Rahvuslikud supid Venemaal Rassolnik Rassolnik on soolakurgitükkidega liha- või kalasupp. Lihana lähevad rassolnikutesse esmajoones rupskid: veise- või vasikaneerud ja kõik kodulindude rupskid (magu, maks, süda, kopsud, kael). Maitsestatakse hapukoorega. Seljanka Tänapäeval tuntakse kolme liiki: liha-, kala- ja seeneseljanka. Seljanka koostises peab olema 7 erinevat sorti lihatoodet või liha, koduses aga vähemalt 3. Värvus on telliskivi punane. Uhhaa Klassikalist vene uhhaad valmistatakse nendest kaladest, mille keetmisel jääb keeduleem läbipaistvaks - koha, ahven, kiisk, siig. Bors Borsi põhikomponendiks on punapeet. Borsi tükelduskujuks on kang ja värvuseks on bordoo punane. Serveeritakse hapukoore ja maitserohelisega. Okroska
haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), soolahaugi, keedukala ja kalamarja. Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele sama toitvad kui praad. Ka seljanka, kus põhilisteks koostisaineteks sibul ja hapukurk, oli algselt pigem pajaroog kui supp. Tuntuimad supid: kapsasupp. Borš. Kalaleem, seljanka (kala-või lihasupp seente, kapsa, sibula ja kurgiga), hernesupp kuivikutega. Muud soojad road: vedel puder, keedetud rupskid küüslauguga, liha ja pudruga täidetud soolikad, praetud soolaseened naeri- ja porganditäidisega, küpsetatud peet pudruga, praetud kõrvits, nuudlisupp, täidetud kala. Eriti enne seda, kui kartul Euroopasse jõudis,
Koka praktiline töö suurköögis Linnulihapuljong Lihapuljong Kalapuljong Seljanka Borš Frikadellisupp Rossolnik Hartšo Oasupp Nuudlisupp Valgepõhikaste Kartulilisand Toorsalat Köögivilja lisand Punapeedi küüslaugu salat Mannapuder Kaerahelbepuder Risoto Ploff Keedetud pasta Praetud kala – kilu Ahjukana Pikpoiss Hakkliha kotletid Kurzeme strogonov Guljašš Kartulilisand Köögiviljalisand Sealiha portsjonitükid Seapraad Üleküpsetatud sealiha Mulgikapsas Köögiviljavorm Makaronivorm värskekapsa ja hakklihaga
Laktoosivaba koolimenüü : Makaroni-singivorm, tomativiilud, täistera küpsised Kodune seljanka,mannavaht, porgand Hakklihakaste, kartulipuder Aedviljasupp, banaan Kapsahautis hakklihaga, keedukartul, mahlatarretis + rukkileib, sai, mahl, erinevad salatid, vesi Menüü hiinlastele : Chef special soup: Paks supp kana, sealiha, kreveti, nuudli ja juurviljadega Tom Yum chicken: Vürtsine Tai supp seente, sidrunilehtede, sidrunirohu ja koriandriga AsianFair special Lamb: Lambaliha seente, paprika, porgandi ja punase chilipipraga brandikastmes Konjee lamb:
Lõuna- Sealiha tatra ja salatiga, viinamarja mahl Õhtu- Porgandi püreesupp, salat ja rohelie tee, apelsin Kolmapäev: Hommik- Kohvi piimaga, kohupiim Lõuna-Jõhvika mahl, kala riisi ja salatiga, saiake Õhtu- Kanasupp, võileib singi ja juustuga, greibi mahl, kiivi Neljapäev: Hommik- Piim, banaan Lõuna- Kotlett makaronide ja salatiga, tomati mahl Õhtu- salat, granaatõun ja ploomi mahl Reede: Hommik- Kummeli tee, müsli piimaga Lõuna- Kanafilee tatra ja salatiga, multi mahl Õhtu- Seljanka, pirni mahl ja saiake Laupäev: Hommik- Kohupiim, piparmündi tee Lõuna- porgandi hernehautis sealihaga, smuuti Õhtu- Lasanje, puuvilja segu Pühapäev: Hommik- Kohukesed ja kakao Lõuna- salat, dessert, ananassi mahl Õhtu- Hakkliha makaronidega, vesi Analüüs: üritan toituda tervislikult ja mitmekesiselt, et oleks hea enesetunne.
Pese kuivatatud oad ja leota külmas vees 7-9 tundi, seejärel pane koos leotusveega keema. Lisa puhastatud liha ja lase keema. Korja ära vaht. Lisa hapukapsad, hakitud sibul ja sool. Keeda nõrgal tulel. Supiliha juurde serveeri porgandi-toorsalat. Kört (Eesti) Valmistusained 2,5 l Piima 100 g Odrajahu 1 spl Võid Soola (suhkurt) valmistusviis Keevasse piima vala sõelutud odrajahu peene joana, sega. Maitsesta või ja soola või suhkruga. Serveeri õhtu-ja hommikusöögiks. Seljanka(Venemaa) Valmistusained 2 tk Suuremat sibulat 2 sl Õli 200 g Looma-või sealiha 150 g Suitsuvorst 100 g Kanaliha 1 l Vesi 2 tk Lihapuljongikuubik 1 purk Purustatud toamateid 1,5 sl Nisujahu 8 tk Must oliiv 3 tk Hapu või marineeritud kurk 1 dl Kurgimarinaad 1 leht Loorber 5 tera Must pipar veidi Aedtilli 0,5 tl Tüümiani 3 küünt Küüslauku Sool 0,5 tl Paprika Valmistusviis Haki sibulad ja kuumuta paksupõhjalises potis õlis. Lisa tükeldatud lihad ja vorst
50 Krevetisalat meloniga/салат из креветок с дыней/Shrimpsalad with melon 1.80 Salat mozzarella juustu ja tomatidega/салат из сыра моцарелла с помидорами/salad with mozzarella cheese and tomatoes 2.00 SUPID/СУПЫ/SOUPS Borš/Борщ/soup with meat, cabbage, beet and potatoes 1.20 Läätsesupp/Черевица/lentil 1.00 Seljanka/солянка/soup with different meats, potatoes and olives 1.40 PRAED/ЖАРКИ/MAIN DISHES Seapraad seentega/свиное жаркое с грибами/pork roast with mushrooms 2.60 Suitsutatud forell/копчёное филе форели/smoked trout 3.00 Lasanje liha ja juustuga/лазаня с фаршем и сыром/lasagna with meat and cheese 3.20 MAGUSTOIDUD/ДЕСЕРТЫ/DESSERTS
Kohvipaus 26.02.10 kl. 11.00 80 kr/ in 1200 kr Hind kokku: 7050 kr Kohvipaus: Kohv, tee, kannuvesi jääga, võileib singi-juustuga, minikoogivalik, puuviljasuupisted. Õhtusöök: Kreeka salat, küpsetatud seafilee küüslaugukartuli, köögiviljawoki ja piprakastmega, sokolaadi panna cotta konjakis marineeritud kirssidega Lõunasöök: Caesari sala vürtsika kanafileega, seljanka, toorjuustukook maasikakastmega. Hind kokku: 27 300 kr Loodame, et meie poolne hinnapakkumine sobib Teile. Ootame vastust 16.veebruariks 2010. Tervitades Nelly Kukk Müügijuht Grand Hotell Viljandi
Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama. Hiljem toimus eesti köögi niiöelda teine kihikuks ja siis on tuntuks saanud pelmeenid, kartulisalat, marineeritud kõrvits, hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, plaadikoogid, kissell, mannavaht, bors ja seljanka. Viimastest aastakümnetest on mõned Eesti rahvustoidud oma tähtsust kaotamas, kuid siiski eelistatakse pühade ajal paljudes peredes traditsioonilisi toite.
vinegrettiga Lõhe tartar serveeritud kalamarjavahuga 70. Värske köögiviljasalat lutserni idude ja 40. pestokastmega SUPID Krevetipüreesupp 55. Seljanka 55. Kanaravioolisupp 50. 2 PEAROAD Gratineeritud lõhefilee serveeritud koos 175.- peekonikartuli galetti röstitud spargli porgandi-rannakarbiliharaguu ilmestatud koorese tilli-tsitrusekastmega
Mihkel Seljanka AS Pidupäev 10.10.2017 Tähe 6 15176 Tartu Tellisime Teie firmalt täisteenusena meie firma 5. sünnipäeva vastuvõtu korralduse, eile saime kätte arve, mille siinkohal vaidlustame. Teie firma kohustus: 1) ruumide kaunistamine 2) söökide ja jookide valmistamine, toomine ja serveerimine 3) külaliste vastuvõtmine ja neile majas tee juhatamine 4) pärast üritust koosviibimise koha ja abiruumide koristamine. Esiteks, soovin teada anda, et ruumide kaunistustega me rahule ei jäänud. Ukse kohal rippusid kuivanud vahtralehtedest vanikud ja loosungil oli kirjas „Õnne sünnipäevalapsele“, mitte „ 5. juubel AS Puidul“. Teiseks, esimesena valati välja vahuvein, mis soojenes klaasides joodamatuks ja kohvi oli termoses ära jahtunud ning oli juues külm. Teenindajad ei teadnud millest salat koosnes ning nemadki ei suutnud suutäit salatist alla ne...
20 18 16 kalasupp hernesupp 14 värskekapsasupp 12 frikadellisupp borss 10 juurvilja sulajuustusupp 8 kana-makaronisupp kodune seljanka 6 4 2 0 6.klass 7 .klass 8.klass Koolilõunate eelistus Praed · Praadidest eelistati kõige rohkem makarone lisanditega · 6.kl õpilastele meeldis kõige vähem risotto, · 7.kl õpilastele kapsahautis ja 8.kl õpilastele ühepajatoit 45 hakklihakaste, kartul 40 lihakaste, kartul/tatar makaronid lisandiga
Supi portsjon on 300 gramm, prae portsjon 550 g, taimetoidu portsjon 490 grammi ja magustoit 200g. Sööjate arvud on jaotatud nii, et osad söövad kolme käigulist lõunat, osad 2 käigulist ja osad söövad 1 käigulist lõunat. 1.supp – 50 inimest, 2.supp – 50 inimest 1. praad – 50 inimest, 2. Praad – 50 inimest, 3. Praad – 20 inimest 1. lisand – 70 inimest, 2. lisand 30 inimest Magustoit – 100 inimest Toorsalatit 120 inimest Menüü: Supid: seljanka ja frikadellisupp Praed: Kodune kotlet, paneeritud kanafilee, aedvilja pada. Lisandid: keedukartul ja riis Toorsalat: kapsa-porgandi salat 3 Magustoit: kohupiim kisselliga Vajalikud kogused Seljanka: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Frikadellisupp: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi.
Suur-Karja 17/19 10148 Tallinn Telefon: +372 680 6688 Supide koht menüüs. Supid lülitatakse tavaliselt hommiku- ja lõunasöögimenüüdesse. Hommikusöögimenüüsse sobivad piimasuppid, neid kasutatakse enam laste- ja dieetmenüüdes. Lõunasöögimenüüs võivad supid olla: eelroana: selged puljongid, püreesupid, kreemsupid, veloute- supid, külmad supid, pearoana: tükeldatud toiduainetestsupid, nt talupojasupp, seljanka, ministroone, vaheroana: selged lemed, püreesupid, kreemsupid, veloute- supid, külmad supid, järelroana: magusad supid. Võrdlesin viie toitlustusettevõtte supipakkumistega menüüdes. Leidsin, et restoranid üldse ei pakku valiku supide kohta. Menüüs on ainult üks suppi pakkumine. Tihti see on kalased ja kreemsupid. Nende pakkuvad ainult eelroana ja mitte kunagi pearoana. Mu arvamus, et pidi eelroas olema supi valik selgete ja püree-( või kreemsupi) vahel
5 päeva menüü Esmaspäev : Eelroog : Lõhe kuumal taldrikul 150g 30 portsjonit Seene püreesupp 150g 30 portsjonit Supp : Seljanka 300g 60 portsjonit Pearoog : Kanakoivad sulatatud juustu , seente , ahjukartuli ja porgandisalatiga 100/70/60/50 150 portsjonit Tatravorm hakkliha ja peediga 100 g 45 portsjonit Magustoit : Mannavaht 100 g 40 portsjonit Apelsinivahvlid moosiga ( 2 tk portsjonis) 50 g / 30 g 40 portsjonit Teisipäev : Eelroog : Kartuli salat 150 g 50 portsjonit Lillkapsa juustu püreesupp 150 g 70 portsjonit Supp : Hernesupp 300 g 55 portsjonit Pearoog :
Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Seljanka. Teise koha on säilitanud kalatoidud . Selle riigi pealinnaks on Moskva ja rahana on kasutusel rubla. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku
huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjde üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud (Orav, Seljanka), mõnikord aga on tal tuntud prominendi nime, hääl ja nägu (Vähja Tiit, Heintz (lavastaja Eino Baskin), Lennu taadu). Igaühel on oma monomanne vaatenurk või eluviis, mille ta on absolutiseerinud. Proosateosed: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" 1995 "Sirli, Siim ja saladused" "Sibulad ja sokolaad" "Rehepapp" tõlgitud soome ja norra keelde. Romaan eesti rahva elust mõisahärrade rõhumise all, ära kasutatud eestlaste ebausku, vaimukas sõnaseadmine.
Kiili Gümnaasiumi menüü MENÜÜ 12.-16.05.2014 NÄDALAPÄE LÕUNASÖÖK PIKK PÄEV V Kodune seljanka, hapukoor, leib, saiavorm piimaga , Sepik singi ja juustuga, ESMASPÄEV värske puuvili kakao Makaron hakklihaga, ketsup, leib, sai, peedisalat Kaerahelbepuder TEISIPÄEV /värskekapsa- porgandisalat, mahlajook/piim moosiga, piim Kana- köögiviljasupp, leib/sepik, leivavaht Jogurt KOLMAPÄEV vahukoorega , värske köögivili maisihelvestega, sai
Piim- 130 kcal Kokku : 2436.9 kcal 3.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Õun- 130kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul- 129 kcal burgundia ahjukana 160 kcal vorstikaste 188 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl 93 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kana-nuudli supp 910 kcal leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl 93 kcal Kokku : 1904.3 kcal 4.päev Hommiksöök toimus kell 7.15 Pratud muna 362 kcal Piim- 130 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Seljanka 280 kcal leivaviil- 51.9 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Marineeritud kurgid 9 kcal Kanaliha- 496 kcal friikartulid -355 kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Kokku: 1778.5 kcal 5.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Neljaviljahelbepuder - 800 kcal piim 130 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartuli-juustuvorm 307.5 Apelsinimahl 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Hakkliha pitsa 575.5 Apelsinimahl 97.5 Kokku : 2008 kcal 6.päev Hommikusöök toimus kell 12.30
(sea sisefilee, kartul, (mozzarella, (tallekarree, vesi) sibul, või, rosmariin, mustikad, lehtsalat, porgand, sibul, õli, pipar) meresool, must paprika, pipar) suvikõrvits) Valekrabisalat, vesi Vasikaliha Kanakarri, piim Värvikas seljanka, PÜHAPÄEV (riis, muna, mais, koorekastmes, (kanafilee, vesi lumekrabi, mais, keefir suitsupeekon, õli, (punane sibul, valge kurk, till, (aba-või praetükk, karri, kurkum, sibul, küüslauk, maitsestamata jogurt, õli, küüslauk, paprikapulber, oliiviõli, porgand,
hiljem hakati valmistama salateid Väga oluline tähtsus on vene köögis ka viina kõrvale mõeldud sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos oma vääramatu koht. Vedelad soojad toidud olid Venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhaa ja värske kapsa supp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. 19 saj said vedelikuga soojad toidud ühise nimetuse supp. Kokkuvõte Valisin vene köögi, kuna see on juba ammustest aegadest olnud minu lemmik. Vene kööki iseloomustab kõige paremini küllus. Põhilised toidud mida Venemaal võib kohata on erinevad supid ja kindlasti põhi toiduaine on liha ja erinevad juurviljad. Venelased armastavad väga teed juua. Ka pelmeenid pärinevad vene köögist. Venelased kasvatavad koduses majapidamises erinevaid köögivilju ja seega
Neid võib lisada köögiviljade-, riisi-, pasta keeduvette, suppidesse. ETTEVAATUST - SOOLANE ! · Pakisupid: o püreesupid, sisaldavad aedvilja, pastat, liha, kala, kana, keeta kuni 15 min. o nn. kruusisupid, keev vesi peale kallata, valmivad 3 minutiga · Purgisupid klaaspurkides: guljass, bors, frikadelli-, rassolnik, seljanka, lõhe-, ... 2. Vormiroogade kontsentraadid: o Pajaroad: india, mehhiko, havai, itaalia, napoli, tex-mex - lisada lihakonservi o Pastaroad: Spagetid juustukastmega, koorekastmega, tomati-juustukastmega, paki sisule lisada kuum vesi, lasta mõni minut kaane all haududa (Knorr) o Tortelliinid: lihaga, juustuga, vajavad veidi keetmist o Kiirkeedunuudlid : veiseliha-, sealiha-, kana-, seene-, aedvilja-; tomati-peekoni-,
kala. Süüakse vähem rasvaseid toite. Kas Pühajärve Põhikooli õpilased teavad erinevaid rahvustoite? (vastajaid oli kokku 49) Jah, 43% ehk 21 õpilast Ei, 57% ehk 28 õpilast Ka Pühajärve Põhikoolis pakutakse rahvustoite! Eesti rahvustoitudest on menüüs mulgi kapsad, hapukapsasupp, kartulitangupuder, hernesupp ja piimasupid Vene köögist on tulnud bors ja seljanka Usbekkidelt on ülevõetud pilaff Vahemeremaadest on pärit risoto Arutelu Minu esimene hüpotees leidis kinnitust. Kõikidel riikidel mida mina uurisin on oma erilised rahvustoidud ja neid pakutakse ka Eestis, Tallinna restoranides. Teine hüpotees ei leidnud aga kinnitust, kuna ainult 43% Pühajärve Põhikooli õpilastest teadsid põhjamaade rahvustoite ja Pühajärve Põhikoolis küll pakutakse rahvustoite, aga mitte põhjamaade omasid.
hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu saslõkk, suhkruvatt, kartulivahvlid jne. 1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite
Kuulsaks sai ta 1990. aastate algul, Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema uus absurdne huumor lükkas aukohalt sotsiaalse, vana huumori. Kivirähk naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud, näiteks Orav või Seljanka, mõnikord aga on tal tuntud inimese nimi, hääl ja nägu, näiteks Vähja Tiit, Heintz (lavastaja Eino Baskin) või Lennu taadu. Igal tegelasel on oma vaatenurk ja eluviis. Teosed Andrus Kivirähkil on palju raamatuid, nii lastele kui ka noortele ja täiskasvanutele. Kuulsamad lasteraamatud on kindlasti ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Sirli, Siim ja saladused" ning ,,Sibulad ja sokolaad". Täiskasvanutele ja noortele mõeldud raamatutest on kuulsamad ,,Mees,
Kui 2 dl tavalises lehmapiimas sisaldub umbes 10 g suhkrut, siis samas koguses HYLA-piimas on piimasuhkrut vaid 1 g. Piima muud komponendid esinevad muutumatul kujul. HYLA tooteid kasutatakse ka toiduvalmistamisel. HYLA toodetest on saadaval piima ja piimapulber, hapupiim, vahukoor, kohupiim, A-jogurt, jäätis, karamellikaste ning sokolaadijook. 2. KOLME PÄEVA MENÜÜ 1. Päev Hommikusöök kodune omlett tomati ja seentega, multinektar Lõunasöök seljanka, leib Õhtusöök köögiviljapüreesupp, kanafileesnitsel saboyan kastme spinatirisoto ja aurutatud köögiviljadega, puuviljasalat 2. Päev Hommikusöök võileivad (sink, sulatatud juust, kurk, tomat), tee Lõunasöök värskekapsa-hakklihahautis, keedukartul, porgandisalat, morss Õhtusöök soe läätse-brokkoli salat, sealihast vokiroog riisi köögiviljade ja ananassiga, jõhvikatarretis 3. Päev Hommikusöök praemuna, praetud peekoniviilud, smuuti (mahla baasil)
Praadisin kala. Keetsin aurukapis kartuleid, porgandeid jm köögivilju. Valmistasin fritüüris: küüslaugu leibasid, friikartuleid, kartuleid. Praeahjus: ahju kartuleid, saia kuubikuid püree jaoks. Valmistasin erinevaid kastmeid: seene kaste, koore kaste, hakkliha kaste, guljassi. Praadisin pannkooke. Valmistatud road- supid: värskekapsasupp; frikadellisupp; hernesupp; pelmeenisupp; seenesupp; lillkapsapüreesupp; kana-klimbisupp; seljanka; bors; rossolnik; hapukapsasupp; piimariisisupp; kalaseljanka; kanasupp. Valmistatud road- pearoad: kartul ja maksastroganov; kartul ja guljass; guljass ja tatar; ühepajatoit; ahjulõhe; kartuli-singivorm; kodused kotletid tomatikoorekastme ja kartuliga; kiievikotlet koorekastme ja ahjukartuliga; mulgikapsas ja kartul; kanarisotto; värskekapsahautis ja kartul; kala taignas tar-tar kastme keedetud kartuliga; loomapada lillkapsa ja ahjukartuliga; värskekapsahautis ja
Tootja: Unilever Polska, Domaniewska 49, 02-672, Poola, tel. +3726120410 Koostis: Maltodekstriin, suhkur, happesuse regulaator naatriumdiatsetaat, sidrunhape, sool, modifitseeritud tärklis, laktoos, peterselli lehed, sibul taimne õli, Happesuse regulaator-naatriumdiatsetaat-ei leidnud Happesuse regulaator-sidrunhape-E330 Võib tekditada hammaste dentaalkihi defekte . 100ml toit sisaldab: Energiat 440kcal, valgud 0,5g, süsivesikuid 6g, rasvad 45g Konservid/purgisupid Nimi: Seljanka Frima: Salvest Neto: 530g Parim enne: 19.04.09 Hoida: 0....+20C Tootja: As Salvest, Põllu 2, 50303 Tartu Koostis: Veiseliha 28% sissepanekul, sibul, soolakurk, sink 8%, tomatipasta, suitsuvorst 3,5%, nisujahu, või soolatill, paprika, searasv, keedusool max 2,1%, maitsetugevdaja naatriumglutamaat, oliivid, maitseained. 100g toodet sisaldab: 88kcal, 8g valku. Maitsetugevdaja-naatriumglutamaat-E621 Närvilisus, depressioon, Näo ja rindkere punetus, valu, limaskesta ärritusi Konserv
jäätis vesi mahl Toit Neljapäev hotdog kartul kaste kalapulgad mannavaht ühepajatoit väike pakk krõpsu mahl piim vesi Toit Reede hotdog saiake õun makaronid kastmega jäätis piim mahl mineraalvesi Toit Laupäev hotdog makaronid mahl võileivad Toit Pühapäev pannkoogid mahl saslõkk mineraalvesi krõpsud Toit esmaspäev pizza mahl saslõkk kali kook jäätis aura tee Toit Teisipäev pizza tee plohv vesi õun jäätis seljanka kapsas Toit Kolmapäev võileib tee kartul, kaste vesi täidetud sai jäätis mahl Ma arvan et minu toitumisviis kuigi tervislik pole. Vahel kohe üldse mitte, aga vahel päris tervislik. Tavaline
Muutub enne suve hooaja ja lõppus. Menüüs leidub palju huvitavaid ja söögile kutsuvaid toitu. Meeldis ka kuidas restorani menüü väljanäeb ja selle sisustus. Toon mõne näide: „Kerged kõhutäeid” ( värske aedviljasalat, soe kana-virsikusalat aedviljadega) „Veinisõbrale” (veinisõbra juustuvalik, carpaccio loomafileest) „Leemed” (Kahurväesupp lihapallidega, püssika seljanka kausis) „Mõdu kõrvale paras” (mereröövli õlleoad praesibulaga, püssirused kanakäed) „Mehe moodi söömad” (kalaroad, linnuliha hõrgutised, sealiha söömad, metslooma toidud, loomaliha hõrgutised, pajaroad) „Midagi magusat” Samuti on ka „Joogimenüü”, „Päevamenüü”, „Lastemenüü”, „Grupimenüü” kus valik on suur ja mitmekesine. 3.4
kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. · Sajandi algul hakati Euroopas kasvatama sojauba. · 20. saj. hakkas tee levima laiemalt, kuid see ei muutunud siiski igal pool populaarseks · Hakati rajama restorane. Tallinna restoranid raskustes (1926-1933) Tallinna restoranide õitseaeg (1934-1940) · Pärast Teist maailmasõda (1939-1945) said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. · Välja antud raamatud Eestis(20.saj): Jaan Koor. Magusad söögid. 1903 Jaan Koor. Koka-raamat. 1331 söögi-valmistamise õpetusega. 1908 Väikene Keedukool. 1911 Emma Leesment-Mälberg. Perenaiste käsiraamat. 1929 Marta Põld-Riives. Taimetoidud. 3. tr. 1930 Adeline Tannbaum. Keedu- ja majapidamisjuht "Moodne perenaine". 1937 Alfred Lepp
Sült, keel tarrendis, maksapasteet, kamararulaad, lihapallid kastmega, verikäkk, silgud, soolatud räimed, äädika räimed, marineeritud ; praetud räimed, kuivatatud kala, heeringas hapukoorega, kala tarrendis, kilu või Munavõi, kohupiim köömnetega, täidetud munad, kohupiim võiga, sõir Supid, pudrud Hapukapsasupp, kanaklimbisupp, piima-köögiviljasupp, piimasupp kruupidega, peedisupp, seenesupp(seene seljanka) Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder, poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu puder, kartulipuder, hirsist – magus puder marjadega Liha toidud, kala Keedetud sealliha köögiviljadega, mulgikapsad, ühepajatoit, praetud liha, soolaliha, verivorst, tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud
Menüü 01.0205.02.2011 Esmaspäev Kodune seljanka (Sealiha,keedusink,viiner,kartul,sibul,tomatipasta,konservkurk,toiduõli, hapukoor,sidrun,sool,pipar) Ahjus küpsetatud kana kollase riisiga külmas kastmes (Kanakoib,sool,broilerimaitseaine,hapukoor,majonees,ketsup,riis) Makaronid hakklihakastmes (Makaronid,õli,sool,hakkliha,sibul,jahu,piim,hakklihamaitseaine) Praha salat (kartul,sibul,sink,marineeritud kurk,värske kurk,porgand,
täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. · Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene Köögi mõjutajad · XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama LääneEuroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega, laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil. ·
Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda,
Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (1719 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda,
- Hapukurgid, pärlsibulad - Tsillised koorimata küüslaugu krevetid - Kodused marineeritud räimed - Heeringas hapukoore ja sibulaga - Täidetud munad tursamaksakreemiga - Tortillarull vürtsise hakklihatäidisega - Täidetud lavash suitsuvorsti - paprika vahuga PEAROOG: - Pitkitud seakarbonaad, kartuli , hapukapsa ning koorekastmega MAGUSTOIT TORT Lisa:Sai, leib, või, sinep LAUPÄEVA HOMMIKUSÖÖK - Seljanka hapukoorega - Maisihelbed jogurtiga - Sink, juust, kurk, tomat - Leib, sai, või - Kohv, tee, kohvikoor, suhkur, piim, sidrunivesi, morss LÕUNAMENÜÜ - Risotto chimi curry kastmega - Leib, sai, või - Kringel - Kohv, tee, kohvikoor, suhkur - Sidrunivesi ÕHTUSÖÖK - Grillitud kanavardad ja grillitud lihavardad koos grillsalati, wokkpannil võiga küpsetatud kartulid ja grillkastmega
1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti rahvustoidud : 1 ). Mulgipuder on Lõuna-Eestist pärit eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Enne nõukogude kolhoosisööklate aega mereäärsetes Eesti piirkondades mulgiputru ei tuntud.
söövad. Pühaderoaks tehti verivorste_tangupudrust täidisele lisati veidi liha ja verd, tänini on komme süüa jõuludeks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi ning suitsuliha pandi herne- ja oasupi sisse. Soolatult jõudis Eestlase lauale ka silk ja värske kala. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad mõjutusi ka ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid. Paljudes peredes eelistatakse ka tänini eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. 2. KALKULATSIOONIKAARDID 2.1 KILUPIRUKAS Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti
jahutuskapp. 9. *aspikk- kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kas. Tarrendis roogade valmistamiseks. Vasika v veisejalgadest, vasikapeadest. *Fümee-suppide ja kastmete maitsestamiseks kasutatav tarretuv kontsentreeritud pruun puljong. Keedetakse pruunistatud kontidest v lihast, praejääkidest. 10. supid tükeldatud toiduainetest- * bors peet, liha, (seened). Magushapu. Serv hapukoore ja maitserohelisega. * rassolnik hapukurk, liha, kapsasköögivili. Magushapu * seljanka sibul, hapukurk, tomatipasta, liha. * minestrone peekon, sink ; sibul, kapsas, kaunvili, riis. Serv riivitud juustuga 11. püreesupid- 60%supivedelikku ja 40% muid toiduaineid(köögivilju, seeni, juutu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju). Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaines ja keedetakse puljongis pehmeks. Valmis supp püreestatakse ja maitsestatakse. Õrnekonsistetsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võidakse lisada tükikese külma võid.
4.8. Keedetud tükeldatud peet ja porgand 4.9. Keedetud puhastamata köögivili 4.10. Keedetud põldoad 4.11. Hautatud hapukapsas 4.12. Mulgikapsad 4.13. Hapukapsasalat 4.14. Kuumtöödeldud toidud värskest kapsast (kapsarullid, värskekapsahakklihahautis, magushapud kapsad jt) 4.15. Köögiviljatoidud liha või lihatoodetega, kala või kalatoodetega 4.16. Kapsarullid hakkliha ja köögiviljatäidisega (pooltoode) 4.17. Supipõhjad (seljanka, borsi, hernesupipõhi jt) 4.18. Köögivili taignas 4.19. Puu ja köögivilja toorsalatid, säilitusaineteta 5. JAHU, PASTA (makaroni) JA TANGUTOOTED 5.1. Pannkoogid (moosi, liha, maksa, kohupiima või õunatäidisega jt) 5.2. Keedetud riis, tatar, tangud 5.3. Keedetud makaronid jm pastatooted 5.4. Valmistoidud keedetud riisi, tatra, pastatoodete ja lihaga või lihatoodete, köögiviljade või teiste toiduainetega
Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele. Ei soovita Lõhna-ja maitsetugevdajad-dinaatrium-5-inosinaat-E631 Kõrvalmõjud pole teada. Seega ei oska soovitada või mitte soovitada. Toiduvärv-ammooniumsulfitkaramell, karamell IV-E150d Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust. Ei soovita. 6.Konservid/purgisupid Salvest Seljanka Netokaal: 530g Koostis: veiseliha(28% sissepanekul), sibul, soolakurk, sink(8%), (sealiha, joogivesi, stabilisaatorid E450, E501, E452, E407, antioksüdant E316, säilitusaine E250), tomatipasta, suitsuvorst, (3,5%), (sealiha, kanaliha, joogivesi, seakamar, searasv, kartulitärklis, sojavalk, lõhna-ja maitseained, dekstroos, toiduvärv E120, stabilisaator E450, E451, E407a, antioksüdant E300, E307, lõhna-ja maitsetugevdaja E621, säilitusaine E250), nisujahu, või, soolatill,
tagumikku kuni valus hakkab oled kohale jõudnud kui sa arvad et mis see pakk valget veini ikka teeb ja lõpetad hullumajas väites arstile et tahtsid lihtsalt seltskonda ja väidad et tal on võlts naeratus ja kui sinu prillid muudavad sind stereotüüpseks ja sulle meeldib olla stereotüüp oled kohale jõudnud kui sa naudid jamanduskriisi sest nüüd saad ettekandja käest kes ütleb „basiilika“ basiiliku-feta- küpsise-lõherulli asemel tatraputru ja ühe õlle või seljanka kui midagi alla ei lähe kui sinu sugulased ei küsi enam üleolevalt kuidas karjäär läheb sest nad lasti töölt lahti koondati ja uus töölepinguseadus ei tõota midagi paremat sest nad kardavad et sa pärid neilt sedasama ja oled korraga õnnelik et käid või käisid või tahad minna ülikooli õppima mitte midagi paberi pärast mis on mitte midagi et teha tööd mis on mitte midagi tähtsusetu nagu sinu ette ära kirjutatud elu siis sa oled jõudnud kohale meeleheite selle piirini
vene köögis ka viinakõrvale mõeldus sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos oma vääramatu koht. Vedelad soojad toidud olid Venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhaa ja värske kapsa supp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. 19 saj said vedelikuga soojad toidud ühise nimetuse supp. Koos ristiusu levikuga jagunes vene söögilaud kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaeg viiski rohkearvuliste seene, jahu, juurvilja ja kalatoitude tekkimiseni, kuna paastuajal ei tohtinud süüa piima ega liha toite, muna ja suhkrut, range paast keelas isegi kalasöömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad ehk lihasöömisaeg ehk lihavõtted.
Tüümian (kuivatatud) Ciabatta Õli maitsestamiseks Küüslauk Riivjuust (tugevamaitseline, nt emmental) MINESTRONE- tuntumaid itaalia suppe Suitsupekki Sibul Porgand Peakapsast Vett Lihapuljongikuubik Tükk porrut Herneid või tükeldatud aedoakaunu Makarone Küüsalauguküüs Tomatipüreed Valget või musta pipart Basiilikut, estragoni SELJANKA- meile ja kogu maailmas hästi tuntud vene roog · Suurem sibul · Õli · Looma- või sealiha · Suitsuvorst · Kanaliha · Vesi · Lihapuljongikuubik · Purustatud tomateid · Nisujahu · Must oliiv · Hapu või marineeritud kurk · Kurgimarinaad · Loorber · Must pipar · Aedtill · Tüümian · Küüslauk · Sool · Jahvatatud must pipar · Jahvatatud paprika
Puljongid kurnatakse ja keedetakse kokku s.t. keedetakse kaaneta nõus, maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Seejärel jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Aspikk on kala- või lihaleemest valmistatav läbipaistev tarrend, mida kasutatakse liha- või köögiviljaroogade ümbrisena. Konsomee on selge puljong. Milliseid suppe võib pakkuda pearoaks, nimeta 5. Kapsasupp, rassolnik, seljanka, bors, frikadellisupp VIII praktikum Seguhakkliha (valikud poes) Kodune hakkliha 50% sea- ja 50% veiseliha; 70% veise- ja 30% seahakkliha; 50% veise- ja 40% sealiha; 70% sea- ja 30% veiseliha; Peremehe hakklihasegu 37% veise- ja 27% sealiha. Hakkrulaad on lihthakkmassist täidiseta või täidisega suur päts läbimõõduga 10 cm. Hakkbiifsteek on veisehakklihast praetud paksud nö pätsikesed, serveeritakse praemunaga. Koostisesse kuulub veel sibul, pekk, sool ja pipar.
1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits jahapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo,pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti köök mida see endast kujutab? Olen viimastel kuudel saadud impulssidele tuginedes hakanud palju rohkem mõtlema eesti köögi
Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa- ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem borš ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist – hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistati toitu savi- või malmpottides ja roog sai haududa seal tasapisi, sest temperatuur alanes järkjärgult. XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama Lääne-Euroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud
väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Seejärel jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Aspikk kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kasutatakse tarrendis roogade valmistamiseks. Kõige parema aspiki saab vasika- või veisejalgadest, vasikapeadest. Konsomee e. selge puljong lihast või kalast keedetud selge leem, mida serveeritakse mitmesuguste lisanditega. Milliseid suppe võib pakkuda pearoaks ? (nim. 5) Kapsasupp, rassolnik, seljanka, bors, Minestrone Hakkliha Seguhakklihad (valikud poes): · Kodune hakkliha 50% sea- ja 50% veiseliha · 70% veise- ja 30% seahakkliha · 50% veise- ja 40% sealiha · 70% sea- ja 30% veiseliha · Peremehe hakklihasegu 37% veise- ja 27% sealiha Hakkrulaad lihthakkmassist täidiseta või täidisega suur päts läbimõõduga 10 cm Hakkbiifsteek naturaalsest veise-hakkmassist seapekikuubikutega. Ümmarguse kujuga, 1,5-2 cm paksune toode massiga 140g
Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.-90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k Kama pole ainult suvesöök Kama sööjal peab olema kannatust hea kama tahab kümmekond minutit seista.
annaabi.ee 
