Malaisia Föderatsioon Referaat Riigivorm Malaisia on födertiivne konstitutsioonline monarhia. Malaisia föderaalset riigikoda kutsutakse Yang di-Pertuan Agongiks(YDP) (tõlgituna : Tema ,kelle jumal on loonud ) , keda kutsutakse ka Malaisia Sultaniks või Kuningaks .See kord kehtestati esmakortselt 1957. aastal. Malaisia on üks väheseid riike maailmas, kus kuningas valitakse. Alates 1993. aastast on kuningas Föderatsiooni Majesteetlik Isand, enne seda oli aunimetus Tema Kuninglik Kõrgus , see tuleneb Inglismaa ,,Tema Majesteedist" . Kuninga roll on suures osas tseremoniaalne . Põhiseadus on kontrollitav Föderaalvalitsuse ja ,,Tema Majesteedi" Föderaalsete ministrite poolt . Põhiseaduses on sättestatud ,et täidesaatev võim on valitsejal ja ministrite nõukogul
Malaysia Helerin Võso Location Southeast Asia consisting of thirteen states It is near the equator Flag, coat of arms Current ringgit currency exchange rate is 3.5 Climate tropical climate high temperatures Days are very warm nights are fairly cool Animals Hawksbill Turtle Rhinocerous Hornbill orang utan Nature many forests many exotic animals Almost one and a half million hectares of conservation areas are protected by legislation. Famous people Lim Keng Liat Swimmer Anwar bin Ibrahim Is a Malaysian politician . intreresting facts Population 28 294 100 Area 329 750 km2 The capital, Kuala Lumpur Official language Malay Funny pictures Famous places Eye of Malaysia Magnificient tower I like this place because : there is a beautiful nat...
gif Kliima on valdavalt palav ja niiske. Aastaaegu eristada pole võimalik. Kuude keskmine temperatuur on +25 kraadi. Aastas sajab keskmiselt 2000 mm http://lh5.ggpht.com/-vwM56_jk6- sademeid. c/TP37So9hmWI/AAAAAAAAZCs/NrRjcmKaGv8/GB001178.jpg Valdavad on ferraliitmullad,mis sisaldavad ohtralt raua-ja alumiiniumioksiide. Tänu igapäevastele hoovihmadele on mullastikus välja kujunenud leedehorisont. Malaisia vihmametsa taimestik on liigirikas ja maailma looduses olulisel kohal, kuna vihmamets on üks vanimaid ökosüsteeme. Vihmametsades kasvab pool kogu maailma taimeliikidest. Taimed võivad üheaegselt õitseda ja vilju kanda. http://1024x.net/wallpapers/85p/Tropical_Palm_Tree_On_Beach.jpg Loomastik nagu ka taimestik -vihmametsale kohaselt liigirikas. Seal leidub mitmeid haruldasi liike,keda mujal ei kohta
Parmupille Karmen Puidak Parmupille Aasiast Ankuoc Päritolu: Kambodza Ankuoc't kasutati kosimisel Olemas bambusest kui ka metallist versioon Tänapäeval tehakse turistide tarbeks Ata Päritolu: LõunaHiina, Lahu rahvas. Mängitakse paarikaupa, nööriga küljes pillihoidja. Ata't kasutati kosimisel ja kurameerimisel Bungkao Päritolu: Malaisia, Kadazan ja Dusun'i rahvad Nikerdatud "Polo" palmi tüvest. Saab häälestada Mängitakse kohalikel festivalidel Dan Moi Päritolu: Vietnam, Hmung'i rahvas Dan Moi on tõlgitult "huulepill" Väga õhukene vaskne pill Turistide seas väga populaarne Kubing Päritolu: Filipiinid, Mindanao rahvas Saanud tuntuks puutetundliku kui ka rikkalike ilustustega pillina
Riikide metsamajanduse võrdlemine Sisukord Sisukord 2 Hüpotees 3 Üldine 4 Metsatüübid neis riikides 5 Puidutööstus 6 Hüpotees Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia ja Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Üldine Riigi metsaressurssidega varustatust iseloomustatakse metsamaa pindala, metsasuse, puiduvaru, juurdekasvu ja liigilise koosseisu kaudu. Metsanduse kuldne reegel on, et puitu ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga
Malaysia Ülle-Mai Kesamaa 10th form Content Location/Geography Geography British related history People Location/Geography ★ Continent - Asia ★ Region - Southeast Asia. ★ Located on the Sunda shelf ★ 2 distinct parts to this country: Peninsular Malaysia and East Malaysia ★ Total land area is about 329 847 km2 , ranked 67th ★ Capital is Kuala Lumpur Geography ★ Tropical climate, hot and humid throughout the year ★ Highest mountain range is the Crocker Range. ★ Tallest mountain is Mount Kinabalu, Kinabalu National Park, UNESCO British related history ★ English traders in Malay waters since 17th century ★ European power dominant with the arrival of the british ★ The britains interests in Malaysia were predominantly economic, not because of the territorial control. Just another base of trade People ★ Population 28 million people ★ 41st most populated country in the world ★ Malays - the largest community in Malaysia. The...
See äratas minu huvi oma liigirikkusega, sellega et ta on jagatud kolme riigi vahel ja tõsiasjaga, et see on veel üks väheseid paiku Kagu-Aasias, mida on veel võimalik päästa. Oma uurimuses ma keskendungi sellele, mis ja kuidas muutis selle saare loodustiku hävimisohtlikuks ja sellele, kuidas meil veel on võimalik seda eedenit päästa. 3.Ülevaade 3.1. Asukoht Kailimantan on saar Kagu-Aasias, mis on jagunenud kolme riigi vahel: Malaisia, Indoneesia ja Brunei. Saare pindala on 743 330 km2, mis teeb sellest suuruselt maailma kolmanda saare. Kõige suurem osa saarest (72,6%) kuulub Indoneesiale; 26,7% kuulub Malasiale, jagunedes omakorda Sabah`i ja Sarawaki osariigi vahel; 0,6% Kalimantanist kuulub väiksele Brunei sultaniriigile. Seda saart piirab põhjast Lõuna-Hiina meri, Sulu meri kirdest, Makassari väin ja Sulawesi meri idast ning Java meri ja Karimata väin lõunast. Kailimantanst läände jääb
· Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid Eksport $174.9 biljonit (2008) · Peamised partnerid: USA 12.6%, Jaapan 11.6%, Hiina Rahva Vabariik 9.7%, Singapur 6.3%, Hong Kong 5.7%, Malaisia 5.1% (2007) Import $159.1 biljonit (2008) · Peamised partnerid: Jaapan 20.3%, Hiina 11.6%, USA 6.8%, Malaisia 6.2%, Singapur 4.5%, Tai 4.1%, (2007) · Välisvõlg $81.6 biljonit (37.9% SKT-st (2007)) Indoneesia · SKT: $932.1 biljonit (2008) · SKT kasv: 6.1% (2008)/ -3.6% (Q4 2008) · SKT in. kohta $3,900 (2008) · SKT Sektorite kaupa: põllumajandus (14.4%), tööstus (48.1%), teenindus (37.5%) · Inflatsioon: 11.06% (2008) · Vaesus: 17
Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi-Araabia vahel. Riigikord konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Riigikeel araabia Rahaühik - AÜE dirhem (AED) Belgia Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Lusemburgi ja Saksamaaga. Pindala - 30 528 km² Riigikeeled - hollandi, prantsuse ja saksa Rahvaarv - 10 951 266 (1.01.2011) Belgia Kuningriik Rahaühik - euro (EUR) Malaisia Malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast Riigikord - föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala - 329 750 km² Rahvaarv - 28 294 100 (2007) Riigikeel - malai Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi,Svaasimaa ja Le sothoga . Riigikord - presidentaalne vabariik Pindala - 1 219 090 km²
...........................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest. 2 Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus Sunda saarte üldterritooriumist on kaitse all üle 180 000 km2. Sunda saarte puhul on eriline see, et pargid ja kaitsealad on erineva kaitstavuse astmega
Ühendemiraadid, Gabon,Venezuela, Ecuador NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon Loomine: 1989 Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko Tegevus: Rahvusvaheliste firmade tegevuse korraldamine liikmesmaades ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loomine: 1967 Liikmesriigid: Brunei, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur Tegevus: "Oma " rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll IMF Rahvusvaheline Valuutafond Loomine: 1945 Tegevus: Riikidevahelise koostöö reguleerimine, soodustamine ja edendamine valuuta- ja finantssfääris, krediidi võimaldamine liikmesriikidele APEC Aasia - Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon
President Sukarno ütles 1954.a.personaalunioonist lahti ja saavutas 1959.aastaks diktaatorivõimu.Sukarno alustas nn juhtiva demokraatia rajamist. See tähendas pahempoolse terrorireziimi kehtestamist,Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist.Sellega kaasnes sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes.1963.a. annekteeriti Uus-Guinea saare lääneosa.1964.a.alustati kampaaniat äsja moodustatud Malaisia riigi vastu.Vaen Malaisia vastu viis Indoneesia lahkumiseni ÜRO-st. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju oli Indoneesiale laastav.Kogunes tohutu välisvõlg,riigiaparaat korrumpeerus,majandus kiratses. 1965.a. toimus Jakartas (pealinnas) kommunistide riigipöördekatse,eesmärk oli kehtestada veelgi jäigem riigikord. Katse kukkus läbi,võimu haarasid parempoolselt meelestatud ohvitserid eesotsas kindral Suhartoga. Suharto saavutas 1966.a
pealinn: Phnom Penh Kasahstan ametlik nimetus: Kasahstani Vabariik pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik pealinn: Ad-Dawhah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqat Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Korea RDV ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik pealinn: Phjongjang Saudi Araabia ametlik nimetus: Saudi Araabia Kuningriik pealinn: Ar-Riyad
Liikmed: 4 (Island, Sveits, Norra, Lichtenstein) ASEAN (Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon) Eesmärk: liikmesriikide majanduslik-, sotsiaalne- ja kultuuriline koostöö Loodi: 1967 MERCOSUR (Lõuna Ühisturg) Liikmed: 10 (Prunei, Filipiinid, Indoneesia, Laos, Tegemist on vabakaubandusliiduga Kambodza, Malaisia, Myanmar, Tai, Singapur, Loodi: 1991 Vietnam) Liikmed: 4 (Argentiina, Brasiilia, Uruguay, Paraguay) APEC (Aasia ja Vaikse ookeani Majandus NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Koostöö Foorum) Organisatsioon) Eesmärk: saada suurimaks vabakaubandus Eesmärk: asutamisleping on koostatud piirkonnaks kooskõlas põhivabadustega, tagada vabadus ja
Katar ametlik nimetus: Katari Riik pealinn: Ad-Dawh¸ah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ~ Kirgiisia ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Küpros ametlik nimetus: Küprose Vabariik pealinn: Nikosia Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Lõuna Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Sul ~ Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Maldiivid ametlik nimetus: Maldiivi Vabariik pealinn: Male Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ~ Birma ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan ametlik nimetus: Omaani Sultaniriik pealinn: Masqa Pakistan ametlik nimetus: Pakistani Islamivabariik pealinn: Islamabad Põhja Korea ametlik nimetus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik
Küll aga köidavad kiire elutempo, mugavusihalus ning valikuvõimalus tõenäoliselt enamikku tarbijatest olenemata nende geograafilisest paiknemisest. Muu hulgas tekitas leitud artikkel huvi oma uudsuse poolest - uuring on läbi viidud 2017. aastal ning seega on kõik uuringutulemustest tehtud järeldused ajalises mõttes asjakohased ning tänapäevast turuolukorda ning tehnoloogilisi arenguid arvesse võtvad. Artikli sissejuhatus Malaisia majandusraporti andmete kohaselt on 2017. aastal kasvanud internetiostude osakaal tervelt 7% ning kogu tarbijaskonnast kasutab sellist ostude sooritamiseks interneti kaasabi 93% Malaisia elanikest. Seejuures vähemalt poole kasutajatest moodustavad nn korduvostjad, kes ostavad toidukaupu internetist vähemalt korra kuus. Tulenevalt Malaisia valitsuse seatud eesmärgist kasvatada sissetulekute taset järgmise viie aasta jooksul, hõlmab
Arvestatav majandus ja poliitjõud ¾ maailma naftavarudest ½ maailma naftaekspordist Kriitika barreli kõrge hind, majandus http://www.swaberita.com/wpcontent/uploads/2008/12/opec01.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_ASEAN.svg The Association of Southeast Asian Nations KaguAasia Maade Assotsiatsioon KaguAasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine Loodi 1967. aastal Bangkokis Filipiinid Indoneesia Malaisia Singapur Tai Brunei Vietnam Laos Myanmar Kambodza http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Map_of_the_Association_of_Southeast_Asian_Nations.svg 8. august 1967 Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Filipiinid Algul Vietnami sõda, alates 1976 majandus Kardeti kommunismi levikut 28 juuli 1995 liitus Vietnam 15 detsember 1995 ASEAN Tuumarelvavaba ala, jõustus 21 juunil 2001 2006vaatleja ÜROs Majanduskasvu kiirendamine
Eesmärgiks on kaotada kõik kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg (e. MERCOSUR) - loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks. Liikmeid 5: Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela. Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega. Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon (ASEAN) - loodi 1967. Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10): Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam. Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum (APEC) - Loodi 1989 liikmesriikide koostöö ja vastastiku abistamise tõhustamiseks. Eesmärgiks saada suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks (arenenud riigid peavad kaotama kaubandusbarjäärid aastaks 2010, arengumaad 2020). Liikmeid 21-Austraalia, Brunei, Kanada, Tsiili,
Tegelevad korraga mitme asjaga. Ei planeeri ajakava ega pea eriti ajast kinni. Reaktiivsed seevastu aga kuulavad oma vestluspartneri lõpuni enne kui räägivad ning algatavad harva ise vestlust. Nende jaoks on oluline ajast kinni pidamine. Hindavad viisakust ja aupaklikkust. 2. Missuguseid rahvaid peetakse tüüpilisteks reaktiivse kultuuri esindajateks? Tüüpilised reaktiivsed kultuurid on Jaapan, Hiina, Taiwan, Singapur, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia, Korea, Vietnam, samuti mõned ameerika indliaanikultuurid 3. Tooge välja põhilised erinevused tugeva kontekstiga kultuuri ja nõrga kontekstiga kultuuri vahel. Tugeva kontekstiga kultuur: Emotsioonidele, veenmisele suunatud; Kõne rahulik, pikk (Veenmiseks kulub rohkesti aega!); Informatsiooni andmine pole oluline, kuna seda kannab kontekst; Nauditakse rääkimist, nauditakse kuulamist; Otsused tehakse emotsioonidele tuginedes; Vaba interpretatsiooni võimalus.
alik Mehhiko, lahknemine Itaalia 6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne- Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus
firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg e. MERCOSUR Loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks Liikmeid 5- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon ASEAN Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum APEC Loodi 1967 Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Euroopa Liit Kõige tuntum ja edukam majandusliit Eesmärk on riikide konvergents
hooldust keskkonnasõbralik laamade Mehhiko, Itaalia lahknemine 6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne-Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus
RIIK PEALINN JAAPAN TOKYO FILIPIINID MANILA MALAISIA KUALA LUMPUR INDONEESIA JAKARTA VIETNAM HANOI LAOS VIANGCHAN TAI BANGOK BANGLADESH DHAKA SRII LANKA COLOMBO INDIA NEW DELHI NEPAAL KATMANDU HIINA PEKING LÕUNA-KOREA SOUL MONGOOLIA ULAANBAATAR VENEMAA MOSKVA KASAHSTAN ASTANA KÕRGÕSTAN BISKEK USBEKISTAN TASKENT TÜRKMENISTAN ASGABAT TADZIKISTAN DUSANBE PAKISTAN ISLAMBAD AFGANISTAAN KABUL IRAAN TEHER...
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
o Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. o Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala ja lunastusekäsitlusi. o Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured Hinduistide kogukonnad Nepaalis Bangladesh Indoneesia Malaisia Tai Sri Lanka Pakistan jm Hindu mõiste "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Asi muutus 8. sajandi algusest, kui islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. ajalugu Hinduism on tekkin...
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37. Sri Lanka- Colombo
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
APEC Asia-Pacific Economic Cooperation · Loodi 1989 Austraalia peaministri algatusel, et luua parem keskkond Vaikse Ookeani äärsete riikide koostööle. · Liidule pani aluse 12 riiki: Austraalia, Brunei, Kanada, Indoneesia, Jaapan, Korea, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiinid, Singapur, Tai ja Ameerika Ühendriigid. · Hiljem liitusid: Peruu, Venemaa, Hiina, Taiwan, Paapua Uus-Guinea, Mehhiko, Tsiili, Vietnam, Hong Kong. APECi 3 põhiprintsiipi · 1. Kaubavahetuse ja investeerimise liberaliseerimine · 2. Äri arendamine · 3. Majanduslik ja tehniline koostöö Eesmärk · 1994 seati Bogori eesmärk · Tollimaksude vähendamine ja turgude avamine Aasias · Majanduse kasv · Töökohtade loomine
TURISM Riivo Lomp 9.klass Laeva Põhikool MIS ON TURISM? Turismiks loetakse nähtust, kus inimene viibib väljaspool oma elukohta lühikest aega, vähem kui aasta. Majandusharu – 1215mlj inimest Turismi jaotatakse kaheks: *siseturismelukohariigi piirne reis *välisturism reisimine välisriikides MIKS REISITAKSE JA MILLEGA? Tervis, Religioon Puhkus Lennukid 27% Bussid, 51% 51% Äri Autod ,am eti 41% rei Muu 15 s id % 7% Laevad 6% Rongid 2% PEAMISED TURISMIMAAD Turiste (miljonites) 1. Prantsusmaa 76,8 2. USA 59,7 3. ...
2010 AASTA Riikide SKT elaniku ko EESTI 19 100 Riikide SKT elaniku kohta võrdlemiseks arvutatakse seda AFGANISTAN 900 USA 47 200 ARAABIA ÜD 49 600 AUSTRAALIA 41 000 BRUNEI 51 600 EGIPTUS 6 200 HIINA 7 600 HISPAANIA 29 400 HOLLAND 40 300 IIRIMAA 37 300 ITAALIA 30 500 JAAPAN 34 000 KANADA 39 400 KREEKA 29 600 LÄTI 14 700 LEEDU 16 000 MALAISIA 14 700 MEHHIKO 13 900 NORRA 54 600 PRANTSUSMAA 33 100 POOLA 18 800 PORTUGAL 23 000 ROOTSI 39 100 SAKSAMAA 35 700 SERBIA 10 900 SOOME 35 400 SUURBRITANNIA 34 800 SVEITS 42 60...
9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 39. Singapur Singapur 40. Sri Lanka Colombo 41. Süüria Damaskus 42. Tadzikistan Dusanbe 43. Tai Bangkok 44. Taiwan Taibei 45. Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 46. Türgi Ankara 47. Usbekistan Taskent 48. Vietnam - Hanoi
Lõuna-Korea Sõul 36. Jaapan Tõkyõ 37. Taiwan Taibei 38. Filipiinid Manila 39. Vietnam Hanoi 40. Kambodza Phnom Penh 41. Laos Viangchan 42. Tai Bangkok 43. Malaisia Kuala Lumpur 44. Singapur Singapur 45. Indoneesia Jakarta 46. Brunei Bandar Seri Begawan 47. Ida-Timor Dili
Assotsiatsioon) Brunei Bandar Seri Begawan Am. Üh. Washington Filipiinid Manila Kanada Ottawa Indoneesia Jakarta Mehhiko Mexiko Laos Viangchan Kambodza Phnom Penh Malaisia Kuala Lumpur EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Piirkond) Myanmar Yangon Island Reykjavik Tai Bangkok Sveits Bern Singapur --- Norra Oslo Vietnam Hanoi Lichtenstein Vaduz OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) Alzeeria Alziir
Must Aafrika mullad on õrnad ja viletsad, maavarasid keskpäraselt, kliima soe, niiskust ebaühtlaselt, kultuur kujunenud kohalike hõimude ja euroopaliku kultuuri segunemisel, põhiliselt varaagraarne tootmisviis, arengut takistab eraldatus, maailmamaj vähetähtis LadinaAmeerika LõunaAmeerika v.a.Guyane, kliima palav ja niiske, tööstusliku tähtsusega maavarad, hübriidne tootmisviis, kristlik kultuur, maailmamaj küllalt tähtsal kohal KaguAasia Tai, Filipiinid, Malaisia jne LõunaAasia India ümbrus, vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine, loodusvarasid piiratud hulgal, hilisagraarne tootmisviis, hindusim ja budism, maailmamaj omajagu tähtis koht, KaguAasia rohkem arenenud IdaAasia vahelduvniiske kliima, pool Hiinat ja Jaapan, loodusvarasid küllat palju v.a. Jaapan, industriaalne, maailmamaj tähtis koht
Aasia poliitiline kaart 1. Jaapan Tokyo 2. Põhja-Korea Pyongyang 3. Lõuna-Korea Soul 4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17
RAHVUSVAHELISED FIRMAD Globaliseerumine Rahvusvaheline koostöö 1.majandusliidud 2.organisatsioonid,mis tegelevad rahusvahelise kaubanduse ja rahaga 3.kartellid ASEAN- Kagu-Aasia rahvaste ühendus 1967 Indoneesia,Malaisia,Singapur,Filipiinid,Tai Soodsad tingimused liikmesriikidele NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon 1989 Kanada,USA,Mehhiko See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi esmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid MERCOSUR- Lõuna ühisturg 1991 Urugai,Paraguai,Brasiilia,Argentina Kandidaat-Venetsueela Ühisturg ühise valuutaga WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riik...
de Integración assotsiatsioon kaubanduse majandamine Asia-Pacific Aasia ja Vaikse ookeani Aasia ja Vaikse Austraalia, Brunei,Kanada, Economic majanduskoostöö ookeani riikide Indoneesia, Jaapan, Korea, Cooperation organisatsioon vahelise Malaisia, Uus-Meremaa, majandusliku Filipiinid, Singapur, Tai, koostöö USA, Hiina, Mehhiko, reguleerimine Paapua Uus-Guinea, Tsiili, Peruu, Venemaa, Vietnam;
väikesi musti, söödavaid ja väga dekoratiivseid seemneid, mida kasutatakse salatite kaunistamiseks. Kollane viljaliha on magushapu ja väga aromaatne, meenutades ühekorraga maasikat, ananassi ja apelsini. Ostmine Sileda läikiva koorega granadill on täiesti eksimatult toores ning muutub söödavaks alles siis, kui koor muutub silmnähtavalt kortsuliseks; kättevõtmisel tundub vili raskena ning koor on väga kõva. Eriti on välimuse muutumine märgatav Brasiilia granadilli juures, Malaisia variandi koore välimus nii drastiliselt ei muutu. Toasoojuses küpseb toores vili nädala jooksul. Säilitamine Soovitav on lasta viljadel valmida toatemperatuuril ning seejärel säilitada neid jahedas. Kasutamine Sisu süüakse enamasti lusikaga otse koorest, kuid püreeritud sisu kasutatakse väga tihti magusroogade ja kastmete valmistamisel, kohupiimasegudes, pudingutes ja kreemides, tarretavates magusroogades, kokteilides ja punsides. Guajaav Kirjeldus
Sumatra 1 Põhjanaabriks on India, lõunas paikneb Austraalia, idas asub Malaisia ja läänes on Aafrika manner. Selle riigi pindala on 470,000 km² Pealinnaks on Jakarta Suuremad linnad on Palembang, Medan ja Bandung 2 Sumatra kuulub Indoneesiale Saartel kokku elab 45millionit inimest Indoneesia lipp Saarel elavad sellised rahvused, nagu Acehnese, Batak, Minangkabau ja Malay 3 Fakte
aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik Toetasid: Hiina Vabariik, Kanada, Lääne-Saksamaa, Ühendkuningriik, Iraan, Hispaania ja Malaisia Põhja-Vietnam : Viet Cong, Punased khmeerid, Pathet Lao, Hiina RV ja Põhja- Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www.youtube.com/watch?v=aoXySB-WlZE Vietnami jagunemine Vietnami Demokraatlik Vabariik 1957. aastal Lõuna-Vietnamis partisanisõda 1960.aasta detsembris Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne 1973
1. USA- Washington 45. Türgi- Ankara 2. Kanada- Ottawa 46. Iraan- Teheran 3. Mehhiko- Mexico 47. Pakistan- Islamabad 4. Gröönimaa- Nuuk 48. Afganistan- Kabul 5. Kuuba- Havanna 49. Türkmenistan- Asgabat 6. Haiti- Port- au- Prince 50. Usbekistan- Taškent 7. Panama- Panama 51. Kõrgõstan- Bižkek 8. Venezuela- Caracas 52. Tadžikistan- Antana 9. Colombia- Bogta 53. Nepal- Katmandu 10. Guyana- Georgetown 54. India- New Delhi 11. Suriname- Paramaribo 55. Hiina- Peking 12. Pr. Guajaana- Gayenne 56. Mongoolia- Ulaanbaatar 13. Ecuador- Quito 57. Põhja- ja Lõuna- Korea - Pyongyang 14. Peruu- Lima 58. Birma- Naypyidaw 15. Bra...
25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) Tai 63.) Myanmar 64.) Bangladesh 65.) India 66.) Pakistan 67.) Afganistan 68.) Mongoolia 69.) Kasahstan 70.) Usbekistan 71.) Turkmenistan 72.) Gruusia(Heorgia) 73.) Armeenia 74.) Aserbaidzaan 75.) Iraan 76.) Iraak 77
Kunstiliigid Sirle Jaansalu 10A Kunstiliigid Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Graafika Tarbekunst Arhitektuur Cesar Pelli Petronas Towers Maailma kõrgeim hoone 1996-2003, tornide kõrgused on 452m ja 172m kõrgusel on tornid ühendatud 58m terassillaga Asub Kuala Lumpuris, Malaisia pealinnas Petronas Towers Arhitektuur Eero Saarinen Gateway Arch 192m kõrge, kõrgeim inimtegevusest monument läänepoolkeral, Mississippi jõe kaldal Asukoht St. Louis, Missouri, United States Gateway Arch Skulptuur Mati Karmin Suudlevad tudengid Rajati üleöö, igal aastal 30. aprillil, poole kuue ajal õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja
Piret Järvis Egert Pommer Jüri Gümnaasium 8R Sisukord: Lehekülg 2......Sisukord Lehekülg 3......Elulugu Lehekülg 4......Faktid Lehekülg 5......Bändist Lehekülg 6......Kasutatud kirjandus -2- Piret Järvis (sündis 6. veebruaril 1984 Tallinnas) on eesti muusik, ansambli Vanilla Ninja kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht. Piret sündis 6. veebruaril 1984 Tallinna Pelgulinna Sünnitusmajas. Kui Piret oli juba piisavalt vana, läks ta Rukkilille lasteaeda. Kool, kuhu Piret esimesena õppima asus oli Tallinna 21. Keskkool, kus ta pinginaabriks oli praegune bandikaaslane Katrin Siska. Ülikool, kuhu Piret sisse astus oli Concordia Rahvusvaheline Ülikool. Õppis ta seal suhtekorraldust ja meediat.Heade õpitulemuste eest teenis ta seal välja stipendiumi. Õpingud seal jäid pooleli. Kooli kõrvalt käis Piret ka kunstiringis umbes 7 aastat, peotantsus umbes 3 aastat, lilleseades j...
METS USA kampripuu, 1525 korgitamm, kuupmeeter/ha küpress, oliivipuu, loorberipuu VIHMAMETS Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50 kuupmeetrit/ha Indoneesia, eebenipuu, Palju sademeid, Malaisia sandlipuu soe hea ainering Metsarikkamad riigid: I. Venemaa II. Brasiilia III. Kanada IV. USA Probleemid seoses metsadega 1. Metsatulekahjud esinevad kõikides metsades, kuid kõige rohkem Siberi okasmetsas 2. Happevihmad eriline probleem eriti okasmetsas, aga ka lehtmetsas 3. Põllumaade laiendamine metsade arvelt eelkõige kannatavad vihmametsad, kuid metsade ala on vähenenud ka parasvöötme lehtmetsade
Taimaa Üldandmed Pindala: 513 115 km2 Pealinn: Bangkok Rahvaarv: u 66 miljonit Rahvuslik koosseis: 75% taid, 14% hiinlased, 11% muud Rahaühik: baht Riigikeel: tai keel Religioonid: budistid 94,6%, muhameedlased 4,6%, kristlased 0,7% Naaberriigid: Laos, Malaisia, Kambodza, Birma/Myanmar Kliima ja loodus Tai Kuningriik asub Lõuna-Aasias, 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Enamus riigist on väga tihedalt asustatud. Eriti kõrge on rahvastikutihedus pealinna ümbruses Tai lahe ääres ja maa idaosas. Tais on troopiline kliima ja temperatuurid on vahemikus 19-38 kraadi. kuivaperioodil paistab päike praktiliselt koguaeg, keskmiselt on siis sooja +31, vesi meres on +28. üldselt võib Tai kliima jagada
) Liikmeid 153 Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. NATO -Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Loodi 1949a ( Eesti liitus 2004 ) Liikmeid 26 Sõjalis ja poliitiline organisatsioon NAFTA Loodi 1994 Liikmeid 3 (USA , Kanada , Mehhiko) Eesmärk kaotada ajajooksul kõik kaubandus barjäärid ASEAN- Kagu- Aasia maade assotsiatsioon Loodi 1967a Liikmed- Bruneid, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur. Eesmärk liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö. MERCOSUR- Lõuna ühisturg Loodi 1991a Liikmed- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Urugugy- Eesmärk religiooni majanduslik koostöö APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduslik koostöö Loodi 1989a Liikmeid 21 Vabakaubanduse ja majandusliku koostöö arenemine OPEC Loodi 1960a
PÕHJA- AMEERIKA Leedu- Vilnius Ameerika Ühendriigid- Washington Liechtenstein- Vaduz Antigua ja Barbuda- Saint John's Luksemburg- Luxembourg Bahama- Nassau Läti- Riia Barbados- Bridgetown Makedoonia- Skopje Belize- Belmopan Malta- Valletta Colombia- Bogota Moldova- Chisinau Costa Rica- San Jose Monaco- Monaco Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino...
koduses valuutas Väärtuseline- tollimaks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast Kombineeritud- tollimaks mis on esitatav summana,kus tasutakse väärtuseline kui ka kindel tollimaks Liikuv- tollimaks , mis ei ole määratletud kindla raha summana või protsendina kauba hinnast Maailmakaubanduse triaadid 1. Põhja-Ameerika ( USA, Kanada, Mehhiko) 2. Lääne-Euroopa (EL, Norra, Island, Sveits) 3. Kagu-Aasia (Jaapan, Malaisia, Singapur, Hong-Kong, Indoneesia, Tai jt) Kaubandusbilanss Positiivne- kui väljavedu ületab sisseveo-riigi majandusse laekub rohkem raha Negatiivne- kui sissevedu ületab väljaveo- raha läheb rohkem välja kaupade eest, mis mõjub kogu majandustegevusele halvasti Kasutatud materjal e-ope.ee/_download/euni_repository/file/145/.../EL_v_li www.europarl.europa.eu/aboutparliament/et/displayFtu.h www.consumer
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
