Kiirekasvulised tapaküpsus saabub 45...55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200...260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega. Muskuspardid Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass 4,5...5 kg, 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30..
Mängud kõne arendamiseks Kodulinnud(3 aastased) Eesmärk. Tekitada huvi eakaaslastega suhtlemise vastu, harjutada õiget hääldamist. Vahendid. Esemed või pildid kodulindude kujutistega: pardid, haned, kanad, kukk. Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. Õpetaja paneb tahvlile järjest kodulindude pilte ja lapsed nimetavad neid. Täpsustatakse nende lindude häälitsusi. Seejärel selgitab õpetaja mängureegleid: „Mina nimetan linde, aga teie teete nende lindude häält. Olge tähelepanelikud!” Õpetaja Lapsed Meie pardid hommikul Prääks-prääks-prääks Meie haned tiigi ääres Ka-ka-ka
perekonda Heterochen. Teaduslikult kirjeldas hane esimest korda Mathurin Jacques Brisson 1760, kuid hallhane kirjeldas esimesena Linnaeus 1758. ParDID Söötmine Part kasvab kiiresti ja muneb intensiivselt üksnes siis, kui teda söödetakse korrapäraselt ja hästi. Partide söödad peavad sisaldama kõiki toitaineid, mida nad eluprotsesside normaalseks kulgemiseks vajavad: valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ning mineraalaineid. Pardid pole eriti nõudlikud sööda maitse suhtes ja paistavad teiste põllumajanduslindude seas silma hea isu poolest. Söötade valikul tuleks võimaluse piires vältida suure toorkiusisaldusega söötasid, kuid kui neis leidub küllaldaselt valku, vitamiine või teisi olulisi toitaineid, siis ei tarvitse neist loobuda. Pidamine Parte võib pidada mitmesugustes tingimustes: sügavallapanul, rest- või võrkpõrandatel, puurides või suvel ka väljas kergehitistes
png 3http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=108 4http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 5 www.vvvs.ee/failid2/Linnud-pikemjutt.doc Toitumine Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid. 6 Rändamine Lendavad nad ära Läänemere lõuna või Põhjamere lahtistesse osadesse kui veekogud hakkavad juba kinni kasvama samas saavad sinikael pardid jääda kodumaale tänu inimeste abistavate kätega. Ta on looduses väga arg ja ettevaatlik aga linnas sööb ta kasvõi inimeste kätelt. Pardipoegade elu on väga väga raske sest jahtijaid on kõikjal kas roo-lookakk olles puu otsas või kassid ja koerad kui väiksekesed on põõsa all. Neid on umbes 30000 kuni 50000 paari pesitsedes7 Mõni aeg tagasi olid sinikael-pardid meil peaaegu täielikult rändlinnud, kes lendasid Taani või Lääne-Euroopasse talvituma
nirgid, lumekakud. Ameerikas polaaröö. • Põhjapoolkera samblad ja rannikuäärsetel aladel • Suvi on lühike ja jahe, samblikud. nt keskm. temp. on ka jääkarud +10°C, sagedased • Suvel ka haned, pardid, öökülmad. luiged jne • Puhuvad tugevad • Suvel suur sääskede ja tuuled ja talvel kestab teiste putukate hulk tuisk mitu päeva. Muld Inimtegevus Majandus • Huumusevaesed ja happelised • Toimub gleistumine • Vähe toitaineid • Kalandus, jahindus, põhjapõdrakasvatus, maavarade
põllukultuurid 0,6% . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Taimekasvatus Saksamaal kasvatatakse erinevaid kultuurisisd:nisu,kartul, nisu, suhkrupeet, raps, viinamari, õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad. See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu järgi esikohal. Loomakasvatus Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: mesilased, pühvlid, veised, kanad, pardid, kitsed, hobused, sead(26758100), lambad, kalkunid. Vaatamis väärsused Neuschwansteini loss Kölni katedraal Heidelbergi loss ja vanalinn Brandenburgi väravad Rothenburg ob der Tauberi vanalinn Neuschwansteini loss Kölni katedraal Heidelbergi loss ja vanalinn Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa#Kultuur https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Anna _Sergejevna/Saksamaa_p%C3%B5llumajandus
võsa rusk-pruunmullad ja (väga viljakad). hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Taimekasvatus Oliiv, nisu, viinamari, Suhkruroog, kartul, riis, sibul, suhkrupeet, tomat, apelsin, mais, apelsin mandariin, virsik Loomakasvatus Sead, lambad, kanad, Kanad, närilised, lambad, kalkunid, pardid veised, sead, kitsed Import Mais, nisu Mais, nisu, riis, suhkur, oder Eksport Vein, oliiv, puuvill, puu-ja Roheline kohv, kuivatatud köögivili sibul, spargel, mango
Kiirekasvulised tapaküpsus saabub 45...55 päevaselt. 6 Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200...260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50...60. elupäevast juveniilsulgimisega (50...60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48...52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika.
Kirjeldus · Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja jääjärved mis tekkisid mandrijää taandumisel. · Lahemaal pesitsevad hõbekajakad, teder, hahk, luiged ja haned ning pardid. · Taimedest esineb siin mets-kuukress, kaunis- kuldking, Balti käpp, karulauk ja vesiroosid. · Üle saja liigi sablaid ja 250 liigi samblikke ning ligi 150 kübarseene liiki. · Loomadest elavad siin põhjapõder,ilves, karu ja lendorav. · Sood katavad ligi 5% pargi pindalast. · Laukasoo raba on loodusreservaat üks suurimaid. Tänan tähelepanu eest!
· P oja d:Nad sünnivad ilma karvateta,pimedate ja kurtidena. Eluviis · Harjumispärane eluviis: Elavad eraldi. · Toitumine:Hülged,loomakorjused,taimestik · Eluea pikkus:25 30aastat,vangistuses(loomaaias)kuni45 aastat. Toitumine · Jääkarud toituvad · Surnud vaalalisi ja morski põhiliselt hüljestest. · Pisinärilised, · Nad peavad jahti · polaarrebased, täiskasvanud pardid hahad jääaukude juures, kus ning nende munad marju, hülged käivad õhku · seeni, hingamas või hiilivad · samblikke, jääl lebavate isendite · rohtu, juurde. · oblikaid jms. · Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Tänan vaatamast !
raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, sademed, Kasvuperioodi pikkus. Reljeef :nõlvakalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilisedtegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 3)Pm maa liigitamine : HARITAV MAA
Liha on riknenud või riknemise äärel, kui ta pind: on kas hallikas, limane, kleepuv, vesine, värvus laiguline või liigile mitte omane, lõhn tugev ja ebameeldiv. Osta ei maksa, kui liha pind on kuivanud ja kõvaks muutunud (näiteks turult), kuna selle peab eemaldama (kahjum). Toiduks kasutatakse loomade ja lindude liha Koduloomad Veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Kodulinnud Kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Ulukid Põdrad, metskitsed, metssead, karud, jänesed Metslinnud Tedred, metsised, põldpüüd, pardid, nepid, faasanid LIHA EELTÖÖTLEMINE Liha eeltöötlemine sõltub: selle eelnevast säilitamisest tükeldamisest, loomaliigist soovitavast lõpptulemusest Lihade eeltöötlemine Külmutatud liha sulatamine Sulatada aeglaselt madalamatel t 4...6 *C Sulatada suuremate tükkidena (1...2 kg) Pärast sulatamist tuleks liha hoida veel 24 h 2*C
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane. Joonis 5: Ruska Joonis 6: Saamilipp Kasutatud kirjandus: http://4.bp.blogspot.com/-
kasemahla ja seekord tahan olla esimene, kes seda maitsta saab. Majade ääres on märgata esimesi kevadlilli, kes oma nina lume alt välja pistavad ja päikest otsivad. Kindlasti ei lähe enam kaua, kui ka esimesed rohelised rohulibled juba paistma hakkavad ja kased hiirekõrvus on. Pühapäeval nägin üksikut toonekurge, kes jalutas teeääres, et jalgu soojendada soojal asfaldil. Ka kuldnokad ja teised linnud on juba kohal, aga neid laulmas pole veel kahjuks kuulnud. Isegi pardid Koreli ojal on lõbusamad ja hakkavad varsti pesa ehitama.On ju linnud ikka meile kõige peamised esimesed kevadekuulutajad. Nüüd lõpuks on kevad käes ja kaugel ei ole ka enam suvi.
Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad nage ka nende sugulased taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Minu esimene kokku puude jääkaruga Kunagi ammu kui ma väikene umbes viie aastane olin käisime vennal Tallinnas sõjaväes külas, me läksime, siis ka loomaaeda. Ma olin seal, siis esimest korda. Kui ma jääkaru nägin oli ta ta kohe mu lemmik loom
Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää
• Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandustoodang kasvab, sest maakeral on inimeste arv suurenenud 2) Põllumajanduse osatähtsus maailmamajanduses on vähenenud, sest tehnoloogia on arenenud 3. Kuidas jaotatakse põllumajanduslikku maad
..16 päeva. Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80... 90 päeva. Kui vee temperatuur langeb 5...6 °C-ni, siis kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5...2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2...3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8...9, emastel 9...10 cm. Looduses elab 6...7 aastat vanaks. Koht ökosüsteemis Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. Ohustatus ja kaitse Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Pildid
Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. Populatsioonid: karpkalad Võhandu jões, pardid Emajõel; ökosüsteem: jõgi, järv, tiik, oja. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Sest see hõlmab kogu planeet Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Kokkuvõte Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks.
Ka tigudele ebasobivat ilmastikku ei saa me vajadusel kohale tellida. Kuid me saame hoolitseda, et tigude ja nälkjate lihast toituvad elusolendid end meie aias hästi tunneksid. Peamiselt surevad ilmastikutingimustesse. Piisava arvukuse korral moodustavad nälkjad kuni ¼ konna päevasest toidust. Hoopis põhjalikumat laastamist tigudenälkjate hulgas teevad linnud rästad, kuldnokad, punarinnad, künnivaresed, varesed, pasknäärid, pardid, haned ja isegi öökullid. Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sügis ja kevadkünd. Aias asendab nüüdisajal kündi mootorkultivaatoriga mulla kobestamine. Kui ühe "künni" käigus mulla pind kolm korda mootorkultivaatoriga läbi sobrada, siis väheneb tigudenälkjate arvukus kuni ¼ võrra. Kahjurid armastavad muneda niiskesse, nätskesse, silumata pinnaga mulda
Kiirekasvulised – tapaküpsus saabub 45…55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6…7 kuud) 145…150, munatõugu partidelt 200…260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. 9 Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika.
LINNUGRIPP Lindude gripp ehk linnugripp on eriti ohtlik taud, millega kaasneb massiline lindude (ka loomade) haigestumine, suur suremus ja suur majanduslik kahju. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viirus levib ka metslindude seas. Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud, kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe. Eestis ei ole Veterinaar ja Toiduameti andmetel linnugrippi esinenu. Kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi, siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali, mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus. Nakkus levib eelkõige haige linnu kaudu
sellepärast suhteliselt lage maa väheste taimedega. Taimestik • Taimestik ei ole väga liigirikas • Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik Loomastik • Tundrad on liigivaesed. • Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). • Loomadest elavad näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming, polaarrebane, valgejänes. Näiteks Põhjapõder Polaarrebane Inimtegevus • Põhja-Ameerika põhjaosas elavad inuitid. • Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime. • Inuit (mitmus sõnast inuk) tähendab grööni keeles 'inimesed‘. • Inuitid kõnelevad inuiti keeli. • Inuitid on elanud Põhja-Ameerika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tii...
Liftis lepiti kokku, et üks kord maksab $5, kuid prostituut küsis Holdenilt $10. Holden andis talle ainult $5 ning Maurice tuli ülejäänud viit dollarit sisse nõudma. 4. Mille põhjal saab väita, et Holden oli Jane Gallagheri armunud? Holden mõtles temast pidevalt ning oli selgelt väga armukade kui ta toakaaslane Stradlater Jane'iga kohtamisele läks. 5. Mida tahtis Holden teada partide kohta, kes Central Park'is pesitsesid? Ta küsis kahe taksojuhi käest kuhu pardid talvel lähevad: kas nad viiakse autokastis ära või lendavad nad lihtsalt mujale. 6. Iseloomusta Holdeni kõrvaltoa naabrit Ackley't. Ta nägu oli vinniline ning tal polnud palju sõpru. Nädalavahetused veetis oma toas, näiteks õhtu, kui Stradlater Jane'iga välja läks. Ta oli väga põikpäine ja rumal ning ta valetas oma puudulike seksuaalkogemuste kohta. 7. Mida tahtis autor selle raamatuga öelda/näidata? Sinu arvamus, põhjenda.
Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist
● Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel ● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased. ● Teejoomine on suur osa vene kultuurist. Teed tehakse ehtsast samovarist
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. Palm Avakaadopuu Hibiscus Haiti taimed On metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Kuivades piirkondades kasvavad kaktused ja astelpõõsad. Haiti loomad Haitil on palju putukaliike, kuid ei leidu mürkmadusid. Levinud linnud on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seas on üks ohustatumaid haiti pilukoonu. pilukoonu flamingod Haiti keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest puitu kasutatakse kütusena, ka tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Haiti loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad : - boksiit, - vask,
Taimekasvatus on palju arenenud ja toodetakse palju erinevaid saake, näiteks: maisi, kartuleid, suhkrupeeti, nisu, päevalille seemneid, soojaubasid, tomateid, kapsast, rapsi, sibulaid, õunu ja mune. Enamarenenud loomakasvatus harud on: sead – 7,4 miljonit, veised – 4,4 miljonit, lambad – 1,1 miljonit, kitsed – 646 tuhat, hobused– 395 tuhat, eeslid 12 tuhat ja kaamelid 800 tk. Kodulindude arv: kanad – 195 tuhat, pardid – 10,8 tuhat ja kalkuni – 2 tuhat. 4) Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Varustab ennast maisi, kartulite, suhkrupeedi, nisu, päevalille seemnetega, soojaubadega, tomatitega, kapsaga, rapsiga, sibulaga, õuntega ja munadega. Impordib: teed, banaane, palmi õli, veini, sealiha, mandariine, apelsine, päevalilleseemneid, maisi ja tubakat mis on töötlemata. Ekspordib: päevalille õli, rapsi seemneid, juustu ja lehma
2. Seega võtmeliigid on justkui piloodid. 3. Ning võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. 4. Oluline võtmeliik- Kobras Koprad on ühed huvitavad loomad väidetavasti üks kolmest imetajast, kes endale ise elupaiga kujundavad teised kaks on siis inimene ja elevant. Olgu sellega, kuidas on, aga võtmeliik on kobras kindlasti, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid, lepiskalade järel aga suuremad ja röövkalad, nagu ahven või haug. Kuivõrd seal on taimi ja kalu, siis muutub see koht atraktiivseks ka lindudele. Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmub sinna ka naarits 5. Oluline võtmeliik- Männiriisikas Männiriisikas moodustab Männiga Mükoriisa ehk seeneniidistiku ja juurekoe vahelise põimiku. Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid
Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud. Koššeri vastand on trefe, mis tähendab tõlkes rebitud või rebestatud. Loomad, kes on vigastatud, haiged või on surnud loomulikku surma on trefe, st toiduks kõlbmatu
Hautamisega munemiseni umbes 161-171 päeva. Vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpsed kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstliku hautamisega planeeritud karjasuurus, tootmismahud, broilerid. Kiire kasv- kanabroileritibu (sünnikaal 38g), suurendab 42-päeva jooksul oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 60x. VÄIKE SÖÖDAKULU Kanabroilerid kulutavad 1kg massi-iibele 1,6-1,8 kg segajõusööta. Pardid 2,3 kalkunid 2,4. 1 kg kanamunamassi tootmiseks 2,2 kg sööta. TAPASAAGIS Kanabroileritel tapasaagis 70%. (Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4- 1,5 kg). Rümpasaagis 65%. Nuumatud hanedel ja partidel võib ulatuda 85%-ni, kuna sisaldab palju rasva. VUTTIDE TOIDUAINETETOODANG/KEHAMASSI KOHTA Munavutt (240 g) muneb 300 muna aastas. Ühe muna mass 12-18 g. Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, sisaldab 530g valku ja 440g
Teine lahkumise põhjus on talve lühikesed päevad, mille jooksul linnud ei jõua isegi toidu leidumisel pika külma öö üleelamiseks piisavalt energiat koguda. 4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD? Enamik Eestis pesitsevaid ja siit läbi rändavaid linde lendab talveks mõnesaja kuni paari tuhande kilomeetri kaugusele Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Seega mitte lõunasse, vaid hoopis edelasse. Haned, luiged, pardid jpt vee- ja rannikulinnud koonduvad 2 peamiselt Saksamaa, Taani ja Hollandi põldudele ja rannikule. Üha rohkem veelinde jääb talveks ka Eestisse või lähikonda. Värvulised ja paljud teised liigid hajuvad aga Euroopasse laiali. Paljud lendavad ka Lõuna-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Seal talvitub näiteks meie sookurgi, röövlinde, tikutajaid, värvulisi jt. Mõned võivad lennata ka Musta mere poole. Kõiki neid linnuliike nimetatakse lähiränduriteks
Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). Too populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. Populatsioonid: karpkalad Võhandu jões, pardid Emajõel; ökosüsteem: jõgi, järv, tiik. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseeritusetasemeks? Sest see hõlmab kogu planeet Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Lk 20 Mis on bioloogia uurimisobjektid? Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Missugune fakt on teaduslik? Teaduslik faktid on sellised teadmised, mis on kinnitust leidnud korduvalt teadusliku uurimismeetodi abil.
1. täis ratsiooniline jõusööt. Kuiv sööda viisiline. Eelised, valmistavad jõusööda tehased söötmist on võimalik täielikult mehaniseerida, sööt ei rikne, võimalik saada kõrget tööviljakus. 2. Et sööta ei kulutatakse liigselt kasutatakse söötmist vanuse järkude järgi, seda nimetatakse ka baasiliseks söötmiseks. 3. Kombineeritud osa söötatisd võib ette anda toorsöötadena, hästi söövad pehmet sööta haned. Pardid, kalkunid ja kanad. Söötmisel antakse hommikul ette teread või kuiv jahu, teisel korral kasutatakse pehmet sööta ja kolmandal taas tera või kuiv jahu. Pidamis viisid. Eelistatakse kahte. 1. Puuri viisiline. 2. Sügav allapanu. Temperatuuri sobivuse määramiseks mõõdetakse seda kana kõrguselt ja 1,5m välis seinast. Norm 16-18kraadi. Õhu niiskus liiga kuiv õhk kuivatab nahka kutsub esile kiheluse võib olla nokimise põhjuseks liiga niiske õhk soodustab haigestumist.
organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. atlantiline - kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised
KOTKAD MERIKOTKAS Eesti suurim röövlind; tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, ...
Kordamine kontrolltööks põllumajandus, teenindus 1.Selgita mõisted: maakasutus, vegetatsiooniperiood, haritav maa, looduslik rohumaa,taimekasvatus, loomakasvatus. 2.Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud, majanduslikud? 3.Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? 4.Too näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimaluste kohta. 5.Mis taime ja loomakasvatusharud on Eestis hästi arenenud? 6.Iseloomusta põllumajanduse arengu eeldusi Eestis? 7.Põhjenda, miks on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, Vahemere maade põllumajandus aga puuviljade, tsitruseliste ja õlikultuuride kasvatamisele? 8.Iseloomusta mulda kui ressurssi. 9.Miks eelistada kodumaiseid toidukaupu? 10.Transport ja transpordiliikide eelised ja puudused. Transpordi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 11.Transiitvedu. 12.Turism ja selle liigid? Turismi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 1. Maakasutus-...
Ta tantsis ja vestles nendega. Daamid lahkusid, sest nad ei tahtnud järgmisel päeval Radio Citys etendust maha magada. Peagi peale daamide lahkumist läks ka Holden klubist ära. Üheteistkümnes peatükk Holden istus vestibüülis ja mõtles Janele. Vestibüülist lahkudes otsustas Holden Ernie juurde sõita. Kaheteistkümnes peatükk Takso, millega Holden sõitis oli lagunemise äärel ning haises. Taksojuuhilt uuris ta ega mees ei tea kuhu Tsentraalpargi pardid talveks kaovad. Taksojuht ärritus, kuid viis jutu peagi sama tiigi kaladele. Kui Holden kohale jõudis mängis Ernie klaverit. Holden istus lauda ja kuulas lähedal istuvate inimeste juttu. Peagi tulid tema juurde Holdeni vanema venna endine pruut Lillian Simmons koos kapten Blopiga. Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda. Kolmeteistkümnes peatükk Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala. Liftis pakkus üks mees talle prostituuti
Holden läks ööklubisse ,,Lavendlisaal" ning kohtas seal kolme rumalat daami. Ta tantsis ja vestles nendega. Daamid lahkusid, sest nad ei tahtnud järgmisel päeval Radio Citys etendust maha magada. Peagi peale daamide lahkumist läks ka Holden klubist ära. Holden istus vestibüülis ja mõtles Janele. Vestibüülist lahkudes otsustas Holden Ernie juurde sõita. Takso, millega Holden sõitis oli lagunemise äärel ning haises. Taksojuuhilt uuris ta ega mees ei tea kuhu Tsentraalpargi pardid talveks kaovad. Taksojuht ärritus, kuid viis jutu peagi sama tiigi kaladele. Kui Holden kohale jõudis mängis Ernie klaverit. Holden istus lauda ja kuulas lähedal istuvate inimeste juttu. Peagi tulid tema juurde Holdeni vanema venna endine pruut Lillian Simmons koos kapten Blopiga. Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda. Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala. Liftis pakkus üks mees talle prostituuti
Kiirekasvulised – tapaküpsus saabub 45…55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6…7 kuud) 145…150, munatõugu partidelt 200… 260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika.
eest osta? 30. Mis oli Urmase poolt Kadrile kingitud raamatumärkide peal? . Kadri vanaema nimi oli Kaie, Linda, Kadri, Leida 2. Kadri isa oli enne sõda töötanud ehitusel, merel, tehases, kolhoosis 3. Kadri tegi kaastööd ajalehele Säde, Pioneer, Meie Meel, Postimees 4. Kadri valmistas oma mööbli laudadest, kastidest, puust, papist 5. Anne õppis muusikakoolis viiulit, akordionit, kitarri, klaverit 6. Raamatumärkide peal olid tihased, haned, luiged, pardid 7. Isa õpetas Kadrile vene keelt, eesti keelt, geograafiat, algebrad 8. Kui Urmas Kadrile esimest korda külla tuli, Kadri koristas tuba, triikis, pesi pesu, küpsetas kooki 9. Kaldamäel juhtunud õnnetusest rääkis direktorile Kadri, Urmas, Anne, Entu 10.Vitja tõi kaltsudeks lõikamiseks ema seeliku, isa püksid, õe dressid, venna kampsuni 11.Tädi Elsa elas koos emaga, lapse ja mehega, ema ja isaga, üksi 12.Urmast kutsuti Papaks, sest tal oli palju
VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise ka...
maailma kõige enim lõikelilli eksportiv riik. Sellest tuleneb ka nimetus “Tulpidemaa”. Hollandis kasvatatakse ka aedvilju ning marju (peamiselt maasikad), millega varustatakse tervet Euroopat aastaringselt. Seal on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade atrv 2003 aasta seisuga: veised – 3885350 lambad – 1088490 kitsed – 380350 hobused – 136000 küülikud - 302000 sead – 12429100 pead. Kodulindude arv: kanad – 96919000 pardid – 1016000 Seal toodetakse: 2,459 mln t õlu kanamunad 10177 mln tk l ehmapiim 11,627 mln t sealiha - 2,9 mln t, või - 125,475 tuh t juust - 745,984 tuh t kuiv rasvata piim - 2,4 mln t rasv- 131 tuh t. Hollandist ekpordtakse: Kartul Õlu Sibulad Külmutatud kartulid Sojauba Palmõli Hollandisse imporditakse: Nisu Sojauba Mais Oder Palmõli
Siiski paneb paradigma vahetumine teadlasi nägema teisiti oma uurimustegevustega seotud maailma. Niivõrd kui nende ainus pöördumine tolle maailma poole toimub selle läbi, mida nad näevad ja teadav, võib tekkida tahtmine öelda, et pärast revolutsiooni reageerivad teadlased teistsugusele maailmale. Teadlase maailmas toimunud teisenemise algeliste mudelitena osutuvad üpris sugestiivseks visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed. Sellesarnased muundused, mis harilikult toimuvad küll järkjärgulisemalt ja on peaaegu alati pöördumatud, käivad tavaliselt kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega. Alles pärast mitmeid nägemispildi muundusi saab üliõpilasest teadusaailma asukas, kes näeb seda, midaa näeb teadlane, ja reageerib nagu teadlane. Kuna maailm, kuhu üliõpilane astub, ei ole lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja
kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka väävel, savi, paekivi, raua, vaski ja teisi maavarasid. • Iraak ekspordib süsivesiniku. • Kõige kõrgeim koht Iraagis on mägi Haji Ibrahim. (3.600 м) • Vesi Efradist kulutakse niisutamiseks. Iraagi pindalast on 2% metsa. • Suur osa Iraagist on kannatanud sõjast EAST MAJANDUS
Meie Sinimäed on lihtsad ja põlised väärtused, asjad millega ei naljatata: pere, maa ja rahvas. Me riik on olnud alles nii lühikest aega, et enamus rahvastki ei ole veel jõudnud demokraatia vilju maitsta, rääkimata vähemustest. Räägime esmalt ikka enamuse huvidest, siis vähemuse, loogiline. Ehk iseloomustab olukorda Jaan Tätte laulusalm luuletusest Närvid: Ei ma taha, aga aastas korra ikka lähen närvi kui ma metsatukas kaskesid näen vahetamas värvi oh pardid ärge trügige te parvedesse veel just jõudsid minna soojaks südamed ja mereveed Milliseid värve on lisanud Eesti liberaalse demokraatia ajalukku? Vaadates sündmusi suuremas pildis, võime öelda, et Eesti panus liberaalse demokraatia edenemisesse on samas koloriidis kogu Euroopa arengutega. Kõikidel meie saatusekaaslastel Ida- Euroopas on kogu rahva heaolu ja kindlustunde saavutamisel pikem tee käia, siis on mõistetav tähelepanu nappus vähemuste huvide osas. Mitmeid nn
Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9- 14% sidekudet), 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% Toiduks kasutatavad lihaliigid Koduloomad : veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Metsloomad e. ulukid : põdrad, metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha
Koloniaalsed linnud kombineerivad, pesitsevad tihedates kolooniates enam-vähem korraga Katteefekt Kiskjad ründavad esimest ettejuhtuvat, isendil on suures grupis end kergem varjata Mitme looma püüdmine on keerulisem, saakloomade sagimine hajutab kiskjate tähelepanu Aktiivne kaitse Ühiste jõupingutustega on väikesed ja nõrgad loomad grupis tugevamad Koos võivad pesitseda ka erinevate liikide isendid, et suurendada kaitsevõimet (näiteks pardid ja kajakad) Avaliku info kasutamise võimalus Ala kopeerimine uues paigas liituvad isendid seal juba elavate isendite grupiga; aitab vältida ohtlikke paiku, kuid vähendab võimalusi asustada uusi sobivaid elupaiku Objekti kopeerimine välditakse toiduobjekte, mida uues salgas ei sööda, et vähendada võimalust sattuda mürgiste toiduobjektide ohvriks Sotsiaalne õppimine käitumise kohandamine Toit grupieluviisi põhjusena Hüved: Grupid kui infotsentrid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
