Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"linnud" - 2220 õppematerjali

linnud - väga liikuvad, häälekad Kägu - kuningas • Ei tee pesa • Tal on oma sulane - Käosulane (lind) • Suve teisel poolel muutub kulliks • Sajatav hääl o Kari kuivab o Sured ära o Söögiisu kaob o Kõhnud o Tekib käokuiv o Unustad o Täid ja puugid tulevad o Jääd jõuetuks o Ei lasta jänest lasta o Ei lasta karu lasta o ÜKS AGA ON: Käo poolt petetule saab osaks erakordne SEAÕNN! Kured lähevad - söögikord 2. korrale
thumbnail
8
ppt

Linnud

Linnud · Sillaotsa Põhikool · 7. Klass · Meriliis Evart Suitsupääsuke Hirundo rustica · Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. · Kehapikkus on 19­22 cm. · Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega. · Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. · Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!! Kiivitaja Vanellus Vanellus · Kiivitaja on 2831 cm pikk. · Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega. · Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes nt: põldudel, rohumaadel ja soodes. · Kiivitaja toiduks on selgrootud putukate valmikud ja vastsed, limused. · Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise j...

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Linnud

Lääne-Euroopas. Ta võib elutseda nii üksikpaaridena kui ka kolooniatena. Toitub peamiselt putukatest. Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha kiivitaja mängulendu, mida saadav "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva vanuselt hakkavad noored linnud lendama ning koonduvad järk-järgult salkadesse. 4 Header and footer ; nimi Kiivitaja äraränne toimub üsna vara. Enamjaolt kaovad nad kuidagi märkamatult juba augusti lõpuks või septembri esimesel poolel. Putuktoidulise linnuna piirab kiivitaja kahjurputukate levikut. Kiivitaja ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni.

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Erinevad linnud

Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitse alla, III kategooriase. Kanakull Levik: Levinud on Euraasia ja Põhja-Ameerika metsades ja avamaastikes. Ka Madagaskaril. Eestis ühtlaselt levinud harilik haudelind. Toitumine: Kanakull on tüüpiline röövlind, kelle saagiks langevad pisinärilised ja väiksemad linnud. Pesitsemine: Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5. Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Metskurvits Levik: Metskurvits on levinud Euraasia

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Lennuvõimetud linnud

Lennuvõimetud linnud Pruunkiivi · Teaduslik nimetus: Apteryx australis · Suurus: kuni 50 cm pikkune · Toit: Putukavastsed, ämblikud ja mitmesugused viljad. · Levik: Uus-Meremaa · Sigimine: Emane muneb ühe muna, kuni 13 cm pikkuse, mida haub11-12 nädalat. Dodo · Väljasurnud · 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · J...

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Linnud, powerpoint

· Arvukus. Eestis pesitseb 15 000 ­ 25 000 tuhat paari, Euroopas 1,3 - 2 miljonitpaari. · Iseärasused. Lendab haruharva, enamasti ainult rändamise ajal. Vajab 20 cm kõrgust või kõrgemat heina, et jääda nähtamatuks. Hallpea-rähn e. Hallrähn · Eluviis. Lind püüab ennast varjata ja eriti sageli silma alla ei satu. Linnu leiab üles alles siis, kui ta lendu tõuseb. Kergem on lindu otsida häälitsuste järgi. · Pereelu. Pesa uuristavad linnud ise lehtpuutüvesse, eelistades pehmema puiduga haaba või remmelgat. Pesa vooderdatakse puulaastudega. Pesas 5-10 muna. Haudeaeg 15-17 päeva. Mõlemad vanemad toidavad poegi väljaöögitud toiduga. Pojad annavad pesas valjuhäälselt märku tühjast kõhust, reetes sellega pesa asukohta. · Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 5,5 aastat. · Toidulaud. Meelistoit on sipelgad, kuid sööb ka puidus elutsevaid selgrootuid ning putukaid ja nende vastseid.

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Bioloogia Linnud

Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, ro...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
47
ppt

Eesti linnud

NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu ­ Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti linnud

(Javois 2011) 2) Pika eluaega liikidel on kurna suurus reeglina väike ja fikseeritud. Näiteks on kajakatel kolm muna, paljudel kahlajatel neli muna ja paljudel kontkastel kaks. Osadel pika eluaega linnu liikidel, näiteks tiirudel ja lagledel, varieerub aga kurna suurus siiki väiksemates või suuremates piirides. Lühikese eluaega liikidel on kurna suurus suurem, mis on seotud sellega, et oma lühikese eluaja jooksul ei jõua nad nii palju pesitseda kui pika elueaga linnud. (Gimbutas 2013) 3) Teadlased uurivad enamasti lühikese eluaega liike, näiteks värvulisi, kellelt saab andmeid kiiresti kätte, kuid nende bioloogia ja käitumine on sootuks teistsugune. (Javois 2011) 4) Pika elueaga liikidel on võimalus jagada sigimispingutus erinevate pesitsuskordade vahel. Ka on erinevalt lühiealistest liikidest pika eluaega linnu liikidel võimalus sigimisel arvestada oma käeoleva konditsiooniga varasemate aastate suhtes. (Gimbutas 2013)

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

ROHUNEPP - LINNUD

Annabel Heindla 18/01/2015 Rohunepp Rohunepp on neppidest ainuke, kes mängib maapinnal. Maast üles lendab tummalt ning sirgel madalal lennul. Ta elab mõnel kuivemal luhakühmul. Ta paaritub põldudel/niitudel. Teda ohustavad ulatuslikud maaparandustööd ja maaviiside asendumine intensiivse tootmisega. Teda ohustavad ka varajane niitmine, uute ehitiste rajamine, pesitsusaegne häirimine, hilised üleujutused ja kevadine liigne kuivus, põlengud. Rohuneppi ohustavad ka tema looduslikud vaenlased ehk röövlinnud, vareslased, rebane, kährikkoer ja mink. Tema kaitseks on ta pandud looduskaise alla, niite kaitstakse ja kasutatakse kergemat põllumajandusrehnikat ning hilist niitmist.

Bioloogia → Eesti linnud
2 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

LINNUD esitlus

LINNUD Kordamiseks 5. klassile õpetaja Sigrid Mallene Lindude tunnused:  Lindude esijäsemed on arenenud tiibadeks.  Suurem osa lindude luudest sisaldab õhku.  Lindude kõige silmapaistvam tunnus on sulgkate ja nokk.  Pojad kooruvad munadest. Mune peavad linnud hauduma.  Linnud on aktiivse ainevahetusega püsisoojased loomad.  Nad on kohastunud aktiivseks eluks õhus (lendamine).  Tiibade arenemine ja lendamine on põhjustanud rinnakukiilu tekke, tugevate lennulihaste arenemise, sõrmede jämenemise, hammaste kao, silmade suurenemise.  Kopsudest väljuvad õhkotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse. Esimesed linnud on teada Juura ajastust (ürglind - arheopterüks). Vanim kodulind on kodukana (kodustati Indias umbes 3200 a. e

Loodus → Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Luua linnud

Kaurid Pütid 1.Tuttpütt Veel pütte · Sarvikpütt · Hallpõsk-pütt 2. Kormoran Karklinnulised Hüüp 3. Hallhaigur ~1500 paari Hõbehaigur 4. Valge toonekurg 3000-4000 paari Must toonekurg Hanelised 5. Kühmnokk-luik Laulu- ja väikeluik 6. Hallhani · Rabahani · Suur laukhani 7. Valgepõsk-lagle 8. Ristpart 9. Sinikael 10. Luitsnokk-part 11. Piilpart 12. Tuttvart 13. Aul 14. Hahk 15. Sõtkas 16. Jääkoskel

Bioloogia → Eesti linnud
10 allalaadimist
thumbnail
86
ppt

Linnud talvel

valkja alapoole ja musta lagipeaga.  Väga liikuv lind.  Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...".  Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad.  Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind.  Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall.  Eestis on hakk levinud kõikjal.  Hakid on suhteliselt lärmakad linnud.  Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk".  Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid.  Vares on tark lind.  Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja kraaksub.  Käib teiste lindude pesades mune rüüstamas ja sööb kõike, mida kätte saab.  Harakas on ereda must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega lind.  Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis.  Harakas tekitab mõningast kahju,

Loodus → Loodus
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Birds

Linnud - birds Alk ­ aue Raisakotkas ­ vulture Faasan ­ pheasant Rasvatihane ­ great titmouse Hahk ­ eider Ronk ­ raven Haigur ­ heron Rukkirääk ­ corn-crake Haigur ­ heron Rähn ­ woodpecker Hakk ­ daw Siisisaba - silktale Hani ­ goose Sinikaelpart ­ smallard Harakas ­ magpie Sookurg ­ crane Harksabakull ­ kite Suitsupääsuke ­ barn swallow Jaanalind ­ ostrich Teder ­ black grouse Jahikull ­ falcon Tedrekana ­ grey-hen Jäälind ­ ice-bird Tedrekukk ­ black-cock Kajakas ­ sea-gull Tihane ­ titmouse Kakaduu ­ cockatoo Tikutaja ­ snipe Kalakotkas ­ osprey Tuttpütt ­ grebe Kaljukotkas ­ goldeneagle Tutttihane ­ crested titmouse Kalkun ­ turkey Tuuletallaja ­ wind-hover Kana ­ hen Tuvi ­ dove Kanaarilind ­ canary Vabakana ­ ptarmigan...

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Lindude ränne

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Natalia Beresneva Lindude ränne Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?..................................................................................................4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD?......................................................................................5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA?.............................................6 ÜKSI VÕI PARVES?..................................................................................................................7 MILLAL LINNUD RÄNDAVAD?.............................................................................................8 RASKUSED RÄNDETEEL.......................................

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Refferaat Linnud - Punarind

6-8 sekundit. Noorlindude sulestik on tähniline. Kehakuju on liigile tüüpiliselt jässakas. Oliivpruun saba. Maapinnal nõksutavad punarinnad sageli tiibade ja sabaga. Külma ilmaga ajab punarind oma sulestiku kohevile ja näib siis üsna tüsedana, muidu on ta üpris sale lind. Punarind on oma territooriumi kaitstes väga hoolas. Nii valib ta laulmiseks esileulatuva oksa, et avaneks hea vaade oma maa alale. Üksteise vastu vaenu ilmutades ajavad linnud rinna puhevile. Tagantvaates on punarind üsna matsakas. Nichulas Hammond 2007 Punarind on Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Hästi tunneme ta ära intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Miks linnud laulavad?

kool Miks linnud laulavad? referaat bioloogias Minu Nimi klass 2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab ­ vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
16
odt

LINNUD JA LOOMAD

Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat. Kui kõht täis, võib taas delikatessidele mõtlema hakata. Kassikakk on looduskaitse all. Hakk Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall ning paistab tumeda sulestiku taustal hästi silma.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Linnud minu hoovist

Linnud minu hoovist. Rsavatihane Pikkus keskmiselt 15 cm. Kaal 19 grammi. Helekollase kõhualusega. Iseloomulik lihtne ja meeldiv lauluviis ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit" Isalinnu kõhuvööt on emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Noorlindude kõhualune heledam, pealagi pruunikas ja põsed kollakad. Koduvarblane Suure pea. Jäme nokk. Lühike saba. Sirgjoonelise kindla lennuga. Emas lind: vöödiline,kollakaspruun. Pea on ühtlaselt pruunikashall,kollase kulmutriibuga. Isas lind: seljalt pruunitriibuline, alapoolelt ühtlaselt hall. Hall pealagi on ääristatud kahe kaarja kastanpruuni laiguga kuklal, põsed hallid, kurgualune on süsimust ja silmi läbib must triip. Saba on ühevärviline, tuhm hallikas päranipuala ja tiival kitsas valge vööt. Koduvarblane. Emaslind. Isaslind. Kuldnokk. musta läikiva sulestikuga mida kata...

Loodus → Keskkond
12 allalaadimist
thumbnail
44
docx

LOOMAD JA LINNUD

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ METSKITS - КОСУЛЯ HUNT - ВОЛК JÄNES - ЗАЯЦ

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia kt Linnud

5. Lind muneb munad 1-2 tükki 6. Lind hakkab mune soojendama ehk hauduma 7. Natuke aega enne koorumist torkab lind noka välja ja hakkab kopsudega hingama 8. Pojad hakkavad kolme nädala vanuselt hingama 9. Saavad suguküpseks esimesel eluaastal, kotkad 5-6 aastaselt 5. Mille poolest erineb linnu ja kahepaiksete munaraku viljastumine? Kahepaiksete munaraku viljastumine toimub vees. 6. Mille poolest erinevad linnu ja roomajate munad? Lindude muna koor on palju tugevam. Linnud peavad mune soojendama ehk hauduma. Lindude pojad ei suuda ise kohe kõndida ja toitu otsida. Lindudel on moondega areng. 7. Iseloomusta linnu toitumist ning selgita, kuidas on seotud sellega tema noka ja jalgade ehitus. Ronijalg- võimaldab tüvel igas suunas liikuda nt. rähn, pikk terav nokk Kõnnijalg- lindudel, kes liiguvad vaid maas, puu okstel ei saa istuda. Nt. põldleoke Haardjalg- on hea oksast haarata nt. kuldnokk, nokk pikk ja terav

Bioloogia → Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
63
pptx

Eesti linnud pildimaterjal

15. Sõtkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk ...

Bioloogia → Eesti linnud
23 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Linnud, loomad, maastik

Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat Põld

Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................1 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS.................................................................................................2 1.1.Põllu mõiste...............................................................................................................................2 1.2. Tähtsamad põllutööd.................................................................................................................3 Kevadtööd põllul..............................................................................................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL..................................................................................

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Vareslased

Vareslased, kõige targemad linnud Liis Unt 12B Inimesed on märganud juba väga ammu vareste ja nende sugulaste nutikust. Vareslased mängivad tähtsat rolli paljude rahvaste pärimuses. Ameerika teadlased on võrdlenud vareseid inimestega, neil on seitse meeleomadust, mille poolest varesed meiega sarnanevad. Katseid vareslaste käitumise kohta on tehtud hulgaliselt ning need linnud on tõepoolest osutnudu arukateks, analüüsi ja õpivõimelisteks olenditeks. Vareslaste mängud võivad olla väga mitmekesised, mille kohta leiab näiteid Youtube ´ist. http://www.youtube.com/watch?v=QqLU-o7N7Kw Intelligentsuse tunnuseks peetakse oskust valmistada ja kasutada tööriistu. Vareslased oskavad mõelda ka tuleviku peale. Varesed suudavad inimestel vahet teha ning meelde jätta. On vähe inimesi, kes vareseid väga armastaks. Kasutatud kirjandus

Bioloogia → Eesti linnud
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alari Allik

restoran). Jubedad pildid olid, millel kujutati inimesi, keda on tabanud äkksurm. Kirjatöö pealkiri on võetud mingisuguse romaani alguses olevast luulereast: Miks linnud ikka veel laulavad? / Miks päike ikka tõuseb? / Kas nemad siis ei teagi ­ / maailm on juba lõppenud. Päris mõtlemapanev luuletus, aga tegelikult täiesti tõsi, sest midagi hirmsat ju toimub inimsooga kogu aeg ­ nad surevavad vahetpidamata ­ aga miks siis rohi on ikka veel roheline? Päike ja linnud vist tõesti ei tea... Okei, nüüd artikli juurde. Niisiis piltidel kujutatud inimesed olid surnud. Seega liikumatud, kuid teisest küljest on nemad ikkagi fotodel tegijad. Sest surnukehad tegelikult liiguvad ­ nad lagunevad tohutu intensiivsusega koos mulla ja vee liikumisega. Loomulikult ei ole see selline liikumine nagu jooksmine ja hüppamine, aga siiski liikumine. Autori väitel on fotosid vaadates justkui kuulda vaikset kihisemist või sisinat (mina ei kuulnud midagi:)

Filosoofia → Filosoofia
12 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Läänemere linnud

põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud

Bioloogia → Bioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Linnud - Küsimused vastusetega

2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suurimaid, pisemaid ja muidu huvitavaid linde, mida neist tead? Õpik lk. 134 - 156 Vastused 1.Elupaik: maismaal (kuldnokk,vares,tuvi) vees (luik,part,hani) Liikumine: lennates (kana,kotkas,vares)

Bioloogia → Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tundra linnud Liigi kirjeldus

Tundra linnud Liigikirjeldus Jahipistrik: Jahipistrik on suurim pistrik, peaaegu viu suurune. Jahipistriku sulestiku värvus varieerub heledast (valgest) tumedani (tumepruun või -hall). Heleda tüübi jahipistriku sulestiku üldine värvus on valge, ülapoolel on laiguline või vöödiline pruunikashall muster. Alapool on valge ja mõnikord kahkja hallikaspruuni triibustusega. Tumeda tüübi sulestik on hallikaspruun, ülapoolel sinihalli või valkja vöödistusega , alapool valge tumeda mustriga. Jahipistrik on suurim pistrikulane, Eestis võib jahipistriku kohata haruharva rabades, soodes ja avamaastikel. Jahipistriku eluiga on keskmiselt 9-12 aastat. Jahipistrik pesitseb tundras ja taigas. Ta on erakliku eluviisiga lind ning pesapaigana eelistab ta raskesti ligipääsetavaid kohti. Pesa rajab ta kaljudele ja veekogude kallastel olevatele rannajärsakutele. Harvem pesitseb ta puude ots...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Linnud: lauk ja tikutaja

ning ka vanalinnud muutuvad suvise sulgimise käigus tuhmimaks. Ümber varvaste on sõudepinda suurendavad nahalaiendid. Äsjakoorunud pojad on tumedate udusulgedega kaetud poegadel on punane laup ja kurgualune ning ümber kaela kollastest udusulgedest krae. Suurus Keskmise pardi suurune. Pikkus 36-38 cm, kaal 700-1000 g. Keha kuju Vutti meenutava kehaehitusega, küllaltki ümmargune. Paaritumine ja/ või pereelu Pärast pesapaikadele saabumist algavad laugul omapärased paaritumismängud: linnud kogunevad rühmiti vabaveelaikudele, ajavad üksteist taga, pekstes tiibadega vastu vett ja lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused Lendutõusmiseks tuleb tal teha veepinnal pikk ja pladisev hoojooks. Veest lendu tõuseb raskepäraselt ja alati vastutuult. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb taimestikurikastel siseveekogudel ja merelahtedel. Eestis

Loodus → Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Läänemere Linnud

Koos mereimetajate ja mnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lpplli. Merelinnud on telised maailma asukad. Nad elavad kigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid krgematel laiuskraadidel,sest Seal on vesi klmem ja toidurikkam, eelkige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Aasta linnud 2015- viud

Aasta linnud 2015- viud 1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam. Herilaseviu 1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi 2. Herilaseviu on nagu teisedki viulased looduskaitse all. 3.Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Linnu pea on suhteliselt hele, no...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Pingviinlased

Pingviinlased Toomas Rüütel Kes nad on?  Lennuvõimetud veelinnud  Elavad enamjaolt Antarktikas  6 perekonda  17(20) liiki  2 välja surnud liiki (Waitaha pingviin, Cathami pingviin) Liigid  Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg)  Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm)  Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg)  Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas  Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on…  ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga  ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht  ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge  … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga  … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates (kuni miljon isendit) Liikumine  ...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Eesti loomastik

Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariik Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid. Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Eesti loomad Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide rühma: kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad Imetajad Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas ja tuntumad neist on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne.

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Linnud (kontrolltööks valmistumine)

Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merikotkas, kanakull põllud-niidud- kiivitaja, põldlõoke veekogude ääres- sinikael-part, hõbekajakas. Looduskaitse all olevad linnud ; jäälind, kassikakk, koolibrii, merikotkas. Linnud toituvad teistest loomadest, putukatest ja taimedest. teised loomad- kassikakk taimed- teder, kodutuvi putukad- kiivitaja Õhukotid tagavad kopsude tõhusama varustamise õhuga ja vähendavad linnu keha erikaalu.(teeb kergemaks, aitab õhus paremini püsida). Linnu süda on 4-osaline - töötab kiiresti , arteriaalne ja venoosne veri on täielikult eraldatud. Tagab püsisoojasuse.

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuidas linnud kahvatumaks läksid (Muistend)

Kuidas linnud kahvatumaks läksid Kunagi ennemuistsel olid linnud väga värvilised. Nad olid värvilised juba sünnist saati. Mitte ühelgi linnul ei olnud midagi halli, musta või valget. Varblased olid sinise ja kollase kirjud, varesed olid punased roheliste sabadega, ja kõige kirjum oli leevike. Ta kõht oli erkroosa, tiivad olid erkrohelised, saba oli erkkollane ja pea oli lilla. Nad olid kõik kaugel dzunglis asustamata saarel. Seal saarel olid ainult linnud ja loomi polnud

Kirjandus → 6.klass kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Puistu ehk puisniit

Puistu ehk puisniit Referaat Juhendaja: Sisukord Iseloomustus...........................................................................................................................3 Laelatu puisniit.......................................................................................................................4 Loomad ja linnud....................................................................................................................4 Taimestik................................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:......................................................................................................6 Iseloomustus Puisniidud on pargitaolised hõredad puistud, mis on välja kujunenud looduse ja inimese

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Viidumäe looduskaitseala

Viidumäe looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on rajatud 1957.aastal ning tema praegune pindala on 2597,6 ha. Saaremaa vanima ja kõrgeima osana, mille kõige kõrgem koht on 59,12 meetrit üle merepinna moodustab ta nn. ,,Saaremaa selgroo". Kuigi looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, on ta koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soo...

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kõrb

Sonora kõrb Geograafiline asukoht Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' ­ 34°30' N 110°30' ­ 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kasvukohatüüp Tegemist ei ole kõrbega tavainimese ettekujutuses (Sahara tüüpi viljatud liivaluited vms). Ka seda leidub Sonoras, kuid enamik kõrbest on kaetud suhteliselt rikka elustikuga. Kõrbete sademetehulk võib varieeruda küllaltki suurtes piirides, jäädes enamasti siiski alla 200 mm aastas. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete taimestik on harjunud pideva vee puudujäägiga. Kõrbete...

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Estonia's nature

Estonia is a small country in Northern Europe with an area of about 45 000 sq km. The country's climate is determined by the proximity of the Atlantic Ocean. The summer temperatures are a little lower than the average of that latitude, but the winters are considerably warmer. As a part of the East-European Plain, the country has a rather flat surface. The highest and most topographically variagated region in Estonia is in the south-eastern part of the country. The Sakala Upland plains offer contrast to the hills of Ottepää, Karula and Haanja. At 318 metres, Suur Munamägi ('Great Egg Hill') is not only the highest point in Estonia, but of all the Baltic countries. The country has 3974 km of coastline, while the land border, in comparison, is only a mere 633 km. The coast varies from limestone cliff in the north to sandy beaches in the west. Most of Estonia's many islands belong to the West Estonian archipelago. The largest islands are Sa...

Keeled → Inglise keel
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia 7.kl KT Roomajad , Imetajad , LInnud

BIOLOOGIA 7.kl KONTROLLTÖÖ I variant ­ Roomajad , linnud , imetajad. 1.Linnud kuuluvad selgroogsete hulka. Nimeta kõigepealt tunnus , mille järgi otsustad looma nähes , et ta on selgroogne.(2p). Nimeta veel 2 selgroogsetele iseloomulikku tunnust.(2p) Kui näen looma siis tunnen ta ära et ta selgroogne on selle järgi et : Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Kirjuta , kuidas on jäseme ehitus seotud looma liikumise ja elupaigaga

Bioloogia → Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
docx

Loomakasvatuse alused eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused: Veised, sead, lambad, linnud, söötmine – koosnev blokk...

Põllumajandus → Loomakasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Linnud linnas ja prügimäel

ajalehe artiklitest ning Interneti allikatest. Referaadi ülesehitamisel on see jagatud kolmeks peatükiks. Esimene käsitleb lindudega seonduvaid probleeme linnas, teine prügimägedel ning kolmandast peatükis kirjeldatakse meetodeid nende olukordade lahendamiseks. Põhjus miks selline teema referaadis käsitlusele võeti, on huvi selle teema vastu ja kokkupuude sellist laadi probleemidega. See teema omab ka suurt tähtsust, sest nii nagu loomad, et tohiks ka linnud inimese käe läbi nii arvukalt hukkuda ja kannatada. Kuigi ka inimesed kannatavad lindude mõjul, on see enamasti vaid majanduslik või lihtsalt ebameeldiv, kuid füüsiliselt kannatavad linnud rohkem. Inimesed proovivad küll erinevate vahenditega linde linnas nende endi ohutuse eesmärgil eemale peletada, kuid see muutub üha keerulisemaks, sest linnud muutuvad julgemaks ja vastuvõtlikumaks kõikvõimalikele muutustele. Tuleb tõdeda, et kahjuks on linnud linnas ka oluliselt agressiivsemad.

Ökoloogia → Ökoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Tööleht "linnud"

............ ............Toitumise järgi võib linde jaotada...........................................................ja................................. 3.Koosta tabel lindude ohutegurite kohta. Ohutegur Mõju lindudele Kuidas linde kaitsta? Naftareostus Mürgid Rannaniitude võssa kasvamine. 4.Iseloomusta 3 lausega metsalinde,joonista nende lindude nokk ja jalg ning too 2 näidet metsalindude liikidest. 5.Koosta ristsõna . Linnud. VÕTMESÕNAKS PESAKOHT Lahendussõnadeks peavad olema järgmised mõisted: kerge luustik,naftareostus,taimtoiduline lind,püsisoojane lind,udusulg,tiivad,rähn,veelind,raierahu. Lahendussõnade ja võtmesõna saamiseks tuleb koostada KÜSIMUSED!

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

MEIE TALVISED LINNUD NING LINNUTOIDUMAJA MEISTERDAMINE

MEIE TALVISED LINNUD NING LINNUTOIDUMAJA MEISTERDAMINE Kristjan Kull , Mart Somelar SisseJuhatus Linnud Eestis Linnud jagunevad kahte liiki: paiga- ja rändlinnud. Paigalinnud on harkas, nurmkana või puukoristaja Talvel võib kohata umbes 150 linnuliiki, kuid koduaias jääb see arv umbes 40 liigini. Talvitavate lindude loendused võimaldavad saada ülevaate populatsioonide seisundist ja suurusest. Toitumine Toitumise poolest jagunevad linnud nii sega- kui ka loomtoiduliseks. Segatoidulised linnud söövad näiteks pungi, vilju, seemneid või teri. Röövlinnud söövad näiteks teisi linde, närilisi. Täiskasvanud linnud söövad 2-6 korda päevas. Lindudele võib toiduks pakkuda pekitükke, kaerahelbeid või pähkleid. Lindudele sobilikud majad Väike lind ei tunne end suures majas mugavalt ja ka suur lind ei saa väikses majas pesitseda. Lindude pesakastide ehitamiseks on olemas soovituslikud mõõtmed

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
7 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Soomaa Rahvuspark

Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on: mänd, kask sanglepp. Mänd ja Sanglepp Taimed Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi : neist38 puu-ja põõsaliike. Samblaid on leitud 193 liiki. Seeni on leitud 360 liiki. võhumõõgad . ööviiulid. niidu-kuremõõgad. Võhumõõk ja ööviiul Linnuliigid Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185. neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas: rüütadele, väikekoovitajatele mudatildritele. Harudased linnud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis: rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi rohunepp. Must toonekurg ja Rabapüü. Teised linnud Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud: laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad: musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn laanerähn laulavad väike-kärbsenäpid.

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Linnud ujuvad naftas, aga autoga tahaks ikka sõita

Enamtuntud kasutusala fossiilsetel saadustel on aga energiaallikas soojuse andmiseks ja naftaeritised sisepõlemismootorites. Ilma nende nii igapäevaste ja loomulikena näivate protsessideta ei kujutaks me oma aktiivset elu ettegi. Ometi leidub maailmas väga suurel määral inimesi, kellel ei ole antud teemal midagi kaasa rääkida ühel lihtsal põhjusel elatakse minevikus ehk agraarajastul. Antud teemat võib käsitleda kui metafoori rikastest ja vaestest. Linnud ärimeeste ja poliitikutena mängivad kodanlusega täpselt nii, nagu ise tahavad. Võim ei ole mitte rahva käes, vaid nende teha, kes valimishääli kokku loevad. Õnneks Eestis enam nii hull situatsioon ei ole, kus 99% elanikkonnast käib valimistel illustratiivselt oma arvamust avaldamas. Lubadusi oskab iga erakond anda, aga tehtud saab lisaks plaanidele veel palju muudki kõmuainet pakkuvat. Inimese paneb tegutsema siiski raha. seda liigub teatavasti

Kirjandus → Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Selgroogsete närvisüsteem

Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumi...

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Harakas

loodusest. Leedu linnustikku käsitlevas koguteoses on väidetud, et teri tarvitavad harakad toiduks ainult nälja korral. Aga meil söövad harakad teri üsna sageli ja kogu aasta vältel. Kas see lükkab leedulaste väite ümber? Ehk on Leedus saada paremaid palasid või on meie harakad näljasemad? Ilmselt pole ükski arvamus päris õige. Harakapoegi toidetakse loomse toiduga. Selgrootutest eelistatakse mardikaid, liblikaröövikuid ja -kookoneid. Et sel ajal kasvatavad ka teised linnud oma järelpõlve, toovad harakad oma poegadele võõrastest pesadest napsatud linnupoegi ja -mune. Suuremate poegade noka vahele satuvad isegi sisalikud. Pesapoegade toitumist uurides võib kasutada viisi, mis vanalindude jaoks ei kõlba: kaelasidumismeetodit. See annab nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt väga häid tulemusi, ent seda on raske rakendada. Enamasti ei pääse pesale ligi. Ka ei kõlba seda võtet kasutada päris

Loodus → Loodusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lindude arvukus

Maailmas on umbes 9000 erinevat linnuliiki. Eestis on registreeritud 375 linnuliiki. Suurim lind on jaanalind. Väikseim lind on kimalaskoolibri. Linnud on peale nahkhiire ainsad selgroogsed olendid, kes suudavad lennata. Papagoid on ühed värvilisemad linnud maailmas, kes enamus elavad lõunapoolkeral, neid on umbes 300 liiki. U. 130 kakulist u. 340 liiki koolibrisi u.200 rähni u. 5000 liiki värvulisi u 200 liiki rannikulinde sookurgi ja nende sugulasi on u. 200 liiki ja nende hulka kuuluvad ka mõned maailma kõige ohustatumad liikid. U 230 liiki jahilinde U 280 röövlindu U 150 liiki luiki,parte ja hani U 120 liiki haigureid U 60 liiki pelikane ja nende sugulasi 4 liiki kaure U 20 pütti U 100 tormilindu

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Linnulennult linnulennust

üldisemalt. Igal talveõhtul lendavad kuldnokad ümbruskonnast Rooma oma pesapaikadesse ja annavad enne puhkust ligi pooletunnise õhuetenduse. Andrea Cavagna Itaalia Rahvuslikust Kondensainefüüsika Instituudist (National Institute for the Physics of Condensed Matter, INFM) kirjeldab seda kui tõeliselt fantastilist vaatemängu. Kui kuldnokaparve rünnatakse, jaguneb see ja ühineb taas äärmiselt filigraansete manöövritega. Kuidas linnud säilitavad rünnaku käigus koordinatsiooni ja suudavad mängeldes parve struktuuri taastada? Need looduslikud lennuetendused inspireerisid teoreetilisi füüsikuid looma rahvusvahelise multidistsiplinaarse töörühma StarFlag, mis uurib linnuparvede kollektiivset käitumist. Cavagna sõnul on nende eesmärgiks selgitada välja kolmemõõtmelisi iseorganiseeruvaid süsteeme kirjeldavad fundamentaalsed printsiibid. Projekti kuulub füüsikuid ja teoreetilisi

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun