Tallinna ülikool Referaat Sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid. Kõne areng. Kolmanda eluaasta kriis. Alina Koba Tallinn 2014 Sotsiaalse olukorra areng Varase lapsepõlv - periood 1-3 aastat. Selles eas, on muutusi isiksuse areng, kognitiivne valdkond ja sotsiaalse arengu olukorrast. Kasvajad lapseeas kaasaasjaolu , et muutessuhetlapse ja täiskasvanu, mis omakorda viibmoodustamine uue sotsiaalse olukorra arengut , mis on välimuse ühistegevuse lapse ja täiskasvanu, ja et see tegevus on allutatud
1-2 AASTASE LAPSE KÕNE ARENG Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause
lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesotsas vanemad. Selletõttu arutlevadki paljud lapsevanemad erinevates internetifoorumites, millised kasvatusstiilid ja –meetodid on õiged või valed ning kuidas kasvatada õnnelikku last. Iga lapse arenguetapis on erinevad võtted ning käitumisviisid, mida tuleb kasutada. Autor on valinud 3.- 6.eluaasta vahelise perioodi, sest tulevase alushariduse pedagoogina tahab aidata lapsepõlved uuel generatsioonil võimalikult muretuks teha koostöös koduga. Kuidas kasvatada õnnelikku last 3.-6.eluaastal? Umbes 3.eluaasta paiku tuleb selle perioodi esimene aspekt, millega peab töötama lapse rahulolu nimel. Igapäevasesse elukorraldusesse lisandub kodu kõrvale nüüd lasteaed, kus on võõrad inimesed ja olukorrad. Oluline on last toetada ning anda talle aega kohanemiseks.
kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal Tänu refleksidele (toitmis-, kaitserefleks) on vastsündinu valmis aktiivselt looma seoseid ümbritseva maailmaga. Kuid ilma abita ei ole ta võimeline oma vajadusi rahuldama. Ainult pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks on laps suuteline seisma ja käima ning omandanud aktiivse esemeliste tegevuse. Hakkab aru saama temale suunatud kõnest. Lapse arengu jälgimine ja selle kohta järelduste tegemine on võimalik tuginedes järgmistele valdkondadele: Üldmotoorika Sensoorika ( taju) Emotsionaalne sfäär Kõne Peenmotoorika Kõne areng teisel eluaastal 2 aastased lapsed hoiavad täiskasvanuga suhtlemisel silmsidet. Ta kasutab lühikesi, sageli
ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis 4 sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar, 1997, 18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, seoses sünniga on negatiivsed, aga juba esimese kuu lõpus tekib naeratus seoses elavnemisreaktsiooniga. -2a- Peamiseks tegevusliigiks 2. eluaastal ongi ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub esemete erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teine eluaasta on (oluline) tähtis etapp Erikson- Eriksoni põhimõiste – identiteet, eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus (sensitivne periood). -3a- Suureneb närvisüsteemi töövõime ja aktiivne ärkvelolek pikeneb 6-7 tunnini ööpäevas. näeb-kuuleb kõike ja “salvestab” ning matkib täiskasvanut igas pisiasjas, isegi kõnnakut. Laps suudab käia mööda kitsast lauda, peatuda, pöörata ja joosta
8. Raseduse vältimise vahendid ja viisid: Meeste kondoom ehk preservatiiv Naissuguhormoone sisaldavad tabletid ehk pillid, plaaster või tuperõngas SOS-pillid ehk hädaabipillid Emakasisesne rasestumisvastane vahend ehk spiraal Katkestatud seksuaalvahekord Kaitse HIV eest: 9. Eluetapid: Vastsündinu 10 sünnijärgset päeva Imikuiga Sündimisest kuni esimese eluaasta lõpuni Väga kiire kasvamine ja arenemine Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus, imikuea lõpus õpib seisma ja suudab astuda mõned sammud Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused Tulevad esimesed hambad Lapseiga 2 eluaastast suguküpsuse saabumiseni (12-13 tüsrukutel) (13-15 poistel) Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng
*joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni *afektiivne mälulünk – tugevas afketiseisundi korral aheneb inimesne tähelepanuvõime 8. Jean Piget arenguastmete teooria, 4 astet, nimeta ja selgita 8 p *Sensomotoorne staadium (sünnist2.eluaasta) Arenguastme eesmärk on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine kontakt maailma peamiselt meeleelundite läbi, laps õpib übritsevat maailma eristama, näeb enda rolli *Operatsioonieelne staadium (2.7.eluaasta) Arenguastme eesmärk on sümbolite mõistmine
Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri. Ettevalmistus peab algama alati sealt, kus on laps, mitte sealt, kus täiskasvanu meelest on loogiline alguspunkt. Kapillaarvere võtmine ·Tähtis on näidata kõiki asju, mida
OSKUSED TEMPERAMENT: 1) ,,KERGED BEEBID" KOHANEVAD HÄSTI; HUVITUVAD UUDSETEST OLUKORDADEST, 2) ,,RASKED BEEBID" ÄRRITUVAD KERGESTI; EI KOHANE HÄSTI; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD, 3) AEGLASELT REAGEERIVAD BEEBID VAJAVAD KOHANEMISEKS ROHKEM AEGA; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD; VÄHEM AKTIIVSED. OSKUSED: KEERAVAD PEAD INIMHÄÄLE SUUNAS; TUNNEVAD ÄRA EMA HÄÄLE; ON OLEMAS LÕHNA- JA MAITSETUNDLIKKUS. INIMESE ARENG 1-16 AASTAT 1) ESIMENE ELUAASTA TOIMUB INTENSIIVNE ARENG JA KASVAMINE; LAPS ON KASVANUD UMBES 25CM JA KAAL ON KOLMEKORDISTUNUD; OLULISED ON FÜÜSILINE JA MOTOORNE (LIIGUTUSLIK) ARENG, 2) VÄIKELAPSEIGA (ESIMESED 2 ELUAASTAT): ESIMESTE ELUKUUDE JOOKSUL ON MOTOORNE KÄITUMINE PIIRATUD, KUID ÜRITATAKSE ÜMBRUST KÄTE JA JALGADEGA UURIDA; 4. ELUKUUL TÕSTAB LAPS PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST; 6. ELUKUUL ARENEB SILMA JA KÄE KOOSTÖÖ; 8
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja
vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse suhteile nendega, kes tema eest hoolitsevad kui emotsionaalse ja kognitiivse arengu allikale. Täiskasvanu lähedus ja tähelepanu lapsepoolsete märguannete suhtes loovad
Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjutavad-rahvastiku vanuselise koosseisu muutused,pereplaneerimine,linnaline eluviis, Sündimuse muutumist mõjutavad-rahvastiku vanuselise koosseisu muutused,pereplaneerimine,linnaline eluviis, ühiskonna suhtumise muutmine lastega peredesse,riigi toetused lasterikastele peredele,isegi mood
Tunnus Demokraatia Diktatuur tekkeaeg peale I maailmasõda peale I ms. (um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei
vanuseastmes on lapsel omad vajadused, millede täitmisel või täitmatajätmisel on lapse arengu seisukohalt väga oluline tähendus. Teades eenevat on ääretult oluline hakata arendama isiksuse tundeelu püramiidi lapse sünnist peale. Kindel alustugi, mis on saavutatud lapse esimestel eluaastatel, tagab harmoonilise arengu edaspidi kuni küpse eani välja. Millised on põhilised võtmesõnad soovitud tulemuse saavutamiseks? 5 1. 0 - 1 eluaasta. Vajalik on saavutada USALDUS, mis siin tähendab, et laps võib usaldada maailma enda ümber, võib loota abile ja tähelepanule, saada tunnustust sellele, et laps on väärtuslik ja oodatud. Esmaseks usalduse tekitajaks on lapsele EMA olemasolu. Ema on siin mõistetud laiamalt see on üks isik, kes oleks lapsega koos, kes vastaks tema nutule, kes reageerib lapse "nõudmistele" toidu, kuiva mähkme või lihtsalt seltsi suhtes
-40. nädalaks on juba 50 cm pikk ja 3 kg raske, valmis sündimiseks. 2. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamenditüüpi kerged beebid, rasked beebid ja aeglaselt reageerivad beebid. Kerged beebid kohanevad kergelt ning huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi, on häiritud uutest olukordadest. Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kohanemiseks, vähem aktiivsemad. 3. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse juba ka iseseisvalt kõndima (üldiselt pooleteiseaastaseks saamiseni) , kaheaastased juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng.
● nõtke ja liikuv keha ● saba pikkus 30-50 cm ● pruun,tugev ja veekindel karvkate Pilt saarmast Toitumine ● kalad ➢ kogred ● konnad ● puruvanad ● närilised ➢ mügrid ● linde ➢ parte ● vähke Sigimine ● pesakonnas tavaliselt 2-4 poega ● pojad sünnivad kõige sagedamini maist juunini ● suuremalt jaolt sünnivad pojad vees ● umbes 1 aasta pärast hakkab toimuma uus sigimine ● emased saavad suguküpseks 2.- 4. eluaasta vahel ● isased saavad suguküpseks 3.- 6. eluaasta vahel ● tiinus ehk kandeaeg kestab 61-63 päeva Kohastumused ● saarma anatoomia on kohanenud eluks soolases vees, magesvees ja ka maismaal Elupaik ● järsukaldaliste jõgede kaldad ● järve kaldad Levik ● levila hõlmab peaaegu kogu Euraasia ja Põhja-Aafrika ● Eestis elab ta kõikjal mandril ja Hiiumaa,Saaremaa ning Vormsi vetes Arvukus ● Eestis on viimaste andmete järgi 2000 isendit Huvitavat informatsiooni
rühm Juhendaja Helje Kaarma Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on ,,0-1 aastaste laste kehatüüpide võrdlus kaalu ja pikkuse järgi". Ma valisin selle teema sooviga teada saada, kas see kehatüüp, millega me sünnime, mängib olulist rolli edasise kehatüübi väljakujunemisel. Kui sündides esinenud kehatüüp säilib lapsel ka esimese eluaasta lõpuks, siis võib järeldada, et see säilib ka hilisema eelpuberteedi eani. Positiivse sõltuvuse puhul oleks sellest kasu ka meditsiiniliselt, sest määrates lapse kehatüübi sündides saame me teha edasi järeldusi tema arengu ja võimalike tervislike hädade kohta, sest üheks tervise indikaatoriks laste puhul on kehaehituse areng. Töö on jaotatud vastavalt kaheks alaosaks. Esimene pool hõlmab põhjuseid, miks artiklis esitatud uuring läbi viidi ja
käitumine Kognitiivne areng mõtlemine, tajumine, probleemide lahendamine Sotsiaalne areng koostöö teistega, suhted Emotsionaalne areng (afektiivne areng) tunded ja hoiakud Füüsiline areng muutused füüsilises seisundis, mis on kõikidele märgatav ning mõõdetav. Arenemine Sünd- jälgib esemeid silmadega haarab ja krahmab esemeid paneb asju ühest käest teise uurib esemeid käte ja suuga roomab istub seisab toe najal seisab ise I eluaasta Mõistab ,,ei" tähendust hakkab kõndima vadistab - jookseb II eluaasta Vanus Vaimne Kehaline areng Õnnetuste vältimine areng 2 aastane Oskab Keskmine Vältida lapse öelda oma pikkus 85 cm. üksijätmist nime ning Oskab ise süüa õues (uppumise, moodus- ja käib ise potil. liikluse ja tada kahe- Võtab põllumajandusega
- lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid II LOENG LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID: · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga: - varajane lapseiga (1-6 a.) - keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud
kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng
tegevuse võimalikest taga-järgedest. Kaheaastane väljendab oma tundeid juba sõnadega, mitte ainult nutu või rahutusega. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, ent näitab kiindumust ka teiste inimeste vastu. Võõraste lähenemiskatsetele reageerib ta ettevaatlikult ja umbusuga. Talle meeldib küll omasuguste seas olla, kuid mängitakse kõrvuti , mitte koos teistega. Laps ei oska veel asju teistega jagada. Teise eluaasta keskel tekib sümpaatia (kaastunne, abi) ka eakaaslase suhtes. Last kurvastab enim lahusolek vanematest või muudatused elus (lastesõim, haigla). Laps avastab, et ema pole hetkel tema jaoks ning kogeb lahusolekuhirmu. Teise eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ; teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda;
Miks laps jonnib? 10 klass. Väikese lapse jonni põhjused... * Beebi ei jonni enne esimest eluaastat. * Ta nutab asja pärast, mitte tähelepanu. * Tita nutab vaid siis, kui mõni tema vajadustest on rahuldamata. * Beebi nuttu ei saagi seepärast nimetada jonniks, kuna tema nutt on tingitud sellest, et midagi on puudu või häirib teda ja nutt on tita ainuke väljendusviis. Suurema lapse jonni põhjused. * Esimene kuni kolmas eluaasta on jonni-iga. * Siis ilmutab laps vastuhakku, on kangekaelne, vahel armukade, ta nõuab tähelepanu. * Poiste ja tüdrukute jonnimise erinevused on tavaliselt natuke erinevad. * Piisab vaid ühest korrast rahvarohkemas kohas, kui vanem enda häbist päästmiseks lapse tahtele järele annab ja juba ongi lapsele käitumismuster teada. Jonni ärahoidmine ja lõpetamine. * Vanemad peavad olema üksmeelel mis on lubatud ja mis mitte.
peensooles. Kui Kaltsitriooli ei teki on lähteainet vähe ja Ca-d ei saa piisavalt kätte, luude tihedus on noraalsest madalam, luud pehmed. Lastel avaldub see haigusena rahhiit D3 puudusest või vähesest UV-st tingitud seisund, mille tunnuseks on X- või O-jalad ja imikueas kolju kahe avause ( suur ja väike lõge) hilisem kinnikasvamine. Väike e kuklanõge sulgub normaalselt 2 elukuul, suur loge on pealael ja sulgub u 2 eluaasta alguseks. Kasvu kiirenemine on põhjustatud järmistest teguritest: 1. Kasvuhormooni üleproduktsioon lapseeas põhjustab gigantismi e hiidkasvu ( meestel hiidkasv üle 2 m, naistel üle 190 cm). Gigandid on proportsionaalse ehitusega, lihastik normaalselt arenenud. Kui luustumine on lõppenud, suurenevad väikesed luud nagu ninaluu, lõualuu, labakäeluud akromegaalia 2. Varane suguküpsus suguhormoonide produktsioon algab varem ( 7.-8 a), kasv kiirem
rituaaltoitudes lamba aju ja silmi, kuid geeniuuringud näitasid, et kõigil neil patsientidel oli 200. positsioonis glutamiinhape asendunud lüsiiniga; see mutatsioon esineb selles juudipopulatsioonis palju suurema sagedusega kui kusagil mujal. Sümptomiteks on nõtrus, ataksia, müokloonia ja kooma. Patsiendid on sporaadilise vormi puhul tavaliselt 60-aastased või vanemad, haigus kestab 6-12 kuud. Pärilikud vormid avalduvad palju varasemas eas (30-50 eluaasta vahel). CJD uut vormi kirjeldati esmakordselt 1996. a., seda on diagnoositud aastatel 1994-95 10-l patsiendil Inglismaal. Kokku on haigestunud umbes 100 teismelist ja noort inimest. Haigus avaldub palju nooremas eas kui tavaline CJD, enamasti 25-35 eluaasta vahel. 1996. a. tegi inglise valitsus avalduse, et BSE (hullu lehma tõbi) võib olla seotud inimese vCJD’ga, praeguse aja epidemioloogiliste uuringutega pole leitud muud riskifaktorit vCJD
Vestluse liigid: arutlev vestlus, vestlus pildi järgi, situatsioonimäng, rääkimine oma kogemusest, täiskasvanute jutustatud juttude kuulamine. Vestluse käigus saab laps harujutada- kuulata kaasvestleja küsimusi ja õppida oma mõtteid sõnaliselt väljendama. Õpetaja mõtleb läbi küsimused, mida esitab. Pöörab tähelepanu nende struktuurile, nn. avatud küsimustele pole kindlat vastust. 21. Luuletuse õpetamine 22. Hääldamisharjutused erinevas vanuses lastega. 1. eluaasta- keele- ja huultemängud (koogamine, lalisemine) 2. eluaasta- Eelharjutused häälikute täpsustamiseks. Laps teeb ise keele- ja huulteharjutusi, silbimänge. Puhumismängud. 3. eluaasta- L, S, K. Täishäälikute diferentseerimine (a-ä, o-ö, a-e), häälemängud. 4. eluaasta- Kõigi häälikute eristamine, täpsustamine, hääldamismängud (loomahääled) 5. eluaasta- Kõlalt lähedaste sõnade eristamine (tass, kass), häälikute kuulamine sõnas. 6
Basileusteks valiti peamiselt aadlikke. Apella – ehk kõikidest spartalastest koosnev rahvakoosolek. 7. Selgita, kes või mis olid Sparta armees 1) hopliit ja 2) faalanks. Hopliit oli poliste sõdur. Raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Hopliitide lahingurivistu oli faalanks. 8. Iseloomusta spartiaadi elu eri vanuses. Kirjelda, mille poolest on pöördelised spartiaatide elus: 1) sünd; 2) seitsmes eluaasta; 3) kahekümnes eluaasta; 4) kolmekümnes eluaasta; 5) kuuekümnes aluaasta Kõik spartiaaadid pidid läbima ühise kasvatuse. Vastsündinutest jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised tapeti Seitsme aastased poisid võeti vanematelt ära ja edaspidi elasid vanuserühmade kaupa kõigi kodanike silmade all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad said sõjalise treeningu ja õppisid tantsu ning muusikat. Vanemate käsku pidid täitma vastu vaidlemata
· See tähendab, et tuleb muuta vanemate inimeste elu aktiivsemaks, vältides haigusi, üksindust ja isoleeritust, anda vanuri elule uus mõte ja sisu NÄRVISÜSTEEMI VANANEMISE PÕHITEGURID: · Ajuatroofia Närvisüsteemi suurenenud haavatavus kahjulike tegurite suhtes · Närvisüsteemi puudulik autoregulatsioon ja kompensatsioonivõime AJUATROOFIA · Vananemisel tekib ajuatroofia väheneb ajumass ning neuronite arv pea- ja seljaajus · 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv
täiskasvanu abistamisel. Koostööoskused Tegevus on suunatud lapsele endale, huvi teiste tegevuse vastu pole püsiv. Mängitakse kõrvumänge, asju ei osata kaaslastega jagada. Laps on väga uudishimulik, jäljendab täiskasvanute ja kaaslaste toimetusi. Sellises vanuses last tuleb õpetada potil käima. Hügieeniharjumused Esimesel eluaastal tuleks last ergutada aktiivsusele, lapse hügieeniharjumuste kujunemisele pannakse alus esimese eluaasta jooksul. Teise eluaasta (24.elukuu) lõpuks peaks olema laps omandanud järgmised sots.ja enesekohased oskused: · Väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti · Teadvustab ennast, proovib end kehtestada, oskab keelduda/ei öelda · Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed · Hindab oskusi ja võimeid üle · Teab oma ees-ja perekonnanime, elementaarseid viisakusreegleid, kui talle on neid õpetatud
4 ndaks eluaastaks, kõige hilisemalt täpsustub aga r-häälik. Sama asi oli ka minul lapsepõlves, mul on meeles kuidas ma pidevalt pidin kordama, et ,, rongi rattad ragisevad". Minu viga oli see, et ma ei osanud keelt päris õigesse asendisse viia ning seega tuli R liiga pehmelt. Väga head on lastele õppimiseks eesti rahvuslaulud, mida kuulates, osaliselt järele korrates, käteliigutusi kaasa tehes saab laps kogemuse keele rütmist, rõhkudest ja ka väldetest. 11. elukuust- 2. Eluaasta lõpuni toimub grammatika-eelne periood. Esimesel eluaastal on sõnavara suurenemine üsna vähene, see hakkab suurenema jõudalt 2 eluaastal. Teise eluaasta lõpul hakkab grammatika omandamise periood, tekivad kahesõnalised laused, kasutatakse palju omastavat käänet. Karin Kaugeranna LÕ-12
Tegeleb lasteaianurgas või lasteaias paljude mänguasjade ja mängudega. Saab hakkama lihtsamate majapidamistöödega, mänguasjade korvi panekuga. Paneb kokku kolmest või neljast tükist koosneva piltmosaiigi. Suudab ühel jalal seistes mitu sekundit tasakaalu hoida. 3-3,5 eluaastat Ehitab puuklotsidest torni, Oskab pedaalidega mänguasjaga (kolmerattaline jalgratas) siledal pinnal aeglaselt edasi liikuda. Oskab kääre kindlalt käes hoida ja suure paberilehe pooleks lõigata. 3,5-4 eluaasta Lööb meelsasti palli jalaga või võtab ülesse ja viskab käega aga palli püüda veel ei oska. Tegeleb meelsasti asjadega, mis nõuavad käte ja silmade koostööd (piltmosaiigid). Võib mängida mitu minutit järjest. 4.-4,5 eluaasta Pingutab tublist, et lihtsates mängudes järjekorra temani jõudes edukas olla. Oskab kiikuda. Püüab ronimisköit mööda üles ronida aga see on veel liiga raske.
emotsioonid jne. ,,3 esseed seksuaalteooriast" libiidoteooria, objektile suunatud seksuaalenergia. Ta väidab, et seksuaalsus ei alga puberteedieas, sünnieas juba ilminguid näha; seksuaalne ja genitaalne mõiste tuleb üksteisest eristada; inimese seksuaalelu funktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudingu hankimine. Viimase on laste jaoks viieks punktiks jaotanud : pärast sündi domineerib suu oraalne faas, 1,5-3 eluaasta pärak (füsioloogiline soole tühjendamine; psühholoogiline saab kiita, kui on puhas) anaalne faas, 4 eluaasta falliline laps avastab suguorganite erogeense toime, kuni puberteedini latentne, kui midagi ei toimu, siis genitaalne suguorganite piirkond esikohal. Homoseksuaalsus tekib liiga tugeva emassekiindumisega. Väidab, et iga inimene sündides bi, siis muutub monoseksuaalseks. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust.
joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla. Füüsiline areng · 1 kuul õpib laps tõstma pead. · 2 kuul hoiab pead ja rindkeret. · 4-5 kuul istub toega. · 6-7 kuul istub toe najal. · 8-9 kuul seisab toe najal ja roomab. Kõne areng · Kõne areng esimesel eluaastal- Vastsündinu on aktiivselt valmis looma seoseid ümbritseva maailmaga. Pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks hakkab laps aru saama temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21
Just seda vahet nimetas ta lähema arengu tsooniks, mis iseloomustab lapse homset päeva. Kahe kooli andmetel leidis Võgotski, et suhteliselt kõrge IQ oli vähemalt 57%-l õpilastest seotud soodsate koduste arengutingimusteha see n.ö. tegevus lähima arengu tsoonis tõstiski nende õpilaste IQ-d edukust koolis. Seega pole lapse arendamine mitte ainult huvitav, vaid ka tulemusrikas. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist
08 ja naiste rekordit Körlin Kink tulemusega 5.94. Samas on ka kiiking jõudnud Guinessi rekordi raamatusse kus 2001. aasatl oli parim tulemus 7.01m aga aastal 2004 parandati rekordit ainult 1cm võrra. Selle tulemuse autoriks on Andrus Aasamäe. Pärnumaal toimub iga nelja aasta tagant ülemaailmsed võistlused . Kus auhinndasi jagatakse 4 võistlusklassis ja rekordeid 10 võistlus klassis. Auhinndamis klassid kuni 16-aastased neiud; kuni 16-aastased noormehed; naised üle 17. eluaasta; mehed üle 17. eluaasta. Rekordi klassid kuni 12-aastased tüdrukud; kuni 12-aastased poisid; kuni 17-aastased neiud; kuni 17-aastased noormehed; kuni 21-aastased naisjuuniorid; kuni 21-aastased meesjuuniorid; naised alates 21. eluaastast; mehed alates 21. eluaastast; naisseeniorid alates 50. eluaastast; meesseeniorid alates 50. eluaastast.
Probleemid söömisega. VI perioodil. IV-LATENTNTE FAAS(6 -12 a) Nartsislik orientatsioon, enesekesksus pöördub väljapoole, suhted teistega olulised. V-GENITAALNE ETAPP(18-30.a) Lähedus või eraldumine. Otsitakse rolli ühiskonnas: kes ma olen? Kelleks saada? Soolise kuuluvuse tunne stabiliseerub. Tähtsaks kujuneb FAAS(12 -18 a) Arendatakse intiimsuhteid, eksperimenteeritakse seksuaalselt, huvitutakse vastassost. suhe sõpradega, tööroll, partneriroll. 20-25 eluaasta vahel tekib nn intervall puberteediea ja täikasvanuea vahel- nn puhkeperiood. Selles perioodis on raske isadusega kohaneda. VII ETAPP(30-60.a) Loovus või stagnatsioon. Inimene kas on edukas oma töös, teostab ennast(töö või perekarma kaudu), aga võib ka E.Eriksoni teooria inimese arengust: I ETAPP(0 -l.a) Usalduse ja usaldamatuse tekkimise faas. Tekib usaldus iseenda, teiste ja maailma vastu. II palju kaotada ja taand areneda
Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1. oraalne- sünd kuni 1 eluaasta- rahuldus suu kaudu- rinna imemine, pöidla imemine.. 2. anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon 3. falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mõtlemad mõlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse kompleks (poistel) ja tütarlastel elektra kompleks (peenisekadedus). 4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus
lapsele tekib. Kui on võimalik, siis tuleb rohkem teha integratsioon erinevates ainetes. Peab õpetaja tundma lapse huviobjekte ja igapäevast kasvukeskkonda, et seostada eelõpetise eesmärke lapse eluga. Tunnetuslik e kognitiivne areng Sveitsi psühholoog, Jean Piaget, kes uuris peamiselt lapsi ja tegi kognitiivse arengu teooriat. Psühholoogi järgi on iga lapse arengus neli etappi: sensomotoornse intellekti periood (0-2 eluaasta), operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaasta), konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaasta) ja abstraktse ehk fotmaloogilise mõtlemise periood ( alates 12. eluaastast). 2 Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Samas muutuvad oluliseks kogemuste kaudu tekkivad seosed teadmiste vahel.
ja jalgade liigutustest kuni sihipärase tulemusliku tegevuseni. Teine allikas on sinult saadud ergutus, kui ta järjekindlalt oma keha liigutama õppis - kõhult seljale keerama ja vastupidi, käte ja jalgade abil toa teise otsa roomama ja lõpuks ise. ilma toeta püsti seisma. Laps vajab nüüdki sinu julgustust, et oma koordinatsioonioskusi edasi arendada. Kolmas pidevalt arenevate kehaliste oskuste allikas on teise ja kolmanda eluaasta jooksul aset leidvad füüsilised muutused. Näiteks järgmised: Pikkus ja kaal. Teise eluaasta paiku on laps tõenäoliselt saavutanud poole täiskasvanuea pikkusest ja ka tema kehakaal on suurenenud. Lapse jalad on pikemad ja lihased tugevamad ning kindlamad, võimaldades tal vilkamalt, kiiremini ja sihipärasemalt edasi liikuda. Aju. Vastsündinu aju kaalub umbes veerandi täiskasvanueas saavutatavast, kaheaastasel lapse
SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG...........................
Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja kehapikkusele lisandunud pool sünnipikkusest.
(nn. verevähk), mis haarab rakkude arengureas lõpuni arenemata ebaküpseid rakkude noorvorme. Need mitteküpsed rakud e. blastid hakkavad kontrollimatult paljunema ega suuda täita küpsetele rakkudele omast funktsiooni. Enamasti levivad leukeemilised rakud ka mujale organismi. Tegu on harvaesineva haigusega, haigestumus on 1–2 esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Äge lümfoidne leukeemia tekib sagedamini esimese 10 eluaasta jooksul, kuid haigestumise sagedus suureneb vanuse kasvades üle 50 eluaasta. ÄLL on koos ajukasvajatega üks sagedamini lapseeas esinevaid pahaloomulisi kasvajaid. Meestel ja poisslastel esineb leukeemiat sagedamini. Laste ÄLLi puhul on tervistumise võimalus 75%. Vanus halvendab selgelt prognoosi. Täiskasvanute tervistumise võimalus on mõnevõrra väiksem, kuid seegi on viimastel aastatel paranenud ja on nüüd ligikaudu 40%. Viie aasta haigusvaba elulemus on 65,3% täiskasvanutel
tegevus. Lapsele meeldib sellel perioodil ka omaette mängida, kuid mängumudeleid, garaa soovib selle juures siiski täiskasvanu lähedust. Päriselt teiste lastega sõidukitega, nukumaja koos laps praegu veel ei mängi. koos mööbliga, poekot 2. 2,5. Uurimismäng: Laps jätkab varasemast perioodist tuttavate Uurimismängu esemet eluaasta tegevustega, kuid on nendes nüüd osavam ja arukam ning tegevuste ja mänguasjade juurde juures püsivam. Oskab suurt palli jalaga lüüa ja kinni püüda. Paljud võiks nüüd lisada lapsed avastavad, et oskavad kolmerattalise jalgratta pedaale erinevate suuruste ja vajutada. Laps kasutab osavamalt rasvakriite ja pliiatseid, saab värvustega paberid, hakkama horisontaalse joone tõmbamisega ning tekib huvi teiste pintslid ja värvid,
Meesoost isikud on steriilsed ning naised väga harva viljakad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s %C3%BCndroom#Tekkep.C3.B5hjused_ja_mehhanismid). 7 Diagnostika Downi sündroomiga laste diagnoosimiseks kasutatakse kas füüsilist läbivaatust (kui on ilmsed tunnused eristatavad), kromosoomide analüüsimist, EKG-d või geneetilist konsultatsiooni. (Mida oodata: esimene eluaasta, H.Murkoff, A. Eisenberg ja Sandee Hathaway, õenduse magister, teaduskonsultant: Sharon Mazel, 2003). Sünnieelse diagnoosimise kõige sagedamini kasutatav uuring on amniotsentees. Selle käigus võetakse proov loodet ümbritsevast amnionivedelikust, et uurida selles leiduvate looterakkude kromosoome ja teha kindlaks nende võimalikke anomaaliaid. Naistel, kellel on juba korra sündinud Downi sündroomiga laps, esineb 1%line risk teise haige lapse sünniks, mistõttu
seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. 4 Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne. 15-17 eluaasta kohta kasutatakse sõna puberteet. Varabuberteedi ja puberteeti hõlmab eesti keelne sõna "murdeiga" aga kinnitab, et seda perioodi lapse arengus peetakse väga tähtsaks. Sel ajal hakkab lapsest saama täiskasvanu. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne maailmas. Erilisust rõhutakse nii riietusega, kui ka käitumisega. Vanematele on see periood kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused võivad
On ÕPPEMÄNGUD; LAULUMÄNGUD; LIIKUMISMÄNGUD; LAUAMÄNGUD; VÕISTLUSMÄNGUD. Juhendamine: Mängureeglite tutvustamine; osalemine mängudes; õppemängu eesmärgid; huvi äratamine; tegevuste jaotamine; vestlus 3. Mängu arenguetapid 1. PSÜHHOMOTOORNE MÄNG – imikumäng. Esimesel eluaastal. Käed, jalad, suu, hääl. 2. SÜMBOLMÄNG – tekib tänu keele ja mõtlemise arengule. Käitumise kujutamine sümboolselt. Esimese eluaasta lõpus (püstol- puupulk) I – tegevuse sooritamine sümboolselt ( joob tühjast tassist) II - sümbolskeemi projektsioon teistele esemetele, inimestele (Joodab hoidjat, nukku) III – tegevuste varieerimine – draamamäng(vannitab nukku ja paneb magama). 3. KUJUTLUSMÄNG – Lõke 4. MÜRAMISMÄNG – maadlus, kähmlemine, löömine, tõuklemine, maas rullimine, küttimine. Tavaline suhtlemisvorm koolieelikueas. Eriti poistel. Tunnused: Näoilme rõõmus;
minana oma olemusliikmetes kinnitada ehk teisiti öeldes inkarneerida. (http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/sisu=lugemist&SubMenu=waldorfpedagoogika_pohijooned) Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema pideva enesekasvatusega, et olla heaks eeskujuks nii mõtlemises, tundeelus kui tahtes.
annaabi.ee 
