docstxt/.txt
ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv pole enam piisavalt suur, et mõjutada ümbruskonna õhuniiskust ja kliimat pehmendada, on sealne õhk kuivem. Seetõttu on Araali mere ümbruses nüüd lühikesed, palavad suved ning pikad, külmad talved ning vähe sademeid. 5. Liustike sulamine Põhjus: Soolatormid viivad soola ka liustikele, mis hakkavad sulama, sest soolase vee külmumistemperatuur on madalam kui magedal veel.
Mõnedel andmetel oli üks viimase aja võimsamaid plahvatusi 2003. novembris see oli nii tugev, et vabanenud energiaga võinuks Moskva suurust linna 200 miljonit aastat elektriga varustada. 7 3. Magnettormide vaatlus Mõne aja eest pandi USAs kokku kriisikomisjon, mille ülesandeks on teha ettevalmistusi läheneva super-magnettormi saabumiseks. Sellised eriti tugevad tormid korduvad umbes 150 aasta tagant ning viimane neist tabas Maad 1859. aastal, mistõttu ennustuste kohaselt on aeg oodata uut super-magnettormi. Päikese kiirguse intensiivsuse tõusu ebameeldivate tagajärgede vähendamiseks on loodud kosmose ilmastiku jälgimise keskus SEC (Space Environment Center), mis ennustab näiteks oodatavaid magnettorme. SEC-i ennustused antakse rahvusvahelise koostöö tulemusena, kasutades Jaapani, ESA, NASA ja Venemaa kosmoseaparaatide vaatlusandmeid. Kõige
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms)....
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal.
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on
Ülemaailmne kliimasoojenemine Elisabet , Kristel Miks on see keskkonna probleem maailmas ? Järjest suuremad tormid Tornaadod Sulamine Üleujutused Õhutemperatuuri tõus Süsihappegaasi tõus Tagajärjed Temperatuuri suurenemine Veetaseme tõus Sademetemustri muutumine Metsapõlengud Tormid Kõrbestumise ja kliimamuutuste tagajärjed Araali mere piirkonnas Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele Mis on põhjustanud kliima soojenemise ? Kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt . Kindlasti mõjutavad soojenemist ka looduslikud ning Päikesel toimuvad protsessid, kuid nende osatähtsusust ei saa ületähtsustada Mida saame meie teha ?
Kliima soojenemine Mis on kliima soojenemine? Kliima soojenemine on maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus pika aja jooksul. Mis on kasvuhooneefekt? Svante Arrhenius Mis on kliima soojenemise põhjusteks? Fossiilkütuse põletamine Metsade hävitamine Transport Kliima soojenemise tagajärjed puude väljasuremine suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid probleemid põllumajanduses (toidupuudus) Liustike ja polaaralade sulamine (tõuseb maailmamere pind) Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit? lüheneb või kaob hoopis lumekate talvised tormid ja udu veetaseme tõus (ujutatakse üle osa maismaa-alasid) Kuidas kliima soojenemist lahendada? Sõita vähem autodega Elutube elektriga kütta Kasutada rohkem elekti Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt https://et
Kahjuks puhast joogivett saab taastada ainult loodus ja seda väga pika aja jooksul. Ülemaailmne kliima soojenemine on põhjustatud meie poolt, me paiskame õhku palju süsihappegaase ja saastame muudmoodi õhku, mille tulemusel tekib kasvuhooneefekt, mis ei lase maale jõudval soojusel uuesti atmosfääri tagasi peegelduda. Sellega kaasneb temperatuuri tõus, mille tõttu tekkib veetaseme tõus, kui sulavad suured jäämäed. Kliima järsu soojenemisega kaasnevad ka suured tormid, mis õnneks pole veel Eestit väga palju tabanud, aga ka väikesed tormid on muutunud üha sagedamateks, kaugel pole kaa suured tormid. Kliima soojenemise leevendamiseks me saame teha mitmeid asju, taaskäidelda prügi, istutada puid, sõida minimaalselt autoga aga on ka mitmeid teisi võimalusi. Linnastumine on tänapäeval väga suureks probleemiks, sellega kaasnevad suurtes kogustes süsihappegaasi õhkupaiskumised, metsade lageraie. Väga suured õhu saastajad on
Selle tagajärjel suri 58 inimest ja üle 10 000 inimese olid sunnitud evakueeruma. See oli tugevaks hoiatuseks Briti valitsusele suureneva ohu eest. 1983. aastaks valmiski Briti valitsuse algatusel Thames'i jõele hiiglaslik tõusubärjäär. Põhjuseid, miks üleujutusi esineb on mitmeid, kuid enamasti taanduvad need kõik globaalsele soojenemisele. Globaalne soojenemine põhjustab mereveetaseme tõusu ning ka mitmeid torme. Tormid omakorda toovad kaasa enamasti veemasse ning paduvihmasid - see tekitabki üleujutusi. Üleujutuste tagajärjed Thames'i jõel ja eriti just Londonis võivad olla katastroofilised. Kui mereveetase tõuseks 3m, ujutataks see üle ala, kus elab ja töötab 1,4 mln inimest. Üleujutused võivad tekitada majanduslikku kahju riigile. Inimesed on sunnitud lahkuma oma kodudest, paljud majad, teed ja muud objektid
Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele
Tõusvad õhuvoolud on eelised et tekiks sademed.Kõrgrõhkkond on kuiv, laskuvad õhuvoolud kõrgrõhuala , päikesepaisteline . Tsüklon on madalrõhkkond , pöörleb läänest itta, suvel on meil niiske .. Päikesepaiste puudb ja on vihmane , jahe , pilvine , Talvel soe ja pehme , Antitsüklon on kõrgrõhkkond ss.t et ilm on külm Suvel => Kuiv ilm ja palav , selge talvel => Selge kuiv pakaseline , puuduvad pilved . Tsüklonid võivad tuua kaasa suured tormid ja tormid omakorda üleujutused (Tsunaami) Tooge välja kõik kliimat kujundavad tegurid sahara kõrbes=> Kanaari hoovused , Kõrbemullad , Aasta sademete hulk on kuni 100mm , Keskmine temperatuur 20-30kraadi , Õhurõhk merepinnal millibaarides on 1006-1012 . Edelatuuled , Madalrõhkkond , Kõrgeim punkt 5109 km , Troopika vööde , poolkõrb ja kõrb (loodusvööndis), lõunaeuroopalased , 2,1-3,1% on rahvuslik iive, elutase on suht nadin
.................................9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud kirjandus............................................................................11 Sissejuhatus Üldiselt jaotatakse metsahäirigud kaheks biootilised ja abiootilised. Biootilisteks häiringuagentideks on: putukarünnakud, haigused, ulukikahjustused mõnikord ka invasiivsed liigid. Abiootilisteks häiringuagentideks on: tuli, üleujutused, tormid, samuti maavärinad ja vulkaanipursked. Samuti võib metsahäiringuid põhjustada inimene. Käesolevas referaadis räägitakse kõigepealt häiringutest üldisemalt, seejärel tutvustatakse suuremaid abiootilisi metsahäiringuid ning seejärel suuremaid biootilisi metsahäiringuid. 1 Metsahäiring Erinevad autorid on häiringuid erinevalt defineerinud. On öeldud, et häiring on väline faktor mis limiteerib taimede biomassi osalise või täieliku hävingu näol (Mitchell
Kliima soojenemine Kliima soojenemine ● on maapinnalähedase ookeanide ja atmosfääri keskmise temperatuuri tõus. Probleem ja põhjused ● Probleem:Maa soojeneb järgmise 50 aastaga liiga kiiresti. ● Põhjused: ● Kasvuhoonegaasid ● Kütuste põletamine ● Inimtegevus Tagajärjed ● Mere veetaseme tõus ● Suuremad tormid ● Massiivne põllukultuuri hävimine ● Laialt levinud liikide väljasuremine Lahendused ● Keskonnahoidlik transport ● Taastuvenergia kasutamine ● Tuleb peatada metsade maharaiumine Kliima soojenemise pilt Kliima soojenemise pilt Kasutatud allikad ● http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine ● http://www.ucsusa.org/global_warming/solutions#.V OCI6S4xnIU ● http://www.climatehotmap.org/global-warming-solutio ns/
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine
Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda õrnemad negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem
Teised suurimad vulkaanid on Arsia Mons, Ascraeus Mons, Pavonis Mons. Kliima Marsil ilmnevad suhtelislt suured temperatuuri kõikumised. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Marsil leidub ka pilvi, mis koonevad külmunud CO2 osakestest. Üks huvitav nähtus Marsil on kindlasti ka tolmu tormid, mis võivad katta mitmetuhande km suuruseid alasid.Harva esineb ka selliseid torme, mis katavad kogu plaeneedi. Sellised tormid leiavad kõige tihedamini ase, kui Marss on päikesele kõige lähedamal, kuna siis, on atmosfäär kõige kuumem. Atmosfäär Marsi atmosfääris sisaldub vaid 0.13% hapnikku. Peamiseks Marsi atmosfääri koostisosaks on CO2, mida on atmosfääris 95.3%. Marsi atmosfääris leidub veel teisi gaase: 2.7% N2 ; 1.6% Ar; 0
sattunud osooni lagundavad katalüsaatorid. -- Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. -- Teised osooniohtlikud gaasid on veel: metaan, lämmastikoksiidid, süsihappegaas, veeaur. -- Globaalne soojenemine põhjustab liustike , pooluste sulamist. -- Kõrbestumist. -- Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. Varasemad kevaded Pehmemad talved Suuremad tormid ja üleujutused Suureneb metsatulekahjude oht Soojemate kliimade erinevad loomaliigid hakkavad sisse rändama Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra Liustikud on märgaltavalt sulanud Pooluste pindala väheneb iga aastaga Pooluste mereelukad on ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad Suurenenud reostuste oht Peaks seisma vihmametsade maharaiumise vastu Võimalikult palju jala käia, jalgrattaga sõita, et mitte paisata
Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade Kättemaksuhimuline Taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Sümbol:Lehm ja paabulind ARUS(MARS) Sõjajumal Vihatud(jumalate ja inimeste poolt) Sõdurite kaitsja Sümbol:Raisakotkas, oda , kull, koer ATHENA(MINERVA)
NEPTUUN Lola Liise Toome 7. oktoober 2012 Rannamõisa Päikesesüsteemis on 8 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetitest. Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril 1846, avastatigi uus planeet. Neptuun sai oma sinise värvuse tõttu nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuun on gaasiline ja suuruselt neljas planeet. Neptuunil on väga suured tormid. Tuuled puhuvad kuni 2000 km/h ja on kõige kiiremad Päik...
Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Öösel selges taevas on näha palja silmaga. 1 Saturni aasta=29.5 Maa aastat. 1 Saturni päev=10h ja 35min Maa päevast. Ekvatoriaalne diameeter on 120 536 km. Kasutatud kirjandus http://www.sciencedaily
Inimtekkelised häiringud uuendusraiete näol on ligilähedased tulevatele tormikahjustustele. Metsakasvatuslikud tööd on võrreldes looduslike häiringutega regulaarsed, neid on nii sagedasemaid (harvendusraie) kui harvemaid (uuendusraied ja metsa uuendaine), nad on metsa looduslikku struktuuri lihtsustava mõjuga. Erinevates metsades on valdavad eri tüüpi looduslikud häiringud: kuivades metsatüüpides põlengud, niiskemates ja märgades või vooluvete äärsetes metsades tormid ja üleujutused. Metsapõlengud on läbi aegade olnud olulisima mõjuga, mis võivad esineda nii looduliku nähtusena kui inimtekkelisena. Häiringud põlengute näol esinevad mistahes vanusega kuivemates metsades, kuid niisketes lehtmetsades on need harvaesinevad. Põlengute tekke sagedus sõltub suuresti ilmastikust, kuna põuaste perioodide ajal on põlengute tekkimise tõenäosus suur. Tule puudumisel ökosüsteemis võib täheldada orgaanilise aine (peamiselt puidu) kuhjumist
keegi tulekahjus. Miks ei võiks olla nii, et Kalevipoeg tuleb ruttu ja kustutab tulekahju oma suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi. Inimesed jäävad töökohata, laenavad ennast lõhki ja ei suuda varsti endale ka kõige elementaarsemaid asju osta. Kalevipoeg võiks kiiresti ehitada ühe suure firma, mille kaupa ta põrguväravas müüma hakkaks. Kolmandaks halvaks teguriks on see, et tormid, üleujutused hävitavad inimeste kodusid, mida nad on nii kaua ehitanud ja mis on neile väga kallid. Samas rikuvad ebasobivad ilmad ka põllusaagi. Kui meil oleks selline kangelane nagu Kalevipoeg, siis ta puhuks kõik pilved eemale, ehitaks vallid, tammid veekogule ette enne üleujutust. Niisiis arvan ma, et Kalevipoja suguse kangelase olemasolu oleks väga kasulik. Ta looks ühtekuuluvustunnet. Kõige parem oleks siis, kui Kalevipoegi oleks mitu ning igas eestlases
Jaava saared 8a 25.12.12 Sisukord 1. Sisukord 2. Geograafiline asend 3. Üldine tutvustus 4. Kliima 5. Taimed ja loomad 6. Keskkonna probleemid 7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini ...
viibiti kõige kauem. Kesksed tegelased olid: Kaarel : Laeva kapten ja ekspeditsiooni juht. Artur: Pootsman ning kapteni abi. Rein: Tüürimees. Tiiu: Kokk ja koristaja. Kõik peale Tiiu tegelesid ka andmete kogumisega. Laste põhieesmärk oli külastada polaarjaamu ning talvituda Vostokis. Kõigis polaarjaamades koguti andmeid ja vaadeldi ilma.Talvitumise põhilised probleemid olid igavus, sest talvel on Antarktises polaaröö ning väga tugevad tormid, ja toidu vaheldusrikkuse vähesus. Suhtlemine võõramaalastega oli edukas ,sest igas peatuspunktis enne antarkikat said nad süüa ja juua tohutus koguses. Geograadiatundidest teadsin juba varem et antarktises on talvel polaaröö, seal on väga külm, manner asub umbes kolm tuhat kilomeetrit pealpool merepinda ning antarktises on lage maa ja sellepärast on seal tugevad tuuled, mis sageli lähevad üle tormideks.
tööstusrevulutsiooni eelsest ajast Tähis Nimetus Kasv %-des CO2 Süsinikdioksiid 38% CH4 Metaan 230% NO lämmastikoksiid 14% 30. detsember 2009 NIMI 4 Igaastased kasvuhoonegaaside õhkupaiskamised sektorite kaupa 30. detsember 2009 NIMI 5 Tagajärjed · Temperatuuride suurenemine Haiguste levik Tormid Liustiku sulamine · Magevee vähenemine Immigratsioon Sademetemustri muutumine Muutused loomade elus 30. detsember 2009 NIMI 6 Liustike sulamine · Ohustab veevarusid, magevesi võib kaduda · Suur veetaseme tõus Ujutab üle mitme riigi pinnad · Mõjutab loomade elu 30. detsember 2009 NIMI 7 Sademetemustri muutumine · Vihmapilvede kurss muutub Paljud inimesed jäävad veeta
KASVUHOONEEFEKT Susanna Janno Laura Pedjak 9.a Kasvuhooneefekti olemus Kasvuhooneefekt on hädavajalik nähtus inimese eluks. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi ehk ei tekiks kasvuhooneefekti, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18°C, praeguse 15°C asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti tekkimine Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veea...
Informatsioon Sonora kõrb asub Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko piiril ning on üks maailma omapäraseima taimestikuga alasid . See kuulub Põhja-Ameerika kuumemate piirkondade hulka ning aasta jooksul on seal kaks selgelt väljakujunenud sademeterikast perioodi. Kõrbe maastik on mosaiikne: kõrvuti valkjast graniidist skulptuure meenutavate rahnudega võib kohata musta värvi laavavälju ja kaljuastanguid. Sonora kõrb Kliima Talvised tormid toovad Vaikselt ookeanilt kaasa uduvihma, suvise mussooniga kaasnevad lühiajalised äikesevihmad. Kõrbe kuivemates siseosades võib suvel temperatuur tõusta kuni +48 °C ning maapinnal koguni kuni +82 °C. Väga kuiv, ent pisut jahedama suvega on California lahe rannik. Loodus Suurem sademete hulk teiste kõrbealadega võrreldes võimaldab siin kasvada paljudel lühiea taimeliikidel ning lõunapoolse päritoluga puudel ja põõsastel.
See planeet avastati 23. septembril 1846. Neptuuni suurus: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist.
Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja mass neljandal kohal Uraani atmosfääri temperatuur on teiste planeetide hulgas kõige madalam Sisemus koosneb kivimitest ja jääst Uraan Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil) Neptuun Tänan kuulamast!
Biomass 0% 20% 40% 60% Tagajärjed · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Tagajärjed inimestele · Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi.
Kehra Gümnaasium 10.c klass Jekaterina Kresman Veereostus Referaat Juhendaja:Leo Kaupo Kivirand Kehra 2015 Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see
vägagi ohtlik. Kliimamuutust põhjustab inimtegevus, maa orbiit liigub, maa atmosfäär soojeneb jms. Seda ei saagi tegelikult muuta, sest maa kliima muutub nii või naa, kuid tänu inimtegevusele on see kiirenenud. Tagajärjed on kohutavad. Meretase tõuseb ning rannikualad uhutakse vee alla. Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära. Ennustatakse, et juba 2050 aastaks on kliimapõgenikkeligikaudu 150 miljonit. Kliimamuutustest tulenevad looduskatastroofid sunnivad inimesi rändama parematele põllumaadele
Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus vesi ei ole mage ega soolane Eesti turismipiirkond talvel on Otepää, kuna seal on palju lund ja lumekate püsib kaua. ( käiakse suusatamas)
muutunud kliimale. Tagajärjed Temperatuuride suurenemine v Haiguste levik v Tormid v Liustiku sulamine Magevee vähenemine v Immigratsioon v Sademetemustri muutumine v Muutused loomade elus Tagajärjed inimestele: Näljahädad Soojenemine süvendab allergiaid Troopilisteviiruste levik( malaaria, kollatõbi) Majanduslik langus
põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid). Kriitika Mitmed lääneriikide juhid on seisukohal, et liberaalne integratsioonipoliitika pole end õigustanud. Mullu teatasid Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Inglismaa peaminister David Cameron, et multikulturalism on kahjustanud nende riikide rahvuslikke huve. Kriitika Viimase aja globaalsed poliitilised tormid on märgatavalt suurendanud immigrantide voolu lääneriikidesse, kus on niigi palju probleeme. See on juba viinud sotsiaalsete konfliktide tekkimiseni. Tagajärjed Kohalikud elanikud jäävad vähemusse Võõras kultuur summutab kohaliku kultuuri Valgete diskrimineerimine Tööpuudus Sotsiaalne ebavõrdsus Aitäh! https://www.youtube.com/watch?v=niicDbbSky0
tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormid. Läheduse asustatud aladele ja purskeajaloo tõttu on vulkaan nimetatud Descade Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Järv asub seespool 25-30km kaldeeras peale nelja tugevat purset, mis leidsid aset 500 00 kuni 100 000 aastat tagasi. Kõik pursked
1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. SISSEJUHATUS : Neptuuni ekvatoriaalne diameeter on 49 532 km ning Mass: 1,0243×1026 kg. Temperatuur on atmosfääris -214 kraadi ning esinevad suured tormid või keerised, nii, et tuuled puhuvad seal kuni 2000 km/h. 4. Pilt Nagu näha, on Neptuun sinist värvi. Selliseks muudab ta gaasiline aine metaan. 5. AVASTAMINE: Avastati ta 23. septembril 1846. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams.
tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade hävimise põhjused Suurenenud metsade raiumine kütuse, puidu, uue põllumaa saamiseks Metsatulekahjud (enamjaolt inimtekkelised) Happesademed Tormid Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa müügiks ja põllumaa saamiseks Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas 03.06.2008. Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400 ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2 miljoni krooni. Metsade hävimise tagajärjed Metsade pindala vähenemise tõttu kõrbestumine Kliimamuutused Pinnase erosioon ning paljude taime- ja loomaliikide hävimine Erinevatel andmetel on 20. sajandil
Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad
aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · Igikeltsi sulamine · Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TAGAJÄRJED INIMESTELE: Näljahädad · Soojenemine süvendab allergiaid · Troopiliste viiruste levik (malaaria, · kollatõbi) Majanduslik langus (põllumaa · vähenemine) TAGAJÄRJED EESTIS!
peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla. Rahvaarv Rahvastiku Müncheni - 1517868 inimesed (31. oktoober 2015) [1]. Seega on suurim linn Bavaria ja kolmas pärast Berliini ja Hamburgi, Saksamaa linna Kliima München on kontinentaalse kliimaga, mida mõjutab tugevalt Alpide mäestiku lähedus. Linna kõrgus merepinnast ja lähedus mägedele tingivad suure sademete hulga. Tormid saabuvad sageli ootamatult ning on tugevad. Temperatuurierinevused päeva ja öö ning suve ja talve vahel võivad olla väga suured. Soe Alpidest lähtuv tuul võib muuta temperatuuri oluliselt vaid mõne tunni jooksul ning seda isegi talvel. Linna roll riigi elus Linnal on oluline roll Saksamaa majanduse, poliitika ja kultuuri. Topograafia Müncheni kõige kõrgem punkt asub linna lõunapiiril Sollni linnaosas, kus pinna
Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang
Skagerraki ja läänetsüklonid (14%) - maksimum talvel (21%) ja kevadel (16%), miinimum sügisel ja eeltalvel (10%). Toob sooja õhku kui möödub lõunapoolt, kui möödub põhjapoolt toob jahedamat õhku. Kaasneb enamasti tugev lumesadu. Biskaia lahe ehk edelatsüklonid (12%) - maksimum suve II poolel (20%), miinimum talvel (6%). Enne kõike augustis Lõunatsüklonid (13%) - maksimum suve esimesel (26%) ja teisel poolel (20%), miinimum eeltalvel ja talvel (7-9%). Esineb suvel, suvised tormid. Tekib Itaalia mere juures ja võivad hakata liikuma põhjapoole. Võib kaasneda ekstreemsed ilmastikuolud. Variant I toob sooja ja niisket õhku nt 30kraadi. Variant II puhub põhjas ja toob jahedat õhku ja sademeid nt 10kraadi ja siis võib olla äikest ja trombe. "sukelduvad" tsüklonid (5%) - maksimum talvel (7%) ja miinimum suvel (2%)- liigub põhjast lõunasse. Kesk-Euroopas kõrgrõhkkond, meie jääme sajualalale, peamiselt ida-eestit mõjutab.
Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim. Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Järeldus · Kasvuhoonegaaside mõju atmosfäärile negatiivne, sest kasvuhoonegaasid on suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. · Kasvuhoonegaasid põhjustab Maa keskmine temperatuur tõus. Viide ·http://foodweb.ut
heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Veereostus on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse või põhjavette. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides. Allikad: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm http://www.kaarma.ee/page.asp?p=118
"Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius "Palju rääkida ja palj...
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal.
Suured muutused võivad tasakaalu Third level muuta. Fourth level Fifth level Kui ökosüsteemi mõnes osas midagi oluliselt muutub, võib muutuda kogu ökosüsteem. Ökoloogilise tasakaalu suuri muutusi põhjustavad välistegurid, nt tulekahjud, tormid, vulkaanipursked, inimtegevus jm. Kui ökosüsteem muutub, kaob osa senistest organismidest ning nende asemele tulevad uued. Looduslik tasakaal muutub · Click to edit Master text styles tavaliselt aeglaselt. Second level Third level Fourth level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
