Endiseid asulad jäeti maha, kuna pronksi töötlemine ei olnud enam tulukas. Nüüd muutusid matmise traditsioonid, enam ei maetud ringi sisse, vaid nüüd juba tarandkalmetesse. Surnute põletamine muutus väga eba populaarseks. Rooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 50-450 pKr. Kalmeid hakkati ehitama jälle teistmoodi, kui ennist olid kõik kalmed suhteliselt lohakalt ehitatud, siis nüüd hakkati kastama suuremaid kive müüri ladumisel. Ühe kalme laius oli umbes 1 meeter ja pikkus 5-10 meetrit. Ühte tarandisse maeti umbes 10-20 lahkunut, kasutusele võeti jälle põletamise meetod. Nüüd oli ka populaarne igal sugupõlvel rajada oma matmis paik. 7. Mis tingis põllumeeste, kaupmeeste ja käsitööliste eristumise ühiskonnas? Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine
Algul maeti elukohtade lähedale. Maeti ka elamu põranda alla. Hiljem maeti asulatest eemale. Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse kaevatud hauda. Lahkunu asetati külili. KIVIKIRSTKALME Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Pandi kaasa mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalme komponendid: kalme keskel asuv kivist kirst või ka kirstud ning ümber olev ringmüüri. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. KIVIKIRSTKALMED EESTIS Ehitamine algas 11 saj. eKr. Eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal. Kivikirstkalmetesse maeti ka Rooma Rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse.
Samas on silmatorkav, et Virumaa, olles küll samuti rannikuala, moodustab teatud üleminekutsooni kultuuriareaalide vahel, omades sarnaseid jooni nii ühe kui ka teisega. Kivikirstkalmed ja neile sarnanevad kalmed olid levinud pea kõikjal Läänemerd ümbritsevates maades. Eestis on neid teada valdavalt Ranniku-Eestist, kuigi üksikuid leidub ka Sise-Eestis. 8 Hilispronksiajal tekkinud uus kalmevorm väikeste tarandikega kalme levis samuti üksnes rannikualadel ja saartel, seega põhiliselt samal alal, kus kivikirstkalmedki. Üleüldse võib nentida, et valdav enamik pronksi- ja eelrooma rauaaegseid muistiseid Eestis on teada Saaremaalt, otse Saaremaa vastas olevalt Läänemaalt ja Põhja-Eestist. Selle nähtuse põhjuseks on oletatud tolleaegset põllumajandust: Lõuna-Eesti raskeid muldi oli tol ajal keerulisem harida. Samas on suiraanalüüsid näidanud, et Sise-Eestis hakati põldu
Palaeodemographic analysis of the skeletal material from Kaubi village cemetery KOOSTAJA: KRISTI JEEGER 11 C KLASS JUHENDAJA: KEN KALLING NÕO 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. ...................................................................................................... 3 1.2. Kalme asukoha avastamine. ................................................................................... 3 1.3. Vanus ja leiud. ....................................................................................................... 3 1.4. Matuste säilivus. .................................................................................................... 3 2
valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos Ridaküla – majad, talud on kõik reas Keraamika – savist tehtud esemed
Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Kivikirstkalmetesse maeti karooma rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud
vildiga kaetud kibitkades (kummivanker, rändelamu), mis asetsesid nelja- või kuuerattalistel alustel Kibitka - katusega saan. Välimus sküütidel: pikad juuksed ja habemed, kaftanid ja kottpüksid, pehmeid saapaid nim. tsuvjakkideks. Vaasidel on alati mingi süzee. Kurgaanid on kalmed, mis on maast enamasti üsnagi kõrgel. Näiteks Tsertomlõk oli 12 meetrit kõrge maapinnast. Tsertomlõki kurgaan, 12 m. Tähtsamad ja suuremad kurgaanid : Tolstoja kalme, Tsertomlõk, Haimanovi kalme, Viis venda, Kul-Oba, Solohha, Kelermes. Enamasti olid kurgaanid keeruka süsteemiga, palju käikke, labürinte jm. Kurgaanidesse pandi surnutele kaasa erinevaid asju, olenes kelle hadu see on. Näiteks sõdalase hauda pandi mõõk, vibu, ja nooled, ning ka soomusrüü osi. Sõjariistad Tüüpilised europiidid, mehed kandsid pikki pükse, mis topiti pehmetesse poolkõrgetesse saabastesse, ja lühikest piht- või pikka pealiskuube vöötatuna
Egyptian pyramids Mikko Buht 12a Discovered 138 pyramids Tombs for Pharaohs Earliest- Pyramid of Djoser Largest- Pyramid of Khufu Best known pyramids are at Giza Pyramed Symbolism Shape- primordial mound (ennemuistne kalme) Brilliant appearance "Resurrection machine" Night sky- gateway into the heaven Giza Pyramid of Khufu Pyramid of Khafre Pyramid of Menkaure "Queens pyramids" Great Sphinx Khufu - one of the SEVEN WONDERS OF THE WORLD !!!
Väiksemaid kirveid, mida nimet. ka talbadeks, varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones lõuna poolt Euroopast. (Kunda lammasmägi/ Pulli) Kammkeraamika kult.- U. 3300. a paiku eKr. jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispind oli kaunistatud lohukeste ja täketega, tehti arvatavalt kammi meenutava riistapuuga, sealt ka nimetus kammkeraamika kultuur. Kivikirstkalme- Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud põhja- lõuna- suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu v. ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Reeglina maeti kesksesse kirstu mees- ilmselt perekonnapea.
Ühed arvavad, et enamik Eesti elanikke olid varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed. Teised aga et oli siiski kihistumine ehk varanduslik ebavõrdsus. Lahkarvamused tulenevad sellest,et selle aja kohta on andmeid säilinud väga vähe. 15.Nimeta pühasid kohti , kus ohverdati. Hiied või üksikud puud ( pühaks peeti tammesid ja pärnasid) , allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. 16.Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmise kombeid. Pronksiajal rajati kiviristkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ja selle keskel oli rist. Kirstu ja risti vahele kuhjati väiksematest kividest küngas. Vanemal rauaajal olid aga kiviread laotud ristküliku kujuliselt, tarandkalmed. Sageli tehti mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid kalme. Nüüd maeti aga surnuid enamasti põletatult. Kaasa pandi hauda ehteid jm varandust. 17.Millega tegelesid targad? Targad loitsisid, nõidusid ja ravisid. Tegelesid ka ennustamisega
nad luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Kalmed ja kultusekivid. Kui varem maeti inimesimaasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Kui kalmes oli mitu maetut, siis keskel oli perekonnapea ja ülejäänud paiknesid keskse kivikirstu ja ringi vahelisel alal. Eesti üks vanimaid kivikirstkalmete rühmi pärineb IX-VIII saj. eKr. See avastati Jõelähtmes Tallinn-Narva maantee ääres. Kivikirstkalmed olid valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini pKr. Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed. Neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt
Valgamaa,Estonia Merilin Kõrnas, Johanna Pärn Location It´s in the south of Estonia and Valga´s city is next to the Latvian border. It´s next to Tartu , Viljandi , Põlvamaa , Võrumaa county . History of Valgamaa Back in 1783 counties 9 parishes from 11 were on Latvian area , only small pieces of Valgamaa`s 11 parishes Luke and Härgmäe were on Estonian area. were: Valgamaa´s people spoke Latvian. Koivaliina Härgmäe Luke Aluliina Apekalns Palsmane-Aumeisteri Gulbene Smilt...
algus 8. Pronksiaja tähtsamad asulad + muutused: Iru, Asva a. asulate rajamisel kindlustamine, jäädi paikseks b. põllumajanduses alepõllundus (tuhk väetiseks), söödiviljelus (sõnnik väetiseks) c. matmiskommetes kivikirstkalmed laibamatus; ümmarguse põhiplaaniga laotud kividest kalme, mille keskel oli ristkülikukujuline ava, kuhu asetati laip (nt Jõelähtmel) 9. Mis perioodil hakati tootma oma rauda ja millest? Varasel rauaajal soorauamaagist. 10. Mis muutused toimusid kaubanduses vanemal rauaajal? Võeti suund lõunasse Rooma impeeriumi poole. Neid huvitas merevaik ja karusnahad, lõunast siia toodi pronksi 11. Vanema rauaaja matmiskombed? Tarandkalmed: ristküikukujuline kivist tarand, põletusmatus, panused katki tehtud ja kivide vahele puistatud
Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Kääpad kalme tüüp, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Alepõllundus - põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel. Söödipõllundus Loomad söövad põllu puhtaks ja väetavad samal ajal. Järgmine aasta tuleb rikkalikum saak. Ribapõld - haritav maa jagati peenardega pikkadeks kitsasteks ribadeks. Kaheväljasüsteem - igal aastal külvati täis umbes pool ja teine pool jäeti kesana puhkama.
Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261.aastal, olles kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi.
lahingu vältimiseks Karula järve juures Navesti-Viljandi vaheliselt teelt ära ja liikus loodesse Pärsti- Vanamõisa suunas kunagiste Madi ja Rattama talude kohale. Osade uurijate arvates võib olla lahingukoht Vanamõisas asunud Suure-Jaani abikiriku praeguste varemete kohal. Varemalt arvati ka et lahinguga ja Lembitu langemisega on seotud Rattama talu maadel asuv ohverdamiskoht, mida kutsutakse Tammemäeks ja Madi kalme. Lahingu käik. ► 21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse ümbruses.Eestlasi oli umbes 6000Sakslasi, liivlasi ja latgaleid oli umbes 3000Eestlaste rinne ei suutnud sakslaste pealetungile vastu pidadaEestlaste vanem Lembitu sai surmaLiivlaste vanem Kaupo sai surmaÄge lahing lõppes eestlaste kaotusega, mis pärssis edaspidi küll eestlaste omavahelist koostööd, kuid ei suutnud nende vastupanu veel lõplikult murda
Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? 1 100-1 500 aastat ekr. Inimesed jäid paiksemateks, majanduslik ebavõrdsus. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Usk väitis, et surnud võivad tulla kiusama. Sellepärast maeti surnud asulatest kaugemale, kõrgendikele. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg- Iru, Ridala ja Asva. Nimeta erinevaid hauatüüpe muinasajast (3) Kivikirst kalme, laevkalme ja maahauad. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul kasutades järgmiseid märksõnasid: rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Elati väikestes külades, mis omakorda asusid erinevates maakondades, kus muuseas olid omad malevad (ratsaväed jms). Inimesed elasid terve peredes väikestes suitsutubades, mis on võrreldav tänapäeva suitsusaunaga
ad · Kunda lammasmägi · Asva, Saaremaal · Jaagupi · Tamula järv (kindlustatud asulad) (tarandkalmed) · Valma (Võrtsjärve · Jõelähtme, Tallinna · Salme, Saaremaal ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus,
esimesel poolel. Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on sageli mitmesaja aasta vältel matmiseks kasutatud ühiskalmistud. Kirstude ja ringmüüri asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises tarandkalmes matuseala piiri. Kui tarandid on tavaliselt ehitatud pikisuunaga põhjast lõunasse, siis kalme tervikuna paikneb ida-lääne suunaliselt. Surnud maeti taranditesse ning kaeti mulla ja kividega. Looduses leiame tarandkalmed enamasti nelinurksete või piklike küngastena, millest müürikivid harva välja paistavad. Tavaliselt on kalmed rajatud kõrgematele kohtadele iidsete külade lähedusse. Alates 4.-5.sajandist loobuti tarandimüüride ehitamisest. Ometi maeti Eestis surnuid kuni 13.sajandini maapealsetesse kivikalmetesse. Enamasti on need
Enamus Lahemaa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud paekalda serva ja karstinähtusega. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil on 150 allikat ja 50 allikakaevu. Üks huvitavamaid karstivorme on Vasaristi salaoja. Vasaristi oja on Valgejõe vasakpoolne lisajõgi. Oja kaob maa alla Valgejõe Loksa teest 150 m loode poole väikese loopealse serval ja tuleb maa peale allikatena teisel pool maanteed. Maa-alune oja on üle 180 m pikk. Vormide poolest kõige rikkam Lahemaa karstiala asub Kalme orus endise samanimelise talu lähedal. Kalme oja säng paikneb sela karstunud lubjakivis, mistõttu osa vett neeldub ja moodustab maa-aluse oja. Lahemaa suurim allikate piirkond on Koljaku-Oandu allikasoo. Soo paikneb rahvuspargi idaosas paekalda jalamil. Hulgaliselt laidub allikaid jõeorgude nõlvadel, eriti Võsujõe paremal kaldal Oruveski ja Laiviku vahelisel alal. Allikatest toituvad ka Ojaäärse, Parkali ja Revoja paisjärv. Taimkate ja loomastik
ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised Liiklemisega seotud muistised Elupaigaga seotud muistised Asulapaigad Linnused (kindlustatud asulad) Linnad Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad jne Matusepaigad ehk kalmed Maahaud Haudehitis Eriline paik Pronksiaegne kivikirstkalme Eestis Kõmsi tarand- kalme Matmisviisid Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Ötzi Alpidest 3200 e. Kr. Muumiad Tartus Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad
Ükskõiksel ilmel jälgisid nad kaaslasi, oodates missa lõppu. Nad olid seal vaid viisakusest, et mitte äratada kahtlusi. Osad olid eelistamas elu varjude embustes, kuid julgemad segunesid inimsooga. Ka praegu pühkis mõni oma kauni taskurätikukesega olematut pisarat, teiste lohutav lugupidamine tagatud. Jättes ristiinimese ilmetu majaehitisega hüvasti, eemalduti üldkokkuhoidvast seltskonnast. Lõpuks omavahel, laskis ema lapse käest lahti ja lubas tal rohelisel murul kesk kalme paar ringi joosta. Tüdruk, kingades veel algaja, heitis end meeleldi hämarikku, mis ta suurtes tumedates silmades igavikuna vastu kumas. ,,Tule ka!" hõiskas ta, kuid avastas end üksi olevat. Ta ei kurvastanud, sest see oli alati nii 'armastus' ei kuulunud nende pere rutiini. Tütarlaps peitus ühe kivi taha ja keskendus kujutisele oma silme ees, hajudes valguses, mis sai alguse ta rinnas puhkavast hingest, levides peagi üle kogu keha, selle neelates
Külal pole oma surnuaeda aga läheduses Põllkülas on nii aadlike surnuaed kümnekonna haua ja kirikuga ja eraldi vaeste surnuaed. Joonis 1. Kersalu küla Eesti maaamet (E.Piibeleht, isiklik vestlus, 30.10.2015) (Rahvaloendus, 2011) 1.2 Aaviku talu Aaviku talu on üks esimesi registreeritud talusi Kersalus.Inimesed on selles kohas või selle koha lähistel elanud juba rauaajal kuna 1940.aastal talu maadel korraldatud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti rauaaegne kalme. Perelegendide järgi olevat praeguse Aaviku talu elaniku vanavanaema olnud mõisahärra vallaslaps. Kes seda nüüd, 130 aastat hiljem,enam tõestada või tõestamata jätta suudaks. Faktid on aga sellised, et kirikuraamatutes on vanavanaema isanime koha peal kriips, ja täpselt samal aastal, kui talutüdruk Miina salapärasest isast käima peale sai, leidsid kirjaoskamatu rannakalur Jüri ja tema naine Anna 200 hõberubla vaba raha, et Aavik talu eest käeraha maksta
Raua ulatuslik levik I at esimesel poolel, rooma rauaaeg, sest langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga. Sepp sai tähtsamaks meistrimehed. Rooma-mõjuline baöti ehtemood. Tarandkalmed-annan tunnustust, et kujutatud oli eesti rahvas, mida ühendasid ühendasid ühesed uskumused, keel, kombed. Merevaik ehete valmistamiseks. Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme. Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid
püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitus, mis koosnes ratsa ja jalameestest. Venekirveste kultuur-*3at. Algul jõudsid Eestisse uued hõimud, nende sõjakirveste põhjal nim. seda kultuuri nii.*Iseloomulikud olid neile nöörijäljenditega savinõud ja matmiskombed- maasse kaevatud surnu asetati külili. *Venek. hõimud tegelesid algelise loomakasvatusega,
kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi kindlustatud asula Metallist tööriistad kalapüük. Kasvatati rannikupiirkonnak kivikirstkalmeid. järgi Saaremaal olid paremad. lambaid, kitsi ja s ja sisemaaks. Kalme Jätkus kivikirveste veiseid, mõnevõrra Hakkas valitsema konstruktsiooniks valmistamine, vähem sigu ja üksiktaluline olid suurematest teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise luust. ja oder, tunti ka eraomandus
on tulnud appihüüdest " Taara avita!", tema poole karjuti appi tavaliselt lahingus.Taara oli Eesti usundi võtmefiguur ja olevat sündinud 13.sajandi algul Ebavere mäel. Rahvas pidas Taarat vägevaimaks jumalaks, kes müristas ja ka valitses välku. Tara kuju kohta ei ole kahjuks säilinud ei kuju ega ka pilti. Talle oli pühendatud neljapäev, siis käidi hiies ohvipidusid pidamas. Hiite kohta on andmed üsna lünklikud. Ohverdamise kohtadeks olid kalme, hiiekoht ja ka kodused ohvrikohad ka taluaias. Näiteks uudseohver-esimesest viljast mingi osa või kalapüügis, et esimene kala lasti vette tagasi nii öelda tänutäheks. Muistse eestlase elu oli võrreldes tänasega palju rahulikum, samas oli palju rituaale, mida me teeme ka tänapäeval, ilma, et me teaks, kus kohast need tulnud on. Tore näide selle kohta on ka see, kui laps on haiget saanud ja me memme lauldud laulu lapsele laulame:" harakale haigus, mustalinnule muu tõbi.
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS...................................................................3 1.1Kemikaalide põletamine................................................................................4 1.2Süsivesinike põletamine................................................................................ 4 1.3Remondijääkide ning gaaside põletamine.....................................................4 2.SUITS.................................................................................................................. 5 2.1Vingugaas...................................................................................................... 5 2.2Tsüaniidiühendid............................................................................................ 6 3.Tahm....................................
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse. Eelrooma: maeti tarandkalmetesse koosnesid kiviridadest või-müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3m. Surnud pandi tarandimüüride vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. Rooma: tüüpilised tarandkalmed olid laotud korrapärasemalt(ristküliku kujuga). Mitu tarandit moodustasid ühe kalme. Maeti põletatult. Pandi kaasa ehteid ja luukilde. Tarandis oli umbes 10-20 surnut. 5. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ? Majandus hakkas arenema seoses kohaliku soorauamaagi kasutusele võtuga. Raud oli ka tugevam, teravam ning vastupidavam kui pronks. 6. Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga ? Pronksiajal tegeldi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Sisemaal ka alepõllunduse kalanduse ja
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leiti Pöitse küla lähedalt 2 inimese luustikku. Teise luustiku juures oli kivikirves, mis näitab, et surnud olid maetud siis, kui rauda veel ei kasutatud. Esimene metall, millest inimesed õppisid tööriistu valmistama, oli pronks. Muhust on leitud ka Eestis kõige vanem pronksese - odaots. Muhus elas juba meie ajaarvamise alguses palju inimesi. Sellest annavad tunnistust rohked muinaskalmed. Üks selline kalme on ajalooteadlaste - arheoloogide poolt läbi uuritud. See asub Mäla külas Ussimättal ja seal võib tutvuda muinasaegse kalme ehitusega. Muinasajal rajati põhiliselt kolme erineva ehitusega matmispaiku: kivikalmeid, tarandkalmeid ja maa- aluseid kalmeid. Selliseid kalmeid leidub lisaks Mäla külale Kallaste, Raegma, Ridasi, Rootsivere, Tupenurme ja Viira külas. Muhu vanimad külad, kus inimesed elavad juba 2000 aastat, on Kantsi, Päelda, Külasema.
Kokkuvõttes oli raud odavam, kui sisseostetud pronksi metallid. Raua miinuseks oli aga see, et raud vajas väga suurt sulamistemaperatuuri. Rauda sulatati rauasulatusahjuga. Kuigi raud sai populaarseks, valmistati ehteid siiski pronksist. Rauast valmistati kirved, noad, sirbid ja vikatid. Aja edenedes hakkas arenema käsitöö. Algas rauasulatus soorauamaagist. Põlluharimine tõusis taaskord tähtsaimaks elatusalaks. Omakorda muutusid ka jällegi matmispaigad. Levis tarandkalme kalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset tarandit. Tarandkalme pikkus oli tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis on Kunda tarandkalme, mis on 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Tarand oli täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse oli tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Pildil tarandkalme.
a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel.
Ruunikirjad on need kirjad, mida viikingid kirjutasid oma kuningatele kivi peale. 11. Mis muutus rauaajal Eesti aladel elanud inimeste suhtes naabritega? Kaubavahetus naabritega soojenes ning muutus tihedamaks. Vahetati omavahel asju nt karusnahku jne ja eestlased rauaaja lõpul juba, kui rauamaaki kaevandasid, siis müüsid rauda jne. 12. Mis tüüpi kalmet on kujutatud pildil? Miks on kalmed tänuväärsed allikad esiaja uurimiseks? Tarandkalme ja kivikirst kalme. Kuna inimesed esiajal tihti panid kalmetesse kaasa väärtesemeid ning muid asju oma elust, siis nüüd arheoloogidel on kalmeid üleskaevates väga põnev avastada uusi ja huvitavaid asju esiajast , mida nad varem ei teadnud. 13. Kas esiaeg on oluline periood Eesti ajaloos? Põhjendage oma seisukohta ning tooge väidete kinnituseks näiteid. B 3. Kas paleoliitilise asustuse leidmine Eesti alalt on tõenäoline?
Surmakultus? Seos maaviljelusliku asustusega. Liukivid jäävad samuti merelisse ruumi. Kivide pealispind on tasane, sile, kulumisjälgedega. Hiied Mis on hiis? Umbes nagu looduses paiknev kirik, kus käidi ja kuhu viidi ohvreid. On olnud ühtaegu mitte ainult koht, vaid ka olend, hingestatud ruum, kellega inimene suhtleb. Hiis ise on kommunikatsioonipartner. Hiie mõiste on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Lõuna-Eestis kohtadel teistsugused nimed (nt Himmaste Toromägi) Hiis kui kalme? See on stereotüüp, tegelikkuses on maastikul hiis ja kalme täiesti erinevad paigad. Külal on hiis ja külal on kalme, kuid nad asuvad eraldi. Vaid 2.8% hiiekohtades on seotud mõne kalmepärimusega. Hiite rühmad: 1. Varased. Pole seotud asustusüksusega; looduslikult omposantses kohas. Vanem rauaaeg 1100-500 pKr. Seotud kivikalmetega, mis mäel (Kunda) või mäe kõrval (Purtse, Tõrma). Riitustes keskne koht esivanematel. Mõned kestavad ka hiljem edasi
Eestis on sellest ajast üsna vähe leitud, kõigest mõned üksikud leiud. Kavastu rabast leiti pronkslamp. Valdav osa leide on pärit kalmetest. Rooma rauaaegsed tüüpilised tarandkalmed. Tüüpiliselt on maetud sinna põletatud surnud. Kalmed ei pruugi olla ühesuurused, põlenud luude hulka puistatakse põlenud esemeid. On raske kindlaks teha inimeste arvu, kes ühes kalmes on (osa luudest on loomade omad). Ühte kalmesse on maetud tavaliselt mõniteist inimest. Miks aga tehakse uus kalme? Mille järgi võetakse? Leidub ka nt üksiktarandeid. Mida tähendab põletusmatus? Kalmesse ei ole tavaliselt kõiki luid toodud, vaid osa. Põletamismatuse v-b vabastas hinge paremini kehast. Äkki on see uut laadi kollektiivsuse näide.. Kollektiivne hing, esivanemate hing, mis pidi aitama ja hoolitsema järgnevate põlvede eest. Matusesemed on üsna ühekülgsed, peamiselt tööriistu ega relvi eriti ei olnud. Oli palju käevõrusid, klaashelmeid (ka kuldfooliumiga), esemetel on domineeriv
koralle. Ladestunud setteist kujunesid lubjakivid, dolomiidid, merglid ja savid. Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiiti kasutatakse ehitusmaterjalide tootmisel, ehitus- ja dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku tootmiseks ja mõningal määral klaasitööstuses. · Põltsamaa valla mullastik kuulub Eesti Vabariigi viljakaimate hulka, muldade keskmine hindepunkt on 52 (võrdluseks Eesti keskmine on 44), kõige viljakamad on Adavere aleviku, Kalme ja Mällikvere küla ümbruse põllud (kuni 57 punkti). Põldude keskel esinevad laikudena puisniidud ja segametsad. Iseloomulik taimekooslus on salu-okasmetsad. Kaseenamusega puistuid on ~40% ja kuuseenamusega ~30%. Taimeliikide üldarv ei ole Põltsamaa kandis kuigi suur. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat. · Haruldasi linnuliike esindab valge toonekurg. · Suurem soomassiiv on Umbusi raba ca 70 km2. · Võid VAADATA ka! · http://www.kesk
Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 9. Kuidas arenes alepõllundusest põlispõllundus? Põlluharijad hakkasid kasutama tööloomi ja väetasid sõnnikuga mulda; seetõttu kasvas põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt sai minna üle põlispõllundusele. Toodeti järjest enam müügiks. 10. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa peamiselt ehteid. Kalme keskel asus kirst ning selle ümber ringmüür. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Maa-alused kalmistud nagu tänapäeval. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid. Kangurkalmed kangurkalmed olid selgepiirilised ja suhteliselt väiksemad kivivared (läbimõõduga 1020 m, harva suuremad), mis ümbritseva maapinna taustal tõusid selgelt esile, kõrgemale. Väliselt,
Nöörkeraamika kultuur sama mis eelmine. 11. Tulekivi Kiviajal kõike parem kivim, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. 12. Aestid nii kutsuti eestlaseid. Tänapäeval arvatakse, et aestid polnud rahvus vaid nii kutsuti balti kui ka läänemeresoome hõime. 13. Kindlustatud asulad Asulad, mis ehitati looduslikult kindlustatud kohtadesse, nagu jõekäärud, poolsaared ja künkad.Elas koos mitu peret. 14. Kivikirstkalmed Pronksiajal levinad kalme tüüp. Koosnes keskel olevast kivist kirstust ja selle ümber olevast ringmüürist. 15. Tarandkalmed Madala kivimüüriga piiratud tarand. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega 16. Kääpad Liivast kuhjatud, mille all või sees on põletusmatused. 17. Lohukivid Eelrooma rauaajal uuristati kividesse auke. 18. Mägilinnus Linnused, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 19
Antropogenees:inimese kujunemise lugu. austrolopiteekused-elasid 5milj aastat tgsi, kõndisid kahel jalal. Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Po...
Kirjelda eesti hiiepärimuses avalduvaid käitumisnorme. Hiisi peetakse sageli algseteks matusepaikadeks, kuigi hiit ei saa pidada kalmistu sünonüümiks. eesti: hiis, iis, vadja: iisi; soome-karjala: hiisi; hulk erinevaid etümoloogiaid, nt Tette Hofstra < muinasgermaani sdn `külg, rand, äär, serv' hiis kui püha koht, eraldatud ala hiis kui jumal või haldjas (vt ka hitto, hiisi, hiidenväki) hiis kui kalme, teispoolsus (vrd Hiiela) hiis kui hiid (hiiglane) Pole ühtlaselt tuntud lms rahvastel; osalt suuremad puuderühmad, osalt üksikud puud. Puid ei tohtinud segada, puutuda ja kindlasti mitte maha võtta. Ka ei tohtinud korjata hiiest oksarisu või muud maas vedelevat. Sealt ei tohtinud heina niita. Pühakoha puutumiskeeld. Hiite rändamine? hiis kui kultussalu, selgelt piiritletud pühakoht (vt hiieaiad); kõrvalises kohas asuv paik;
Kesk- Rootsi, Gotlandi ja Edela Soomega. Peamised artikklid olid keraamika ja metall. aestid Aastal 98. Tacituse poolt mainitud rahvas, kes olid balti hõimud ja võimalik, et ka eestlased. fennid Eestlasi võidi ka fennide hulka pidada, kes oli tegeligult soomlased. Tacitus kirjanik, kelle raamat historia on esmakordne ajalooline teos, sellest ka ajaloo nimi. Kivikirstkalmed Kalme, kus oli inimene maetud kiviringi keskel asuvasse kirstu(Jõelähtme) laevkalmed - Laevakujulised kalmed ehk kivid olid laeva kujuliselt ümber surnu. (Sörve) tarandkalmed (ehituslikud eripärad, matmisviis) Tarandkalmes olid kivi laotud pisikesteks müüridkes, ristkülik kujuliselt. Sinna maeti inimesed põletatult, kaasa pandi rohkelt hauapanuseid. 3 kultuuripiirkonda Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti
Herjan =Odin Gullveig mingi müstiline tegelane Haar =Odin Heidr nägijanaine ja nõid, hiidnaine Oodr ? Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu ajal lahti rabeles ja seejärel Odini alla neelas. Eggdir hiiglane ja karjane, kes istus kalme peal ning mängis oma harfi, kuni punane kukk Fjalarr kires, andes märku Ragnaröki puhkemisest. Kuldhari kukk, kes kires Valhallas, kui Ragnarök algas. Mustpunane kukk kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta
Salumägi, kaitstavad liigid ja nende elupaigad. Sealne maastik kujunes 420 mln aasta eest laiunud troopilise mere korallrahudele. Nüüd kõrgub paekõvikul Mihkli Salumägi. Kaitsealal asuv Kibura karstiala, Salumägi ja kaks allikat kuuluvad Eesti Ürglooduse Raamatu nimistusse. Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed, mida taastatakse ja hooldatakse. Kurese küla iga ulatub pronksiaega. Iidsed leiud- põlispõlluala, kalme ja väikeselohuline kultusekivi on muinsuskaitse all. Avaste looduskaitseala Geoloogiliselt, veekaitseliselt ja ökoloogiliselt väärtuslik Avaste soo asub Lihula-Lavas-saare soostikus. Sealne soo on üks Eesti suuremaid madalasoid. Kaitseala põhiväärtused: madal- ja siirdesoo ning märjad metsad pakuvad elupaiku mitmetele haruldastele liikidele. Teadlased on pikka aega põhjalikult uurinud soostiku taimkatet, putukaid ja linnustikku. Avaste soo servas
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz maastikuarhitektuuri õppetool Liina T. MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR Arhiivinduse ja inveteerimise essee 2 Tartu 2010 Sissejuhatus Essees on uuritud ja vaadeldut maastikuarhitektuuri ja pärandkultuuri seoseid üksteisega. Kuidas üks on teist mõjutanud ja mõjutab.Uuritud on kuidas kaasaeg mõjutab minevikku. Samuti on kirjeldatud pärandkultuuride elemente põjalikumalt ning on toodud välja tänapäevani säilinuid. Essees on kirjutatud ka sellest, kuidas on pärandkultuuri üritatud hävitada. Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühenudb maastiku kujundamisele. Tänapäevane maastikuarhitektuuri mõiste pärineb umbes 19. saj. keskpaigast. Esialgu anti selle sõnaga edasi ...
Haar =Odin Heidr – nägijanaine ja nõid, hiidnaine Oodr – ? Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu ajal lahti rabeles ja seejärel Odini alla neelas. Eggdir – hiiglane ja karjane, kes istus kalme peal ning mängis oma harfi, kuni punane kukk Fjalarr kires, andes märku Ragnaröki puhkemisest. Kuldhari – kukk, kes kires Valhallas, kui Ragnarök algas. Mustpunane kukk – kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend
Ehitised ja taluõued · TALUHOONESTIK kujunes 19-20 sajandilm kui põllumajanduslik tegevus oli muutunud kõige tähtsamaks, kaasnes paikne elamisviis. · Eesti taluõuel ei ole väga kindlat kuju ja hoonete paigutust ei ole. Õuekoha valiku moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus, ligipääsvatuvus, kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus). · Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole. · Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust. · Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva. · Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr. · Salvkaevud vooderdatud kivi või puidu...
1. Ring kui päike surnud peaga ~ põhja 2. Kalm kui 3. Seos kalmete ja elamutega suunas (keskpäevane päike paistab näkku) surnumaailma piir (ilmselt mitte) Trivia Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid LAEVAKALMED Sõrve (2) ja Vao (1) sarnased kivikirstkalmetega, kuid kivid (suured) laevakujuliselt. Kalme sees kirstud (väikesed), kus põletusmatused. Leidub ka Oja- ja Kuramaal kas tegu kolonistide haudadega? Keraamika viitab pigem kohalikule päritolule. LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste põllumeeste austusavaldus päikesepaistelisele päevale. Enamikul kividel 1-10 lohku, ainult Assaku Nõiakivil 400+. 3. RAUAAEG 2
Kokkuvõte Kogu ettevõtmise eesmärgiks on teenida kasumit oma tehtud töö arvelt ja saada rahulolu, olles iseenda peremees ennast tõestades. Missiooniks on toota võimalikult kvaliteetseid tooteid klientidele, sest parim visiitkaart on hea töö. Rahulolevad kliendid tulevad ka teinekord tagasi ja on tasuta reklaamiks, rääkides tuttavatele kvaliteetsest tööst. Ettevõte Ettevõtte nimi: RIIULIFIRMA Aadress: Tartumaa, Rõngu vald, Kalme küla, Kasumetsa tee, 61002 Registreeritud: 31. Detsember. 2010, Tartus. Omanik: Tauri Tohvri. Telefon: +37256331170 Hetke olukord: Startiv ettevõte Tegevusvaldkond: Liimkilbist riiulid Missioon: vastupidav ja moderne mööbel Eesmärgid: kasum, rahulolevad kliendid, konkurentsivõimekus turul. Tulevikuvisioon Tulevikunägemuses areneks firma pidevalt. Suurim osa kasumist investeeritakse firma edasi- arendamisse. Arendamine kujutab endast uute ja efektiivsemate masinate soetamist ning uute
See oli tõeline maapealne ehitus. Et näidata maakuuluvust, esivanemate seisust on nähtavad matused. Vahel on kaks luustikut ühes kirstus, jalad või koljud ära vahetatud. Kirstud on pealt kaetud peaplaatidega, kirstu võidi tetud tseremooniatel avada ja nende luid võidi välja võtta vaadata, näidata ja nendega rääkida. Lohukivid näitavad samuti vaimsemaailma muutust. Kivikirstkalmed Eestis pronkisajal ja varasema rauaaja I etapil. Aega saab kindlaks määrata kalme lahti kaevamisel. Jõelähtme kivikirstkalmete rühm koosneb 36 kalmest, ülejäänud ehk olemasoleva tee all ja hävinud seoses tee ehitamisega. Hauapanustena nt pronksist habemenoad, välismaal pintsetid paaris habemenoaga, pronkstraadist oimurõngad. Eestis kolm laevkalmet st kivid paigutatud laeva kujuliselt, kirstud väiksemad, matused põletatud kujul. Kuramaal teada 12 laevkalmet. Muistsete põldude jäänused, peamiselt Põhja ja Lääne Eestis. Pronksiaegsed põllud Saha Lool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
