1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000-presidendiks Tarja Halonen
1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soomest saab OECD liige ( majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon) 1982 Presidendiks saab Euroopa Liidu liige 1991 Soome tunnustab Eesti taasiseseisvumist 1994 Presidendiks saab Martti Ahtisaari 1995 Liitub Soome Euroopa liiduga 1999 1. jaanuar võeti kasutusele Euro 2000 presidendiks saab Tarja Halonen 2012 Presidendiks saab Sauli Niinistö FAKTID : · Presidendi ametiaeg kestab 6a · Edukunnas on 200 liiget
Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940. aastad metsavendlus (st. relvaga võitlus) 1950. aastad põrandaalused noorterühmad 1970. aastad avalikud vastupanuavaldused Infot läänemaailmast saadi 1. välisraadiojaamade kaudu 2. 1950 aastatel tihenesid Eesti NSV teadlaste sidemed väliskolleegidega 3. Eestis levisid välismaa muusika, stiilid, liikumised, teadusharud, kunst 4. oluliseks aknaks oli Soome, kellega 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti muutus nö. ,,nõukogude lääneks", kuna Eesti oli geograafiliselt kõige läänepoolsem. Siinne elanikkond eristus venelastest oma kommete, tavade ja keele poolest. Mingil määral oli ka võimalik muu maailmaga suhelda ja sealt infot saada. Nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale Talumajanduse likvideerimine, üleminek kolhooside loomisele. Erasektori likvideerimine. Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine. Võõrtööjõu sissetoomine.
vastu 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti eestist Siberisse 20 700 inimest. Eestist küüditati 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. Lisaks füüsilisele vägivallale tuli veel vaimne vägivald. Peamisteks infoallikateks osutusid raadiod .. Ameerika Hääl, mis tuli New Yorgist ning euroopas Vabaeuroopa ja vabadusraadio. Hakkasid tihienema Eesti NSV teadlaste ja välismaa kolleegide sidemed. Eesti hakkas saama Soome televisiooni saateid. 1965 avati eesti-soome laevaliin, mis tõi eestisse hulgaliselt välisturiste. Eestis Vabariiigi alguseks oli majanduses talupidamisele tuginev põllumajandus . See hakkas muutuma .. hakkas majanduspoliitikat iseloomustama industrialiseerimine.
Leebem olukord, immigratsioon. 3) Karl Vaino umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused. Laulev revolutsioon. 5. Vastupanuvormid Nõukogude võimule. V: Metsavennad relvastatud võitlus. Põrandaalused noorteorganisatsioonid nt Rakvere Gümnaasium, kes Nõukogude võimu kukutamiseks ette valmistusid. Avalikud kirjad, pöördumised, kontakti otsimine läänega. 40 kiri. 6. Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast? V: Raadiojaamad, Soome TV Põhja-Eestis. Laevaliin Helsingi- Tallinn (1965). 7. Kultuuri iseloomulikud jooned. V: 1) Hävitati eesti meelsed raamatud. 2) Ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhustused/vallandamised kultuuri ja teadusasutustes. 3) Meedia hakkas laienema: Soome TV, raadio, ajakirjad. 4) Kohustuslik keskharidus. 5) Ateistlik mõttelaad levis. 8. Gulag vangilaagrid. Kolhoos enamjaolt põllumajanduse ja kalandusega tegelev töölaager.
Jätkati repressioone vabadusliikumiste vastu. Vabadusvõitlejaid saadeti vangilaagritesse. Side välismaailmaga Nõukogude Liit eraldatud nn raudse eesriidega. Peamisteks infoallikateks välisraadiojaamad. 1950 aastal taastusid otsekontaktid muu maailmaga. 1960 aastal noorsooliikumine, rock-muusika, hipide liikumine, moodsad teadusharud ja kunstivoolud. Oluliseks sidemeks Soome. 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Eesti NSV muutus omamoodi "Nõukogude Lääneks". Käsumajanduse juurutamine Majanduse aluseks põllumajandus ning kohalikud maavarad ja tööjõudu arvestav tööstus, mis purustati sõjajärgsetel aastatel. Tööstuse jõuline eelisarendamine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik plaanimajanduse juurutamine. Kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus käsumajandus, millega kaasnes massiline väärtööliste sisevool. Soodutus linnastumine.
raske. Peamiseks infokanaliks olid siis välisraadiojaamad, millest osa hakkas saateid edastama ka eesti keeles ning nende eesmärgiks oli anda informatsiooni ilma tsensuurita maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Kuuekümnendate oluliseks jooneks oligi see,et tekkis taas side muu maailmaga. Oluliseks muutus eestlaste naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja- Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinna-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste ning nende vahenudsel jõudis Eesti NSV-sse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 4 Kuuekümnendatel kasvas ka noorte aktiivsus ning tänu nende organiseerimisele hakkasid tegutsema Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. ,,Kuldsete kuuekümnendate" ideaalide ja püüdluste lõpu alguseks oli tsehhide-slovakkide reformitaotluste mahasurumine 1968.aastal, mis tekitas Eestis sügavat pettumust.
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Pea...
N. Hurstsovi sulaajal hakkas tasapidi taastuma otsekontakt muu maailmaga. ENSV-s hakati tegelema moodsate teadusharudega( psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika jne) ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, dzäss-ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läänede oli Soome TV. Somme Tv saated olid nähtavad Põhja Eestis ja 1965 aastal avatud laevaliin (Helsingi Tallinn) tõi kaasa turiste kelle vahendusel jõusid Eestisse Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Suurenes ühiskonna avatus ning inimeste senisest hoopis aktiivsem eneseteostus kõigis valdkondades, kaasa arvatud poliitilises elus. Sellel ajal kujunes välja nn rahuvskommunistide põlvkond- nad olid veendunud ,et olemasolevat poliitilist reziimi on võimlaik inimlikustada,demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. 1960
reisiaurikut Clermont, mille kahte kaheksalabalist sõuratast ajas ringi Inglismaalt toodud Boulton ja Watt 15 kW-ne aurumasin. 1807.aastal tegi see aurulaev esimese reisi New Yorgist mööda Hudsoni jõge Albanyni (New Yorki osariigis), läbides 241 km 32 tunniga, seega kiirusega 7,5 km/h. Tagasiteel julges aurikule tulla ka üks reisija sellega oli tehtud algus reisiliiklusele aurikuga ja 1808. a avati esmakordselt laevaliikluse ajaloos kindla sõiduplaani järgi töötav laevaliin Hudsoni jõel New Yorgi ja Albany linnade vahel. Laevaliin sai lühikese aja jooksul väga populaarseks ja peagi telliti liinile juurde uusi laevu. Aurulaevad olid laeva meeskonnale rohkem meelejärele, sest auruga köeti kajuteid ning meestel oli hea soe olla. Edasine areng toimus kiiresti. Juba 1819. aastal sooritas aurupurjekas Savannah reisi Ameerikast Euroopasse (tõsi küll, aurumasinat kasutati vaid mõne tunni jooksul). Aurulaevade areng 19
Sotsialistlikud riigid: Euroopas: NSVL, Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Albaania, Ungari, Ida-Saksamaa Aasias: Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerikas: Kuuba Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Majanduses Sõjalise valdkonnas Organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Varssavi pakt (VLO) Nõukogu (VMN) Organisatsiooni loomise 1949. aasta jaanuaris 1955. aasta aasta Eesmärk Pidi aitama Moskva- Allutada nende riikide meelsetel riikidel poliitiline ja sõjaline tegevus. majandusraskustest välja Seadustati NSVL-i vägede s...
J. Käbini ajastu (elatustaseme tõus, näidisliiduvabariik, nõukogude lääs) · Laveerimispoliitika · Head suhted Hrustsoviga · Rehabiliteerimine Majandus arenes, põllumajandus arenes · Palk rahas · Tõsteti riiklikke varumishindu · Tööstus, suurettevõtted · Keskkonna saastatus Nõukogude lääs Eestis oli hea olukord ja seda peeti nõukogude lääneks. · Elatustaseme kasv, palgatõus · 1966 5-päevane töönädal · 1965 Tallinn-Helsinki laevaliin · Soome TV · Välisraadiojaamad K. Vaino ajastu (venestamine, 40 kiri, migratsioon, elatustaseme langus) · Venestusaeg · Kakskeelne propaganda · Vene keel juba lasteaias 40 kiri avalik kiri ajalehtedele ja Eesti ja Moskva keskkomiteele. Juhiti tähelepanu probleemdele. Hiljem kiusati taga. Majandus · Üks arenenumaid NSVLs · Toiduainetekriis · Varimajandus Tagajärjed loomakasvatus, rahvuse vähenemine Proletaarne kultuur
5. Anna hinnang välismeedia rollile Nõukogude Eestis. Oli raske saada tõepärast informatsiooni muust maailmast oluline roll oli välisraadiojaamadel. Nad edastasid tõepärast infi maailmas toimuva kohta. Need saated aitasid säilitada vaimset operatsiooni valitseva reziimi vastu. 6. Miks hakati Eestit nimetama "nõukogude lääneks"? Kuna Eestile oli oluliseks aknaks lane Soome, siis oli võimalik vaadata Põhja-Eestis Soome televisiooni. 1965 aastal avati ka Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemeid. 7. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale? *Tööstust arendati jõuliselt eelisjärjekorras. *Põllumajandust hakati sundluslikult kollektiviseeruma. *Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. *Sisse ränne kahandas aja jooksul oluliselt Eestlaste osatähtsust elanikkonnas
Side läänemaailmaga Peamiseks infoallikaks olid sõjajärgsetel a. välisraadiojaamad:Ameerika Hääl keskusega NEW Yorgis ning Euroopas tegutsevad Vaba Euroopa ja Vbadusraadio. Edastasid ilma tsentsuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, komm,analüüse sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSVs. 1960 a, noorsooliikumine, rockmuusika,hipide liikumine ja moodsad teadusharud, kunstivoolud.Soome televisioon. 1965 a. avati TallinnHelsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Sellega jõudsid eestisse lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemes. Nõukogude Lääneks, muutus. Käsumajandus Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor. Tööstuses muuusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandiskolhoosid ja sovhoosid. Eesti juurutatud käsumajandusega kaasnes sundkollektiviseerimine ja industrialiseerimine. Viimane põhjustas massilise
a muutus loomingus- tundis, et on kõik ära öelnud * näitetrupp koosnes äsja teatrikooli lõpetanud noortert 1972 ,,Saatja aadress ja teised luuletused 1968-72" jäi avaldamata * pikka aega polnud oma teatrimaja tsensuur nõudis tekstide ümbertöötlemist, millest R keeldus. * esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena Vaikis 1985.a, mis ilmus ,,Oo et sädemeid kiljuks mu hing" 1965 laevaliin Tallinn-Helsingi 1989 ilmus ,,Saatja aadress" 1967 Eesti Õpilaste Töömalev (Eesti Õpilasmalev) 2001 ,,Kohvikumuusikat" läbivad 2 suuremat tsüklit 1969 esilinastuvad ,,Tallinnfilmis" Kruusemendi ,,Kevade" ja Kromanovi ,,Viimne reliikvia" Alustas tipphelilooja Pärt Estraadilauljad- Sallo, Loop, Tennosaar, Lääts. Hipiliikumise kümnend. Hipi- lillelaps- lihtsuse ja armastuse poolt ning vägivalla vastu.
Hiiumaa Ametikool Kalandus Väikesadamas Koostaja: 2015 Sissejuhatus Kalandusega seotud tegevused Kõrgessaare sadamas. Tõõ sisuks on sadama puudused ja plussid. Sadama territooriumi suuruseks on 2,54 ha, akvatooriumi suuruseks 3,76 hektarit. 17. sajandil käis sadamast Eesti esimene korrapärane laevaliin, sihtkohaks Stockholm. Sadamat kasutab püsivalt ca 15 kohalikele paadiomanikele kuulvat kalalaeva/paati. Teadaolevalt ei ole viimastel aastatel harrastusmeresõitjaid külalisalustel Kõrgessaare sadamas käinud. Sadamamakse ei ole kehtestatud. Kõrgessaare sadam on väga madala veega. Maksimaalne sügavus ei ületa 2m Kõrgessaarest on mugav käia näiteks Näki madalal. Sadamas puuduvad teenindusasutused nagu pood ja söögikoht.
Euroopa ning Vabadusraadio . Välisraadiojaamad edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning ning vahendasid uudiseid , komment. sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s . 1950. aastatel alanud sulaajal hakkasid taastuma kontaktid muu maailmaga . Oluliseks aknaks läände oli eestlastel Soome . Põhja -eestis oli võimalik vaadata Soome telekanaleid . 1965. aastal avati Tallin- Helsingi laevaliin, mis võimaldas turismi arengut . Turistide kaudu jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskaubad ja tarbeesemed . KÄSUMAJANDUSE JUURUTAMINE Lõplikult purustati talumajandusele tuginev põllumajandus sõjajärgsetel aastatel .Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustab tööstuse jõuline eelisarendamine , põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikel elualadel . Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor
Kaide arv 4. Suurim kai sügavus 6,5m. Paldiski põhjasadam Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS) on Balti mere ääres asuv, 100% eraomanduses olev merekaubasadam. Ro-ro kaupade veoga tegelev laevandusettevõte, mis opereerib regulaarlaevaliini Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel. BSLi ro-pax-laev Via Mare väljub kord päevas kummastki sadamast ja on valmis pardale võtma kuni 47 autorongi ja 60 reisijat. Varem Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel kurseerinud laevaliin lähtub nüüd Paldiski Põhjasadamast. Sadamas on 5 kaid üldpikkusega 385 m. Suurim sügavus kai ääres on 5,5 m. Andriina Veetõusme LK 21
tohtinud korjama minna) Kolhoosis palga maksmine Normide ja maksude alandamine rohkem oli aega ka oma majapidamisega tegeleda, varem oli nii olnud, et enne kui kolhoosi kartul oli koristatud, ei tohtinud enda kartulit üles korjata. · Sidemed Läänega Välis-raadiojaamad ,,Vaba Euroopa", ,,Ameerika hääl" eesmärk oli anda tsenseerimata informatsiooni inimestele, mis maailmas ja ka NSVLis toimub. 1965 Tallinna-Helsingi laevaliin kes ja kui kauaks Soome saab, oli rangelt reglementeeritud, enne pidi taotlema välisviisat, minimaalne ooteaeg oli 2 aastat, üksi ei saanud keegi, loodi turismigrupid. Soome televisioon Välisviisade andmine · Passiivne vastupanu kujunes 60ndatel. Varem oli aktiivne vastupanu metsavennad Inimestel tekkis põhimõte, et elatakse oma elu, poliitikasse ja parteidesse ei kuulunud ning üritati lihtsalt oma eluga hakkama saada.
Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku Luulekümnend, optimism Lühenesid keelatud autorite nimekirjad Ajakirja ,,Noorus" tähtsus Kassetipõlvkonna tulek luulesse- Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel jt. 1960 valmib uuslaululava Tallinnas 1961 lõpetab esimene lend lavakunsti kateedri 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin 1967 alustas Eesti õpilaste Töömaleva 1969 esilinastus Tallinnfilmis ,,Kevade" 1960 alustas tipphelilooja Arvo Pärt 60ndate estraadilauljad: Sallo, Loop, Tennossaar, Lääts suletakse väiksemaid maakoole ja lapsed koondatakse koolkombinaatidesse 60ndate luule märksõnad optimistlik eluvaade kassetipõlvkond kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri ,,Tähetund" Võrdlus 50ndatega suunamuutus, luule elutunde teisenemine luuleuuendus
2. alusetult süüdimõistetud rehabiliteeriti 3. võimult tõrjuti üliagarad Moskva käskude täitjad, oma kohale jäänud võimumehed püüdsid arendada eesti kultuuri ja majandust lähtudes Eesti huvidest 4. olukord kolhoosides muutus talutavaks ning maaelanike elu paranes tunduvalt 5. paranes varustatus toiduainete ja tarbekaupadega, sealhulgas levivad Eestisse välismaa kaubad 6. Eesti muutus avatumaks - 1965 avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse välisturiste 7. hakati tegelema moodsate teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia) ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. 8. Pehmenes tsensuur ja pehmenes loomevabadus 9. Eestisse levis läänekultuur: muusikas dzäss ja rock, kunstis abstraktsionism, Soome TV kaudu mood, soengud, eluaseme sisustamise stiil, läänelik käitumismaneer
Eminre Jaanuaris 1994 asutasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal reisilaeva Vana Tallinn, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 19901992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil TallinnStockholm. Uus kaubamärk Hansatee[muuda | muuda lähteteksti] 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin TallinnTravemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti TallinkHansaway, et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. 1. mail 1996 muutis laevafirma oma
Metsavendlus oli peamiseks vastupanuvormiks 1944-1953. Tegutseti üle kogu Eesti. Nende vastupanu nõrgendas suurküüditamine (20700 inimest, 1949 26.märts). 1950datel asendus metsavendlus põrandaaluste noorteorganisatsioonidega. Eestlased said infot läänemaailmast: 1) Ameerika Hääl raadiojaam NYs 2) Euroopa raadiost Vaba Euroopa 3) Vabadusraadiost Oluliseks aknaks läände oli Soome, sest P-Es oli võimalik vaadata Soome televisiooni saatseid, avati Tallinn-Helsinki laevaliin, mis tõi meile turiste, kes tõid kaasa tarbeesemeid ja tarbimiskultuuri läänest. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest. Samuti ka vene keele levik. Näiteks Ida-Virumaa muutus venekeelseks ja tühjenes pea täielikult eestlastest. Ideoloogiline surutis ühiskonnas oli eriti tugev Stalini ja Brezneri võimuloleku ajal. Poliitiliste olude liberaalsusest või rangusest hoolimata ei kadunud ühiskonnast kunagi vaba mõtte levikut takistav tsensuur.
5 miljonit ja pindala on üle 320,000 km2 , see on võrreldav Saudi-Araabia ja Venezuelaga . Malaisial on jagatud kahele eraldi osale mida eraldab Lõuna-Hiina meri. Kahe eri osa maastik on peamiselt sama . Lääne-ja Ida Malaisia rannikualalon peamiselt tihe metsaga mäed ja künkad ,millest kõrgeim on Mount Kinabalu mis asub Borneo saarel (4095,2m). Kohalik kliima on ekvatoriaalne ja seda iseloomustab edela ja kirde monsoon. Sumatra ja Malaisia ps-i. Vahel asub kõige oluliseim laevaliin mida mööda kaupa trantsporditakse. Ametlik pealinn on Kulala Lumpur, mis on ka suurim linn Malaisias. Osariikide haldusjaotuste pealinn on Putrajaya. Teiste suuremate linnade hulka kuuluvad :George Town, Ipoh, Johor Bahru, Miri, Alor Star, Malaka Linn, Kuantan jne. Loodusvarad Malaisi on hästi varutatud loodusvaraddega selliste valdkondades nagu põllumajandus, metsandus, mineraalained. Seoses põllumjandusega on Malaisia üks peamisi loodusliku kummi-ja palmiõli eksportijaid maailmas
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli...
määratud seisuaeg sadamates, kuid siiski võib konossemendis olla üleseisuraha (ingl demurrage) suurust ja maksetingimusi sisaldav lahter; sealjuures võib kohustus üleseisuraha teisele poolele maksta olla nii vedajal kui ka kaubasaatjal olenevalt sellest, kes on süüdi planeeritud seisuaja ületamises. · liinikonossemendil on reeglina liiniagendi, mitte laeva kapteni (või laevaagendi) allkiri, sest liinilaevanduses on vedajaks laevaliin, mitte üksik liinil töötav laev. Stividorifirma?? Sürveiorfirma?? Laadimisleht on detailsem broneerimislehest. Laadimiskorralduste eksemplar = mõõdukviitung?
lugeda 20. kongressi, sulaaeg kestis kuni Hrustsovi tagandamiseni 1964. Sulaaeg tähendab, et vägivallapoliitika vähenes, pehmenes; ühiskonnaelu ja ka kultuurielu liberaliseerus (=muutus vabamaks, vabameelsemaks) mõnevõrra. NSV Liitu hakkas jõudma veidi infot ka läänemaailmast erialaajakirjad, said võimalikuks valitud kultuuriinimeste ekskursioonid lääneriikidesse, Eestis näiteks taastusid sidemed sõja lõpul põgenenud väliseestlastega, Tallinna-Helsingi laevaliin seati sisse jne. Kuna 1950. aastate teine pool oli ka NSV Liidu majandusele edukas, tugevnes kommunismi saabumise illusioon. 1961 võeti vastu NLKP uus programm, kus kinnitati sõnaselgelt: 1980. aastaks jõuab NSV Liit kommunismi! (tegelikult jõuti selleks ajaks peaaegu et nälja piirile) Hrustsovi sulaaeg oli suhteliselt hea aeg NSV Liidus! Hrustsov tagandati võimult veretu vandenõu tulemusel 1964.
märtsi saadeti Siberisse 20 700 inimest. 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, mille peamiseks võitlusvahendiks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. 1960. aastatel oli tähelepanu all noorsooliikumine, rock muusika, hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. 1965. aastal avati Tallinn – Helisngi – Tallinn laevaliin Käsumajanduse juurutamine Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Kultuurielu arengujooni: Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisuslt sotsialistliku ja vormilt rahvusliku'' kuktuuri juurutamise ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest, oli tekkinud infosulg muu maailmaga.
16. Millal ja miks toimus suurküüditamine? Keda küüditati? Toimus 1949 aastal. Taheti ühtlustada siinset rahvast. Eestlasi viidi venemaale ja venelased rändasid eestisse kuna siin oli elu parem. 17. Kuidas hoiti Eestis sidet läänemaailmaga? Mis olid kõige tähtsamad ühenduses olemise viisid? Miks hakati Eestit kutsuma ,,nõukogude lääneks"? Välisraadiojaamad, Hakkasid hiljem taastuma otsekontaktid välismaailmaga, teadlaste sidemed kolleegidega ,noorsoo, hipi - jne liikumised , laevaliin. Siin oli olukord kõige vabam ja eestis oli ühendus soomega. 18. Kuidas muutus Eesti majandus seoses nõukogude okupatsiooniga? Milline oli olukord enne ja milline pärast? Kuidas see mõjutas Eesti üldist arengut? Majandusmudeli lammutamine ja see purustati. Enne oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Pärast iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine),
Ilmus üha enam eesi kui ka maailmakirjanduse teoseid. Meelelahutus-Linnakultuuri osaks kujunesid teatrid,kontserdid ja kunstinäitused.Vaesemal rahval tsirkus ja kino.Inimesi huvitas filmikunst.1924a. Sündis Eesti mängufilm Mineviku varjud. 1930 arenes jõudsalt kohviku-ja restoranikultuur(kus mängisid tantsuorkestrid populaarset dzässmuusikat) Sport-1930 peeti lugu sportlikust eluviisist ja reisimisest.Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine. Välisreisid- regulars laevaliin viisi soovijad Soome,rootsi Lätti Saksam; rongiühendus oli Läti Saksam ja Venemaaga. Usk-Vähenes tasapisi religiooni tähtsus.Enamik inimesi kuulus küll mõnda kirikusse,kuid paljud sattusid sinna harva. Seltsiliikumine-Kultuurielu kiire areng ei tähendanud rahvakultuuri hääbumist.Vastupidi,see püsis,rikastus ja kaasajastus.Rahvahulgad ka ise osalesid kultuuriloomes.Linna ja maale rajati rahvamaju,kus tegutsesid ühingud ja seltsid
Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada informatsiooni muust maailmast ja anda omapoolseid reportaaze NSV Liidu kohta. Sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka kontaktid muu maailmaga. Hakati tegelema moodsate teadusharudega ja üksikud teadlased pääsesid ka rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Põhja- Eestis sai näha Soome telekanaleid ja 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti ja Soome vahel, mis tõi siia hulgaliselt välisturiste, kellega koos tuli Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Stalini aegse hirmuõhkkonna kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, mis omakorda suurendas inimeste optimismi tuleviku suhtes. Suurenes inimeste eneseteostus kõigis eluvaldkondades, ka poliitikas. Kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond, kes uskusid, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikumaks muuta
kunstivoolud 35. Kuidas sai Eesti NSV-st omamoodi Nõukogude Liidu näidisvabariik, nö Nõukogude Lääs? Iseloomusta Eesti NSV-d nii NL näidisvabariigi, kui nö Nõukogude Läänena. Milles seisnesid kontaktid läänega? Too erinevaid näiteid. 35. Kuna sula ajal hakkasid taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga, siis leidsid kõlapinda 60-date Lääne noorsooliikumine, dsäss- ja rokkmuusika, hipid. Oluliseks aknaks Läände oli Soome televisioon ning ka 56-dal avatud Tallinna- Helsingi laevaliin tõi Eesti NSVle välisturiste. Nende kaudu jõudsid Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 36. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Milliseid probleeme tõi kaasa tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivne arendamine? 36. Demograafilised: massiline võõrtööliste sissevool; ¼ rahvaarvust olid venelased Sotsiaalsed: keeleprobleem(eestlased ei saanud ainult eesti keelega hakkama).
Nendel kehtib kiirusepiirang 100 km/h ja teede peal paiknevad ka kontrollpunktid. Kahesuunalistel lõikudel kehtib kiirusepiirang 80 km/h ja linnades 50 km/h. Vaatamata sellele, et Küpros oli Briti koloonia, toimub liiklus seal ikka veel vasakpoolsena. 7.2. Praamid Mandrilt Küprosele sõitmiseks on kõige parem kasutada laeva. Kreekast pääseb saarele Ateenast ja Rhodoselt. Israeliga on laevaühendus Haifaga. Lõuna-Türgi Mersini ja Põhja- Küprose vahel tegutseb samuti laevaliin. Saare põhjasektorist lõunasektorisse pääsemine on tüütu, sest piir nende vahel on suletud. Ainus läbipääsupunkt on pealinnas Nikosias, kuid piiri ületamine saab toimuda teatavatel tingimustel ja teisel pool saab viibida ainult piiratud aeg. 7.3. Lennukid Küprosel on kaks lennukompaniid. Üks neist on Cyprus Airways. Põhja-Küprosel tegutseb oma kompanii, milleks on Cyprus-Turkish Airlines. Saarel on kolm rahvusvahelist lennujaama, mis asuvad Larnacas, Paphoses ja viimane
Nemad ei ole nõus Balti riikide kuulumisega NSVL koosseisu Iga aastase pidupäevana hakati seda kasutama 1983. Aastal. Kekkonen külastas Eestist 1964. Aasta märtsis kuidas ta küll siia maandus? Ta oli ametlikult visiidil Poolas, tagasi lennul lennuk juhuslikud maandus Tallinnas, aga juhsulikult oli tal vastas kogu NSVL juhtkond ja juhuslikult sõitis Tartu, kus teda juhuslikult oodati ! Kekkonen rikkus Lääne reeglit mitte minna Balti riikidesse. Tänu sellele läks käiku esimene laevaliin Soome Eesti, me ei saanud sinna sõita. 1981. Aastani sõitsime me Soome läbi Leningradi. Teine hea asi oli VIRU hotell (1972. Aastal, ta valmis kolme aastaga. Täpselt samasugused hotellid Vilniuses ja Riias valmisid 8 ja 12. Aastaga), siis juba tulid kohale Soome töölised, tekkisid sidemed ja suhted, tänu soomlaste kohalolekule toimus ka televisiooni algus. 1967. aastal NSVL peaminister Aleksei Kossõgin sõitis Inglismaale, tema delekatsioonis oli NSVL peaminister V. Klaousson
Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg ja vene keele propaganda. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks Nõukogude võimu vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus- metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949.a suurküüditamine. Peamiseks infoallikaks sõjajärgsetel aastatel olid välisraadiojaamad. Nende saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu. 1950.a hakkasid otsekontaktid muu maailmaga taastuma. 1965.a avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskultuut ja tarbeesemed. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati see mudel sõjajärgsetel aastatel. Nõukogulikku majanduspoliitika iseloomustas industrialiseerimine ehk tööstuse jõuline eelisarendamine ja kolhoseerimine ehk põllumajanduse sundkollektiviseerimine, lisaks plaanimajandusele tuginev käsumajadus
ja/või kuni sihtkohani. Mereveo täielik hinnapakkumine ei sisalda siiski ainult veotingimusi, vaid ka muid tasusid. Tihti tuuakse eraldi välja dokumentide vormistamise tasud (documentation fee) ja konossemendi väljastamise tasu juhul, kui mereveohind ei sisalda laadimisi. Omaette kategooria hinnapakkumises moodustavad lisatasud (surcharges), mida kehtestavad laevaliinid kaitsmaks end erinevate, vedude kulukust mõjutavate lühiajaliste mõjude eest. Kuigi laevaliin võib mitte muuta mereveo hinda pika perioodi jooksul, võib klientidelt küsitav veoraha muutuda (tavaliselt siiski mitte tihedamini kui kord kvartalis). Sellised lisatasud võivad olla fikseeritud summana konteineri kohta, summana TEU kohta või suhtarvuna mereveo hinnast. Vahendusteenuste pakkujad Laevaoperaator on isik või grupp töötajaid, kelle tööks on laeva ekspluatatsiooni korraldamine. Lähtuvalt prahilepingust korraldab laevaoperaator laevareisi ja laeva tööd.
Üliõpilaste poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsomoliliinis: nad püüdsid komsomoliorganisatsiooni demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Võimuküsimuste arutamisest hoiduti, tähelepanu osutati rahvuskultuurile. 1960.-ndatel tekkisid esimesed sidemed läänemaailmaga. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste. Ülejäänud NSVL-i jaoks muutus Eesti NSV omamood läänelikuks oaasiks. Eesti NSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu ,,hankimises", mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi. ENSV tarbimis- ja elatustase ületas tõepoolest märgatavalt NSVL-i keskmisi näitajaid. Paraku soodustas see asjaolu eelkõige noorema ja keskmise põlvkonna süvenevat mugandumist nõukoguliku süsteemiga. Haridus.
Esimene eesti keelne raadijaam oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951. aastal New Yorgis. Ameerika Hääl edastas Ameerika Ühendriikide ametlikku informatsiooni. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada informatsiooni, ilma tsensuurita. N. Hrustsovi ajal hakkasid vaikselt taastuma otsekontaktid muu maailmaga. Liikuma hakkasid moodsad kunstivoolud ja muusika. Oluliseks aknaks välismaailma sai Soome. Soome telesaated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1956. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Eesti NSV-sse jõudis Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Välissuhted maailmaga loodi materjali heaolu hankimiseks. Eesti NSV tarbimis-ja elatustase oli kõrgem kui NSV Liidu keskmine. Nii harjusid inimesed rohkem nõukoguliku süsteemiga. 1950. aastate teisel poolel elavnes kultuurielu ja kasvas peale uus haritlaspõlvkond. Samuti liberaliseerusid Eesti poliitilised olud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi endaga kaasa elementaarse
Kennedy surm -------------------------------------------------------------------------------- 1964 Vietnami sõja algus Hiina lõhkab tuumalaengu Hrustsovi mahavõtmine; Breznevi võimuaja algus - stagnatsioon -------------------------------------------------------------------------------- 1965 sõlmitakse EMÜ, ESTÜ ja Euratomo ühendamise leping ühise katusorganistasiooni Euroopa Ühenduse (EÜ) alla avatakse Tallinn-Helsinki laevaliin: esimene otseside välismaailmaga -------------------------------------------------------------------------------- 1966 Uue idapoliitika algus Saksamaal, Loobuti Hallsteini doktriinist, Suhete parandamine SDV-ga kultuurirevolutsiooni algus Hiina RV-is Eestis minnakse üle 5-päevalisele töönädalale -------------------------------------------------------------------------------- 1968 Praha kevade mahasurumine VLO vägede poolt tegevust alustab Euroopa Ühendus: luuakse tolliliit
OÜ MINIBOAT ÄRIPLAAN SUMMARY At present work headline LLC (Limited Liability Company) MINIBOAT activity plan contains 39 pages, 11 tables, a drawing and a appendage. The present works purpose is to compile activity plan LLC MINIBOAT foundation. The company mission is to offer consumer as possible quality and safety grafts and so all as possible advantageous price. LLC MINIBOAT scheme is build upon 2004 spring. Authors plan is to create a small enterprise, which produces small boats. The company uses salary workers, the amount will be 13. The office will be in a 3 room apartment, which will be orderly furnished. Author idea is to use the best computers and other equipment. Production building will be build individually, which will lain in Tartu county, Kärevere. The location is very important because over there the client can test the boat on the spot. In manufacturing will be used high technology, the best machines and the be...
o Hrustsovi kampaaniad külviseemne jaroviseerimine, maisikasvatamine, kartuli panek ruutpesitsi - Elukvaliteedi paranemine o Massiline elamuehitus o 5-päevane töönädal o teedeehitus ja paranesid transpordiolud o palkade tõus ja hoiuste kasv o individuaalehitus, läänelik elulaad ja tarbimiskultuur o võimaldati kontaktid välismaaga 1965 Helsinki-Tallinn laevaliin, Soome TV, välisturistid, Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl Vastupanu reziimile - 50. aastate alguse iseloomulikud range korraga koolipoiste salaorganisatsioonid eesmärk EV taastamine. Näit. Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto - 60. aastatel komsomoliopositsioon mõjustatud noorsoorahutuste lainest maailmas 1968-1969. EÜE ja EÕM kuldsed kuuekümnendad - dissidentluse teke - ülddemokraatlik liikumine, kontaktid teiste NSVL
opositsiooni valitseva reziimi vastu. Hrustsovi ajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. Hakati tegelema moodsate teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Oluliseks aknaks läände oli ka Soome. Soome kanaleid oli näha Põhja-Eestis ning 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi suuresti turiste. Eelkõige nende vahendusel jõudis Eestisse Lääne tarbeesemed ja tarbimiskultuur. Eesti NSV oli NSV Liidu läänelikuks oaasiks. Siin olid esemed kättesaadamavad. Siinne elatustase oli ka NSV Liidu keskmisest oluliselt kõrgem, mis äratas muulaste tähelepanu. xiii. Noorte aktiivsus 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide esiletulek: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev
Industrialiseerimine laienes. Põlevkivitööstusele anti täielik kütte-energeetiline suund. Käiku lasti EestiSJ ja BaltiSJ. Alatuslikumalt hakati arendama aparaaditööstust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki, ENSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku. Informatsiooni saamise üheks peamiseks kanaliks olid välisraadiojaamad: ,,Ameerika Hääl", ,,Vaba Euroopa" ja ,,Vabadusraadio". Soome TV Põhja-Eestis. 1965 avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Algas noorema põlvkonna mugandumine nõukoguliku süsteemiga 1960ndate teisel poolel tekkisid demokraatlikud liikumised, mis ei olnud enam rahvuslikud, vaid taotlesid just pigem demokraatiat. Tekkis dissidentide liikumine. 1972 koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandumi ÜRO Peaassambleele, milles nõuti iseseisvuse taastamist. Laialdast vastukaja see ei leidnud. Stagnatsioon (1968-1987) 1970 võeti tee ühtse nõukogude rahva väljakujundamiseks
keeles. Esimene eesti keelne raadijaam oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951. aastal New Yorgis. Ameerika Hääl edastas Ameerika Ühendriikide ametlikku informatsiooni. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada informatsiooni, ilma tsensuurita. N. Hrustsovi ajal hakkasid vaikselt taastuma otsekontaktid muu maailmaga. Liikuma hakkasid moodsad kunstivoolud ja muusika. Oluliseks aknaks välismaailma sai Soome. Soome telesaated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1956. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Haldusjaotus Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks. 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille
Igas töökohas oli oma ametiühing, kes pidas seda järjekorda. Sellest järjekorras võis olla lausa aastaid. Kõige kergem oli saada ehitusalasel ametis. 1953 Stalin suured repressioonid 195364 Hrustsov sula (need, kes olid küüditatud said tagasi tulla) Sula ulatus kuni 1968. aastani. Kuldsed kuuekümnendad. Aga seoses sellega, et Prahas suruti mäss maha, ilusad ajad lõppesid. Avati HelsingiTallinna laevaliin. Turiste hakkas ka mujalt kui NSVL seotud paikadest tulema. Nt soomlasi tuli palju. Eestisse ilmusid läänelikud asjad: näts, teksad, kilekotid ja sukapüksid. Viru ärikad. 28.05. 09 ENSV kultuur Ideoloogiline surve suruti NSVL ideoloogiat peale. Surve tugevus erines olenevalt ajastust. Eriti tugev oli 1940. II poolel ja 1950. I poolel. EKP 8. pleenum 1950 ei kõrvaldatud
vahendada uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest NSVLs ja ENSVs. Välisraadiojaamade kuulamine oli oluliseks infoallikaks ENSVs. *Hrustsovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. ENSVs hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega, 60ndatel leidis kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäzz- ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. *Tähis oli Soome, Põhja-Eestis nähti Soome TV saateid. *1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin, mis tõi ENSVsse palju turiste, kelle vahendusel jõudis ENSVsse ka lääne tarbimiskultuur ja esemed. *NSVLle tundus ENSV muutuvat ,,läänelikuks oaasiks". ENSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis meelitas siia hulgaliselt muulasi. *60ndate alguses algas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine ENSVs. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse.
keskused). Otsekontaktid Läänemaailmaga- Tagasihoidlikud suhted läänemaailmaga. Kõiki teadlasi, sportlasi kultuuritegelasi, kes sõitsid liidust välja, neid menetleti valitsuse poolt, et mida võib teha ja mida ei tohi. Soome faktor- Alates 1950ndate II poolest (1957) hakavad Soomega otsekontaktid spordis. Tartusse jõuavad esimesed soomlased 1950ndate II poolel. Alates 1960ndate keskpaigas on väga oluliseks teguriks Eesti NSV ja Soome vahel laevaliin. Soome televisioon (Põhja-Eestis ainult). Eesti NSV kui "läänelik oaas"- Kõige läänelikum piirkond. Kui Moskvast tuldi Eestisse siis tuldigi kui Nõukogude liidu läände. Piirireziim: Suur põgenemine: "Suur rahvasterändamine" sõjajärgsel ajal- 70 000 Arreteeritud ja küüditatud- 66 000 Sisemiste ümberasunud- 31 000- Need inimesed, kes sõja ajal olid sakslaste poolt Eestisse toodud, saadeti oma kodukohtadesse tagasi üle terve Nõukogude Liidu.
* () ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. * Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus * Eestisse levis läänekultuur: näiteks muusikas jazz ja rock, kunstis abstraktsionism, soome televisiooni kaudu mood jne Kuidas õnnestusid NSV liidu katsed takistada Eesti NSV läänestumist? Ei õnnestunud, sest põhjaeestlased said kuulata välisraadiokanaleid. Eestis hakkas rohkem levima lääne kultuur, lääne kaubad. Tallinn-Helsingi laevaliin Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus Väliskultuuride levik, eesti avanes välismaailmale Rehabiliteerimised Massiline vägivald ja repressioonid vähenesid Riigiaparaadist eemaldati usinad Moskva käskude täitjad Kuldsed kuuekümnendad Õ lk 107-109 Miks nimetatakse 1960. aastaid kuldseteks kuuekümnendateks? Põhjenda kahe teesiga.
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
¨Clermont¨, mille kahte kaheksalabalist sõuratast ajas ringi Inglismaalt toodud Boulton & Watt 15 kW-ne aurumasin. 1807.aastal tegi see aurulaev esimese reisi New Yorgist mööda Hudsoni jõge Albanyni (New Yorki osariigis), läbides 241 km 32 tunniga, seega kiirusega 7,5 km/h. Tagasiteel julges aurikule tulla ka üks reisija – sellega oli tehtud algus reisiliiklusele aurikuga ja 1808. a avati esmakordselt laevaliikluse ajaloos kindla sõiduplaani järgi töötav laevaliin Hudsoni jõel New Yorgi ja Albany linnade vahel. Laevaliin sai lühikese aja jooksul väga populaarseks ja peagi telliti liinile juurde uusi laevu. Umbes 45 m pikkune, 20-hj (15 kW) aurumasinaga ca 4-sõlmelist kiirust arendav ratas-aurik “Clermont” tõestas praktikas veenvalt aurulaevade paremust regulaarses laevaliikluses. -Tsaari –Venemaal ehitati esimene reisin aurik Peteburis K.Berdi teahases 1815 sõitis Peteburi-Kroonlinna vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
