kalastaja.ee Jõesilm kuulub: 1. ...lõuatute ülemklassi 2. ...Pteraspidomorphi klassi 3. ...I.seltsi sutiliste alla 4. ...koos Merisuti (Petromyzon marinus), Jõesilma(Lampetra fluviatilis) ja Ojasilmaga(Lampetra planeri) I. Sugukonda silmalaste hulka. www.kalale.ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on keskmisest kalast rohkem alaarenenud. Tal on suu asemel imelehter, millel on sarvhambad. Jõesilmul luustik puudub, keha toes koosneb kõhretükikestest; samuti puuduvad jõesilmul rinna- ja kõhuuimed. Kere värvus varieerub: mereelu perioodil on see pronksjas, jõgedesse rännanuna muutub mustjas- või sinakashalliks Silmud pole ka just kõige paremad ujujad, nad liiguvad edasi loogeldes maotaoliselt. Silmude nahk on soomusteta ja pea külgedel on tal seitse paari lõpuseavasi
Luukarits Luukarits on ogalikuliste seltsi kuuluv kala. Luukarits on väike kala, kes ei oma töönduslikku tähtsust, kasvab maksimaalselt 5--7 cm pikkuseks. Tema seljauime ees asetsevad 7--11 sissetõmmatavat oga. Keha värvuselt on ülaosa hallikasroheline kuni pruunikas, küljed heledamad ja hõbedase läikega, keha katavad kuni 10 luuplaati. Kudemisperioodil kannavad isased pulmarüüd. Luukarits on levinud aeglase vooluga jõgedes ja ojades, järvedes ning riimveelisel rannikualal. Levikuala pole väga palju uuritud, aga ilmselt on see sarnane Ogaliku levialaga, välja arvatud lõunapoolsemad alad, samuti esineb teda väiksemal määral kui ogalikku. Ta toitub Võib kasvada selgrootuist ja 5-7 cm kalamarjadest ...
Merihärg Myoxocephalus quadricornis Üldist · Kuulub puugiliste seltsi,võldaslaste sugukonda. · Eesti keeles ka hollandi härg, nelja sarvega merihärg, lehm, merikoer, simp, simpu, simpa · Merihärja liha hinnatakse nolguse lihast paremaks. Välimus, levik · Põhja-Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika magestunud rannavetes. · Peamiselt riimveeline, leidub ka suurtes järvedes. · Meres elab pinna lähedal, järvedes otsib sügavaid kohti. Meres elavad merihärjad on on mageveelistest suuremad, keskmiselt 25 cm, harva kuni 36 cm pikkused: mageveeliste merihärgade pikkus on on tavaliselt 10--15 cm, vaid suurtes järvedes ületab see 20 cm. Toitumine · Sööb peamiselt iidsete juurtega koorikloomi kuid ei pelga ka kalade marja.
Fantaasiajutt Surma suus Hirm, surm, adrenaliin, need on ainult mõned asjad, mis minus sellel hetkel võimust võtsid. Ma ei oleks iialgi arvanud, et minu nii tavalisest päevast võiks saada selline, nagu praegu on. Ühe silmapilgu vältel muutus kõik. Ma olin hukule määratud. Kõik muutus ähmaseks ja ma hakkasin peas kuulma hääli. Väike nagu ma olen, ei suuda ma võidelda suure tugeva linnuga, kelle nokk on hiiglaslik. Minu punane värvus hakkas juba hirmust halliks tõmbuma. Pea käis ringi ja ma korrutasin endale, et lõpp on käes. Ma tundsin järjest suuremat hirmu, kuid see kõik ei lugenud enam. Mind ei olnud enam kauaks. Järsku hakkas kõlama mu peas minu kõige kallima hääl. Ta palus mul võidelda. Ma ei suutnud uskuda, kui anuv ta hääl oli. Ma ei olnud mitte kunagi teda sellisena kuulnud. Ta muudkui anus, kuid mina ei suutnud ennast liigutada. Ma tundisn suurt...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia Forellid nagu lõhedki eelistavad hapnikurikkaid ja suhteliselt ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.......................................................................................... .........................5 4. Kasutadud kirjandus..........................................................................................6 Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hall...
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid,...
Ernest Hemingway “Vanamees ja meri” 1.Loe läbi Kadri Kõusaare artikkel "Vanamees on elus". Kirjelda vanamehe prototüübi elustiili ja kombeid. Kui suure marliini püüdis prototüüp ja kui palju jäi tema kalast alles pärast haide rünnakut? Kuni 100.eluaastani jõi Gregorio iga päev vähemalt pool pudelit rummi, nüüd üritab alkoholist eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2
Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all. Ta oli ainuke, kes oma liini nii hoidis. Järsku märkas ta, et kala proovib uuesti. Ta palus jumalat, et kala kinni võtaks ning konksu alla neelaks. Lõpuks võttiski kala sööda suhu. Kala pidi olema suur ning see oli umbes saja sülla sügavusel. Kala vedas paati, kuid Santiago ei tohtinud väga pingul hoida liini, sest muidu võib kala ennast lahti rabeleda ning siis ta jääb ilma suurest kalast. Santiagol tõmbas vasak käsi krampi. Vanamees oli kaval. Ta sidus endale sööri varba külge, et kui kala peaks tugevamini tõmbama, siis ärkab ta kohe üles. Järsku tõmbasti kala ning Santiago sai liinist kinni. Ta hoidis seda tugevasti, et mitte ühtegi sülda liini. Kala tiris liini nii kõvasti, et see Santiagol käe katki tõmbas. Santiago oleks soovinud, et poiss tal abiks oleks. Tal oli vasak käsi ikka krampis. Päike hakkas tõusma
Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all. Ta oli ainuke, kes oma liini nii hoidis. Järsku märkas ta, et kala proovib uuesti. Ta palus jumalat, et kala kinni võtaks ning konksu alla neelaks. Lõpuks võttiski kala sööda suhu. Kala pidi olema suur ning see oli umbes saja sülla sügavusel. Kala vedas paati, kuid Santiago ei tohtinud väga pingul hoida liini, sest muidu võib kala ennast lahti rabeleda ning siis ta jääb ilma suurest kalast. Santiagol tõmbas vasak käsi krampi. Vanamees oli kaval. Ta sidus endale sööri varba külge, et kui kala peaks tugevamini tõmbama, siis ärkab ta kohe üles. Järsku tõmbasti kala ning Santiago sai liinist kinni. Ta hoidis seda tugevasti, et mitte ühtegi sülda liini. Kala tiris liini nii kõvasti, et see Santiagol käe katki tõmbas. Santiago oleks soovinud, et poiss tal abiks oleks. Tal oli vasak käsi ikka krampis. Päike hakkas tõusma
~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate rasva kasutatakse keemia ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ravimeid Kalapüügi maht XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6,5 korda Hiinas püütakse 1/5 maailma kalast (2000a-l püüti 78 mln t kala) Üldse võiks maailmamerest püüda 100 mln t/aastas (praegu püütakse 90%)
Vanamees ütles poisile, et ta õnnenumber on 85 ning ta arvab, et 85 päeval saab ta kindlasti hea saagi. 85 päeva varahommikul läkski vanamees kalale ning kuigi algul kala ei võtnud, siis lõpuks tuli üks väga suur kala konksu otsa, kes tiris paati väga kaugele kaldast eemale. Kala tiris paati mitu päeva kuni lõpuks suutis vanamees ta pinnale tõmmata ning kala tappa. Vanamees sidus kala paadi külge ning hakkas kodusadamesse sõudma, kuid veri kalast kutsus kohale haid, kes kalast tüki võtsid ning kui vanamees kaldale jõudis oli ta väsinud, kuid kalast olid järele jäänud vaid luud. Mulle meeldis raamat ,,Vanamees ja Meri" ning ma arvan, et iga inimene peaks selle raamatu läbi lugema. See raamat oli õpetlik, sest tihti on ka elus nii, et pingutad tohutult, kuid lõpuks jääd ikka oma saagist ilma. Veel mulle meeldis, et poiss oli vanamehele väga truu ning kuigi ta vanemad teda keelasid, siis poiss tahtis ikka vanameest aidata, talle head teha ja süüa viia.
kala, millele on lisatud kuum tomatikaste ja/või juurvilju. Paljude lemmikuks kujunenud heeringas tomatikastmes on siin hea näide. Kolmandaks võib välja tuua kala marinaadis, mis on jällegi eelneva termilise töötlemisega või töötlemiseta kala, millele on lisatud siis kas juurvilju, maitseained ja marinaad. Ka kala juurviljaga ning kalapasteet on meie poelettidel täitsa olemas, pasteet on peenestatud kalast valmistatud ühtlane määritav mass, millele on lisatud maitseained, riivsaia, jahu, riisu, kruupe, taimeõli ning tomatikastet. Kalast tehakse ka preserve, mis sõltuvalt kala lahkamisviisist, valmistusest ja lisaainetest jaotatakse nelja rühma: Vürtsikala kala, millele on lisatud sool, suhkur, vürtsid ja konservant. Lahatud kalatooted lahatud kalast valmistatud toode, millele on lisatud sool,
*** I käik Pearoog. Pilaff, piim, mahl. II käik. Järelroog. Kohuke, puuvili. Kolmekäiguline menüü firma külalistele. I käik Eelroog Soojad võileivad. II käik Pearoog. Kartulipuder, valge kaste, värskekapsa-kurgi salat, piim, mahl. III käik Järelroog. Kook, kohv, tee. *** I käik Eelroog. Püreesupp. II käik Pearoog. Keedu kartul, hakkliha kaste, apelsiniporgandisalat, piim, mahl. III käik Järelroog. Apelsini jogurtitarretis. *** I käik Eelroog. Külmad suupisted kalast. II käik Pearoog. Riis, grillitud kalaga III käik Järelroog. Jäätis. Kolmekäiguline lõunamenüü turismigrupile. I käik Eelroog. Suupisted munast. II käik Pearoog. Prae kartul, tomati,kurgi-koorekaste, piim, mahl. III käik Järelroog. Puuvili. (apelsin, pirn) *** I käik Eelroog. Püreesupp. II käik Pearoog Keedu kartul, heeringas, kaste, piim, mahl. III käik. Järelroog. Maasika jogurtitarretis. *** I käik Eelroog. Külmad suupisted kalast. II käik. Pearoog. Kalasupp
Kalu sorteeritakse ning paigutatakse ühe tootmistsükli jooksul ümber, neid vaktsineeritakse, haigestunud isendeid ravitakse antibiootikumidega. Suure kalapüügimahuga riigid on Peruu, Tsiili ja Norra, nemad toodavad püütud saagist kalajahu ja -õli, mida kasutatakse loomakasvatuses. Kalajahust umbes pool kasutatakse ära vesiviljeluses söödana kalakasvatuses. Kalajahu on kasutatud ka põlluväetisena. Peamiselt toodetakse kalajahu või -õli inimtoiduks sobimatust kalast ja kalatööstuse jäätmetest. Eestis on suhteliselt põhjapoolse mereäärse asendi tõttu kalandus tähtis elatusallikas ja majandusharu olnud. Eesti vetes elab 78 liiki kalu. 43 liiki neist on mageveelised, ülejäänud aga siirdekalad või poolsiirdekalad. Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia Umbes 2/3 maailmamere pindalast hõlmavad vähese bioloogilise ressursiga piirkonnad, mida võib võrrelda kõrbealadega maismaal. Süvaookean on kõikjal kalavaene.
Vesiviljeluse tähtsus erineva arengutasemega riikides Itaalia ja Vietnami näitel Maria Šimuk Mis on vesiviljelus? • Veeorganismide kasvatamine inimese poolt loodud ja reguleeritud kunstlikes tingimustes • See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast Miks vesiviljelusega tegeletakse? • Soovitakse saada suuremas mahus toodangut • See on üks viis ka looduslike veekogude kalavarude suurendamiseks või taastamiseks (noorkalakasvandus) Kui suur osa maailma kalapüügist tuleb vesiviljelusest ja kuidas see on aja jooksul muutunud? • Maailma kalapüügist üle poole tuleb vesiviljelusest • Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20% kogutoodangust • Kalakasvatus populaarsus on aja jooksul tõusnud
· Pruunistatakse väheses rasvas · Lisatakse eraldi rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, vedelik ja maitseained · Pannakse haudepotti kaane alla hauduma 140*c juures · Lihatoidud rulaad, klops, asuu, guljass, raguu, pilaff, risoto, stroogonov. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid. · Kartulikroketid · Kartulilaastud · Kartuliroosid · Täidetud kartulid · Hasselbacki kartulid · juustukartulid 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaisest kalast. Kirjelda vähemalt 2.roa valmistamist · Kalapikkpoiss · Kalarullid · Kalasupp · Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. · Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine
Hea meetod selgitamaks välja, kas inimene vajab tõesti mingit vitamiini- või siis mineraalaine lisa, on vaadata üle oma toidusedel. (http://www.walmark.ee/?go=art0_vitamiin) Kõige vajalikum vitamiin on kindlasti A-vitamiin, mis tõrjub bakterid ning, alandab põletikke ning osaleb luustiku ehitamises. Samuti on see vitamiin oluline juuste, silmade ja naha tervisele. Seda saadakse põhiliselt puu-ja aedviljadest, nagu porgandist, tumerohelistest köögiviljadest, kanamunast, piimast ja kalast. Kui organismis on selle vitamiini puudus, siis sümptomiteks on kuiv nahk, halvemal juhul ekseem, suurenenud põletikurisk ning söögiisu vähenemine. Teised vajalikud vitamiinid on B-vitamiinid, mis on hädavajalikud süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetusele. B-vitamiine saadakse näiteks tera-ja aedviljadest, maksast, kalast, lihast ning kalast. Kui B-vitamiine ei ole organismis piisavalt on tulemuseks masendus, väsimus, nahaprobleemid või siis kasvuhäired
10. Millised on kalade praadimise võimalused? * praadimine * frittimine * röstimine * küpsetamine 11. Nimeta praetud kalale sobivaid lisandeid * hollandi kastmed * heledal ja valgel põhikastmel valmistatud kastmed * keedetud, hautatud, praetud köögivilju * praetud seened *seenepüreed *keedetud ja küpsetatud kartulid * kartulipüreed *keedetud makaroonitooted * toorsalateid * koorega keedetud mune/munahüübeid 12. Nimeta kalast valmistatavaid hakkmasse ja kuidas neid valmistatakse? 1. Harilik hakkmass kalafilee 1 kg sai 300 g vedelik (piim, vesi, koor) 400 g muna 200 g või v. margariin 100 g sool 30 g valge pipar 2 g tehno: Hakkmassi valmistamiseks kasutatakse vähe peenluid sisaldavaid, mitte väga hinnalisi kalu ( tursk, luts, haug jt) Nahata kalafileed aetakse läbi hakkmasina koos piimas, vees või koores leotatud saiaga. Võib lisada ka kala siserasva. Massile lisatakse
Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates, on ,,Vanamees ja meri" küllaltki huvipakkuv teos. Juba ainuüksi sellepärast, et raamatus puudub suur tegevusliin. Väga väheste sündmuste käiguga suutis autor edasi anda nii mõndagi. Teoses on kirjeldatud ühte pikka sündmust, kus vanamees hoiab konksuotsas mitu päeva hiigelmarliini, ning selline iseenesest lihtne sündmus pani ning tahtma lugeda, sest mind hakkas huvitama, mis siis lõpus ikkagi saab vanamehest ja kalast. See raamat on jällegi erinev sellest, mida ma varasemalt lugenud olen. Kuid mõningasi paralleele võib tuua teosega ,,Godot'd oodates", kus on samuti väga minimaalsete sündmustega edasi antud väga palju. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teos pani mind mõtlema sellele, kui lihtsasti võib suure töö ja vaeva sekundiga minema pühkida. Vanamees nägi kõvasti vaeva, et hoida kalast kinni. Ta kannatas valusid kätes ja seljas ning kala tõttu läks
et seal peab kindlalt kala olema. Ta sõudis sinna ja püüdis, kui järsku näkkas, kala tundus olevat suur, kala oli umbes saja sülla sügavusel. Kalal oli nii palju jõudu, et ta suutis isegi paati vedada. Kala vedas paati neli päeva, et oleks mingitki väsimus märki näha. Suurest sikutamisest tõmbas vanamehel käe krampi ja peopesa veriseks. Kui kala veest välja hüppas võttis vanamees harpuuni ja lõi talle selle otse südamesse, sellpeale kala ka suri. Kalast tuli nii palju verd et isegi haid said lõhna ninna ja ilmusid kohale. Vanamees võitles haidega, aga tal oli vähe jõudu. Ta suutis ka mõned haid ära tappa, aga asjatult. Neid haisid tuli koguaeg juurde. Haid sõid vähe haavalt suurt kala kuni lõpuks polnud kalast enam midagi järgi. Lõpuks leidis vanamees kodusadama ülesse ja läks kohe koju magama. Rahvas imestasid kala suurust, keegi olevat kala ära mõõtnud. Kala suuruseks oli 12 jalga.
· tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, · B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, · soolhappe tootmiseks, · linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks, · aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist B6-vitamiini saadakse: · kliist · kalast · maksast · pärmist · pähklitest · kanast · kaunviljadest · sea- ja veiselihast · munakollasest · banaanidest B12-vitamiin - kobalamiinidmaks B12-vitamiini on vaja: · närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, · aneemia ennetamiseks, sest see mõjutab erütrotsüütide moodustumist vereloomes, · valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks,
Meri meenutab talle naist, sest ta hoolis oma naisest samamoodi nagu hiljem hoolis merest. 5. Vanamees kasutab kilpkonni toiduna ning kilpkonnaliha on teinud ta tugevaks. 6. Kala näkkab kui ritv järsult alla nõksatab, kuid seda ei juhtunud tihti. Vanamees teadis kohe, kes ridva otsas on või kus see kinni on jäänud. Üks asi oli kala tõmme, kui oli lootust, et näkkab. Teine asi oli raskus, mis tekkis kui kala näkanud oli. 7. Kõige kurvem lugu: Ükskord sai mees kahest kalast ühe- isane ja emane. Isane laseb emase alati esimesena sööda kallale. Konksu võtnud emane oli meeleheitlikult rabelenud ja puigelnud ja kõik see aeg oli isane sealsamas püsinud, läinud emakalale veel lähemale ning temaga koos rabelema hakanud. Napilt oleks isase kala terav saba liini läbi lõiganud, kuid seda ei juhtunud ja emane tõmmati paati. Isane hüppas veel, et emakala näha, kuid kadus siis tagasi vette. 8. Mees oli väsinud ja kala oli väsinud
soolamiseks, vinnutamiseks, suitsutamiseks. Kala avatakse selja poolt, puhastatakse. Pea ja saba juurest tehakse läbi lõiked viisil, et saame kala avada. Kokku jäävad kaks poolt kõhu osaga. -5- Rehu-, jahu- ja loomasöödakala Rehu on loomasööda liik mille tarbeks kala purustatakse pastaks ja külmetatakse kahekümnekilosteks brikettideks. Kalajahu on valmistatud nii tervest kalast ja luude st ning soolikatest . See on pruunikas pulber, mis on saadud kalajäätmemassist üleliigse õli ja vee eraldamise ning saadud massi jahvatamise tee.Kalajahu on hea proteiinisööt (50-60% proteiini), ta sisaldab palju lüsiini (30-40 g/kg) ja S-aminohappeid (ligikaudu kaks korda rohkem kui lõs sipulber, 20 g/kg). Kalajahu on kaltsiumi- ja fosforirikas. Kalasöödad on rasvarikkad ja nende omadused kanduvad keharasvale üle
Kalast kulinaartooted Konservid valmistamine, liigitus, vead Kalamari liigitus, olenevalt töötlusest Artikklid Teadlaste soovitused Retseptid Kalateraapia Anektoodid Kasutatud kirjandus Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Kala kõik mere ja mageveeloomad või nende osad (sh mari), välja arvatud konnad ja veeimetajad; Kalatoode kalade anatoomilist terviklikkust mõjutava töötluse läbinud ja/või keemilise ja/või füüsikalise töötlemise tulemusena kalast valmistatud toode, milles võib sisalduda ka teisi toiduaineid; Värske kala kala, mille säilitamiseks on kasutatud ainult jahutamist; samuti vaakum või gaasilisse keskkonda pakendatud jahutatud kala; Jahutamine kala ja kalatoote temperatuuri alandamine jää sulamistemperatuurini; Konserveerimine protsess, mille käigus hermeetiliselt suletud taarasse pakitud toode kuumutakse mikroorganismide hävitamiseks;
On Gn nõude jaotus skeem Sügavad ja m adalad vaagnad Kasutatakse liha, kala, vormiroogade serveerimiseks. Mitmekorrulised vaagnad on suupistete, kondiirtoodete ja puuviljade serveerimiseks. Kahekorruseline vaagen Portsjonnõud Erineva suuruse ja kujuga nõud. Need on potsjoneeritud salatite, suupistete ja magustoitude söömiseks. Pannakse alustaldrikule Kokill merekarbikujuline portsjonnõu kalast ja mereandidest valmistatud portsoneeritud soojade toitude serveerimiseks. Kokott - ümmarguse kujuga varrega portsjonnõu lihast, köögiviljadest, seentest ja munadest valmistatud porsjoneeritud toitude serveerimiseks Lisandinõud Kausid kartuli- ja köögiviljalisandite, külmade ja kuumade salatide, samuti kastmete serveerimiseks. Supinõud Tirinad või kausid on selgete leente, püreestatud ja köögiviljasuppide serveerimiseks Salatija järelroa kausid
lõpetatakse valmistoodangu protses. Tsehh paigutatakse külmkambrite kõrvale. 19. Mida mõeldakse toitlustusettevõttes kalatoodete sortimendi all? Erinevates toitlustusettevõttes on erinev sortiment. Kalatoodete sortimenti kuuluvad: · jahutatud roogitud kalad · jahutatud kalafileed ja kalapalad · solatud, maitsestatud ja/või marineeritud kalatooted · suitsestatud kalatooted · konserveeritud kalatooted · valmistoidud kalast · kalapulgad ja- burgerid · surimitooted
Toidu lõpetamisest annavad märku kella viie osuti suunas asetatud toiduriistad, see kehtib ka supi ja magustoidu puhul. 3.1 Roogade pakkumisjärjestus Roogade pakkumisjärjestus menüüs on jäänud muutumatuks XIX sajandi algusest alates. Roakäigud grupeeritakse: eelroogadeks, pearoogadeks ja järelroogadeks ning neid pakutakse alljärgnevas järjekorras: Külm eelroog – külmad suupisted kalast, lihast köögiviljadest, seentest, munadest ning salatid, võileivad, pirukad, küpsetised; Kuum eelroog – soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest, munadest ning soojad salatid, võileivad, pirukad ja küpsetised; Supp või puljong – selged puljongid lisanditega, püree- ja kreemsupid, köögiviljasupid; Külm või kuum kalaroog – külmad või kuumad kalasuupisted; Pearoog – liharoog lisanditega;
Religioon Islamile omane riietus ei ole kohustuslik, kuid paljud mehed eelistavad kanda puuvillast maani valget särki (thawb,) ja naised musta riietust, mis katab enamuse kehast (abaya). Riideid vahetatakse sageli, sest puhtust peetakse väga oluliseks. Noored kannavad üha enam läänelikku riietust, kuid naised püüavad ka läänelikus riietuses konservatiivseteks jääda. Riietus Enne 1960ndat aastat koosnes toit peamiselt kalast, riisist, leivast, datlitest, jogurtist, juurviljadest, lamba, kitse ja kaamelilihast. Tänaseks kasutatakse toiduks rohkesti ka imporditud toiduaineid. Vastavalt islami traditsioonile ei sööda sealiha ega jooda alkoholi. Toit Tänan kuulamast!
Bioloogia 1. Nimeta tunnused, mille poolest konnakulles sarnaneb kalaga. 2. Nimeta tunnused, mille poolest täiskasvanud konn erineb kalast. 3. Miks ei saa kulles elada maismaal? 4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1
13. Mis on konsomee, nende valmistamine, serveerimine Konsomee on selge puljong see on hele puljong, kurnatud selitatud. Serveeritakse kõrvale antavate või puljongisse pandavate lisanditega. 14. Millest keedetakse supipuljongeid? Supipuljongeid keedetakse lihast. Võetakse sidekoe rikkamad ja kondisemad tükid nt. (kael, kintsu, rinnatükk, koot). 15. Püreesuppide valmistamine, serveerimine Püreesuppesuppe valmistatakse köögiviljadest ja seentest, tangainetest, lihast, kalast. Vedelikuna kasutatakse köögivilja heledat liha või kanapuljongit. Toiduained on peenestatud. Serveerimisel lisatakse selle koostises olevaid kuumtöödelduid köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke. 16. Kastmete tähtsus. Kastmed on roa komponendid, mis muudavad road mahlasemaks, täiendavad maitset ja nende koostist suurendab toiteväärtust. 17. Nimeta põhikastmed Põhikastmed on: Serveerimistemperatuuri järgi: soojad kastmed, külmad kastmed
ning kaasa osta maitsekas lillekimp eimesel korrusel asuvast lilleletist. 2005 aasta suvel avati teine AS Pihlaka esindus Tallinnas Sõpruse pst 170. Kaupluses- kohvikus on suur valik torte, kringleid ja muud magusat kui ka kulinaariatooteid. Seal saab toodangut kohapeal proovida, kaasa osta ja esitada ka eritellimusi. Firma sortimendis on tordid, koogid: kaalu ja väikekoogid, saiakesed, pirukad, kringlid, stritslid, küpsised; kulinaariatooted: lihast, kalast, linnulihast, suupisted, salatid. Iga päev valmistatakse umbes 100 erinevat toodet. Umbes 25 erinevat tordi sorti; üle 20 erineva plaadikoogi, lisaks 5 sorti rullbiskviiti, keeksid, väikekoogid, küpsised jne. Tooted ei sisalda säilitusained, sellepärast on ka nendel suhteliselt lühikesed realiseerimisajad. Toorained on suuremalt jaolt eestimaised: jahu, piimatooted, munad, enamus marjad on samuti Eestis kasvatatud ja siin
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste
bambuskorvides, wokpann ja sellega koos wokkimine. · Portugallased tõid tailastele tsillipipra, millest on saanud üks põhilistest maitseainetest. Tänapäeval võibki just Tai kiidelda kümne maailma kõige põletavama tsillipipra kasvatamisega. Mida süüakse? · Igapäevasteks toiduaineteks on riis ja riisinuudlid. · Sageli süüakse kala ja mereande nii friteeritult, wokitult, grillitult ja aurutatult kui ka hautiste ja suppide kujul. · Kalast ja mereandidest tehakse ka mitmeid maitsekastmeid ja -pastasid. · Pruugitakse ohtralt köögivilju nii salatitena kui liha ja kala lisanditena. Kuidas maitsestavad? · Soola asendab Tais enamasti sojakaste. · Palmi- ja roosuhkur on käibel ka soolaste roogade puhul. · Ohtralt pruugitakse maitsetaimi nagu piparbasiilik, koriandrilehed ja -juured, sidrunmünt, roheline münt ja sidrunrohi. · Populaarne on maitsejuurikas galangal ehk tai ingver.
Kompositsiooni analüüs Ernst Hemingway Raamatule ,,Vanamees ja meri" "Vanamees ja meri" on Ernest Hemingway proosatekst looduse ja inimese vahelistest suhetest. Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele. Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga. Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lü...
Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastunud rasvhapped (searasv, kanarasv). Head kolesterooli saame me taimsetest rasvadest (õlidest) ja kalast (Omega 3). Inimene peaks ööpäevas tarbima vähemalt 50 grammi rasva. Kui me viime oma rasvatarbimise alla selle normi, tekib meie organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, mille tõttu halveneb vitamiinide imendumine ning võivad tekkida raskused hormoonide (eriti testosterooni) tootmises. Suureneb magusaisu, nahk hakkab kuivama, küüned ja juuksed muutuvad hapramaks ja katkevad ning sageli hakab kehakaal langemise asemel hoopis tõusma
aastal jätkuvalt teraviljakasvatus 46%, järgnesid söödakultuurid 34,5% ning tehnilised kultuurid 16,5%. Kartul, köögivili ja kaunvili moodustasid kokku 3,3% (joonis 1). 2009. aastaga võrreldes on kahanenud teravilja ning suurenenud söödakultuuride osakaal, teiste kultuuride osakaal kogupinna suhtes on jäänud samaks. Eesti kalandus Kalanduse valdkonnas on esindatud Eestis erinevad suunad: kaug- ja rannapüük, sisevete kalandus ja kalakasvatus. Suurema osa kalast püüavad Eesti kalurid Läänemerest, kuid tööstuses ja kaubanduses on esindatud ka sisevete saak ja kasvanduste toodang. Läänemeres püütakse kala nii avamerelt kui ranniku lähedalt. Avamerepüügi levinumad kalad on kilu, räim ja tursk, rannapüügil on valik mitmekesisem: räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, koha, särg, hõbekoger, merisiig ja -forell, haug, vimb ja angerjas. Majanduslikult on olulisemad kilu ja räim
AASIA MAADE KÖÖK Sven-Marten Liaks K13 JAAPANI KULTUUR · Lihtsus ja elegantsus toiduvalmistamisel. · Suur tähtsus tooraine kvaliteedil,aga ka toidu lõhnale ja roogade väljapanekule.(suurem tähelepanu läänemaailmas) · Toidukunst põhineb kolmel osal:riis või nuudlid,Pearoog lihast, kalast, köögiviljadest või tofust ja supist. · Põhilised maitseained:dashi puljong, miso ja sojakaste. · Väherasvane aga suhteliselt soolased toidud. · Väga palju süüakse kala, põhjuseks oli budismi levik, mis piiras liha söömist ja ka pikk merepiir. TUNTUMAD TOIDUD · Tempura pärineb Portugali misjonäride ajast. Tegemist on õhukeses taignas frititud mereandide ja köögiviljatükkidega, mida serveeritakse veel
peale. 5.Teose kõige mõjuvam koht. Hinnang teosele Mõjuv koht oli minu jaoks see, kuidas Santiago siiski selle kalakorjuse alles jättis, et teised ka näeksid, millise kala ta on püüdnud. 6.Teose iseärasused. Iseärasuseks on pikad kirjeldused, looduse ja inimese vaheline võitlus. See kuidas, vanamees räägib loodusega, annab loodusele justkui elu. 7.Kuidas mõista pealkirja? Otseselt lugu räägib vanamehest ja kalast, kes elab meres. Kaudsemalt loodusest ja inimesest 8.Hemingway tegelased on ,,kadunud sugupõlve esindajad, sest ... ... nende mõtlemine on sõja poolt rikutud.
kuna ükski lennujaam ei võta neid enam vastu, nad saavad maanduda alles hommikul kell 5 Kõige olulisem sündmus § Järsku hakkas lennuajal peale õhtusööki mõnedel, kes kala sõid hakkas paha. Doktor ütles, et see on südamepööritus. Nendel on vaja maanduda, kuid nad ei saa, kuna ilm on väga vilets ja tagasi ka ei saa minna, sest ükski lennujaam ei võta neid vastu. Doktori arstikott oli pagasis. Doktor arvab, et see sant olek on kalast. Ta annab haigetele oksetablette nendele, kes sõid kala, kuid ei tunne ennast praegu halvasti. Miks meeldis/ei meeldinud teos? Miks? § Mulle meeldis see teos, kuna ma sain sellest jutust hästi aru. § Mulle meeldis see teos, kuna ma sain teada kuidas abistada, kui pole arsti läheduses. Tänan kuulamast! J
Clostridium botulinum- Üldiselt looduses ja selles on ohtlikku mürki botuliini. See ei vaja hapnikku ja elab külmas. Väikesed beebid võivad saada selle bakteri meest. Väga harva võib leiduda ka hoidistest, kui neid ei ole piisavalt kuumutetud. Veel võib bakteri saada vaakumpakendis olevast suitsukalast. Inimene võib jääda halvatuks või isegi surra botuliini. Clostridiun perfringers- Clostridium perfingers bakter elab hästi kuumas ja kuivas. Inimene võib saada bakteri lihast, kalast, linnulihast, kuivatatud toiduainetest, maitseainetest, ürtidest või köögiviljadest. EHEC-bakteeri EHEC bakter on kolibakter. mõned kolibakterid on head ja teised halvad. häid baktereid on soolestikus. inimene saab halva kolibakteri loomalihast, piimast või teiselt inimeselt. Sümptomiteks on verine väljaheide. Kampylo bakteerit- Inimene võib saada kampylobakteri siis kui toit on halvasti kuumutatud või toores. Tavaliselt on toiduks linnuliha, piim või must vesi
Angerjapüük on võimalik seetõttu, et Võrtsjärve lastakse sisseostetud angerjamaime. Sisevete kala on merekalast kallima müügihinnaga ning suurem osa läheb ekspordiks. Kalapüük Läänemerest annab 77% kogu Eesti kalasaagist. Peamised kalaliigid on räim ja kilu, mis moodustavad 90% Läänemerest püütavast saagist. Kalastamise iseloomu järgi tehakse vahet avamere ja rannikupüügil. Avamerepüük andis 1997.a. 86% Läänemerest püütavast kalast. Peamisteks liikideks on räim, kilu, tursk, lest. Püük on suurenenud, sest laevastik on suurenenud uute kalalaevade näol, mis on kaasaegsemad ja tõhusamad. Praegu kasutatakse 15 suurt traalerit. Rannapüük andis 1997.a. 14% Läänemerest püütavast kalast ning on piiratud 12 000 t kalapüügikvoodiga räimele ja kilule. Traditsioonilisteks rannakalurite poolt püütavateks kalaliikideks on veel ahven, koha, lest, siig ja vimb.
Just see ensüüm tagabki väärtusliku toiduallika säilimise, hävitades munavalgesse sattunud mikroobe. 2 KALA Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, olulisemaid vitamiine ja mineraalaineid ning rasvu. Kalas sisalduvad vitamiinid ja mineraalained mõjutavad tervist ja treeningtulemusi. Näiteks magneesium, mida kalas leidub ohtrasti, on asendamatu mineraalaine, sest kõik lihas- ja närvirakud vajavad seda toimimiseks. Muud kalast saadavad mineraalained on muuhulgas tsink, mis mõjutab hapniku ainevahetust ja immuunsüsteemi, antioksüdant seleen, mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest ja mõjutab osaliselt ka immuunsüsteemi, ning elutähtis mikroelement jood. Joodi puudus võib viia kilpnäärme häireteni, millest tuleneb muuhulgas ka väsimus ja ainevahetuse aeglustumine. Kalast saadakse ka rasvlahustuvaid A-, D- ja E-vitamiine ning vesilahustuvat B12-vitamiini.
Pärast sööki pestakse sõrmed laul oleval veekausikeses. Söögikord lõpetatakse enamasti beetli närimisega. See on mõrkjas aine, mis valmistatakse värsketest beetlipipra lehtedest, areekaseemnetest ja pähklitest ning mõjub ergutavalt. Hommiku söök : Toimub umbes poole kaheksast üheksani. Tavaliselt juuakse teed piimaga. Indias armastatakse ka hommikuti jogurti või puuviljajooke juua. Lõuna: Lõunat süüakse umbes kella kaheteistkümnest üheni ja see koosneb lihast või kalast koos köögiviljade ja riisiga. Paljud road on aurutatud, praetud või keedetud erineval viisil lihtsalt või keerukamalt. Tüüpilised joogid, mida lõunasöögi juurde pakutakse on enamasti karastusjoogid. Õhtusöök : Õhtusööki süüakse alates kella kuuest õhtul, tavaline aeg on kell seitse. Õhtusöögimenüü on sageli sarnane formaalse lõunaga. Kui alkoholi juuakse, võidakse enne sööki alustada õllega, söögi ajal pakutakse õlut ja lõpetuseks teed
Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Peaminister Silvio Berlusconi. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia köök: On üks maailma kuulsamaid ja hinnatumaid kööke. Lihtsad toidud, mida valmistatakse vähestest komponentidest. Toit on tervislik ja naturaalne. Peamised toiduained: q Lihast: Veiseliha Vasikaliha q Kalast: Forell Sardiin Angerjas Tuunikala ... q Mereandidest: Auster Rannakarp Homaar Krevett Languste Vähk ... q Köögiviljadest: Tomat Paprikas Artisokk Spargel Rooskapsas Baklazaan q Puuviljadest: Melon ... q Jahudest: Pastatooted Valge nisuleib Pitsa q Juustudest: Parmesani juust Mozzarella Mascarpone ... q Rasvainetest: Oliiviõli Puuviljaseemneõli Searasv ja -pekk
söögilauas, kuumutades neid lauale asetatud nõudes. Praetud toite praetakse laual. Ettevalmistatud toiduained asetakse lauale eraldi kaussidesse, segatakse pärast kuumutamist või süüakse eraldi. Kastmeid serveeritakse harva: toit peab olema nii puhta maitsega, et kaste seda ainult segaks. Supid on selge, läbipaistva leemega. Toidukunst põhineb kolmel osal: riis või nuudlid, pearoog lihast, kalast, köögiviljadest või tofust ja supist. Kõiki söögikorras olevaid roogi saab maitsestada kolme Jaapani köögi põhilise maitseainega: dashi puljong, miso ja sojakaste. Jaapani toit sisaldab väga vähe rasva, kuid on suhteliselt soolane. Traditsiooniline Jaapani toidukord koosneb ühest või mitmest erinevast pearoast, kausitäiest riisist, kausikesest supist ja marineeritud köögiviljadest. Jaapani põhitoiduaine on riis ja see kuulub iga toidukorra
4)õnn ja ebaõnn- Santiago oli vaene mees, kes pidi kerjama, et ära elada. Tal ei näkanud kala ja kui tuli päev mil näkkas, siis sõid haid ta kala ära. Kuid samas uskus ta endiselt, et küll õnn ükskord ka temani tuleb. Tsitaat ,,Õnn on ju selline asi, mis tuleb inimese juurde erineval kujul ja kes võib teda eales ära tunda" 5.Minu jaoks oli kõige mõjuvam koht see, kui Santiago jõudis tagasi randa olles ilma jäänud oma püütud kalast. See tekitas kurbust, sest ta oli nii palju vaeva näinud, et saada kala .Teos meeldis mulle, kuna oli lühike ja kerge lugemine. Samas jättis sügava mulje, kuna lugu oli pisut traagiline ning samas tõi koguaeg lootusi, et midagi läheb paremaks. 6.Stiil on väga lihtne, mõned laused väga lühikesed. Tegelaste iseloomustused täpsed .Vähe kujundlikke lauseid, sõnu. 7.Pealkiri on vastav teose sündmustikule, lugu oli ju vanamehest ja sellest kuidas ta merel käis . 8
kontrolliti kvaliteeti, kaalu, hinda. ● Vajalikud toiduained sai linnaelanik suurel määral oma majapidamisest ● Kodus keedeti mõdu, küpsetati leiba, pruuliti õlut, tapeti loomi, soolati liha ning kala. ● Pulmaroogadeks olid nt. Praetud härjaliha, haug, haned. ● Igapäevatoit oli kala, olgu see siis kohalik lõhe, ahven, latikas, vimb või haug, aga ka sissetoodud heeringas oli tavalinnakodanikule kättesaadav. ● Kalast ja lihast valmistati kihilist sülti ● Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine, sageli lausa tundmatuseni. ● Nii võidi linnusarnaseks kujundada pirukaid, magustoite ja muid roogasid, üllatusroaks ehk lauakaunistuseks oli tavaliselt mingi eriti uhke lind – luik või sookurg. ● Luigeliha võeti naha sest välja, küpsetati, siis pandi “sulerüüsse” tagasi. Serveeriti näiteks
Võistluspäev Enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu ning tuleks hoiduda rasva ja valgurikastest toiduainetest. Kolm tundi on piisav aeg, et seedida ja omastada süsivesikuterikas einet. Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Soovitused toiduainete valimisel Kasuta nahata linnuliha, rasvavaba looma ja sealiha, mune, tuunikala konservi vees mitte õlis ja hoidu praetud kanast ja kalast ning rasvasest sea ja lambalihast ning rasvasest kastmest. Kasuta rasvavaba jogurtit, piima ja hoidu jäätisest, hapukoorest, vahukoorest, täispiimast. Kasuta värsket, külmutatud või kergelt keedetud juurvilja ja hoidu praetud ning või rasva kastmes olevast juurviljast. Kasuta värsket, kuivatatud või külmutatud puuvilja ja hoidu siirupiga puuvilja konservidest, oliividest ja avokadodest. Kasuta täistera leiba, pruuni riisi, ja hoidu küpsistest, kookidest, pontsikutest,
TV lk 61 2.Lõpetaga laused. A.Toitumisel peab valkude koostise puhul arvestama kindlasti vajadust saada toiduga asendamatuid aminohappeid,sest organism ise neid ei sünteesi. B.Taimetoitlaste menüüs on suur tähtsus sojaubadest valmistatud toodetel,sest seal on palju asendamatuid aminohappeid. Sojaubadele lisaks peab seepärast toit sisaldama kindlasti trüptofaani ja metioniini-teraviljatooted+kõõgiviljad,puuviljad. C.Toitudes ainult lihast ja kalast,tekib organismis järgmiste asendamatute aminohapete defitsiit: Leutsiin.fenüülaniin.Nende aminohapete vajaduse rahuldamiseks peaks sööma piimatooteid. D.Munade vahustamisel on mõistlik vahustada kumbki muna pool eraldi,sest munakollane ja-valge sisaldavad erinevaid valke ja valgustruktuurid denateeruvad erinevalt.Samuti sisaldab munakollane rasva,mis takistab vahustumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
