Hautamine- on esmalt toiduaine praadimine pruuni kooriku tekkimiseni ja siis keedetakse väheses vedelikus. Praadimine- on väheses või rohkes rasvas kuumtöötlemine. Väheses rasvas praetakse liha, pannkooke, kotlette, keedetud kartuleid. Pruunistatakse alguses ühelt poolt ja pärast teiselt poolt. Rohkes rasvas praetakse linnuliha ja tooreid kartuleid. Grillimine on toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardal. Grillitakse loomade, lindude liha ning kala. Grillitakse 200- 300 kraadi juures. Grillimisel toiduaine muutub krõbedaks, seest jääb mahlaseks, omandab meeldiva maitse ja lõhna. Röstimine- toimub kuival pannil, küpsetuspaberil või selleks mõeldud seadmes- rösteris. Toiduaine puutub kokku kuuma pinnaga. Küpsetamine- on toiduaine töötlemine ahjus. Temperatuur ja kestvus sõltub toiduainetest. Küpsetada võib ka fooliumis või küpsetuskotis. ...
Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see
energijat. Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine. · Praadimine ilma rasvata e. Röstimine. 9. Iseloomusta valkusid. Valkude ülesanne on varustada orgaismi aminohapetega. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. Valke sisaldavad: Liha, kala, muna, piim ja piimatooted. 10. Biskviittaigen. Munad, jahu ja suhkur
valmistamiseks,piimasuppides,puljongites ja suppide koostisaineks.pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. 9.Kirjelda juustu kasutamist toiduvalmistamisel?-juustu kasutamist kulinaarias sobib nii soojade ja külmade roogade valmistamiseks. Juustu kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Juustud võivad olla ka hapukad,soolased,kirbed. Pehmed, magusad, hapukad juustud sobivad pirukate, salatite vormiroogade, suppide valmistamiseks. 10. hautamine?- toiduained pruunistatakse seejärel keedetakse väheses rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett. Liha kuumutatakse keema ja keedetakse nõrgal keemisel 90-97 kraadini. Liha on valmis siis, kui nõel läbib teda kergelt. 13
Vasardatakse sibulaklopsile Portsjontükiline praetud sibulad, hautatud liharoogade lisandid Liharull Veiseliha, turja-ja Portsjontükiline Hautamine Portsjonis 2tk seljatükk Vasardatakse, Hautatud maitsestatakse, liharoogade lisandid lisatakse täidis, vormitakse Ovaalse kujuga rullid, seotud või tikuga kinnitatud
Õppeülesanne 2 Täitke tabel: Pooltoote Jaotustükk paneeritud Joonista Kuumtöötlemisvõte nimetus veiselihast, või pooltoote (praadimine, hautamine) millest paneerimata kuju valmistatakse Välisfilee Paneeritud Ovaalne Praadimine Romsteek Välisfilee Naturaalne Ovaalne Hautamine Klops praetükk (pruunistamine+keetmine (kints), väheses vedelikus tasasel seljatükk tulel) Sisefilee peaosa Paneerimata 1,5-2 cm Praadimine Biifsteek (naturaalne) kõrge, ümmargune
Ülesanne: Koostada kahekäigulise lõunasöögimenüü nädalaks Nimi Rena Fedotov Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Pearoa põhitooraine Kanakintsuliha Seahakkliha Veisehakkliha Lõhefilee Sealiha valmistamismeetod Hautamine Praadimine Praadimine Aurutamine ahjus Hautamine Põhilisand Riis Tatar Pasta Kartul Riis (tärkliseline) vähemalt Kapsas Kurk Peet Värske kapsas Kaalikas
Maks Iseloomustus Siseelunditest on kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini võib sisaldada ka kahjulikke aineid, kuna maks on organ kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine maks rikneb tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd Eeltöötlusvõtted Kelmete ja seda katva kile eemaldamine Piimas leotamine Praadimine Hautamine Grillimine Erinevused loomade puhul Veis Siga Hani Kana Küülik Lammas Kalkun Vutt Seamaks Broilerimaks Veisemaks Hanemaks Küülikumaks Kalkunimaks Lambamaks Kasutamine toiduvalmistamisel Tehakse pasteete Kastmed(maksastrogonov) Foie gras Pirukates ja vormiroogades Maksavorst Kasutatud materjal Kulinaaria õpik http://en.wikipedia
.......14 Bakterid...............................................................14 Viirused...............................................................14 Väliskestal elavad loomad e. epibiondid.........................14 3. Vähikasvatus...........................................................................15 3.1. Vähipoegade kasvatus..............................................................15 3.1.1. Marja hautamine..............................................................15 Eraldihautamine......................................................16 Looduslähedane hautamine........................................16 Normaalaegne hautamine..........................................16 3.1.2. Poegade tiigikasvatus.........................................................16 3.1.3. Ekstensiivne tiigikasvatus...........................
Omas mahlas Vesivannil Rõhu all Praadimine Rissolement Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt,selle välispind kuivab ja tekkib pruun koorik Praadimisel rasvaine kuumutatakse 160-180 °C Praadida võib kas väheses või rohkes rasvas Toiduaine praadimis võted Paneerimine (pr. Panage) Friipraadimine (pr. Friture) Röstimine Grillimine (pr. Grillage) Kõpsetamine (pr.Cuisson) Hautamine (pr. Braisage) Töötlemine mikrolaineahjus (pr. Four a microondes) Abivõtted Kupatamine Blanseerima Kokkukeetmist e. Redutseerimist Üleküpsetmist e. Gratineerimist Flambeerimist Suitsutamist Tänan kuulamast!
POOLTOOD MILLISEST KAS TOODE ON PANEERITU JOOONISTA KUUMTÖÖTLEMISVÕTE E LIHALIIGIST/JAOTUST SUURE-,VÄIKE- D? GE (Praadimine,hautamine,grillimi ÜKIST VÕI POOLTOODE ne) VALMISTATAKSE? PORTSJONITÜKIL PANEERIMA VÕI INE? TA TÜKELDUSK - UJU Romsteek Veise välisfilee 2 cm paksused Paneeritud Praetakse
Suuremad kalad praetakse portsjontükkidena Ka la de m a its e s ta m ine Sool, sidrunipipar, must ja valge pipar, aedharakputk , till,petersell, kuid harilikult kasutatakse ainult soola ja pipart. Kala võib maitsestada ka marinaadiga enne või pärast praadimist. Kalade paneerimine Paneerimiseks kasutatakse: nisu, rukki või maisijahu; munasegu ja nisu või rukkijahu; riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivjuustu; Kalade hautamine Kasutatakse kõvema lihaga kalasid, n: haug Hautamisnõusse lisada kalaleent/ vett poole kõrguseni Lisada maitseköögivili ja maitseained Hautada 20 30 min. Hautamisleem sobib kastmeks. Praetud kalaroad Portsjontükkidena, fileedena, tervetena Väheses rasvas või fritüüris Naturaalselt, paneeritult Taignasse kastetult Küpsetatud kalaroad Küpsetatakse: Tervelt Fileedena Portsjontükkidena Serveerimine Eelistatakse ovaalse kujuga nõusid, vaagnaid ja praetirinaid
1. Kirjelda külmtöötlemis meetodeid. · Külmutatud toiduainete sulatamine · Mittesöödavate ja saastanud osade eemaldamine · Erineva toiteväärtusega osade eraldamine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Võtted mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset · Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti 2. Kirjelda kuumtöötlemis meetodeid. · Toiduaine keetmine · Toiduaine praadimine · Hautamine · Suitsutamine · Küpsetamine madalal temperatuuril · Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid. · Gluteenitalumatus ehk Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega
Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel
Riisivein Ingver Riisiäädikas Koriander Seesamiseemned Liiliapungad Seesamiõli Sojaidud Sichuani pipar ehk fagara Sojakaste Toitude valmistamine Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst Riis keedetakse enamasti aurus, et see jääks läikiv ja sõmer Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine ja grillimine Leib ja teraviljatooted Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks Eelistatud on pikateraline riis Nisust valmistatakse nuudleid Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral Rasvained Tavalisemad on maapähkliõli, maisiõli, sojaõli ja rapsiõli Ei kasutata võid Seesamiseemneõli kasutatakse väikestes kogustes põhiliselt maitsestamiseks, eriti
*küpsetised Köömen Till *hapukapsad *salatid *hautised *supid *hautised *kalatoidud Roogade maitsestamine Toiduainete eeltöötlemine sorteerimine, pesemine, koorimine, tükelduskujude lõikamine, vormimine, sidumine, pikkimine, paneerimine, vahustamine; toiduainete kuumtöötlemine. Toiduainete kuumtöötlemisviisid - keetmine, hautamine, praadimine, küpsetamine, röstmine, grillimine, suitsutamine, flambeerimine. Roogade maitsestamine. Toiduainete säilitusviisid marineerimine, soolamine, külmutamine, vakumeerimine, kuivatamine. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja
konjakit, likööri või muud kanget alkoholi. Fond - leem või kontsentreeritud puljong. Fondüü - kuum juustukaste. Fruktoos puuviljasuhkur. Garneerimine - lisandiga varustamine, ehtima, kaunistama. Glaseerimine - küpsetise katmine suhkruglasuuriga. Gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt. Gastronoomia kokakunst. Grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamne grillpannil või grillahjus. Hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri. Julienne - väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel. Kanapee - väike võileib (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks või söögikorra lõpul. Kebab - Türgi ja taga kaukaasia rahvusroog marineeritud lambalihast ja sibulast. Konsomee - selge puljong. Krutoon - röstitud saia- või leivakuubikud.
ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N
juuresolekuta. Kasutatakse rasvaaineid. Väheses rasvas Paneerimine Rohkes rasvas Friipraadimine- fritüüri kasutatakse Röstimine- kuival pinnal · Grillimine- toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardas. · Küpsetamine- toiduainete töötlemine ahjus. · Hautamine- Toiduained esmalt praetakse pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. · Töötlemine mikrolaineahjus 3. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all.
Gazpacho- külm tomatisupp. Gratineerima- keedu- või hauderooga ahjus pruunistumiseni üle küpsetama. Greip- apelsini meenutav puuvili. Griljaaz- röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklid, ka neid silsaldav sokolaad. Grillimine- ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus. Guacamole-küüslaugu, soola ja sidrunimahlaga maitsestatud avokaadopüree. Kasutatakse dipikastmena või mehhiko roogade lisandina. Pärineb Mehhiko köögist. Hautamine- toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri. Hot dog- kuum viinerisai. Hummus- kikerhernepasta. Julienne-väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel. Kannelloonid- liik ruljaid makarone. Klementiin- väike seemneteta mandariin. Konfitüür- puuviljast või marjast tehtud paks väga magus keedis. Kotlet- hakklihatoit. Kulebjaaka- suur pätsikujuline pirukas. Lollo Rosso- Itaalia punane käharlehtsalat.
255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda.
pannil (pähkleid) või spetsiaalses röstris (sai). Röstida võib veel seemneid, leiba jm. KOMBINEERITUD VIISID • Keetmine järgneva praadimisega – keedetud aedvilja praetakse pannil või valmistatakse neist kotlette. Keeduaedvilja võib enne praadimist paneerida. • Üleküpsetamine on kuumtöödeldud toiduaine (köögivili) või toidu (vormiroad) küpsetamine ahjus toiduaine lõplikuks valmimiseks või uue roa valmistamiseks. • Hautamine on toidu küpsetamine madalal temperatuuril (80 - 90 ºC) kaane all. Hautatavad toiduained pruunistatakse eelnevalt rasvas ning seejärel keedetakse väheses vedelikus pehmeks ABIVIISID • Blanšeerimine on toiduaine mõneminutiline keetmine vees või veeaurus. Blanšeerimise eesmärk on toiduainele iseloomuliku erksa värvuse ja värske maitse säilitamine. • Kupatamine on toiduaine lühiajaline keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees.
generatsiooni intervall, munade hautamise(inkupeerimise) aeg. Suur sigivus: Munakana ja vutt munevad aastas kekmiselt 300 muna, 85% lise koorumise puhul saadakse 255 tibu Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lühike tootmistsükkel: Kanamunad hakkavad munema 140-150 päevaselt koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161-171 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kanabroilerid 42 päevaselt. Kunstlik hautamine: Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.Rakendades linuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarjade suurus, munade hautamisele panek, noorlindude üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Põllumajanduslindude lihajõudlus: linnubroilerit lihaks realiseerimise vanus, realiseerimis mass, tapa ja rümbasaagis. Suur tapasaagis:
,Küpsetus paber, kott kasutatakse sellist Foolium tööteldud tooteid toidlustusettevõttes kus need küpsetatakse ja koheselt väljastatakse. 14 Hautamine Hautamisel praktiliselt Pott,pliit,vesi Kombineeritud võte võib Köögiviljad,kala,liha . puudub võimalus roa kasutada eelnevalt toote põhjakõrbemiseks, kui pidada pruunistamist võika meeles rooga pisteliselt praadimist(liha) kui ei
Grilli, kuni kala on läbipaistev Ning seest veel niiske (6-10 minutit). ¤ Pannil praadimine: Prae hailiha väheses kuumas võis või OLIS, keera poole küpsetamise ajal rasvaines Ringi. Prae, kuni kala on kergelt läbikumav ja keskelt veel niiske (4-8 minutit). ¤ Wokis küpsetamine: Lõika haifileed või-lõigud parajateks tükkideks. Veereta maisitärklises Ning prae kiiresti kuumas OLIS pidevalt segades. Seejärel lisa wokitud aedviljadele. ¤ Hautamine: Kuumuta hautamisvedelik (vesi, puljong, ürdid ja vürtsid) tasase keemiseni. Libista hailiha puljongisse, kata pott kaanega Ning Haud umbes 8 minutit 2,5 cm kalalõigu kohta. ¤ Aurutamine: Pane hailiha võitatud augulisele pannile Ning tõsta vt 2.5-5 cm kõrgusele keeva vee kohale. Kata pann kaanega Ning küpseta 8-10 minutit 2,5 cm kalalõigu kohta. TOITEVÄÄRTUS 100 g toore hailiha kohta: Energiat 130 kalorit Valku 21 g Süsivesikuid 0 g Rasva 4,5 g Kiudaineid 0 g
kasutada nii hommiku kui ka õhtusöögiks. Kala säilitamine 0 2° C juures Hapnik Niiskus Valgus Vältida ristsaastumist Värske kala tunnused Värske kala tunnused Saasteained Mida vanem, suurem ja rasvasem kala, seda suurem on saasteainetega saastumise oht raskemetallid elavhõbe, arseen dioksiinid Parasiidid laiuss: Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65° C) Allergeen kalalõhn Kala kasutamine toiduvalmistamisel Keetmine Hautamine Praadimine Suitsutamine Kuivatamine Soolamine Paneerimine http://8371149.la02.neti.ee/kool/maire/video.html Midagi uut Sain teada : kui kasulik on kala inimese tervisele ja milliseid rasvasid see sisaldab. - et, kala aitab jagu saada mitmetest haigustest - kala on olnud juba ammu meditsiinis kasutatud ja palju muud huvitavat. Kasutatud materjal Õpimaterjali jaoks leidsin materjali raamatutest, internetist ning ajakirjadest: www.kalateebhead.ee www.kalateraapia.ee
..................................................................8 2.5. Mittekõlbulike toorainete osade eraldamine..............................................9 3. Soojusvahetus protsessid.......................................................................11 3.1. Keetmine.....................................................................................12 3.2. Kupatamine ja blanseerimine..............................................................12 3.3. Hautamine....................................................................................12 3.4. Praadimine....................................................................................13 3.5. Küpsetamine..................................................................................13 3.6. Kondenseerimine.............................................................................13 3.7.Kuivatamine..............................................................
asetatakse toiduaine. Liha kpsetamisel kastetakse seda kuivamise vältimiseks pidevalt küpsetusleemega. 14. Hautamine Hautamisel praktiliselt puudub · Pott Valmistad köögiviljad ette, · Köögiviljad võimalus roa · Pliit vajadusel/soovil · Kala põhjakõrbemiseks, kui pidada · Vesi pruunistad/küpsetad neid · Liha
kasulikke ühendeid nagu jood, magneesium ja kaalium. -Suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. Eeltöötlemine : Puhasta lamba kaelaliha kelmest. Koori küüslauk. Pese paprika ja puhasta see. Pese ning sorteeri petersell. Lamba liha tuleb lõigata kuubikuteks. Hakki puhastatud küüslauk väga peeneks. Lõika paprika kuubikuks. Hakki petersell peeneks. Kuumtöötlus (hautamine): Lase õli pannil kuumaks. Lisa sinna kuubikuks lõigatud lamba kaelaliha. Lisa sinna hakitud küüslauk ja paprika. Mõne ajapärast lisa vürtsid ning prae veel 1 minut, et aroom vallanduks. Maitsesta soola ja purustatud pipraga. Tõsta praetud liha potti. Lisa purustatud tomatid ja hakitud petersell. Maitseks lisa natuke suhkrut. Kui toit hakkab podisema, vähenda kuumust ja hauta seda 30-40 minutit. Serveerides lisa kaunistuseks peterselli. See sobib väga hästi riisiga. 3
Keetmise ajal vett ei lisata, kui see siiski vajalikuks osutub, siis valatakse juurde kuuma keedetud vett.Sool lisatakse keetmise algul.Keeduvesi tarvitatakse vahel toiduks.Aedvili kantakse kohe pärast keetmise kõpetamist lauale.Soojas hoidmine on kahjulik, sest sel juhul väheneb toiteväärtus, eriti aga C-vitamiini sisaldus.Kui aedvilja toite kohe ei sööda, siis jahutatakse see kiiresti ja antakse lauale kas külmalt või uuesti soojendatult. Aedvilja hautamine: Aedvili lõigatakse kuubikuteks või kangideks.Rasv sulatatakse keedunõus, selles kuumutatakse aedvilju segades veidi aega, siis lisatakse vedelik ja sool ning hautatakse tasasel tulel kaanega kaetult pehmeks(15-20 min).Jahuga segatud piim lisatakse 5 minutut enne hautamise lõpetamist, hapukoor valmis toidule.Lauale andmisel lisatakse maitseroheline ja tahtmisel ka tükeldatud tomatid vms. Köögiviljade aurutamise seade : Staarhautis ratatouille
kõrvale. Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi. · Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks. · Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks. · Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda. · Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine, grillimine. Kiirelt praadimine on köögiviljadele ja veiselihale, aurutamine ja hautamine on kalale ja köögiviljadele. Iseloomulik on kuumtöötlusvõtete kombineerimine · Hiina toitude puhul on tähtis harmoonia, mis saavutatakse läbi kontrastide. Krõbedale roale järgneb kreemjas ja vürtsikat serveeritakse koos magusa garneeringuga. · Hiina kokk ei küpseta tavaliselt suuri ahjupraade. Söögipulkade kasutamine
Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada pole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. Kuidas vähendada rasva hulka toidus? Loobuge rasvasest lihast Eelistage väherasvaseid piimatooteid Eelistage sea- ja veiselihale linnuliha ja kala Kasutage rasvarikaste salatikastmete asemel ise mahla, jogurti ja keefiri baasil valmistatud kastmeid
ka kaks muna päevas Kui vanalt tibusid eristada 8- ... Peenikesed suled- naine Kohevad ja laiad suled- mees Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. Miks inkupaatorisse munad Kunstlik hautamine Linnuloote emavaline arenemine on kogu toostusliku linnukasvatuse votmekusimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab voimalikuks plaaniparane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) uleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsukli planeerimine. KANA HAUDUB 21 PÄEVA Munade asend ja pooramine. Muna koostisosadest on rebu vaikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva
nimetus veisepraad ahjus küpsetamine 15-30 lihakuubikud pruunistamine 20 hakkliha pruunistamine 25 seapraad Ahjus küpsetamine 35 pehmeliha keetmine või pruunistamine või 35 hautamine kondine liha (laba) keetmine ja luude eemaldamine 60 kana Keetmine, rasva, naha ning luude 70 eemaldamine broiler Küpsetamine, naha, rasva ning 60 luude eemaldamine maks pruunistamine ja hautamine 25 kala Küpsetamine, keetmine, praadimine 20 Allikas:Joukkoruokailututkimus, Vakioruokaohjeet Osa I 1978
Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi. · Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks. · Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks. · Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda. · Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine, grillimine. Kiirelt praadimine on köögiviljadele ja 6 veiselihale, aurutamine ja hautamine on kalale ja köögiviljadele. Iseloomulik on kuumtöötlusvõtete kombineerimine · Hiina toitude puhul on tähtis harmoonia, mis saavutatakse läbi kontrastide. Krõbedale
Toidu valmistamisel tuleks eelistada päevalille-, oliivi-, rapsi- ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada pole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. KUIDAS VÄHENDADA RASVA HULKA TOIDUS? · Loobuge rasvasest lihast · Eelistage väherasvaseid piimatooteid · Eelistage sea- ja veiselihale linnuliha ja kala · Kasutage rasvarikaste salatikastmete esemel ise mahla, jogurti ja keefiri baasil valmistatud kastmeid · Eelistage praadimisele tervislikumaid toiduvalmistamise viise
köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Gluteenitalumatus - Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega
eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). KANAMUNA KUI TOIDUAINE Kanamuna annab inimesele (%): energiat 3,3 , valk 8,0 , asendamatud aminohapped 9,4 , fosfor 8, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Sisaldab kolesterooli rebus. Ei tohi veres ületada 2g liitri kohta. Sisaldab ω-3-rasvhappeid, millel on tervistav mõju HAUTAMINE Mida kauem hautatud mune säilitad, seda rohkem väheneb nende kooruvus. Hautatakse mune temp. 37-40. Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke – rudimentaalne peenis. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. ERINEVATE LINNULIIKIDE KASVATAMINE
füsioloogilise lahuse (0,6% NaCl ja 0,02% CaCl2) kasutamine marja ja niisa segamiseks ning aktiveerimiseks, sest selles püsivad spermatosoidid kauem liikumisvõimelistena) Loputatakse puhta veega niisk ja ovariaalvedelik või füsioloogiline lahus ära. Viljastatud mari jäetakse paisuma. Marjaterad tõmbavad vett sisse, nende mõõtmed suurenevad kuni 40% ja nad kõvenevad. See võtab aega 3–4 tundi VILJASTAMINE VIKERFORELLI ARENG HAUTAMINE Viljastatud mari paigutatakse hautamiseks e inkubeerimiseks haudeaparaatidesse. Need võivad olla konstruktsioonilt väga erinevad, kuid vee läbivoolu suuna järgi jagunevad nad horisontaalseteks ja vertikaalseteks. HAUDEAPARAADID Horisontaalses haudeaparaadis paikneb mari õhukese (2–3 marjatera paksuse) kihina haudekastide võrejal põhjal, millest tõuseb läbi puhas hapnikurikas vesi. Haudekastid on paigutatud pikkadesse plast rennidesse üksteise taha ja tervest
köögivilju.. Vähene rasv, mida nad sisaldavad, on heade rasvhapete kujul. Köögiviljad sisaldavad veel palju teisi tervislikke komponente ning karotenoide, flavonoide, mis on üliolulised vähivastased fütotoitained Kõige parem on tarbida köögivilju toorena. Selliselt on neis kõige enam toitaineid ning tervislikkust. Kui köögivilju keeta, siis võimalikult vähest aega Kuumtöötlemisel on parim köögiviljade valmistamise viis kerge hautamine, ahjus küpsetamine või pannil kiirelt ja kergelt praadimine. Köögiviljad on suurepärased ja asendamatud kaalu alandava dieedi juures, kuna nad on toitaineterikkad ning madala kalorsusega. Puuvilju on soovitav tarbida iga päev 3-4 portsjonit, kusjuures 1portsjon = 1keskmine puuvili või 1/2 klaasitäit tükeldatud puuvilja, 120g 100%-list värskelt pressitud mahla või 1/4 klaasitäit kuivatatud puuvilja. Regulaarne ja piisav puuviljade tarbimine annab kaitse paljude haiguste vastu
Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda
toiduained, mis sisaldavad palju kiudaineid on kaerakliid ja õunad. Kõik organismile vajalikud vitamiinid võiks saada looduslikest saadustest. Ehk siis aed- ja teraviljadest ning punasest lihast, olgu see siis sea-, lamba- või loomaliha. 1 Aive Luigela on oma artiklis kirjutanud, et toitudes esinevad ained ei lõhustu ega imendu soolestikus täielikult. Selleks, et seda protsessi soodustada, tuleks lihatoitude juurde süüa õigeid lisandeid ja toidu valmistamisviisiks peaks olema hautamine/keetmine. Korraga ei tohi süüa liiga palju, et mitte soolestikku üle koormata, kuna just soolestik on hormoonide välja töötaja, mis juhivad seedimise rütme ja hoiavad ülal organismi toonust. Valk on organismile üks väga vajalik aine, mida saab rohkesti kalast, mis on suhteliselt kalorivaene, kergesti seeditav, sisaldab parasjagu vitamiine ja mineraalaineid ning on ideaalse valgulise kooslusega. Teadlased peavad kala tervislikuks just tänu selles sisalduvale Omega-3
kolm tööpäeva kolme vaba päevaga. KUTSENÕUDED JA -EELDUSED KOKALE Koka põhioskuste ja -teadmise puhul eristatakse nelja suuremat gruppi: 1. Toiduvalmistamise oskused ja teadmised. Kokk peab tundma erinevaid toidutoorme eeltöötlemise-, valmistamise ja säilitamise viise. Oma töös tuleb tal kasutada külmtöötlemismeetodeid (sorteerimine, pesemine, koorimine, tükeldamine jne), kuumtöötlemismeetodeid (keetmine, blanseerimine, kupatamine, aurutamine, hautamine, friteerimine, praadimine, grillimine, üleküpsetamine, küpsetamine, röstimine, glaseerimine, suitsutamine jne) ja säilitusmeetodeid (soolamine, hapendamine, marineerimine, külmutamine, vakumeerimine, konserveerimine, kuivatamine). Professionaalne kokk peab olema kompetentne ka järgmistes valdkondades: · toidutoorme ja toidu sortiment, kvaliteet, keemiline koostis, toiteväärtus, maitseomadused,
o Baile Herculane Rumeenias o Lascaux' koopamaalid VANEM PALEOLIITIKUM Kliima muutus jahedamaks seoses algava jaatumisega. Peavarju otsiti koobastest voi valmistati endale okstest ja loomanahkadest hutte. Kulm kliima vahendas koriluse osatahtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (pohjapodrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, kupsetamine ja tuhas hautamine. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, siia kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt,
ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada ei ole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. 9 Inimene vajab vitamiine ja mineraalaineid väikestes koguste, kuid vaatamata sellele on neil täita organismis tähtsad ülesanded. Vitamiinide ja mineraalainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud võivad ilmneda küllalt pika aja möödudes.
28. gastronoomia - kokakunst 29. glükoos - viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus 30. gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt 31. grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus 32. guljash - ungari lihasupp või -hautis paprikaga 33. hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri 34. hiniin - kiinapuu koorest saadav alkaloid, mis kuulub tooniku koostisesse 35. hooldusaine - hooldab pinda, puhatab pinna ja jätab pinnale lühiajalise kaitsekihi 36. julienne - väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel 37. kaabits - tööriist õhukeste laastude eraldamiseks 38. kaitseaine - kaitseb pinda mustuse ja kulutuse eest 39
Maillard´i reaktsiooniks. Reaktsioon koosneb paljudest reaktsioonidest, mille tulemusena saadakse toidule soovitud maitse ja aroom, kuid samas tekib toidule vahel ka antioküdatiivset mõjusi. Liialt kõrge temperatuur tekitab mittesoovitud reaktsioone. Grillimine toiduainete kuumtöötlemine erinevatesgrillseadmetes (grillpannil, salamandris või grillahjus) või süte kohal temperatuuril 200-300 C Gurmaan peenemaitseliste toitude harrastaja, maiasmokk Hautamine kuumtöötlemise võte mille puhul töödeldavattoiduainet esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus Jääplokk- jääst alus Barbecue Barbecue (barbeque) on küpsetusviis madalal temperatuuril spetsiaalses BBQ-ahjus. BBQ-ahjusid on mitmetes mõõtmetes – ülisuurtest kuni miniatuurseteni, sh ka kokkupandavaid. BBQ-ahjul on eraldi kütte- ja küpsetuskolle.
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
Toidu mahtu aitab täiustada tomat, kurk, salat. Rasvu ei tohiks liialt kuumutada. Praadimisel võivad tekkida kaltserogeensed ained. Rabarberid ja hapuoblikad sisaldavad aineid, mis seovad kaltsiumi. Kanamune on soovitatav keeta või praadida. Vees seismisel laguneb osa vitamiine. C vitamiini sisaldus langeb. C vitamiini põhiallikas on kartul ja kapsas. Toidu valmistamisel on soovitatav vältida alumiiniumnõusid. Parim valmistamisviis on hautamine. Kiirel kaalulanguse korral organismi energiatarve väheneb. Kõige mõistlikum on kaalu langetada: 2 kaalu üks endale ja üks toidu kaalumiseks; toiteväärtuse tabelid; päevikud, kuhu igal hommikul kirja panna see, kui palju ja mida süüakse päevas; õhtul peale kella 6 või 7 ei tohiks süüa; 1200-1500 kalorit päevas oleks sel juhul normaalne; SAAVUTATUD KAALU EI TOHI KAOTADA!; loobuda tuleks magusatest jookidest (mahlad, limonaadid, suhkur, kohvikoord asendada piimaga).
annaabi.ee 
