Le Fabuleux Destin d'Amélie Poulain Nous avons regardé un film nommé "Amélie" ou ,,Le Fabuleux Destin d'Amélie Puoulain" dans la classe de français. ,,Amélie" est l'histoire d'une serveuse timide, qui décide derendre la vie des autres meilleure. Comme une jeune fille, Amélie a été supprimée par son père. Elle n'a pas eu beaucoup de contacts avec lui. Quand il a fait d'elle un examen médical, elle a été mal diagnostiqué avec une maladie cardiaque. Cela a conduit à l'isolement des autres enfants. Sa mère est morte et après que son père désisté de vie. Elle développé une grande imagination, tout en étant seul. Une histoire vraie commence quand Amélie a 23 ans. Elle travaille dans un petit café de Montmartre
Après l'examen j'espère retourner à Pärnu ou trouver un travail dans un pays étranger, je ne suis pas encore sûr de ce que je ferais. Je crois également que je ferai toujours ce qu'il me plais : danser et écrire. J'espère qu'un jour je pourrais écrire mon propre livre. Il est également possible que dans dix ans j'aie un enfant ou même plusieurs. 2. La ville ou la campagne Je préférerais certainement vivre en ville. Je suis jeune et je préfère être à proximité de diverses activités. Il est également beaucoup plus facile et cela prend moins de temps de se rendre à différents endroits quand vous vivez en ville. Vous ne devez pas toujours calculer les heures d'autobus, parce que quand vous vivez en ville, vous n'avez presque pas besoin d'autobus. La vie en ville est également beaucoup intéressante que la vie à la campagne. Mais je crois que quand je serais âgée mon point de vue changera
», XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»). . , . 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », . .
Sa grand-mere et son grand-pere vanaema ja vanaisa Sa tante et son oncle tädi ja onu Son cousin nõbu(mees) Sa cousine nõbu(naine) Son pere sa mere isa ja ema Son frere et sa soeur, le fils la fille vend ja õde Le mari et la femme mees ja naine Les parents vanemad Les enfants lapsed Les grand-parents vanavanemad Negatiivne: (non je n'ai pas de frere) - mul ei ole venda Positiivne: (oui, j'ai un frere) - mul on vend Jeune noor Mince peenike Fort, forte tugev Petit, petite väike Grand, grande pikk Laid, laide kole Joli, jolie ilus Gros, grosse paks Vieux, vieille vana Beau, belle ilus Sage korralik Timide arg Dynamique elav, energiline Bete loll Bavard, bavarde lobiseja Intelligent, intelligente tark Mechant, mechante kuri Charmant, charmante võluv Souriant, souriante naeratav Distrait, distraite hajevil Gentil, gentille lahke
CLAUDE MONET Claude Monet, né le 14 novembre 1840 à Paris et mort le 5 décembre 1926 à Giverny. Il est un peintre français, l'un des fondateurs de l'impressionnisme, peintre de paysage et de portrais. À 6 ans, il se déplace à une famille dans le nord de la France Talent artistique manifeste dans le jeune Il étudie à Paris dans l'Académie Suisse En 1862, il est en grande difficulté et tente de se suicider Environ 2.500 peintures au cours de sa durée de vie Décédé d'un cancer du poumon Impressionnisme Ce mouvement pictural est notamment caractérisé: - des tableaux de petit format - des traits de pinceau visibles - la composition ouverte - la mobilité des phénomènes climatiques et lumineux - plutôt que l'aspect stable et conceptuel des choses
7. J'ai fait mon devoir, que chacun fasse le sien! 8. Si tu n'as pas tes cartes routières, tu peux prendre les miennes. 9. Si votre magnétophone ne fonctionne pas, nous pouvons vous prêter le nôtre. Quand notre mangétophone était en panne, des amis nous ont pêté le leur. Ex 10 Ma mère m'inspirait des sentiments amoureux; je m'installais sur ses genoux, dans la douceur parfumée de ses bras, je couvrais de baisers sa peau de jeune femme; elle apparaissait parfois la nuit, prés de ma lit, belle comme une image dans sa scintillante robe noire. Quant à ma père, je le voyais peu. Il partait chaque matin, portant sous ses bras une serviette pleine de choses intouchables qu'on appelait des “dossiers”. Il n'avait ni barbe ni moustache, ses yeux étaient bleus et gais. J'étais contente quand il s'occupait de moi; mais il n'avait pas dans ma vie de rôle bien défini. Ex 11
Prantsuse keel Expression orale. 1. Parler de sa journée. Je me léve vers 6 heures 30. Le matin, je prends une douche et je me brosse des dents. Puis, je m'habille et je prends le petit-déjenuer avec ma famille. Puis je vais au lycée. D'habitude, je vais a l'ecole en voiture ou en bus, parce qui j'habite loin de mon école. Les cours commentent vers 8 heures. Je déjeune a l'école avec mes amis. Les cours finissent vers 3 heures 30. Le soir, je fais mes devoirs et j'ecoute la musique. Je dîne a la maison. Je me couche vers minuit. Je me répose, qui je dors et je joue avec mon chat. Le week-end, je visite ma grand-mére et je vais a l'entraînement. Je danser hiphop. Je sors souvent avec mes amis. Nous allons au cinéma. De temps en temps nous allons au cinéma et au théâtre. 2. Parler de ses habitudes alimentaries.
Toutes mes vagues étaient orageux. Soudainement , j'ai vu comment une vague s'est échappée. La vague a pris une sirène avec elle et a jeté la sirene sur la rive. Pourquoi elle a volé la sirène? Je ne pouvais pas les voir plus. Un jour, la vague était revenue. J'étais si heureuse! Maintenant, elle me dit ce qui était passé. Il me raconte d'homme, du paine magique et de l'amour. Récit 3 Je suis la vague de la mer. Je me souviens ce jour ou la mer était furieuse... J'était très jeune et effrayée. Je devais m'échapper! La peur de la mer était trop grande! Soudainement, j'ai vu une femme. Oh, elle était si belle, cette femme... Une femme? Dans la mer? Non... Ce n'était pas une femme réguliere. C'était une sirène! J'étais nerveuse et j'ai elle pris avec moi. Quand nous sommes arrivées dans la rive, j'ai elle jeté sur la rive. J'été humiliée et je me suis caché derriére un rocher. J'ai vu un homme qui parlerait avec la sirène. Avec MA sirène. Ils parlaient
Sajandi esimesel kümnendil tegi Matisse ka skulptuure ja joonistusi, mis olid vahel seotud tema maalidega, alati korrates ja lihtsustades olemuselt oma vorme. Pärast oma isikliku stiili leidmist, Matisse nautis oma suuremakraadilist edu. Tal oli nüüd võimalik reisida Itaaliasse, Saksamaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse inspiratsiooni koguma. Ta ostis suure stuudio Pariisi eeslinnas ja kirjutas alla lepingule mainekate kunstikaupmeestega Bernheim-Jeune galeriist Pariisis ja vene ärimehe Sergei I. Shchukiniga, kes tellis Matisse'lt tähtsa paari maale ,,Tants I" ja ,,Muusika"(1909-1910). 1910- 1920ndates valminud töödes jätkas Matisse vaatajate rõõmustamist ja üllatamist tema kaubamärgi elementidega küllastunud värvide, lapikute pildiruumidega, piiratud detailide ja tugevate piirjoontega. Mõned tööd, nagu ,,Klaveritund"(1916), uurisid struktuuri ja geomeetriat Kubismis
armastajad omavahelist tõmmet ja elujõudu. Nii austavad nad teineteise teisesust. Hélene Cixous ja écriture feminine Kõige enam tänu Hélene Cixous'le tõusis écriture feminine - naiselik kirjutamine ehk naiskirjutus 1970ndate prantsuse poliitilises ja kultuurilises mõttevahetuses kesksele kohale. Aastatel 1975-1977 kirjutas Cixous hulga teoreetilisi tekste, milles uuris naise, feminiinsuse ja feminismi suhteid kirjutamisega: La Jeune Née, La Rire de la Méduse, Le Sexe on la tete?, La Venue a l´ecriture. Nii Cixou kui ka teiste prantsuse feministide eesmärk oli lõhkuda opositsioonide kaudu loodud sooliste erinevuste stereotüüpe. Nad vaatlesid keelt alana, mis loob neid 3 stereotüüpe, kuid milles peitub ka võimalus vabastada sooline erinevus neist stereotüüpidest
püstolitoru enda suunas ning suri kaks päeva hiljem. Theo oli Vincenti viimastel elutundidel tema kõrval ja suri ise seitse kuud pärast venda. Pärast van Goghi Pärast van Goghi surma korraldatud arvukad näitused võimaldasid uuel kunstnikepõlvkonnal tema modernistliku loominguga vahetult tutvuda. Tõenäoliselt selle perioodi kuulsaim van Goghi retrospektiiv korraldati 1901.aastal Pariisis Galerie Bernheim Jeune`is, mõjutades paljusid, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa hilisemaid silmapaistvaid kunstnikke. On hämmastav, kui paljud erinevad kunstnikud ja stiilid kandsid silmapasitvat van Goghi pitserit, ehkki noored maalikunstnikud viljelesid mõningal määral erinevaid stiile. Prantsusmaal mõjutas van Gogh eriti foviste. Foovid maalisid puhaste erksate värvidega ja kasutasid peaaegu täiesti piiritlemata vorme-nad võisid kujutatava täielikult deformeerida-
(Bywater & Sobchack, 1989). 6 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis 1.4 Labarthe’i järjestusgraafik Nii revolutsiooniline kui see oma aja kontekstis ka polnud, ei saanud Prantsuse uus laine kerkida ilma mõjutusteta. 1960. aastal tõi näitleja, kriitik ja filmitegija André S. Labarthe oma arvamuses „Essai sur le jeune cinéma français“ (Essee noore Prantsuse kino kohta) välja 4 suuremat mõjurit uue laine filmikunstile: Itaalia neorealism, dokumentaalfilmid, Ameerika kino ja televisioon (Labarthe, 1960). Selles esitletud uue laine mõjutajate ajaline järjestusgraafik (vt Tabel 1) leidis kaks aastat hiljem laiendatud kujul taaskasutust Cahiers du Cinéma 138. numbris ning on edaspidiselt esindatud ka paljudes tolle aja kino tutvustavates väljaannetes (Marie & Neupert, 2002). Tabel 1
Card Players and Girl 1890-92 Õli lõuendil PAUL CÉZANNE 53" x 71" The Barnes Foundation, Merion, Pennsylvania Click to edit Master text styles Second level PAUL Third level Fourth level CÉZANNE Fifth level Boy with Skull (Jeune homme à la tête de mort) 1896-98 130.2 x 97.3 cm Õli lõuendil The Barnes Foundation, Merion, Pennsylvania PAUL GAUGUIN Nägemus Click to edit Master text styles pärast jutlust Second level ehk Jaakobi Third level Fourth level võitlus ingliga Fifth level 1888 73/92 Õli, lõuend The National Galleries of Scotland, Edinburgh
12. Üha vähem söömaaegu süüakse ühiselt, üha harvemini kehtib tardunud rütm: hommikueine lõunasöök õhtueine. Otsitakse vahelduvaid portsjoni suurusi, paindlikke söömaaegu 13. Otsustav on emotsionaalne lisaväärtus 14. Tähelepanu etno toitule! 15. Pakkumisfaktor ruum muutub ühe tähtsamaks (disainilokaalid) 16. Slow food ühendus heast, tervislikist ja mõnusast toidust 17. Uus liikumine Prantsusmaal Jeune Cuisine. Uus nähtus bistronomie 18. Toiduvalmistamine on teaduse ja toidu kahekõne. Molekulaargastronoomia. Näiteks naturaalsete alginaatide kasutamine (kasutatakse näiteks mahlade kapseldamist zeleetaolisesse mullikujulisse kesta, mis suus ,,lõhkeb") Kaasajal on sööjale toidu juures tähtsad kvaliteet (maitse, välimus jne), tervislikkus, ohutus, sageli ka kasutamise lihtsus. 193. Vahetuse vanema ametijuhend