, et parem õlg on kohakuti teise vasaku õlaga. - Avatud kehahoiak - käte ja jalade ristitamisera hoiak. - Rääkijast sobilikus kauguses asumine. Franklin Ernts Jr. «Who’s listening?»
Head kuulajad! Meie elu reguleerivad paljud kohustused, näiteks kõik seadused ja käitumisreeglid, samuti on meil kõigil erinevaid õigusi, mille peale me vahel ei mõtlegi, kuid needki on tihtipeale erinevates dokumentides kirjas. Kuna antud teema on väga lai, siis keskenduksin ühele konkreetsele selle osale ehk siis koolis olevatele kohustustele ja õigustele. Õpilase kohustused ja õigused on kirjas kooli kodukorras. Vahel võib mõnele jääda selline mulje, et õpilastel on rohkem õigusi kui kohustusi ning seda sellepärast, et osad õpilased on enda õigused selgeks teinud, aga kohustusi täita ei taha. Samas võiks minu arvates õpilastel olla rohkem kaasarääkimisõigust, see tähendab, kui meil on valikained (näiteks praegu majandusõpetus või meedia), siis neid peaks saama valida õpilased ise. Samamoodi võiks olla ka koolisiseste tasemetööde ja –eksamitega, siis võiksid õpilased samuti valida, millises aines nad te...
alles siis, kui ta küsib nõu, tuleks avaldada oma arvamus või lahendus. 3 1 HEA KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada (Rajaleidja 2009). Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Sõbrad usaldavad teile oma saladusi ning sõprussuhted tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Teile langevad sülle õnnelikud juhused, sest inimesed hindavad teid ning teie kohalolu (Kuulamine 2011). Kuulamine on ühteaegu enese sidumine ja kompliment. See on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu
saada. Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks: Vaikne kuulamine - oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine - kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.
mitteverbaalsed signaalid. Kõige raskem empaatilises kuulamises on selge piiri tõmbamine omaenda ja teise inimese emotsioonide vahele, et mitte liiga vähe ega liiga palju teise tundemaailmaga samastuda. Empaatia ei tähenda nõustumist vaid mõistmist. AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise eesmärk on mõista kõneleja seisukohta, olenemata sellest, kas see meeldib või mitte. Aktiivne kuulamine on protsess, mis nõuab kuulaja aktiivset osalemist. See on täielik keskendumine rääkijale ja tagasiside andmine; kuulamine õpitavate tehnikate abil. Aktiivne kuulaja: · väljendab kehahoiuga osavõttu; · hoiab silmsidet; · väldib väliseid segajaid; · keskendub sellele, mida öeldakse; · on austav kuulaja ja kontrollib oma soovi katkestada rääkijat; · püüab mõista rääkija vaatenurka; · annab rääkijale tagasisidet. Tutvume järgnevalt aktiivse kuulamise tehnikatega.
Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi. Kuulamine on praegu väga tähtis ja aktuaalne teema. Kuna noored inimesed veedavad järjest rohkem aega sotsiaalvõrgustikes, ei oska nad enam õigesti suhelda ega ka mitte teist inimest kuulata. Ilma kuulamisoskuseta võib jääda väga palju olulist informatsiooni saamata ning inimesed ei pruugi märgata lähenevaid probleeme. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid ja nende arusaamu. Et olla hea kuulaja, tuleb loobuda oma eelarvamustest, kinnisideedest ja enesekesksusest. Tuleb vaatada probleemi teise inimese vaatepunktist. (Saareväli, 2011) 1. AKTIIVNE KUULAMINE Igas valdkonnas vajavad inimesed oskust kuulata. See on ühiskonnas elu jaoks hädavajalik kommunikatsioonioskus. Aktiivne kuulamine hõlmab sideme loomist. Aktiivne kuulamine on üks edu võtmeküsimus, kuna õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega tegemised kokku viivad.
....................................... 4 KUULAJAROLLID....................................................................................................... 5 KUULAMISTÕKKED................................................................................................... 6 KUULAMISTEHNIKAD................................................................................................ 8 KUIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA................................................................ 10 HEA KUULAJA MEELESPEA................................................................................... 11 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista
Kuulamine ja kuulmine Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me
Kui sõnumit ei ole vastu võtmas mitte kedagi või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud. /9/ Enimlevinenud suhtlemine toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise suhtlemise eeliseks on kohese tagasiside võimalikkus, samas aga puudusteks see, et inimene ei pruugi kuulata korralikult ja tähelepanelikult ning seega jätta märkamata kõige olulisema. Ka võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada. /9/ Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja peab olema valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit
Kui ma olen tujust ära, siis mul on tõsine nägu, käed ristis, vahemaa partnerist on suur. Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen täna kinnine ja tõrges suhtleja. Aga kui ma naeratan ja käed on külgedel ja vahemaa partnerini on väike, siis ma kuulan huviga oma suhtluspartnerit ja olen aval suhtleja ning võtan temalt saabuvat informatsiooni vastu. Tähtis osa suhtlemiseprotsessist on kuulamine. Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot, nautida seltskonda, mõista kedagi, pakkuda abi ja lohutust. Kuulajana sooviksin ma enim empaatiliselt oma partnerit kuulata kuid kahjuks kipun ma rohkem vaikne kuulaja olema. Ma peaksin rohkem suhtlemisel kasutama peegeldavat kuulamistehnikat kus ma annan rääkijale teada kuidas temast aru sain. See aitab rääkijal ennast paremini väljendada ja minul rääkijast paremini aru saada.
Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. Vaikseks kuulamiseks on oskus tähelepanelikult kuulata kaaslast, ilma et kaasvestlejat katkestaks. Selline käitumine eeldab füüsilist ja vaimset keskendumist ja aitab väljendada huvi, arusaamist ja toetust. Selle alla kuulub ka noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Selle pärast on kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine väga oluline. Peegelduv kuulamine on käitumisviis kuulajale, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, et ta saaks end paremini väljendada. See on seotud ka täpsustamisega, juhul kui kuulaja aru ei saanud, või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldamist kutsutakse ka ümbersõnastamiseks. See tähendab, kuulaja poolset sama
Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Seega tuleb seda zesti jälgida teiste liigutustega ühenduses. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine. Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel.
selleks, et olla lihtsalt ,,hea" inimene (Postimees 2010). 1.2.3 Ignoeerimine, barjääri loomine Ignoreerimine, barjääri loomine seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine (Weebly 2010). 1.2.4 Küsimine, enamasti täpsustamine Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab. Avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot. Suunatud küsimus - kahe eelneva vahepealne (Weebly 2010). 1.2.5 Soodustamine, jätkutehnikad Kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: ukse avaja - kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata
Hiljem on mul suuri raskusi temast lahti saamisega. Sama on ka asjadega, kui mulle midagi väga meeldib, siis ma pean selle saama kasvõi pikema aja jooksul, kuid lõpuks on see mul ka olemas. Ma ei lase teistel mõjutada ennast, kui neile ei meeldi, siis palun väga, ärgu kommenteerigu. Mu tugevateks külgedeks on suhtlemine, kuulamine, nõu andmine ja teiste inimeste mõistmine. Nagu ma varem ütlesin, ei ole mul probleemi suhtlemisega. Olen hea kuulaja ja kuulan alati, kui keegi tahab mulle midagi rääkida. Üritan teda mõista ning lähtuta tema olukorrast ja olekust. Ma üritan alati anda sellist nõu, mis talle endale parem oleks, mina teda ei sunni ja ta otsustab ise mis on talle hea ja mis halb. Mu nõrkadeks külgedeks on vast see, et ma mõtlen tihti oma minevikule ja lähen päris ruttu närvi. See on mulle raske ja väsitav, kui ma saan hakkama ning olen sellega juba harjunud. Aegajalt unustan ma
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste
Tallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste
mõista ja teisest aru saada. Kuulamine on kompliment, mis tähendab: ,,Ma hoolin sellest, mis Sinuga juhtub, Sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad!" Sellist kuulamist nimetatakse aktiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine lihtsustab probleemide lahendamist, luues kliima, milles on hea koos töötada ja vajadusi rahuldada. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda. On olemas kuulamistehnikaid, mis muudavad partnerile rääkimise veelgi hõlpsamaks ja aitavad kuulajal teda paremini mõista
ütles, et see on Georgi väljamõeldis, et teda Saksamaale tagasi kutsuda. Josef andis Helenile võimaluse tagasi Saksamaale minna. Helen aga ei läinud, sest armastas Josefit väga. 10 päeva pärast hakkas sõda ning piirid suleti. Mõne päeva pärast võeti nad kinni, Josef enne. Neid peeti Prantsusmaal spioonideks, tänu Georgi külastuste järgi. Helen viidi naistelaagrisse, Josefist eemale. Josef jäi Colombes`i staadionile. Josef ja kuulaja läksid teise lokaali (lõbumaja, mis oli ainuke lahtiolev). Oli varahommik. Nad rääkisid edasi, jumalast. Josef rääkis enda põgenemisplaanidest. Kolmandal katsel ta põgenes laagrist päevasel ajal, kui valvurid ei osanud midagi kahtlustada ning Josef ütles neile, et talle anti vabadus. Josef suundus Heleni laagri poole. Vahetas oma ülikonna tunkede vastu, et naistelaagrisse elektrikuna pääseda. Naistelaagris öeldi talle, et Helen on surnud. Josef ei uskunud seda
+ töökas distsiplineerimatu + kiireid otsuseid tegev aeglane + kaugele mõtlev riskialdis + entusiastlik jäik + inimesi kaasav otsustusvõimetu + hea kuulaja ja suhtleja aeglastel otsustav + kompromisse ja harmooniat otsiv domineeriv + kõigiga arvestav kvaliteeti alahindav + süstemaatiline ja järjekindel enesekeskne + reegleid ja protseduure järgiv teiste panust alahindav
KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja:
Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Seega tuleb seda zesti jälgida teiste liigutustega ühenduses. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine see väljendab soovi kuuldut vältida .
Kui hästi ja kui palju me kuulame? Keskmine inimene mäletab vahetult peale kuulmist ainult 50% sellest, mida kuulis; ning kõigest 25% kaks kuud hiljem. Ametnik veedab oma päevast: 9% - kirjutades; 16%- lugedes 30%- rääkides; 45%- kuulates!!! 39%- edastades; 61%- vastu võttes Kuidas saada paremaks kuulajaks? Säilitage silmside Kuulake klienti kogu kehaga Reageerige näitamaks teie huvi ja tähelepanu Vältige oma negatiivset kehakeelt Kuulaja vastureaktsioonid Kerge peanoogutus Vaadake kõnelejale tähelepanelikult otsa Ütelge vahele "Jah", "Mhmh", "Tõesti?",... Kõneleja viimaste sõnade kordamine (olge ettevaatlik) Tagasiside kõnelejale, et öeldu jõudis kohale ("Te siis arvavate, et...") Efektiivse kuulaja 10 võtit Leia endale huvipakkuvad valdkonnad Otsusta sisu, mitte esitluse järgi Julgustage rääkijat Täpsustage Hoia end tagasi vaidlusse laskumisest Pööra tähelepanu põhiideedele Ole paindlik
koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast kõik inimesed kuulevad väljaarvatud need kellel on midagi kõrvadega juhtunud ja nad on kurdid. Inimesed kuulevad kõrvadega. Kuulmine on see, kui inimene räägib kellegagi. Aga kuulmine ei tähenda ainult seda, et sa kuulad kedagi. Kuulmine on ka see, kui sa kuulad muusikat. Või näiteks kui sa tajud helilaineid. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselunditele. (miksike 2013) 1.2 Kuulamine Kuulaja ei ole alati väga lihtne olla. Sest sa ei pruugi koguaeg aru saada mida rääkija sulle õelda tahab. Aga et seda ei juhtuks, siis küsi küsimusi. Samas ei ole hea olla koguaeg kuulaja. Näiteks valju müra juures ei taha mittekeegi olla. Ja kuulaja peab kuulama ja ära taluma ropu 4 suuga noored, kellega ta peab kokku puutuma. Mittekuulja aga ei pea seda taluma, kuna tema ei kuule. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit
Argumentum ad hominem (ld. k. tõestus inimese kohaselt) tõestus, mis ei põhine objektiivseil andmeil, vaid on kohandatud kuulaja arusaamadele ja tundeile. Selle demagoogiavõtte kasutajad lähtuvad eeldusest, et kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi ka tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. Kes kord on juba olnud naerualune või kahtlustatav, sellel on raskem oma väidetega välja tulla. Samuti on levinud arusaam, et kui süüdistatakse, siis midagi pidi ju olema. Läti valitsusjuht ja justiitsminister on pedofiilid! Kõlab uskumatult,
selgitus Noise Source – akustilise müra allikas Anti Noise – antimüra Resulting Noise – kõrva jõudev müra KÕRVAKLAPPIDE VALIMINE Kõrvaklappide valik sõltub suuresti kuulaja vajadustest Kaasaskantavate seadmete jaoks sobivad väikse sisetakistusega (16 või 32 Ω) kuularid Aktiivsel liikumisel peavad klapid kindlalt peas püsima, ka ei tohiks sammude müdin kõrva kosta KÕRVAKLAPPIDE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD Kõrvaklappe pidevalt kasutades võib kuulaja kannatada kuulmislanguse käes või isegi alatiseks kurdiks jääda Kõrvaklappe kasutades ei kuule inimene ümbritsevaid helisid, mistõttu võib temaga kergemini liiklusõnnetusi juhtuda
Kõneleja esitab argumendid, mis toetavad tema või tema huvigrupi seisukohti, teiste huvigruppide seisukohad jäetakse kajastamata. Sageli ei kasutatagi veenmisel argumente, tuginetakse eelkõige kõneleja mainele ja emotsionaalsusele. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia - kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Demagoog ei esita oma väidete tõestamiseks argumente, vaid mängib kuulaja tunnetel. Sõltub kuulaja ettevalmistusest ning kriitilisest meelest, kas ta jääb kõnelejat uskuma või mitte. (Veenmiseks kasutatavaid mõjutamisvõtteid tutvustatakse põhjalikumalt "Veenmiskunsti" õpikus.) Veenmiskõne ülesehitus * Huvi äratamine 3 Inimesed ei taha ennast muuta ja oma senistest hoiakutest ning veendumustest taganeda, seetõttu suhtuvad nad uute ideede propageerijatesse eelarvamusega. Et
olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele, kuid see võib ka valesti välja kukkuda. See kui hea kuulaja ma olen, oleneb ka tihtipeale minu tujust ja suhtumisest inimesesse. Usun, et kuulamine on omadus, mida on võimalik treenida paremaks. Olla hea kuulaja, tähendab olla väga hea suhtleja. Saada väga heaks suhtlejaks, nõuab aga pingutusi. Parim võimalus konfliktide lahendamiseks on rääkimine, arutamine ja kaine suhtumine. Minu
olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele, kuid see võib ka valesti välja kukkuda. See kui hea kuulaja ma olen, oleneb ka tihtipeale minu tujust ja suhtumisest inimesesse. Usun, et kuulamine on omadus, mida on võimalik treenida paremaks. Olla hea kuulaja, tähendab olla väga hea suhtleja. Saada väga heaks suhtlejaks, nõuab aga pingutusi. Parim võimalus konfliktide lahendamiseks on rääkimine, arutamine ja kaine suhtumine. Minu
Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594, kirjutanud 1000 teost,kirjutas igas zanris, muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti,
Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi seda vähem kasutasin, ei ole mina see, kes hakkab teisi sildistama, iga inimese enda asi kuidas käitub ja elab. Sõelumist on kombeks mul kasutatada oma väikese õega suheldes. Nagu juba ennem mainisin siis kasutan endaarust kõiki tõkeid enamvähem sama palju. Võib-olla teistest esile kerkivad natuke rohkem nõuandmine ja takka kiitmine. Ma ei ole eriti hea kuulaja. Ma kuulan aga ei kuule. Vähe on asju, mis minu arust on kuulamist väärt. Ja minu jaoks ei ole väga tähtis, et ka mind kuulataks. Enamuse arust ikkagi olen hea kuulaja, vb. nad lihtsalt vähe minuga suhelnud. Aga vb. ma ikkagi kuulan , kuigi ma tegelikult ei taha kuulata.
ja õpetaja poolt valmistatud materjalid. 2. Õpilaste vahel paremusjärjestust ei tehta, hindamisel ei võrrelda teistega. 3. Õpilastega käiakse õpperetkedel ja tutvumiskäikudel, laagrid, praktikumid. 4. Õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja. 5. Koostöö lapsevanematega. STEINER PEDAGOOGIKA · inimese tervikarengu teadvustamine · inimeste vaba areng · majanduslik külg juhtkond, pedagoogiline külg kolleegium · 12-aastane ühtluskool, mis koosneb alg astmest ja ülaastmest; 13.klass on ülikooli astujatele · õppeprogramm põhineb teadmistel, et iga inimene läbib oma arengus seesmised perioodid · õppeprogramm arvestab lapse aeglast arengut
Mis on muusika? Muusika on kunst. Kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muusika abil saab helilooja edasi anda oma tundeid, emotsioone, arvamusi. Kuulaja saab muusikat kuulates tunnetada ja aru saada helilooja tunnetest, mõttest mida helilooja tahtis edasi anda. Kui helilooja ja kuulaja tunded on samad, kuulajale meeldib see muusika. Erinevatel elu hetkedel elab inimene läbi palju emotsioone. Tal muutub tuju, enesetunne ja arusaam maailmast ning sellepärast tema muusika eelistused muutuvad. Raske on kindlalt öelda milline muusika on hea ja milline halb. Rahulik, vaikne ja loodushelidega instrumentaalmuusika sobib ideaalselt näiteks mediteerimiseks. Kuid see pole absoluutselt sobilik muusika, kui sa tahad tantsida.
klienti“ Nina – üks neljast meelest, mis osaleb esmamulje tekkimisel Ootusi kujundavad välised tegurid – reklaamid, tuttavate kogemus, firma maine, kuulujutud Palk – tasu, mida tööandja maksab töötajatele töö eest Ritz Carlton – „Me oleme daamid ja härrad, teenindavad daamid ja härrad“ Servio (ladinakeelne nimetus) – tähelepanemine, silmas pidamine, alluda teenistuses olla Tehniline kvaliteet – materiaalne osa, mis loob miljöö Unistamine – üks halva kuulaja omadustest. Nt: kui kuulaja mõtleb omi mõtteid, siis ta süveneb oma mõtetesse, mitte kliendi omadesse. Vältimine – Võidakse kasutatakse ajavältimiseks, et koguda lisainfot konfliktide edukaks lahendamiseks – üldjuhul suurendab pooltevahelisi pingeid Õigus – kliendil on alati õigus Äärimiselt rahulolevad kliendid – nad on alati ustavad Öelge alati seda, mida te saate kliendi heaks teha, mitte seda, mida te ei saa teha
Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. · Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt. · Hinnangu andmine Kui kuulaja põsk toetub rusikale ning nimetissõrm asub meelekohal on ta hindavas asendis. Huvi vähenemise korral toetame oma põse peopesale. Juhul, kui põsealune käsi enam pead ei hoia, huvitub kuulaja täielikult teemast. · Lõua silitamine Inimene püüab jõuda otsusele.
Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis MINA KLIENDITEENINDAJANA Essee Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2013 Vaja on alati rahuldada klientuuri kõik nõudmised ja isegi kapriisid, sest hea ja tähelepanelik suhtumine klientidesse on ettevõtte eksisteerimise ja kasusaamise peamine tingimus. Klienditeenindaja peab olema väga vastupidav, neutraalne ja hea suhtleja ja kuulaja. Kliendid on erinevad ning kõikidega tuleb käituda väärikalt. Peab tajuma halbu ja häid olukordi, valdama oma tundeid ning neid ohjes hoidma. Minu kui klienditeenindaja tugevuseks on kindlasti see, et ma olen heatahtlik. Oskan olla hea kuulaja ja kui vaja siis ka lohutaja. Oma töös puutun igapäevaselt kokku väga erinevat tüüpi inimestega. Kõigi puhul on väga tähtis olnud esmamulje. Teenindajana pean alati jätma positiivse esmamulje. Esmamulje on
o multiaktiivsed inimestele orienteeritud kultuurid o reaktiivsed - väärikusele orienteeritud kuulajad nt jaapanlased kultuurid andmelembesed - kogutakse võimalikult palju infot, mille põhjal määratakse kindlaks käitumisviis dialoogilembesed omavad tohutut infohulka sõprade, ärituttavate jms kaudu kuulavad - kombineerivad austuse trükiinformatsiooni vastu oma loomuliku oskusega olla hea kuulaja. Interkultuuriline kompetents võime toimida efektiivselt teises kultuurikeskkonnas. Kompetentsi osad: x Teadmiste tasandil on oluline võime stereotüüpe läbi näha, arvestada inimestega ja nende erinevustega ning leida üles interkultuurilises suhtlemises tekkinu probleemide põhjused. x Tunnete tasandil on oluline teatud enesekindlus, et tulla toime interkultuurilises suhtlemises vältimatu ebakindlustundega ning raskustega, ja sallivus teistsuguste inimeste suhtes.
annaabi.ee 
