Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14 Mari Lill EAKATE AKTIIVSUS Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………...…3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS……………………………...………….…….…...4 1.1. Lihasjõud…………………………………………………………………....4 1.2. Vaimne tervis……………………………………………………………….4 2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE
voodis viibides õhk kopsudes halvasti liigub. Invaliidistumine on suur - 50% inimestel esinevad luumurrujärgselt mingid kaebused või vajavad nad toimetulekuks kõrvalist abi. TERVISLIK TOITUMINE Kasutatud kirjandus 1. http://www.kliinikum.ee/koolitus/Kliinik2008/K_1440_KolkH.pdf 2. http://www.medicinenet.com/osteoporosis_pictures_slideshow/article.htm 3. Terviseleht 02.07.2007, allikad Allikad: IOF, MTO, QUOTIDIEN DU MEDECIN/TONIC 4. Peter Abrahams Eakate tervise entsüklopeedia, Tallinn Tea kirjastus 2009 TÄNAME TÄHELEPANU EEST! Tea Piir Liilia Raimets Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2009
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis
Eakate nägemisprobleemid Nägemine on esimene meel, mis vanusega muutub. Vanuse kasvades silmaläätse elastsus väheneb, sellest saab aru kui tekst ei ole enam terane, vaid jääb ebateraseks. Vananedes ka pupill kahaneb, mis laseb siis vähem valgust silma. Nägemise kaotus on suurem nendes kohtades, kus keskkonnas on vähem valgust. Peamised muutused vananedes silmades on suurem tundlikkus pimestavale valgusele, suurenenud nõuded valgustusele. Eakatel on vaja rohkem aega, et ära harjuda heledate/tumedate valgustega, väheneb kontrasti tundlikkus, võime hinnata sügavusi õigesti, võime keskenduda lähedal asuvatele asjadele ja vähenenud värvi sensitiivsus. Eakatel toimub ka värvitaju kadumine, see ei kahjusta niivõrd igapäeva elu. Värvitaju langus algab umbes 70. aastaselt alates. Juhtub kuna eakatel muutuvad silmaläätsed kollakaks ja siis on raskem osasid värve teistest eristada. Silmasid saab kaitsta regul...
EAKATE HOOLDUSVORMID SISSEJUHATUS Elanikkonna vananemine on üks suuremaid ja majanduslikke väljakutseid Euroopa ühiskonnas. Seega on ka Eesti riigis eakate osakaal rahavastiku keskmine või pisut üle selle, aga samas jälle on eakate tervis üks kehvemaid Euroopas. Tänu sellele oleks meil vaja rohkem tähelepanu pöörata ka eakate hooldusele. Levinumad eakatele pakutavad hooldusvormid oleks Ööpäevane hooldamine hoolekande asutuses Eakate abistamine kodus Abivahendite võimaldamine Lisaks on kohalikud omavalitsused loonud vanurite maju, kus siis eakad saavad tubades või korterites omaette elada ja kasutada vajalikke teenuseid Hooldusvormid Eesti Vabariigis pakutakse eakatele järgmisi hooldusteenuseid ja vorme. Tervishoiuteenuste seaduse järgi: Statsionaarset hooldusravi Koduõendus - hooldusteenust Vähihaige kodust toetusravi Geriaatrilist hindamist
PATSIENDI TOITMINE JA RAVIMITE MANUSTAMINE Väldi voodis söömist, kutsu teistega lauda ( kui võimalus puudub , pane istuma voodis poolistuvas asendis) säilita söömise ajal meeldiv õhkkond halvatusega haigeid õpeta ja julgusta sööma ühe käega varu söömiseks piisaval aega Nägemisepuudulikkusega inimesele tuleb selgitada , mis on kandikul ja kuidas see on paigutatud Abivahendiks võib kasutata tilakannu või kõrt, spetsiaalseid lusikaid ja kahvleid. Neelamisraskusega pt.di toit peab olema viiskoossel kujul ( püreeritud, kissell , jogurt , paksendaja) Kui on vaja toita, ei tohi seda teha vägisi, kuna toit võib hingetorusse tõmmata Toit peab olema kundlasti mitmekesine ja tervislik,inimene peab tarbima palju erinevaid toite ja jooke. · Tervisliku toitmise mudel on taldrikumudel: mille järgi täidetakse pool taldrikust toore , keedetud , või marineeritud köögiviljadega (v.a. kartul ), veerand ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Füsioterapeudi õppekava EAKATE PROBLEEMID EESTIS referaat Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK...........................
Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi. Eesti ühiskonnas on kahjuks kujunenud negatiivne hoiak eakate suhtes, mida võimendavad meediakanalid. Referaadi eesmärgiks on vaadelda eakate elukvaliteeti mõjutavaid tegureid. Teades täpsemalt eakate vajadusi on ühiskonnal lihtsam neid mõista ja aidata ning parandada nende elukvaliteeti. Soovin peatuda sellistel teemadel nagu tervis, sotsiaalvõrgustik, üksindus, aktiivsus, sooline fenomen ja põlvkondadevaheline sidusus kuna minu arvates omavad need eaka elukvaliteedis suurt rolli.
Maal elavate eakate väärkohtlemise sotsiaalpoliitiline analüüs. Seoses Eesti rahvastiku kiire vananemisega on esile kerkinud rida erinevaid probleeme meie ühiskonnas. Üks muret tekitavatest probleemidest on maal elavate eakate väärkohtlemine, mida on Eestis vähe uuritud ja sellele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Üksi elavaid 65 aastaseid ja vanemaid inimesi on Statistikaameti 2011 aasta seisuga 6,1% Eesti elanikkonnast, 19,6% vanaduspensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri ja eluaseme kehv seisukord on 6,6%-l üksi elavatel eakatel. Samuti on 40,1% vanaduspensionäridest halb tervis ja 3,5% neist ei saanud vajadusel perearstiabi. Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle
Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA.................................................
Kuidas õpilane peab suhtlema õpetajaga?: 1) Õpetajaga rääkides tuleb teda ,,teietada". 2) Õpilasel ei ole sobilik kasutada õpetajaga rääkides oma vanusegrupi slängi, vaid tuleks kasutada selget ja arusaadavat sõnavara. 3) Õpilane ei tohi õpetajale esitada nõudmisi. 4) Õpilane ei tohi suhtuda õpetajasse ülbelt. 5) Õpilane ei tohi õpetajale vastu rääkida. 6) Õpilane peab õpetajasse suhtuma lugupidavalt. Kuidas käituda eakate inimestega igapäevases elus?: 1) Endast vanema inimesega rääkides tuleb teda ,,teietada", kui tegemist ei ole enda tuttavaga. 2) Eakate inimestega suhtlemiselt tuleb kasutada selget ja rahuliku hääletooni. 3) Eakatel inimestel on alati eesõigus. 4) Eakatele inimestele tuleb avada uksi ning neid ennem sisse lasta. 5) Ühistrantspordis tuleb pakkuda endast vanematele inimestele istet. 6) Endast vanematesse inimestesse tuleb suhtuda lugupidamisega.
Tulevikuprognoosid, aga tekitavad muret ning tõenäoliselt kujuneb eakate uimastisõltuvus tähelepanuta jäänud kodanike tähelepanuta jäävaks probleemiks. Nagu graafikust näha, vananeb Euroopa rahvastik kiiresti. 20. sajandil kolmekordistus üle 65aastaste eurooplaste arv ning eeldatav eluiga pikenes üle kahe korra. Aastaks 2028 moodustavad vähemalt 65aastased üle veerandi Euroopa rahvastikust. Hinnangu kohaselt kahekordistub aastail 20012020 uimastisõltuvuse ravi vajavate eakate arv. See on tingitud osalt sõjajärgse suure sündivusega põlvkonna (sündinud aastatel 1946 1964) suurusest ning selle põlvkonna ulatuslikumast uimastite tarbimisest. Uimastisõltuvusprobleemidega eakate arvu kasv toob kaasa uusi ja suuremaid nõudmisi raviasutustele. Praegu peamiselt noortele suunatud programmid tuleb kohandada ka eakate vajadustega. Eakad uimastisõltlased jagunevad noorelt ja täiskasvanuna alustanuteks (vastavalt nn ellujääjad ja reageerijad)
jõgeva-, valga- ja võru maakonnad. Kui jälgid rapla maakonda on näha, et rapla maakonna keskmise brutotunnipalgad on langenud aastatega. Kui aastatel 2001 ja 2004 on rapla maakonna keskmine brutotunnipalk olnud kõrge, siis 2007 oli see keskmine ning aastatel 2010 ja 2013 on olnud madal. 5 Eakate ja laste osatähtsus Eesti omavalitsustes Joonisel 1 on toodud välja Eesti omavalitsusüksustes eakate osatähtsus aastal 2010. Joonis 1. Eakate ( 65-aastased ja vanemad) osatähtsus (protsentides) omavalitsusüksustes aastal 2010 Joonisel 2 on välja toodud Eesti omavalitsusüksuste laste osatähtsus aastal 2010. 6 Joonis 2. Laste (0-14 aastased) osatähtsus (protsentides) omavalitsusüksustes aastal 2010 Kõrgema keskmise brutotunnipalgaga maakondades on eakate osatähtsus madalam ja laste osatähtsus kõrgem. Madalama keskmise brutotunnipalgaga maakondades on eakate osatähtsus
Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norralaste elukvaliteet Sissejuhatus Elatustaseme tõus toob üldjuhul kaasa elukvaliteedi paranemise. Seda kinnitab ka Eesti inimeste elujärje märgatav paranemine ajavahemikus 20032007. Siiski ei määra arenenud ühiskonnas eluga rahulolu pelk ainelise rikkuse suurenemine. Kuna riigil raha napib, tuleks
parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail? -Segadus seisund kus eakal väheneb enda ja keskkonna teadvustamine. Põhjusteks on vananemine, orgaaniline kahjustatus, ajutrauma, südamehaigused, infektsioonid, ajusised häired, ravimite järsk katkestamine , kuulmise/nägemise kadumine 8
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Diana Roots RIIKIDE OODATAVA ELUEA JA EAKATE INIMESTE VAESUSE SEOSED Uurimistöö Juhendaja: Marit Rebane, PhD Tallinn 2018 SISUKORD ABSTRACT ....................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................4
Koduhooldus eakatele Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor. Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus, võrdõiguslikkus, enesemääramisõigus, nõrgema eest hoolitsemine, individuaalsus, normaalsus, turvalisus, sotsiaalne integratsioon (Hanson & Allev, 2000)
..................................................................................9 Kasutatud allikate otsingustrateegia...................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS ÜRO definitsiooni järgi peetakse eakaks inimeseks üle 60-aastast inimest. Statistikud kasutavad vana ea ehk eakate defineerimiseks sageli 65. eluaastat (Timonen 2008: 8), ehkki sellisele vanuse piiritlemisele pole bioloogilist põhjendust. Kuna Saksamaal rakendati esimesena riiklik pensionisüsteem ning ametlikuks pensioniea alguseks valiti 65. eluaasta, võib öelda, et 65. eluaasta on vana ea märgiks just ajaloolistel põhjustel. (Mitrea 2008: 9). Edukas vananemine tähistab eeskätt füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu vanemas eas. Aastate
Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda inimestele võimalikult mitmekülge ning parem haridus, sest parema haridusega inimesed säilitavad aktiivsuse ning innovatiivsuse kauem ning saavad ka isiklike probleemidega paremini hakkama. 15-64 aastaste tööhõive 15-64 aastaste inimeste tööhõive Eestis on mõnevõrra kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
mäluhäired, probleemne käitumine ja isiksuse muutused. On igati õige, et pereliikmed kannavad oma abivajavate liikmete eest hoolt, kuid kui nad seejuures ise läbi põlevad, siis ei võida sellest keegi. Ka ühiskond kannab ainult lisakulutusi. (Saks 2001.) Seetõttu on otstarbekas hinnata ka vanurit hooldava pere probleeme ning vajadusel neid toetada. · Eakat hooldaval perel peab olema soovi korral võimalik kasutada dementsete või füüsilise puudega eakate päevahoolduse teenust (vt. teenuste kirjeldused lisas), vajadusel ajutist hooldusasutusse paigutamise võimalust (osalise perepoolse finantseerimisega) või õendushooldusteenust. · Eaka hooldamisel peres peab perel olema võimalik taotleda rahalist toetust hooldusega seotud kulude kompenseerimiseks. Sotsiaalteenuste eest tasumise kompenseerimisel omavalitsuse vahenditest tuleb lähtuda abivajaduse iseloomust ja mahust (seisundi
juhtude korral lausa asendamatud ning vahendid, mis võimaldavad inimestel ennast tunda täisväärtusliku ning iseseisvana. Tänapäeval on hakanud paremuse suunas muutuma ka tava, et uusi hooneid projekteerides mõeldakse ka puuetega inimestele. Nimelt luuakse võimalused pääseda asutuste ligi ka ratastooli või mõne muu taolise abivahendiga. See loob inimese jaoks olukorra kus ta saab ennast tunda täisväärtuslikuna ning suudab ISE oma asjadega hakkama saada. Liikumispuue on eakate jaoks ainult väike mure võrreldes mõne muu murega, mis nende elu raskendavad ning ebamugavaks muudavad. Vananedes ei muutu nõrgemaks mitte ainult liigesed vaid ka organid ning meeleelundid nüristuvad. Sageli vaevlevad vanurid põiepidamatus, millest tingituna urineerivad nad eneseteadmata näiteks magades. Inimlikult võttes on see neile tohutult ebameeldiv ning enesehinnangut langetav. Nende jaoks pole just kerge keset ööd hakata aset uuesti korda seadma. Selle
pakkumise poole pealt. Lisaks on vajalik järgida ka Majandusministeeriumist tulenevaid nõudeid majutusasutuse tegevusele ning kindlasti ka tervisekaitsenõudeid. Seega on väga mitmeid ohuallikaid ettevõtte tegevusele, mis võivad kulusid suurendada ning halvimal juhul muuta tegevuse mittekasumlikuks ning seega viia ettevõtte sulgemiseni. Sotsiaalne keskkond Sotsiaalsetest faktoritest mõjutab hooldekodu tegevust kõige rohkem Eesti demograafiline seisund. Mida suurem on eakate inimeste osakaal, seda suurem on ettevõtte sihtgrupp ja võimalike klientide baas. Praegusel hetkel aga näitavad statistilised andmed jätkuvat eakate osakaalu kasvu, mis tähendab suurenevat vajadust hoolekandeasutuste järele. Enamus Eestis hetkel tegutsevatest hooldekodudest on riigi või kohaliku omavalitsuse omandis, mis tähendab, et eelisjärjekorras on seal kohad määratud kohalikele elanikele ning enamjaolt on need täismahus. Erahooldekodu
Eakate psüühikahäirete eripära Eakate psüühiliste iseärasuste ja neist tingitud erivajadustega on Eestis seni tegeldud peamiselt orgaaniliste psüühikahäirete tähenduses. Praktiliselt üldse pole aga käsitletud nende inimeste probleeme ja erivajadusi, kes vananevad või on vananenud koos psüühikahäirega. Samas, ühiskonna üldisest ja eriti tervishoiu ning hoolekandesektorite arengust tingituna kroonilise psüühikahäirega eakate arv järjepidevalt suureneb. Kroonilise psüühikahäirega eakad on üks komplitseeritumaid eakate gruppe üldse, sest nende seisund ja toimetulekuvõime on oluliselt mõjutatud pikaajalisest haigusloost ja raviprotsessist. Samuti on nende individuaalsed arengulood ja hetkel saadav kõrvalabi erinevad, sest osa neist elab tavapärases keskkonnas kas üksi või koos perega, teine osa on aga (kas päevase või
Eestis ei ole uuritud eaka patsiendi kukkumise ennetamist, seoses õdede töökeskkonna parandamisega, et sellega töökvaliteedi efektiivsust tõsta. Vigastused on välditavad. Vigastused tulenevad keskkonnatingimuste, käitumise ja isikliku riski kombinatsioonist, mille iga komponenti saab muuta. (Lai T, Köhler K, Rooväli L 2009).Rohkem on lähenetud antud teemale patsiendi ja tema lähedaste nõustamise seisukohalt. Käesoleva töö uurimuslikus osas keskendutakse eakate patsientide kukkumise ennetamisele läbi õendus- ja hooldustegevuse puuduste. Õhus on ka küsimus: miks patsiendid kukuvad? Mõisted Maha kukkuma - oma raskuse mõjul allapoole liikuma. Vigastatud saama - viga, häda tegema; vigastust v. vigastusi tekitama. a. (seoses kehaliste vigastustega). Tervis - organismi normaalne, häireteta elutegevus, sellest johtuv kehaline ja vaimne heaolu; (laiemalt:) igasugune organismi seisund.
EAKA KURVAMEELSUS depressioon e. kurvameelsus-kurbus, mure, hingevaev; depressiooni iseloomustab alanenud meeleolu, elurõõmu ja huvide kadumine, energia ja aktiivsuse vähenemine; mõjutab söögiisu, unereziimi ja enesetunnet; depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Eestis 2000. aastal läbiviidud uuring näitas kõrget depressiooni esinemise taset eakate inimeste hulgas. raskemate depressioonide osa vanusega väheneb. Üle 64- aastastel meestel on raske depressiooni esinemissagedus umbes 2-3%, naistel 3-5%; kergemate depressioonide osa inimese vananedes suureneb: 65- aasta vanustel meestel esinemissageduseks 15-22%, naistel 19-30%. DEPRESSIOONI ISEÄRASUSED vanurite kaebusi ei võeta sageli kuulda, mistõttu on nende depressioon ka aladiagnoositud; depressiooni põhisümptomiks olev meeleolu alanemine ei
seltsimajas, kus külarahval on võimalik koos tegutseda ja kus toimuvad erinevad üritused. Eriti oluline on selline osalemisvõimalus just eakamal inimesel, kes tunneb, et on läbi tegevuste ühiskonda kaasatud. Tänu pidevale suhtlusele on võimalik jälgida eaka heaolu ja märgata muresid, mis vajaksid lahendamist. (Eesti Külaliikumise... s.a.) Kogukonna ja kohalike omavalitsuste koostöös on tekkinud nii mõnedki tegevusvormid: päevakeskused, seltsingud, kodus eakate iseseisvat toimetulekut toetavad tegevused, üksi elavatele eakataele eluaseme pakkumine, erinevate huvitegevuste arendamine ja üritustekorraldamine (Bugarszki et al, 2015). Pauluse koguduses läbiviidud uuringu üks põhieesmärkidest oli teada saada, kui tähtis on kohalik kogudus kohaliku kogukonna jaoks sotsiaaltöös. Kogudus ei ole nii piiritletud kui ametnikud, mistõttu on neil võimalik vaadata inimest laiemalt, temaga parem kontakt luua ning koheselt teatud osas abistada
abile. Hoolitseb puuetega inimeste vajaduste eest aitab soetada vajaminevaid asju. Ülesannete hulka kuulub ka vajalike materjalide ettevalmistamine, lasteasutusse või hooldekodudesse paigutamist vajavatele inimestele kui ka asenduskodudesse saatmine, vanemlike õiguste äravõtmine kui ka lapsendamine. Häid erinevusi on kõigis ametijuhendites nt Salme valla sotsiaaltöötaja üheks ülesandeks on pidada arvestust eakate tähtpäevade üle ja õnnitleda juubilare nende kodus kui ka vastutada sotsiaalregistri STAR korrektse toimimise eest. Kohtla-Nõmme üheks ülesandeks on organiseerida põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele soodussõidukaardid . Kuid on ka hea punkt see , et Halinga korraldab omasteta surnute matmist. Suurema haardega tegeletakse selles vallas eakate ja puuete inimestega ja ka nende hoolekande asutuste jälgimisega. Sotsiaaltöötaja õigused
Pensionieale üleminek peaks toimuma järk-järgult, oluline on jääda aktiivseks ja säilitada väärikus ning iseseisvus. Ma arvan, et oluline meie ühiskonnas on tõsta inimeste teadlikkust aktiivse vananemise olemusest ja võimalustest. Vanavanemate staatus ühiskonnas vajaks taastamist, pereväärtused ümber hindamist. Tihti nähakse eakaid kui ühiskonnagruppi, kes riigile üha suuremaid kulutusi põhjustab. Sellised vaated suurendavad eakate tõrjutust ja üksindust. Tegelikult panustavad eakad meie ellu mitmesuguste tegevuste kaudu suurel määral. Pinged ühiskonnas annaksid järele, kui kohtleksime kõiki sotsiaalseid rühmi võrdselt. Ühiskonnakorraldus muutuks siis mõistetavamaks. Kuigi seisame tööjõukriisi lävel, peame samal ajal senisest suuremat tähelepanu pöörama ka inimeste eluea pikendamisele ning töövõimekuse tõstmisele – vastasel juhul ei saa me pensioniea tõstmisest loodetud kasu
Et numbrid suureks ei läheks, kasutatakse suhtarve. Kui Eestis on madal sündimus ja suur suremus nimetatakse seda demograafiliseks kriisiks . Et iive püsiks oleks vaja, et Eesti sünnitusealine naine peaks sünnitama 2 last. Madal sündimine: - Iseseisvusel elatustaseme muutumine - Laste kasvatamise kulud - Tööpuudus - Lase sündimise edasilükkamine - Rasestumisvastaste vahendite kasutamine - Abort - Väljaränne, mille tõttu sündimus väheneb Kõrge suremine: - Eakate arvu suurenemine - Õnnetused ning avariid - Kahjulikud harjumused (alkohol, narkootikumid, suitsetamine) - Probleemid tervishoiusüsteemis - Haigused: vähk , südame ja veresoonkonnahaigused, HIV)
sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, tekivad konfliktid suurem surve sotsiaalsfäärile sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme Mehiko väheneb tööealiste osakaal lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised dispropositsioonid tagasi tulles pensionieas, siis sureb pensionäride osatähtsus kaotatakse haridusinvesteeringud 8. Mida toob kaasa rahvastiku vananemine? suureneb eakate inimeste osakaal ühiskonnas suureneb vajadus haiglate ja terviseteenuste järele suured muutused pensionikindlustuses tulevikus peavad inimesed kauem töötama ja pensionimaksud hakkavad sõltuma elu jooksul pensionifondidesse paigutatud varast eakate inimeste osakaaluga ühiskonnad peavad olema valvsad uuenduslikkuse ja paindlikkuse säilitamisel 9. Nimeta linnastumise etapid, paari sõnaga kirjelda.
eakate väärkohtlemist ja vägistamist. Need on alati esinenud ambulatoorse eriarstiabi üksustes, eriti vältimatu abi osakondades ja keskustes. Mõnikord on väärkohtlemise ilmingud reaalselt hästi näha, kuid vahel tuleb osata otsida. Arstid ja õed on üldiselt üsna head kehalise väärkohtlemise märkajad. Kergesti saab avastada füüsilise hooletussejätmise lastel ja laste seksuaalset kuritarvitamist. Raskemini on avastatav pere või eakate vägivald. Sotsiaaltöötajad peavad suurendama tervishoiuasutuste võimet kuritarvitamise väljaselgitamiseks, haldamiseks kuritarvitamise olukorras ning parandada asutuse võimet reageerida ohvri vajadustele ja käivitada protsess olukorra parandamiseks. Igas riigis on oma protokollid edasisteks tegevusteks kahtluste tekkimisel. Eestis tuleb lapse suhtes järgida õiguskantsleri büroo poolt välja antud juhiseid. (Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse 2012) 1.2
kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Kohustus luua võimalused puudega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõppeks; samuti kohustus pakkuda tugiteenuseid. Mittediskrimineerimine, Osalemine ja kaasatus ühiskonnaelus; Austus erinevuste suhtes; Võrdsed võimalused; Juurdepääsetavus; Meeste ja naiste võrdsus; Austus puuetega laste arenevate võimete suhtes ning õigus säilitada oma identiteet. 14. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate õiguste tagamisel Luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku toetamiseks ning tegusaks vananemiseks. Riik maksab pensioni, et toetada eakate toimetulekut. Samuti on riigi poolt pensionäridele erinevad soodustused näiteks trantspordi puhul, teatripiletid jne. Makstakse kinni ravimid. Kohalik omavalitsus peab pakkuma eakatele võimalusi ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta, nt eakate päevakeskused, väärikate ülikool jne. 15
· Sotsiaalse seisundi hindamine (eelkõige Sotsiaaltöötajatele) · Zariti hooldaja koormuse hindamise intervjuu · Mitmemõõtmeline hooldaja koormuse uuring · Igapäevaelu toimingud (kohandatud Katzi skaala) · Igapäevaelu instrumentaalsed toimingud (kohandatud Lawtoni skaala) · Tinetti tasakaalu ja kõnnaku hindamise skaala · Kehalised testid · Koduõenduslugu (Saks jt 2001.) Saks, K., Allev, R., soots, A., Kõiv, K., Paju, I., Jaanson, K., Schneider, G. (2001). Eakate tervishoid ja hoolekanne. Tartu: Tartu Trükikoda. 7
· Tuleb osata aimata, palju lapse öeldust on tõde 9. Missugust last võib lapsendada? · Last, kelle vanematelt on kohtu kaudu äravõetud õigused lapse kasvatamiseks Eakad 1. Millised on vanuripoliitika valdkonnad? · Võrdõiguslikus · Valikuvabadus · Sotsiaalne turvalisus · Eakatest lugupidamine · Enesemääramisõigus · Subjektsuse tunnustamine 2. Millised on vanuripoliitika eesmärgid? · Eakate aktiivne osalus ühiskonnaelus · eakate probleemide lahendamine · eakate tervise hoidmine 3. Kirjelda hooldekodus olevate vanurite soove : · nende oma asjad · on võimalik privaatsusele · vanuri vajadustega arvestamine · võimalus tegeleda endale meeldivate tegevustega · 4. Mis soodustavad mäluhäireid? · Rasked nakkushaigused · vereringehäired · ainevahetushäired · pidev stressiseisund · 5
Juustulaud · Juustulaua võib katta mitmesuguste vähem või rohkem pidulike sündmuste puhul. · Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud. Esimesel juhul kaetakse söömiseks eraldi laud, teisel juhul moodustatakse istumisnurgad või paigutatakse ruumi üksikuid toole eakate ja puudega külaliste tarvis · Olenevalt sellest, kuidas laud lahendatakse, valitakse lauale ka suupisted. Juustuvaliku kõrval võib pakkuda köögivilju, puuvilju, pagaritooteid, küpsiseid ja pähkleid, keediseid, tikusuupisteid, suupistevõileibu, karastavaid jooke ja alkohoolseid jooke. · Peale selle on igal juustusordil ka oma lemmikkaaslane. Näiteks ananassi pakutakse kamambääriga, tumedaid viinamarje rokfooriga. Tumedad viinamarjad sobivad ka briiga,
Väljarännet nimetatakse emigratsiooniks. 6. Too näide selle toimumise kohta Eestis. Eestist läheb eestlane näiteks Soome elama. 7. Täida lüngad või tõmba valele variandile joon alla. Eestis elab linnades umbes 79% / 40%. Linnaline asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem inimesi kui Pärnus. 8. Nimeta kolm kõrge suremuse põhjust. · Eakate surm. · Liiklusõnnetused. · Kuritegevus. ( tapmised, enesetapud ) 9. Mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelise migratsioonis? Tõukepõhjused Eestist Soome: 1) Soomes on paremad tööd ja suuremad palgad. 2) Majanduslik olukord on parem kui Eestis. Tõmbepõhjused Eestist Soome: 1) Parem majanduslik olukord. 2) Lapimaa. ( Jõuluvana tahetakse näha või siis tema juurde minna )
Rahvastikuareng sõltub suurel määral riigi rahvastiku- ja regionaalpoliitikast. Värska vald omalt poolt saab rahvaarvu püsimisele kaasa aidata vaid kaudsete vahenditega. Rahvastik võib suureneda sisserände tulemusena. Kuid ohuks elanikkonna vähenemisel on noorte, aktiivsete ja haritud inimeste lahkumine vallast linnadesse. Seega võib öelda, et Värska valda ootab ees langus, kuna rahvastik väheneb noorte lahkumisel vallast, mis tõstab jälle eakate arvukuse osakaalu. 11 3. Sissetulekud Palk ca 10 000. Eesti keskmine on 12 000 ja maakonna keskmine 11 000. Joonis 12 Palgatöötaja keskmine brutotulu, kroonides Tabel 5 Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, kroonides 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
· Ajabilansi ebaotstarbekus- mida suurem linn, seda kauem võtab aega liiklemine · Vaesuskoormused linnas e. Agulite teke, mille tõttu suureneb kuritegevus. Demograafiline üleminek, selle etapid Demograafiline üleminek- rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ja tõuseb keskmine eluiga. 1. etapp- Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine toimus väga kaua. Kõrge sündivus ja surevus, loomulik iive madal. Eakate osakaal väike, mis tõttu keskmine eluiga madal. Etapile omane ka näljahäda, epiteemiad, ikalduste sage esinemine 2. etapp- Demograafiline plahvatus tööstusrevolutsioon, linnastumise käigus paranevad elutingimused, suremuse järsk langus, kuid sündivus endiselt kõrge. See toob kaasa rahvastiku hüppelise juurdekasvu. Majanduslik surve viib lastearvu vähenemiseni. 3. etapp- Rahvastiku vananemine
Teiseks valdkonnaks on suhestumine keskkonnaga ehk kuuluvus. Füüsilistest suhtest on oluline omada privaatset ruumi, vajadusel puudele kohandatud eluaset, juurdepääsu ametiasutusse (ühissõidukid, trepid, liftid). Sotsiaalne suhestumine hõlmab suhteid pereliikmete, sõprade ja naabritega, kes vajudusel on valmib abistama. Suhted kogukonnaga sisaldavad eelkõige eakatele vajalike teenuste olemasolu ja kättesaadavust. Kolmandaks avaldab paljude eakate puhul elukvaliteedile olulist mõju isiklike eesmärkide ja pürgimuste saavutamine. Siia kuuluvad nii saavutused argielus (iseseisev toimetulek kodutöödega, võimelisus abistada abikaasat või kedagi teist), eneseteostuse ja vaba aja tegevustega seotud saavutused (huvitegevus, tegelemine hobidega) kui ka enesearendamine (mälu ja vastupidavuse treenimine, uute olukordadega kohanemine). 4. PSÜÜHILINE VANANEMINE
...........................................................3 1. PRESBÜOOPIA.................................................................................................................4 2. HAIGUSED........................................................................................................................5 2.1. Glaukoom....................................................................................................................5 Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk. Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni. Selle tulemusena närvirakud surevad. Sellise protsessi käigus kaob järk- järgult nägemine, kuni inimene võib pimedaks jääda. (Bodh jt 2011). Joonisel 1. on näha
juhtimisõiguse kaotamine MIKS MA LÄHEN JOOBEGA SÕITMA? Nägemine Nägemist peaks kontrollima iga 4 aasta tagant Üle 40 aastastel tuleks silmi kontrollida tihedamini 40 aastased vajavad nägemiseks 4 korda rohkem valgust 65 aastased aga 10 korda rohkem Vanusega silma kohanemisvõime aeglustub Vanusega muutub raskemaks värvide eristamine, eriti punase Sõite tuleks sättida nii, et ei sõidaks pidevalt päikese suunas Vanadus Viimase viie aastaga on eakate juhtide osakaal kasvanud ligi 26%. 2016 a hukkus liikluses neljandik üle 65-aastaseid. Terviseriskid, mis mõjutavad liikluses osalemist. Piiratud liikumisulatus Ravimite kompleksmõju Diabeet Glaukoom Dementsus Jne. Mida saaks teha, et vanuritel oleks ohutum liikluses? Ravimitele selgema autojuhtimisega seotud info lisamisele. Arstidel võiks olla kohustus riiki teavitada, kui ta avastab, et patsiendi terviseseisund ei luba tal enam mootorsõidukit juhtida.
Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Järgnevalt on loetletud märke, mis sageli ilmnevad enne otsese vägivalla algamist. Eristatakse peamiselt kolme vägivalla liiki: Vaimne vägivald alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine
................................................................................. 10 Mania................................................................................................................................ 11 Hüpomania........................................................................................................................11 Sünnitusjärgne depressioon...............................................................................................12 Eakate depressioon............................................................................................................12 Noorukite depressioon...................................................................................................... 13 Melanhoolia...................................................................................................................... 14 Atüüpiline depressioon...............................................................................
Eakad tarvitavad rohkesti ravimeid.Haigused ja häired lisanduvad ea tõusuga ja nii ka ravimite hulk.Ravimeid ja nõuandeid koguneb erinevatelt arstidelt ja lõpuks on tegemist suure ravimhulgaga, mida vanur ei oska enam õigesti kasutada. Retseptiga väljakirjutavatest ravimitest kasutavad eakad kõige enam vereringeelundite ravimeid.Järgnevad kesknärvisüsteemi ravimid ja analgeetikumid.Küsimüügis on tavalisemad analgeetikumid,vitamiinid,mikroelementide preparaadid,lahtistid ja köharohud.Eaka puhul keskseiks probleemiks on mitme ravimi samaaegne kasutamine, langenud taluvus ja mäluhäired. Eakate ravimisel on konkreetseks riskiks ravimi üledoseerimine, mis on tingitud eliminatsioonimehhanismide nõrgenemisest ühelt poolt ainevahetuses ja teisalt neerude talitluses.Eliminatsiooni aeglustumine tähendab raviaine sisalduse ja farmakoloogilise mõju suurenemist.Kesknärvisüsteemi ravimid ja alkohol mõjuvad vanuritel intensiivsemalt. Väga pajlud...
suremuste protsent on selles ajavahemikus jäänud peaaegu samaks 3,8 protsendilt langenud 3,7 protsendile. Viimase 10 aasta sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,6/1. Täiskasvanud naisi on riigis vähem kui mehi, seda põhjustab suur sündimus, vanemate inimeste soolises jaotuses on naisi rohkem 19,5% kui mehi 15,5%, sest naised elavad kõrgema eani. Šveits on rahvastiku vananemise etapis kus eakate arvu kasvanemisega väheneb ka noorte arv. Mari-Liis Bergman , 15.11.2014
muudab vältimatuks nende riikide vajaduse veel suurema hulga migrantidest tööjõu järele. Teisest küljest võib sotsiaalsete toetuste suurendamisega parandada naiste positsiooni madala sündimusega Euroopa maades, sest ilmselt just peretoetused ja peresõbralik poliitika Põhja- ja Lääne-Euroopas on seal soodustanud sündimuse kasvu võrreldes Lõuna-Euroopaga. Ehkki Lõuna- ja Ida-Euroopas paljud naised töötavad, pole neil kodutöödes abilisi, samuti peavad nad hoolitsema eakate vanemate eest, mis Põhja- ja Lääne-Euroopas ei ole nii tavaline. Kui Lõuna-Euroopa soovib oma sündimust tõsta, peab ta võtma kasutusele uusi poliitikaid ja muutma suhtumist perepoliitikasse, mis tõenäoliselt ei juhtu väga kiiresti. Kui see toimub, kas siis võtab Lõuna-Euroopa omaks ka Põhja- Euroopa vabaabielude, abieluväliste sündide ja lahutuste taseme? Euroopa majanduslik ja demograafiline jagunemine võib edaspidi liikuda ida suunas. Kesk-Euroopa
Leibkonnad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eestis 599 832 leibkonda, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le. 2011. aastal moodustasid kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad (s.o abielu- või vabaabielupaariga või ka üksikvanemaga leibkonnad), kus elas 75,7% leibkonnaliikmetest. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus. Mitmepereleibkondi, kus näiteks elas koos vanavanemate ja noorema põlvkonna pere, oli Eestis vähe (1,6%), samuti oli vähe (1,8%) mitme liikmega mittepereleibkondi (näiteks leibkondi, kus e...
osatähtsus aga kahanenud (vastavalt 18,8%-lt 15,9%-le ja 13,3%-lt 10,5%-le). Nimetatud muutuste põhjusi on mitmeid. Esiteks, võrreldes 2000. aasta loendusega on alla 18- aastaste laste arv kogurahvastikus kahanenud 74 000 võrra. Seetõttu on lastega leibkondade arv ja osatähtsus oluliselt vähenenud, kuid just alla 18-aastaste lastega leibkonnad on üldjuhul kõige suurema liikmete arvuga. Teiseks on suurenenud eakate osatähtsus rahvastikus, kes elavad valdavalt kas üksi või kahekesi. Kolmas põhjus on seotud elamistingimuste paranemisega, mille tagajärjel mitut perekonda ühendavad leibkonnad on tihti lagunenud ja perekonnad asunud eraldi elama. Seda näitavad nii muutused leibkondade struktuuris kui ka elamispinna suuruses ja eluruumide arvukuses. Neljandaks, üheliikmeliste leibkondade arvu on nimetatud perioodil suurendanud üliõpilaste arvu kasv enam kui 11 000 võrra. Klaudia Sarah Kaar 9.a klass
kehtestatud 0,8%-lises määras. Näide Seoses vanaduspensioniea tõstmisega (2017. aastal), kui isikukood algab numbritega 35409... või 45409..., siis makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2018 (vanaduspensioniiga 63 aastat 3 kuud olenemata soost). Lugege veel. Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2017. aasta keskel, siis II samba maksed peetakse kinni kuni 2017. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2018. aasta 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
