VALGUSTUS XVIII sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks ja ajastu kirjandust valgustuskkirjanduseks (u 1660-1770). Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Pra...
Periood Muinasaeg Keskaeg Rootsi aeg (vara-uusaeg) Aeg 9. aastatuhat 1227 1227 1561 1561 1710 (1721) Haldusjaotus Maakonnad ja Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, Ordu riik, Taani valdused e. Eestimaa kubermang alates Rootsi kihelkonnad Eestimaa hertsogkond (1227, 1238 1346) ajast (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa); Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti), (Tartu, Pärnu ja Saaremaa) Sünd...
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekuju...
BAROKK, BAROKIAJASTU MUUSIKA 17. saj – 18. saj I pool Barokiks nimetatakse stiili ja ajajärku Euroopa kultuuris 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 1.Teose tegevusaeg: Teose üldine tegevusaeg on aastast 1914 kuni 1957. Täpsemalt öeldes on tegevus jaotatud ,,viide tantsu" ning iga tants toimub erinevatel aastatel ühelainsal sügisesel rehepeksupäeval. Esimene tants toimub maailmasõja puhkemisel aastal 1914. Teine tants toimub suure majanduskriisi ajal 1929.aastal. Kolmas tants toimub Saksa okupatsiooni ajal 1943.aastal. Neljas tants toimub kolhooside rajamise ajal aastal 1949. Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, ...
1.Too näiteid eesti sisepoliitikast 1920-1934, selle kohta, et riigis valitses parlamentaarne demokraatia. V: a) Mitme partei süsteem b) Koalitsiooni valitsused. c) Rahva laialdased demokraatlikud vabadused d) Õigused e) Võimudelahusus. 2. Too näiteid 1934-1940 a Eestis valitsenud autoritaarse võimu kohta. V: sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, riigikogu saadeti laiali, 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. 3. Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned. V: Ainupartei, demokraatlike õiguste piiramine, seadused ilmusid pätsi dekreedina, kaitse seisukord riigis, riigikogu ei käinud koos. 4. Mida nimetati Balti liiduks? Ja miks selle loomine ebaõnnestus? V: *sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks *Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM Karolina Joanurm BAROKK Referaat ajaloos Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Mina, valisin selle teema, kuna mulle meeldib kunst ja eriti see kuidas barokki kirjeldatakse kui "ebatavaline" oma hooga,tunnete,kirega ning isegui ülepaisustustega ja liialdusega, aga pakub ikka vaatajale huvi,ootamatust ning rabab ja üllatab teda. 16,.sajandil reformaatorite poolt algatatud karoliku kiriku vastane usuline võistlus kujunes 17.sajandil ilmalikuks võimuvõistluseks. Kogu Euroopas peeti usu nimel veriseid sõdu,mis viisid poliitiliste võimusuhte täieliku ümberkujunemiseni. Nii püsimatu nagu tolle raske ja äreva perioodi ajalugu, oli ka selle aja kunst. Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõ...
LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. Valisin selle teema, kuna see on praegu on väga aktuaalne teema
barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut võeti mõiste kasutusele eelmisel sajandi vahetusel. Barokki on kõige lihtsam ajaliselt piiritleda aastatega 16001750. Algus aastatel oli stiilimurrak järsk väheste aastatega valmisid ajastule aluse pannud teosed. Loodi esimesed ooperid (15971600), 1600 esimene oratoorium ning 1601 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku. Täpset lõppu ajastule on keerulisem paika panna, sest 1750. aastal lahkus siit ilmast Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse ka Händel. Viimaste barokiajastu suurmeistrite lahkumine lubab piiri tõmmata 18. sajandi keskele, aga nende stiil polnud enam sugugi iseloomulik , sest juba 1730. aasta paiku hakkas kärmelt arenema klassitsistlik stiil. 1600. aasta paiku, kui toimus suur pööre Euroopa muusikapildis, tekkisid kiiresti uued zanrid(nt ooper) ja sai alguse ka solistilise
Karbon Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi; järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumi ehk Keskaegkonna Triiase ajastule. Taimestikus oli rohkesti kidasid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad. Permi ajastul kujunes rohkesti metallimaardlaid. Perm Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Keskaegkond
endiseks. S-kujuline-Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. Rinnad-Kuna viimane surus rinna madalamale ning altpoolt ei olnud seda enam võimalik kergitada, oli naiste rind eenduva pugu kujuline, ilma et rindadevaheline pilu oleks paistnud. Kuna aga rind pidi olema suur, topiti korseti sisse erinevaid vormiandjaid. Kael- Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks hädatarvilik, tohutu suureks ja raskeks muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Karusnahad-1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust
Interjööris võib näha 19. sajandi lõpust pärinevaid maalinguid. Nagu mainitud, siis Saku mõis on oma ajastu poolest ehitatud kõrgklassitsistlikul perioodil, Sargvere mõis aga barokiajastul. Kui mõisaid võrrelda, siis esmalt hakkab silma katus: Saku mõisa katus on hoopis lamedam, kui Sargvere oma. Samuti esineb erinevusi ka sammaste ehituses, kui Sargvere mõisa sammas on jässakam ning baroki ajastule vastav, siis Saku mõisa sambad on visuaalselt ilusamad ning kapiteel on joonia stiilis. Erinevused esinevad ka akendes, eeskätt nende paigutuses. Sargvere ja Saku mõisa akenderuutude paigutus on erinev ning Saue mõisa puhul on näha Veneetsia stiilis aknaid, mida Sargvere mõisa puhul ei ole. Saku mõis on üldiselt oma ajastule kohaselt visuaalselt vaadatuna ilsam ning seda kinnitab ka detailiderohke friis. Sargvere mõisal on vägagi praktiline altaan, mida Saku mõisa puhul ei ole näha
Retsensioon Tallinn 2014 Etendus toimus Estonia teatris 13.02.2014. Etenduse nimi oli "Manon." Lavastaja oli Inglismaalt pärit Karl Burnett. Ma arvan, et ta sai oma tööga hästi hakkama ning tegi etenduse vaatamiseks põnevaks. Kunstnik oli Mia Stensgaard (Taani kuninglik Balett). Tema juures meeldis etenduses kasutatud kostüümide julge värvi valik, mis polnud küll ajastule sobiv, aga see tegi minu jaoks üldpildi rõõmsamaks. Muusikaline juht ja dirigent Risto Joost lõi etendusele dramaatilise õhkkonna, mis sobis etendusse hästi. Balleti aluseks oli Abbe Prevost ,,Sevaljee des Grieux' ja Manon Lescaut' lugu." Etendus rääkis 18. sajandi elust, kus selgelt eristuvad jõukamad ja vaesemad inimesed. Pea- tegelasest Manonist saab ühel hetkel tagaotsitav ning ta elu muutub põrguks. Algab põnev ja
Ajastu Barokk Klassitsism Millal? 1600-1750 aastal. 1750-1820 aastal. Kus? Euroopa kultuuris, kuid Prantsusmaa pärit on Ülem-Itaaliast. Miks?/mõtteviis See on väliselt toretsev ja Uus muusikastiil eelistas elu nautiv: ajastule andis klassikaliselt selgeid tooni ülepaisutatud vormiskeeme ning lihtsat ja rituaalidesse uppunud korrapäraselt liigendatud priiskav õukonnaelu, mis meloodiat, mida pidi saatma justkui püüdis luua mingit samavõrra lihtne ja selge uut ja parema reaalsust. harmoonia. Klassitsism
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu'' Friedebert Tuglase hästi tuntud novell ,,Popi ja Huhuu'' pajatab meile loo ühest sõbralikust ja truust taksikoerast ning tigedast ahvist-elajast, kes on vastu tahtmist sunnitud jagama ühist elupinda. Lühijuttu saab pidada surematuks, kuna tegevust, mis loos toimub, saab kohandada igale ajastule ning vaatamata sellele, mis vanuses isik seda loeb ning mis iganes ajaperioodil säilib novelli mõte ikka sama aktuaalsena. ,,Popi ja Huhuu'' on eesti novelliklassika üks tõlgituim ja taastrükituim teos, mille valmimist kahe päevaga inspireeris Tuglase Pariisis Seine'i kaldal asuva Louvri külastus ning üldised reisimuljed. Sündmused hakkavad arenema üsna aeglaselt sissejuhatuses kirjeldab autor lihtsalt tegelaste tegevusi, tutvustab lugejatele ruumi, kus sündmustik arenema hakkab
Materjalid laeva ehituses Anton Adoson AT 11/21 üliõpilane Tallinna Tehnikakõrgkool 2015 Sissejuhatus Erinevad laeva liigid: purjelaevad; reisi-ja kaubalaevad; allveelaevad. Materjali valik: vastavalt ajastule; vastavalt vajadusele. 1. Purjelaev Materjalid: kere kinnitused messingust; kere puidust: kuusk; mänd; tamm. korpuse veealune osa on messinguga kaetud; ankur, kett, kõik trossid- mitte magnetiline materjal. 2. Reisi- ja kaubalaev Materjalid: alumiinium: klaaskiud: süsinikkiud; teras; raudbetoon; plastmass; nende materjalide kombinatsioone; harva titaani. 3. Allveelaev Materjalid: kere terasest; plast; klaas; erinevad metallid: vask; alumiinium; messing. Kokkuvõte Laevade ehitamiseks kasutatakse palju erinevaid materjale vastavalt vajadusele. Põhilised materjalid: ...
KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Maailmas on olemas palju laevu, mis on ehitatud erinevatest materjalidest, vastavalt ajastule ja vajadusele. Selge on see, et allveelaeva ei saa ehitada muust materjalist kui metallist ning sama hästi ka teame, et esimene laev oli ehitatud vastavalt ajastule puidust. Läbi aja on arenenud laevade ehitus üpris palju ning see, mis oli alguses, ei ole kaugeltki enam see, mis on ta täna. Referaadis on lähemalt räägitud allveelaevade, reis- ja kaubalaevade ning purjelaevade ehitamises kasutatavatest materjalidest.
FUTURISM FUTURISM Kujunes välja XX. Sajandi algul Itaalias. Algataja itaallane Filippo Tommaso Marinetti. ´´Tulevikukunst``. Manifestid. Vana kunsti hülgamine. Suurlinnaelu ülistamine. FUTURISMI TUNNUSED Futurism kui tulevikukunst. Agressiivsus. Ajastule iseloomulik. Kirjanduse toomine tänavale. Uued teemad kirjanduses. Tundeid peeti nõrkuseks. Eksperimenteeriti vormi ja sõnadega. Rahutu ja liikuv. FUTURISM EESTIS Eelkõige levis kirjandusvooluna; Levis Venemaalt; Moodsa ühiskonna tormilise arengu vaated; Albert Kiivikas; Erni Hiir. FUTURISM VENEMAAL Vladimir Majakovski; Vulgaarne luule; Futuristlik teater. FUTURISM ITAALIAS
Juura Kliima Juura oli 190-136 miljonit aastat tagasi. Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused. Loomad Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Roomajate ja lindude vahevorm oli ürglind. Ta oli väike, tuvist pisut suurem olevus, kes lendas üsna halvasti, tema keha oli kaetud sulgedega, kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad! Taimed Juuraajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest
Näiteid, miks ja kuidas Suburg jõudis arusaamani, et meeste eesõigustatud asend ühiskonnas on ülekohtune, leidub mitmeid. ,,Meie, naised''-hoiaku abil end lugejaga samastades väheneb võimalus, et inimesed teda vääriti mõistaksid. Artiklis on Annuk kasutatud ka kultuurilisest kontekstist lähtuvat meetodit 20. sajandi üldine meelestatus oli seotud feministlike teemadega, mis tahes-tahtmata mõjutasid ka Suburgi vaatenurki naisküsimusest. Samas oli tal tänu ajastule märksa suurem toetajaskond kui 19. sajandil, mil ta sai suure kriitika osaliseks. Eve Annuk keskendub pigem narratiivi esitamisele, autori taotluse tähendusele mida loo jutustaja öelda tahtis ja mis on võimalikud põhjused kutsumaks esile taolise eluhoiaku. Tema interpretatsioon on seotud eelkõige kogemusega, mis teatud sündmuse läbi saadi; ka tähendusega, mida sellele juhtumile autor on andnud.
Samuti on Kreutzwaldi loomingul väga suur osatähtsus Eesti ajaloos ja tulevikus. Muuseum tutvustab Kreutzwaldi elu ja loomingut. Kokku koosneb kompleks elumajast ja neljast kõrvalhoonest (ait, tall, saun ja kõrvalhoone). Elumajas on Kreutzwaldi perele kuulunud esemed, maja teisel korrusel rääkis giid väga huvitavaid lugusid Kreutzwaldi ja L. Koidula suhetest ja kirjaniku eluteest, tema karjäärist arstina ja kirjanikuna. Majas ringi kõndides tekkis täpselt ajastule vastav tunne. Kõrvalhoonetes olid välja toodud suurel hulgal raamatuid ja nende erinevaid tõlkeid, fotosid ja kunstitoeseid, mis kas siis olid Kreutzwaldi enda poolt kirjutatud või rääkisid tema elust. Muuseum pole küll suur, kuid annab väga hea ülevaate kirjaniku loomingust ja tema elust, eriti tore oli giidi juttu kuulata. Muuseumis töötavad minu meelest väga sõbralikud inimesed. Kohe sisse astudes sain sooja tervituse osaliseks ja lahkudes jäi soe tunne südamesse.
KIRJANDUSE AJALUGU ANTIIKKIRJANDUS KESKAJAKIRJANDUS RENESSANSIKIRJANDUS Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid ...
1. Suurte narratiivide olulisim sündmustik toimub kangelase ümber. Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma ,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile.
Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" (Mémoires de Monsieur d'Artagnan), autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemisajal aastail 1625 1628, kuid käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat. "Kolm musketäri" on ilmunud korduvalt (esimest korda 1957) eesti keeles Tatjana Hallapi tõlkes. Romaanile on kirjutatud järjed:
Vabadussõja ajal. Luule 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks" Kirjanik ja poliitik Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. 21.juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile peaministri ametivande. 24.augustil paigutati Johannes Vares Eesti Nsv Ülemanõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat Lõpetuseks 25. augustil 1940 võttis Riigivolikogu vastu Esti
AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabadus *individualism *objektiivsus
AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabadus *individualism *objektiivsus
· Oscar Wilde geniaalne ja ääretult andekas kirjanik, kes oli sattunud sir Douglase lummusesse, nagu üks tema raamatutegelane Dorian Grayst vaimustusse. Ta oli pühendanud enda elu kunstile, kuid oli valmis enda karjääri ohtu pannes tegema mööndusi mehele, keda ta armastas, sattudes selle tõttu vanglasse. PROBLEEMID: · Sir Alfred Douglase lõbujanu ja soov elada Oscar Wilde'i kulul. · Ajastule omane homoseksuaalsuse hukkamõist ning O. Wilde'i vangisattumine. · Eemaldumine ühiskonnast ning tunne, et kõik sõbrad on pärast vanglasse sattumist selja keeranud. SISUKOKKUVÕTE: Tegemist on südantlõhestava kirjaga kirjanik Oscar Wilde'ilt oma armastatule, sir Alfred Douglasele. Kiri pajatab mehe vastakatest tunnetest ning kibestumusest armukese vastu, kuna viimane oli tema elu pea peale pööranud, kirjaniku laostanud ning sellest kõigest võitjana välja kõndinud
· Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetakse kõrgendada või madaldada ning mis kehtivad ainult selles taktis · Klaviatuur klahvpillide helistik · Kromaatiline helirida pooltoonide kaupa kulgev helirida
VIIKINGID Viikingid olid muinas-Skandinaavia (rootsi,norra,taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8-11 sajandil (nn viikingiajastu) ning kes oma vallutuste ja rüüsteretkedega hoidsid sel perioodil suurt osa Euroopast hirmu all. Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid
Renessans ja Humanism Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar Kirs, Ander Troost 10.e Sissejuhatus · Renessanss sai alguse XIV sajandil. · Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena
Kammermuusika- anasamblile või sooloesitjale loodud Kvartett- heliteos neljale pillile/häälele, nelja esitajaga ansambel Kvintett- teos viiele pilliele või häälele, viie esitajaga ansambel Kontsert- mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja/või orkestrile Monoodia- ühehäälne meloodia da-capo-aaria – vokaalne sooloetteaste ooperis, kolmelõigulise vormiga (A-B-A) barokitrio- pilliansambel (2 meelodipilli ja basso continou) basso continiou- generaalbass, oli ajastule tüüpiline ja sinna kuulus 2 või enam pilli (basspill, mängib bassimeloodiat(tšello; fagott) harmooniapill, improb. Bassihelidele meloodiat( klavessiin, orel ja lauto)) ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näitetantsu ja kujutava kunsti
L. M. Nurmetalo 10.B Ars nova – võtmeisikud Philippe de Vitry oli Ars Nova ajajärgu üheks alusepanijaks. Ta elas 70-aastaseks, sündis 1291 ja suri 1361. Ta oli filosoof, luuletaja ja matemaatik. Vitry muusikateoreetiline traktaat ``Ars nova`` andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Vitryt peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. (*notatsioonisüsteem-tähendab sõnade tähistamist märkidega) Johannes de Muris oli samuti muusikateoreetik, kellega koos lõi Philippe de Vitry uue rütmisüsteemi, mis sai ars nova muusikalise stiili üheks aluseks. Ta elas aastatel 1295-1351. Varasemas rütmisüsteemis jagati helivältusi ainult kolmeks, kuid nüüd hakati neid jagama ka kaheks
Kõik oli küll väga hästi mängitud, aga mingit sügavamat sõnumit ma kahjuks ei leidnud. Muusika sobis stseenidega väga hästi. Üldiselt oli etendus rõõmus ja lustakas ning ega huumor ka ei puudunud. Lavakujundus oli väga hea ja hästi organiseeritud. Üldkokkuvõttes oli etendus meeldiv ning nauditav hoolimata tema pikast kestusest peaaegu kolm ja pool tundi. Muusika oli väga hea ja rõõmsameelne ning esinejad mängisid oma rolle suurepäraselt. Kostüümid olid samuti ajastule vastavad ja sobisid nagu valatult. Mina soovitaksin muusikali ,,Minu veetlev leedi" ka teistele, kuna see on tõesti muusikaliselt värskendav kogemus ja teeb tuju rõõmsamaks.
Kultuur on üldine, ajastule tüüpiline, teatud tsivilisatsiooni, etnilist gruppi või rahvust iseloomustav nähtus. Kunstiajalugu uurib visuaalseid objekte, kujundeid ning nende ajalugu (kultuuriteabe vahendeid). Sõna muuseum tuleb kreeka keelest (Museion), sõna stiil roomast, kus kirjapulka kutsuti stiiluseks. Formalism on kunstiteose määratlemine vormi kaudu. Tähtsaimad visuaalse kunsti vahendid on joon, vorm (3D kunstis) ja värv (maalikunstis). 17-18. sajandil oli eesmärgiks ilu loomine (kaunid kunstid), 19. sajandil valitses realism (tõeline, tüüpilised asjad, kujutav kunst), 20. sajandil hakkas levima mittekujutav kunst (vabad kunstid). Naturalism jäljendab valimatult tegelikust. Stilisatsioon on looduslike vormide muutmine süsteemi sobivuse huvides. Idealiseerimine on looduslike vormide parandamine ideaalile vastavuse huvides. Kunstiteos on mingi kavatsuse teostamine mingis materjalis. Näitused said alguse 16-ndal sajandil, regulaars...
Mõiste "barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. Sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna tuleb portugali sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut võeti mõiste kasutusele eelmisel sajandi vahetusel. Barokki on kõige lihtsam ajaliselt piiritleda aastatega 1600-1750. Algus aastatel oli stiilimurrak järsk- väheste aastatega valmisid ajastule aluse pannud teosed. Loodi esimesed ooperid (1597-1600), 1600 esimene oratoorium ning 1601(1602) avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku "Le nuove musiche" ("Uus muusika"). Täpset lõppu ajastule on keerulisem paika panna, sest 1750. aastal lahkus siit ilmast Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse ka Händel. Viimaste barokiajastu suurmeistrite lahkumine lubab piiri tõmmata 18. sajandi keskele, aga nende stiil polnud enam sugugi iseloomulik, sest juba 1730
Kultuur muutuvas ajas Kõikjal meie ümber on toimumas muutused, ka kultuur pole mingi erand, kultuur meie ümber on muutunud ja on praegugi muutumas. Kultuur, kui mõiste tuleb ladina keelsest sõnast ,,Colere", mis tõlgituna tähendab inimtegevust. Kultuur eraldub loodusest inimühiskonda. Kultuuriks saab nimetada inimtegevust, mis on antud rahvale, piirkonnale või ajastule omane. Seetõttu määratletakse kultuuri enamasti keele kaudu. Kultuur omandatakse ühiskonnast, kus inimene on üles kasvanud. Kultuuri alla kuulub moraal, tavad, oskused, traditsioonid jms. Tänapäeva ühiskonnas, eriti just Euroopa riikides esineb multikultuursus eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese Eesti, kus enda mõõtmetest arvestamata on kõrvuti mitmeid kultuure, nagu näiteks ameerika kultuur, popkultuur ja mingil määral kindlasti ka vene kultuur. Seega võib järeldada, ...
Renessanss tähendab taassündi. See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2
1 3.7 Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul
Filmis oli palju tuntud klaverimuusikat, mis tekitas ärevust, sest paljud olid neid kuulnud, kuid ei teadnud kus. See film oli omal ajal kindlasti üks parimaid ning on veel paljudel inimestel südames. Teos on filmiklassika ja see on väga oluline, et näidata uutematele põlvkondadele, kuidas vanasti asjad käisid ja mis oli tollel aja põnev. Mina annaksin sellele filmile viie palli süsteemis ühe kõva kolme, sest film ei olnud praegusele ajastule iseloomulik ning nalju oli raske mõista, kuid ma arvan, et viga on ikkagi minus.
väga vähe räägitud loo USA ühest kõige piinlikumast ajaloolisest perioodist. Tegemist on kindlasti vägagi tõetruu orjanduse kujutamisega, mis mitte mingil juhul ei vabanda enda julmust, vaid ütleb otse ja ilustamata, et täpselt nii hull see asi tollel ajal oligi. Film ise on visuaalselt väga geniaalne ja lihtne vaadata. Eriti head meeleolu tekitas enne filmi alustamist lühike katkend märtsis esilinastuvast filmist, mis on pühendatud Märtsiküüditamisele 1949 aastal. Ajastule vastavates kostüümides ja võtteplatsides nägi film väga tõetruu välja. Väga hästi jäi silma näitleja Michael Fassbender, kes oma osava näitlemisega pani inimesed ennast põlgama, mis oligi selle rolli mõte. Lavastaja oskas väga hästi vaatajaid emotsionaalselt kaasahaarata. Üks meeldejäävamaid kohti oli peategelase Plati rippumine köie otsas samal ajal varbad maad puudutades, stseen ise on pikk ja keegi ei pööra tähelepanu, kui mees piinleb.
. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigoletto. Kohe, kui etendus algas, hakkasid mulle silma uhked ning läbimõeldud kostüümid. Kostüümide värvid olid kirevad, silmapaistvad ja igati ajastule kohased, mis tekitas tunde, nagu oleksin ise nende sündmuste keerisesse sattunud. Väga kaunis oli peategelase Gilda sinine maani kleit. Samuti meeldisid mulle hertsogi riided, mis olid väga detailsed. Rigoletto nägi välja selline, nagu inimesed ikka narre ettekujutavad, uhke kolmnurkne müts, mustaruuduline keep ning valge krae. Ka lavakujundusega oli palju vaeva nähtud, seepärast tundus kõik viimistletud. Arvan, et vene sopran Dubrovskaja, andis suurepärase esituse
tekib probleeme, on kommenteerija isik enamasti tuvastatav. Internetti jääb kõik alles, mis korra öeldud. Mäletan juhtumit, kus noormees kirjutas avalikult internetti, kuidas ta võtab kooli relva kaasa ja seda kasutada kavatseb. Sõnavabaduse piir on ka see, kui inimene on ohtlik teistele. Sõnavabadus ei vabanda välja rumalust. Sõnavabadusel on piirid, kuid neid ei saa täpselt määratleda. Iga inimene peaks neist piiridest ise aru saama. Need piirid muutuvad tänu ajastule ja kommetele. Inimene võib oma seisukohta avaldada, nii kaua, kui see ei riku ühtegi teist seadust. Sõnavabadus pole õigus öelda seda, mida sülg suhu toob.
Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga - radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Ta ja teiste teadlaste, tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid alfakiirgus ja betakiirgus, et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uuranist. Need kiirgused erinesid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 1900-1903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli
kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-või põhitüüp` H. Tammsaare kasutas romaanis „Tõde ja õigus“ Vargamäe Andrese kuju loomisel prototüübina oma isa). Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud. Mahukad romaanid kujutavad tavaliselt
1)Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed.Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku ülesehitamisel piiskop Joachim Jhe...
AndreasSaloméga, kes äratas temas huvi vene kultuuri vastu. Venemaad külastades kohtus Rilke Lev Tolstoiga ning tõlkis Tsehhovi loomingut ja katkendeid eeposest ,,Lugu Igori sõjaretkest". 20. sajandi alguses oli ta Pariisis skulptor Auguste Rodini sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja Aafrikas ja Hispaanias. Esimese maailmasõja puhkedes värvati ta sõjaväkke. 1919. aastast edasi elas ta peamiselt Pariisis ja Sveitsis. Looming Oma ajastule jäi Rilke mõnevõrra võõraks, hilissümbolismis paistis ta silma erilise filosoofilise enesessesüüvimisega. Ta ei lasknud end mõjutada avangardistlikest vormieksperimentidest. Tema küpsel luulel 1920ndate alguses pole eriti seost tollaste modernistlike moevooludega. Tema esimene mõjukas luulekogu ,,Tundide raamat" (1905) keskendus Jumalamaailma luuletaja vahekordade eritlusele, luuletused arenevad seal kahekõnes Jumala e. absoluudiga. Luuletaja
Kultuurilood I Kontrolltöö Marie Udam Nagu elulugu ise, nii on ka eluloo tekst oma ajastuga sarnane. Keskaja õilsasse rüütlikultuuri sobis epopöalaadne ülistav lugulaul. Truväär Jeani kirja pandud kangelaslaul Guillaume le Maréchalist annab edasi ajastule iseloomulikku. Vormilt on lugu maailma parimast rüütlist romaan. Elulugu kui romaan on tüüpiline nähtus pea igal ajastul. Tänapäeval ilmuvad elulood lausa romaanisarjadena, kuid populaarseks on saanud ka meie kiiresse elutemposse sobivad bestsellerilaadsed biograafiad. Eluloo kirja panemiseks on mitmeid eesmärke. 13. sajandil jäädvustas Guillaume le Maréchali poeg isa eluloo selleks, et rüütli mälestus jääks kestma ka sajandeid hiljem. Rüütlikultuuri
Nähtused ja sündmused, mis mõjutasid uue modernse ajastu kujunemist 19. sajandi lõppu iseloomustab sõnapaar ,,ülemaailmne maailm". Vanemad tsivilisatsioonid nagu Mesopotaamia, Hiina, India ja Egiptus tekkisid üksteisest sõltumatult või vähemasti üksteist väga vähe mõjutades. Nendest tekkinud tsivilisatsioonijadadest tekkis hiljem Lääne kultuuriruum ning 19. sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Kuidas? 19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks ...
melodramaatiliseks vaid oli algusest lõpuni tõsiseltvõetav. Filmi kunstiline pool oli vapustav.Lugu rullub lahti nii, nagu oleks see teatrietendus laval, kus tegelased liiguvad korruselt korrusele ning koht, kus nad seisavad, muutub. Alguses oli see segadust tekitav, kuid ära harjudes hakkasin seda hindama, et see on just nii lavastatud. Lõpp oli kõige ootamatum osa filmist,sest ma ei oleks osanud oodata, et peategelane teeb enesetapu. Muusika ja kostüümid olid ajastule omased ning andsid väga palju filmi sisule juurde. „Anna Krenina“ on minu jaoks väga kurva sisuga , kuid siiski oli selles filmis midgai, mis tekitab minus tahte seda uuesti vaadata. Ka tänapäeval inimesed peatvad üksteist ning see film peaks õpetama, et tõeline armastus on olemas aga see ei too alati head endaga kaasa. Mulle meeldis filmi sisu ning see kuidas näitlejad suutsid oma emotsioone nii hästi välja mängida. Ebameeldivaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
