Hautamine- on esmalt toiduaine praadimine pruuni kooriku tekkimiseni ja siis keedetakse väheses vedelikus. Praadimine- on väheses või rohkes rasvas kuumtöötlemine. Väheses rasvas praetakse liha, pannkooke, kotlette, keedetud kartuleid. Pruunistatakse alguses ühelt poolt ja pärast teiselt poolt. Rohkes rasvas praetakse linnuliha ja tooreid kartuleid. Grillimine on toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardal. Grillitakse loomade, lindude liha ning kala. Grillitakse 200- 300 kraadi juures. Grillimisel toiduaine muutub krõbedaks, seest jääb mahlaseks, omandab meeldiva maitse ja lõhna. Röstimine- toimub kuival pannil, küpsetuspaberil või selleks mõeldud seadmes- rösteris. Toiduaine puutub kokku kuuma pinnaga. Küpsetamine- on toiduaine töötlemine ahjus. Temperatuur ja kestvus sõltub toiduainetest. Küpsetada võib ka fooliumis või küpsetuskotis. ...
Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see
energijat. Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine. · Praadimine ilma rasvata e. Röstimine. 9. Iseloomusta valkusid. Valkude ülesanne on varustada orgaismi aminohapetega. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. Valke sisaldavad: Liha, kala, muna, piim ja piimatooted. 10. Biskviittaigen. Munad, jahu ja suhkur
valmistamiseks,piimasuppides,puljongites ja suppide koostisaineks.pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. 9.Kirjelda juustu kasutamist toiduvalmistamisel?-juustu kasutamist kulinaarias sobib nii soojade ja külmade roogade valmistamiseks. Juustu kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Juustud võivad olla ka hapukad,soolased,kirbed. Pehmed, magusad, hapukad juustud sobivad pirukate, salatite vormiroogade, suppide valmistamiseks. 10. hautamine?- toiduained pruunistatakse seejärel keedetakse väheses rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett. Liha kuumutatakse keema ja keedetakse nõrgal keemisel 90-97 kraadini. Liha on valmis siis, kui nõel läbib teda kergelt. 13
Vasardatakse sibulaklopsile Portsjontükiline praetud sibulad, hautatud liharoogade lisandid Liharull Veiseliha, turja-ja Portsjontükiline Hautamine Portsjonis 2tk seljatükk Vasardatakse, Hautatud maitsestatakse, liharoogade lisandid lisatakse täidis, vormitakse Ovaalse kujuga rullid, seotud või tikuga kinnitatud
Õppeülesanne 2 Täitke tabel: Pooltoote Jaotustükk paneeritud Joonista Kuumtöötlemisvõte nimetus veiselihast, või pooltoote (praadimine, hautamine) millest paneerimata kuju valmistatakse Välisfilee Paneeritud Ovaalne Praadimine Romsteek Välisfilee Naturaalne Ovaalne Hautamine Klops praetükk (pruunistamine+keetmine (kints), väheses vedelikus tasasel seljatükk tulel) Sisefilee peaosa Paneerimata 1,5-2 cm Praadimine Biifsteek (naturaalne) kõrge, ümmargune
Ülesanne: Koostada kahekäigulise lõunasöögimenüü nädalaks Nimi Rena Fedotov Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Pearoa põhitooraine Kanakintsuliha Seahakkliha Veisehakkliha Lõhefilee Sealiha valmistamismeetod Hautamine Praadimine Praadimine Aurutamine ahjus Hautamine Põhilisand Riis Tatar Pasta Kartul Riis (tärkliseline) vähemalt Kapsas Kurk Peet Värske kapsas Kaalikas
Maks Iseloomustus Siseelunditest on kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini võib sisaldada ka kahjulikke aineid, kuna maks on organ kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine maks rikneb tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd Eeltöötlusvõtted Kelmete ja seda katva kile eemaldamine Piimas leotamine Praadimine Hautamine Grillimine Erinevused loomade puhul Veis Siga Hani Kana Küülik Lammas Kalkun Vutt Seamaks Broilerimaks Veisemaks Hanemaks Küülikumaks Kalkunimaks Lambamaks Kasutamine toiduvalmistamisel Tehakse pasteete Kastmed(maksastrogonov) Foie gras Pirukates ja vormiroogades Maksavorst Kasutatud materjal Kulinaaria õpik http://en.wikipedia
........14 Bakterid...............................................................14 Viirused...............................................................14 Väliskestal elavad loomad e. epibiondid.........................14 3. Vähikasvatus...........................................................................15 3.1. Vähipoegade kasvatus..............................................................15 3.1.1. Marja hautamine..............................................................15 Eraldihautamine......................................................16 Looduslähedane hautamine........................................16 Normaalaegne hautamine..........................................16 3.1.2. Poegade tiigikasvatus.........................................................16 3.1.3. Ekstensiivne tiigikasvatus............................
Omas mahlas Vesivannil Rõhu all Praadimine Rissolement Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt,selle välispind kuivab ja tekkib pruun koorik Praadimisel rasvaine kuumutatakse 160-180 °C Praadida võib kas väheses või rohkes rasvas Toiduaine praadimis võted Paneerimine (pr. Panage) Friipraadimine (pr. Friture) Röstimine Grillimine (pr. Grillage) Kõpsetamine (pr.Cuisson) Hautamine (pr. Braisage) Töötlemine mikrolaineahjus (pr. Four a microondes) Abivõtted Kupatamine Blanseerima Kokkukeetmist e. Redutseerimist Üleküpsetmist e. Gratineerimist Flambeerimist Suitsutamist Tänan kuulamast!
POOLTOOD MILLISEST KAS TOODE ON PANEERITU JOOONISTA KUUMTÖÖTLEMISVÕTE E LIHALIIGIST/JAOTUST SUURE-,VÄIKE- D? GE (Praadimine,hautamine,grillimi ÜKIST VÕI POOLTOODE ne) VALMISTATAKSE? PORTSJONITÜKIL PANEERIMA VÕI INE? TA TÜKELDUSK - UJU Romsteek Veise välisfilee 2 cm paksused Paneeritud Praetakse viilud, portsjonis 150- 180 g, Klops Veiseliha 1,5-2 cm paksused Paneerimata Hautatakse kintsutükk,seljatükk viilud,160 ...
Suuremad kalad praetakse portsjontükkidena Ka la de m a its e s ta m ine Sool, sidrunipipar, must ja valge pipar, aedharakputk , till,petersell, kuid harilikult kasutatakse ainult soola ja pipart. Kala võib maitsestada ka marinaadiga enne või pärast praadimist. Kalade paneerimine Paneerimiseks kasutatakse: nisu, rukki või maisijahu; munasegu ja nisu või rukkijahu; riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivsaia; nisujahu, munasegu ja riivjuustu; Kalade hautamine Kasutatakse kõvema lihaga kalasid, n: haug Hautamisnõusse lisada kalaleent/ vett poole kõrguseni Lisada maitseköögivili ja maitseained Hautada 20 30 min. Hautamisleem sobib kastmeks. Praetud kalaroad Portsjontükkidena, fileedena, tervetena Väheses rasvas või fritüüris Naturaalselt, paneeritult Taignasse kastetult Küpsetatud kalaroad Küpsetatakse: Tervelt Fileedena Portsjontükkidena Serveerimine Eelistatakse ovaalse kujuga nõusid, vaagnaid ja praetirinaid
1. Kirjelda külmtöötlemis meetodeid. · Külmutatud toiduainete sulatamine · Mittesöödavate ja saastanud osade eemaldamine · Erineva toiteväärtusega osade eraldamine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Võtted mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset · Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti 2. Kirjelda kuumtöötlemis meetodeid. · Toiduaine keetmine · Toiduaine praadimine · Hautamine · Suitsutamine · Küpsetamine madalal temperatuuril · Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid. · Gluteenitalumatus ehk Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega
Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel
Riisivein Ingver Riisiäädikas Koriander Seesamiseemned Liiliapungad Seesamiõli Sojaidud Sichuani pipar ehk fagara Sojakaste Toitude valmistamine Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst Riis keedetakse enamasti aurus, et see jääks läikiv ja sõmer Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine ja grillimine Leib ja teraviljatooted Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks Eelistatud on pikateraline riis Nisust valmistatakse nuudleid Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral Rasvained Tavalisemad on maapähkliõli, maisiõli, sojaõli ja rapsiõli Ei kasutata võid Seesamiseemneõli kasutatakse väikestes kogustes põhiliselt maitsestamiseks, eriti
*küpsetised Köömen Till *hapukapsad *salatid *hautised *supid *hautised *kalatoidud Roogade maitsestamine Toiduainete eeltöötlemine sorteerimine, pesemine, koorimine, tükelduskujude lõikamine, vormimine, sidumine, pikkimine, paneerimine, vahustamine; toiduainete kuumtöötlemine. Toiduainete kuumtöötlemisviisid - keetmine, hautamine, praadimine, küpsetamine, röstmine, grillimine, suitsutamine, flambeerimine. Roogade maitsestamine. Toiduainete säilitusviisid marineerimine, soolamine, külmutamine, vakumeerimine, kuivatamine. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja
Iseseisev töö Aspikk - Kala- või lihaleemest valmistatav läbipaistev tarrend, mida kasutatakse liha- või köögiviljaroogade ümbrisena. Aioli - küüslaugumajonees. Al dente - Itaaliast pärinev mõiste, mis tähistab pasta ehk makaronide ja köögiviljade valmidusastet. Antrekoot - veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steek paksusega 2 cm. Bardeerimine - lahja liha pekiviilude (peekoniviilude) sisse keeramine või nendega katmine. Besee - magustoit vahustatud munavalgest ja tuhksuhkrust. Beshamellkaste - valge põhikaste võist, jahust ja piimast, mida vajaduse korral täiendatakse lisanditega nagu mädarõigas, sibul, juust, maitseroheline jne. Blanseerimine - kuumutamine vees või aurus. Broiling grillimine. Brunoise - köögiviljade 1-2 mm suurusteks kuubikuteks lõikamine. Barbecue - ameerikapärane nimetus õues grillimisele. Dekoorimine - dekoorkihi kandmist niiskele lihapinnale eesmärgiga muu...
pikk toiduvalmistusaeg võib muuta vürtside maitset. Siit lihtne reegel: kui toiduvalmistamisaeg on lühike võib maitseained lisada üsna alguses, kui toiduvalmistamisaeg on pikk siis maitseained lisada valmistusaja keskel. 9. nimeta 6 külmtöötlemise võtet 1. Sulatamine 2. Pesemine 3. Koorimine 4. Tükeldamine 5. Fileerimine 6. Vahustamine 10. nimeta 10 kuumtöötlemise võtet 1. Keetmine 2. Praadimine 3. Hautamine 4. Grillimine 5. Küpsetamine 6. Röstimine 7. Frittimine 8. Pruunistamine 9. Kupatamine 10. Blanseerimine 11. nimeta 3 säilitusviisi 1. Soolamine 2. Marineerimine 3. Suitsutamine 12. nimeta 5 praadimise kuldreeglit 1.2/3 max on pannil kaetud lihaga 2.Praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni 3.Praetakse vastaval kuumusel 4.Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas 5
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või ...
Erialane võõrsõnastik Bakaalkaup- toidukaup. Barista- kohvibaarmen. Beauf- veiseliha tatra moodi, roog toorest hakklihast. Beurre blanc- prantsuse võikaste. Bitkii- ümmargune hakkkotlet. Bocconcini- värske Mozzarella pallid. Bor- peeti sisaldav hapu köögivilja- ja lihasupp, Ukraina rahvustoit. Borokk- peedivedelikuga punaseks värvitud liha-v köögiviljaleem. Botvinja- kaljast, kalast ja aedviljast külm supp, millele lisatakse vähikaelu või krabitükikesi. Bouillabaisse- kala- ja mereannisupp. Brasserii- õllerestoran, õllebaar. Brie- hallitusjuustusort. Brokoli- kapsa teisend. Brõnsa- lambapiimjuust. Brändi- veini destilleerimisel saadud kange, konjakiga samaväärne alkohoolne jook. Brülee- vedeldatud pruunsuhkur magustoitude maitsestamiseks ja katmiseks. Brüsseli kapsas- rooskapsas. Bubert- piimast,jahust või mannast, suhkrust valmistatud ja vahustatud munadest magustoit. Bulett- lihapall ka juurvilj...
255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda.
pannil (pähkleid) või spetsiaalses röstris (sai). Röstida võib veel seemneid, leiba jm. KOMBINEERITUD VIISID • Keetmine järgneva praadimisega – keedetud aedvilja praetakse pannil või valmistatakse neist kotlette. Keeduaedvilja võib enne praadimist paneerida. • Üleküpsetamine on kuumtöödeldud toiduaine (köögivili) või toidu (vormiroad) küpsetamine ahjus toiduaine lõplikuks valmimiseks või uue roa valmistamiseks. • Hautamine on toidu küpsetamine madalal temperatuuril (80 - 90 ºC) kaane all. Hautatavad toiduained pruunistatakse eelnevalt rasvas ning seejärel keedetakse väheses vedelikus pehmeks ABIVIISID • Blanšeerimine on toiduaine mõneminutiline keetmine vees või veeaurus. Blanšeerimise eesmärk on toiduainele iseloomuliku erksa värvuse ja värske maitse säilitamine. • Kupatamine on toiduaine lühiajaline keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees.
generatsiooni intervall, munade hautamise(inkupeerimise) aeg. Suur sigivus: Munakana ja vutt munevad aastas kekmiselt 300 muna, 85% lise koorumise puhul saadakse 255 tibu Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lühike tootmistsükkel: Kanamunad hakkavad munema 140-150 päevaselt koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161-171 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kanabroilerid 42 päevaselt. Kunstlik hautamine: Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.Rakendades linuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarjade suurus, munade hautamisele panek, noorlindude üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Põllumajanduslindude lihajõudlus: linnubroilerit lihaks realiseerimise vanus, realiseerimis mass, tapa ja rümbasaagis. Suur tapasaagis:
,Küpsetus paber, kott kasutatakse sellist Foolium tööteldud tooteid toidlustusettevõttes kus need küpsetatakse ja koheselt väljastatakse. 14 Hautamine Hautamisel praktiliselt Pott,pliit,vesi Kombineeritud võte võib Köögiviljad,kala,liha . puudub võimalus roa kasutada eelnevalt toote põhjakõrbemiseks, kui pidada pruunistamist võika meeles rooga pisteliselt praadimist(liha) kui ei
Grilli, kuni kala on läbipaistev Ning seest veel niiske (6-10 minutit). ¤ Pannil praadimine: Prae hailiha väheses kuumas võis või OLIS, keera poole küpsetamise ajal rasvaines Ringi. Prae, kuni kala on kergelt läbikumav ja keskelt veel niiske (4-8 minutit). ¤ Wokis küpsetamine: Lõika haifileed või-lõigud parajateks tükkideks. Veereta maisitärklises Ning prae kiiresti kuumas OLIS pidevalt segades. Seejärel lisa wokitud aedviljadele. ¤ Hautamine: Kuumuta hautamisvedelik (vesi, puljong, ürdid ja vürtsid) tasase keemiseni. Libista hailiha puljongisse, kata pott kaanega Ning Haud umbes 8 minutit 2,5 cm kalalõigu kohta. ¤ Aurutamine: Pane hailiha võitatud augulisele pannile Ning tõsta vt 2.5-5 cm kõrgusele keeva vee kohale. Kata pann kaanega Ning küpseta 8-10 minutit 2,5 cm kalalõigu kohta. TOITEVÄÄRTUS 100 g toore hailiha kohta: Energiat 130 kalorit Valku 21 g Süsivesikuid 0 g Rasva 4,5 g Kiudaineid 0 g
Kala ja kalatooted Teema valimine Selle teema ma valisin sellepärast, et see tundus olevat väga huvitav ning hariv. Saan teada uusi asju, mida ma ennem ei teadnud ning seda on hea ka teistele jagada. Sisukord ÜldsättedKala ja kalatoodete hügieeninõuete eeskirja kehtestamine Tutvustus Säilitamine Värske kalatunnused Kalade liigitussugukonna, elukohatoitumise järgi Kalade jagunemineelus, jahtunud, külmutatud ... Kalast kulinaartooted Konservid valmistamine, liigitus, vead Kalamari liigitus, olenevalt töötlusest Artikklid Teadlaste soovitused Retseptid Kalateraapia Anektoodid Kasutatud kirjandus Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Kala kõik mere ja mageveeloomad või nende osad (sh mari), välja arvatud konnad ja veeimetajad; Kalatoode kalade anatoomilist terviklikkust mõjutava töötluse läbinud ja/või keemilise ja/või füüsikalise töötlemise tulemusena kalast valmistatud toode, milles võib...
...................................................................8 2.5. Mittekõlbulike toorainete osade eraldamine..............................................9 3. Soojusvahetus protsessid.......................................................................11 3.1. Keetmine.....................................................................................12 3.2. Kupatamine ja blanseerimine..............................................................12 3.3. Hautamine....................................................................................12 3.4. Praadimine....................................................................................13 3.5. Küpsetamine..................................................................................13 3.6. Kondenseerimine.............................................................................13 3.7.Kuivatamine...............................................................
asetatakse toiduaine. Liha kpsetamisel kastetakse seda kuivamise vältimiseks pidevalt küpsetusleemega. 14. Hautamine Hautamisel praktiliselt puudub · Pott Valmistad köögiviljad ette, · Köögiviljad võimalus roa · Pliit vajadusel/soovil · Kala põhjakõrbemiseks, kui pidada · Vesi pruunistad/küpsetad neid · Liha
Tallinna Kutsehariduskeskus Kokk 08 3Retsepti Anna Bõrdõk Juhendaja: Aili Ehala Tallinn 1 Sisukord: Maroko lambahautis.............................................................................................................................3 Porru-köögivilja püreesupp............................................................................................................4-5 Karriräimed........................................................................................................................................6 2 Maroko lambahautis Koostis: 500 g lamba kaelaliha õli küüslauk 2 tl paprikapulbrit 2 suurt paprikat 2 purki purustatud tomateid 1 sl hakitud peterselli sool pipar suhkur Valmistamine : Toiduained: -Lamba kaelaliha on liha mis on saadud lamba kaelalt. Lamba liha on...
Keetmise ajal vett ei lisata, kui see siiski vajalikuks osutub, siis valatakse juurde kuuma keedetud vett.Sool lisatakse keetmise algul.Keeduvesi tarvitatakse vahel toiduks.Aedvili kantakse kohe pärast keetmise kõpetamist lauale.Soojas hoidmine on kahjulik, sest sel juhul väheneb toiteväärtus, eriti aga C-vitamiini sisaldus.Kui aedvilja toite kohe ei sööda, siis jahutatakse see kiiresti ja antakse lauale kas külmalt või uuesti soojendatult. Aedvilja hautamine: Aedvili lõigatakse kuubikuteks või kangideks.Rasv sulatatakse keedunõus, selles kuumutatakse aedvilju segades veidi aega, siis lisatakse vedelik ja sool ning hautatakse tasasel tulel kaanega kaetult pehmeks(15-20 min).Jahuga segatud piim lisatakse 5 minutut enne hautamise lõpetamist, hapukoor valmis toidule.Lauale andmisel lisatakse maitseroheline ja tahtmisel ka tükeldatud tomatid vms. Köögiviljade aurutamise seade : Staarhautis ratatouille
kõrvale. Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi. · Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks. · Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks. · Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda. · Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine, grillimine. Kiirelt praadimine on köögiviljadele ja veiselihale, aurutamine ja hautamine on kalale ja köögiviljadele. Iseloomulik on kuumtöötlusvõtete kombineerimine · Hiina toitude puhul on tähtis harmoonia, mis saavutatakse läbi kontrastide. Krõbedale roale järgneb kreemjas ja vürtsikat serveeritakse koos magusa garneeringuga. · Hiina kokk ei küpseta tavaliselt suuri ahjupraade. Söögipulkade kasutamine
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
ka kaks muna päevas Kui vanalt tibusid eristada 8- ... Peenikesed suled- naine Kohevad ja laiad suled- mees Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. Miks inkupaatorisse munad Kunstlik hautamine Linnuloote emavaline arenemine on kogu toostusliku linnukasvatuse votmekusimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab voimalikuks plaaniparane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) uleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsukli planeerimine. KANA HAUDUB 21 PÄEVA Munade asend ja pooramine. Muna koostisosadest on rebu vaikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva
nimetus veisepraad ahjus küpsetamine 15-30 lihakuubikud pruunistamine 20 hakkliha pruunistamine 25 seapraad Ahjus küpsetamine 35 pehmeliha keetmine või pruunistamine või 35 hautamine kondine liha (laba) keetmine ja luude eemaldamine 60 kana Keetmine, rasva, naha ning luude 70 eemaldamine broiler Küpsetamine, naha, rasva ning 60 luude eemaldamine maks pruunistamine ja hautamine 25 kala Küpsetamine, keetmine, praadimine 20 Allikas:Joukkoruokailututkimus, Vakioruokaohjeet Osa I 1978
Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi. · Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks. · Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks. · Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda. · Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine, grillimine. Kiirelt praadimine on köögiviljadele ja 6 veiselihale, aurutamine ja hautamine on kalale ja köögiviljadele. Iseloomulik on kuumtöötlusvõtete kombineerimine · Hiina toitude puhul on tähtis harmoonia, mis saavutatakse läbi kontrastide. Krõbedale
Toidu valmistamisel tuleks eelistada päevalille-, oliivi-, rapsi- ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada pole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. KUIDAS VÄHENDADA RASVA HULKA TOIDUS? · Loobuge rasvasest lihast · Eelistage väherasvaseid piimatooteid · Eelistage sea- ja veiselihale linnuliha ja kala · Kasutage rasvarikaste salatikastmete esemel ise mahla, jogurti ja keefiri baasil valmistatud kastmeid · Eelistage praadimisele tervislikumaid toiduvalmistamise viise
köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Gluteenitalumatus - Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha: kogutoodang kasvanud viimase kümnendi jooksul 2 miljonit tonni aastas. 1997. a. tarbiti 58 milj. t. a. (28% kogu lihatoodangust) 2020. a. prognoos 151 milj. t. a (40% kogu lihatoodangust) Juba 1996. a. oli linnuliha tarbimine suurem kui veiseliha, 2010. a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !! Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni) Euroopas samal ajal 10. milj.tonni LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. ...
vesi läbi kas ülalt alla või alt üles. Vertikaalsetes kihilistes aparaatides laotatakse mari õhukese kihina püstistes seadmetes üksteise peal olevatele ümmargustele või nelinurksetele restidele (raamidele). Kui kalakasvandusel on marja hautamiseks vett vähe, saab kasutada ka nõrghautamist. Vertikaalse haudeaparaadi ülemine raam jäetakse tühjaks ja sinna lastud vesi tilgub alla, kattes alumistel restidel olevad marjaterad õhukese kihina. Marja hautamine toimub pimedas, sest loode on tundlik lühilainelise ultravioletse ja sinise valguse suhtes LOOTE ARENG Loote arengu kiirus marjateras sõltub inkubeerimise temperatuurist. Kalakasvataja jaoks on lihtsaim hinnata oluliste loote arengustaadiumide saabumise aega kraadpäevades. (Selleks korrutatakse haudeaparaadismõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga). Näiteks 160 kraadpäevale, mis on vajalik vikerforelli marja arenemiseks viljastamisest
köögivilju.. Vähene rasv, mida nad sisaldavad, on heade rasvhapete kujul. Köögiviljad sisaldavad veel palju teisi tervislikke komponente ning karotenoide, flavonoide, mis on üliolulised vähivastased fütotoitained Kõige parem on tarbida köögivilju toorena. Selliselt on neis kõige enam toitaineid ning tervislikkust. Kui köögivilju keeta, siis võimalikult vähest aega Kuumtöötlemisel on parim köögiviljade valmistamise viis kerge hautamine, ahjus küpsetamine või pannil kiirelt ja kergelt praadimine. Köögiviljad on suurepärased ja asendamatud kaalu alandava dieedi juures, kuna nad on toitaineterikkad ning madala kalorsusega. Puuvilju on soovitav tarbida iga päev 3-4 portsjonit, kusjuures 1portsjon = 1keskmine puuvili või 1/2 klaasitäit tükeldatud puuvilja, 120g 100%-list värskelt pressitud mahla või 1/4 klaasitäit kuivatatud puuvilja. Regulaarne ja piisav puuviljade tarbimine annab kaitse paljude haiguste vastu
Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Siret Käo 11c klass Ebatervisliku toitumise põhjused ja tagajärjed Referaat Juhendaja õpetaja Erika Rummel Viljandi 2008 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. TOITUMISEST ÜLDISELT........................................................................................4 2. EBATERVISLIK TOITUMINE................................................................................... 6 2.1 Põhjused.........................................................................................................
kolm tööpäeva kolme vaba päevaga. KUTSENÕUDED JA -EELDUSED KOKALE Koka põhioskuste ja -teadmise puhul eristatakse nelja suuremat gruppi: 1. Toiduvalmistamise oskused ja teadmised. Kokk peab tundma erinevaid toidutoorme eeltöötlemise-, valmistamise ja säilitamise viise. Oma töös tuleb tal kasutada külmtöötlemismeetodeid (sorteerimine, pesemine, koorimine, tükeldamine jne), kuumtöötlemismeetodeid (keetmine, blanseerimine, kupatamine, aurutamine, hautamine, friteerimine, praadimine, grillimine, üleküpsetamine, küpsetamine, röstimine, glaseerimine, suitsutamine jne) ja säilitusmeetodeid (soolamine, hapendamine, marineerimine, külmutamine, vakumeerimine, konserveerimine, kuivatamine). Professionaalne kokk peab olema kompetentne ka järgmistes valdkondades: · toidutoorme ja toidu sortiment, kvaliteet, keemiline koostis, toiteväärtus, maitseomadused,
o Baile Herculane Rumeenias o Lascaux' koopamaalid VANEM PALEOLIITIKUM Kliima muutus jahedamaks seoses algava jaatumisega. Peavarju otsiti koobastest voi valmistati endale okstest ja loomanahkadest hutte. Kulm kliima vahendas koriluse osatahtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (pohjapodrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, kupsetamine ja tuhas hautamine. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, siia kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt,
ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada ei ole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. 9 Inimene vajab vitamiine ja mineraalaineid väikestes koguste, kuid vaatamata sellele on neil täita organismis tähtsad ülesanded. Vitamiinide ja mineraalainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud võivad ilmneda küllalt pika aja möödudes.
garnituur - lisandid, mis annavad toidule karakteri ja sageli ka nime 28. gastronoomia - kokakunst 29. glükoos - viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus 30. gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt 31. grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus 32. guljash - ungari lihasupp või -hautis paprikaga 33. hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri 34. hiniin - kiinapuu koorest saadav alkaloid, mis kuulub tooniku koostisesse 35. hooldusaine - hooldab pinda, puhatab pinna ja jätab pinnale lühiajalise kaitsekihi 36. julienne - väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel 37. kaabits - tööriist õhukeste laastude eraldamiseks 38. kaitseaine - kaitseb pinda mustuse ja kulutuse eest 39
Dana Makejenko KS 14 Terminoloogia á la On kodeeritud väljend, mida kasutatakse sageli restorani menüüdes, et viidata nimepidi kokale, kes rooga mõne kindla tehnika või tooraine valiku järgi on valmistanud. Rahvusvahelises köögis on nii mõnestki sellisest roast saanud ikoontoit. Üldiselt on see 19. sajandi ja 20. sajandi alguse tava unustuse hõlma vajumas, kuna sõnumite "lugemine" oli juba siis vaid väljavalitud seltskonna privileeg. Vahel viidatakse tänapäeval nii ka mõnele geograafilisele alale, et viidata tooraine valikule või toidu valmistamise tehnikatele, mis seal tüüpiline. À la carte on võimalik valid roguish menüükaardilt. Vastandiks on kindlaksmääratud menüüd, näiteks päevamenüü, lõunamenüü. Al dente Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul osutab pasta hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on ve...
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA KT 2. Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon. I Aine- ja energiavahetus organismis toimuvate protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine- ja energiavahetusel 2 olulist funktsiooni: 1) energeetiline 2) plastiline (ehituslik) Bioloogiline oksüdatsioon toimub astmeliselt ensüümide ja koensüümide kaasabil raku mitokondrites, selle tõttu vabandebki energia järk-järgult, mitte plahvatuslikult. Energiat saadakse glükoosi oksüdatsioonist, kusjuures aeroobne on 19x efektiivsem kui anaerooble. Tavaliselt toimubki energia saamine organismis aeroobselt teel. Ainult väga intensiivse töö korral võib toimuda ka anaeroobses. Peale glükoosi saab energiat ka teistest toitainetest. See toimub glükogeneesi teel. Energiat saab ka rasvhapetest, aga see on märksa aeglasem. Rasvhapetega koh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
