ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades. Koobaltit, mida on märkimisväärses koguses pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates. Kasulik teada Nagu kõikide teiste jookide puhul - tuleks ka mahlade valikul eelistada võimalikult naturaalseid ning suure puuvilja-, köögivilja- või marjasisaldusega mahlu. Kategooriasse "mahlad" liigituvad ka nektarid (25-50% täismahla) ja mahlajoogid (10% täismahla), mis poelettidel asetsevad samuti mahlariiulis ning tihti on ka mahladega samas hinnas. Teadlikul tarbijal tasuks siiski uurida pakil märgitavat mahlaprotsenti - täismahlad on ikka kõige tervislikumad, nektarid ja mahlajoogid sisaldavad vähem mahla ning rohkem suhkrut. Siirupist, mida veega lahjendatakse, ei tule kindlasti välja "mahl" - siirupid on väga kõrge suhkrusisaldusega säilitus- , lõhna- ja värvaineid täis äärmiselt ebatervislikud joogikontsentraadid
Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150–200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu,
Karastusjookide tööstus Eestis A.Le.Coq Saku Õlletehas A.Le.Coq Eksport: Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa, Läti, Leedu Tunnuslause: „Elus on maitset“ Kuulub Soome õlletootjale Olvi OYJ Toodavad: o õlud o siidrid o kerged alkohoolsed joogid o mahlad o nektarid o siirupid o active mahlajoogid o karastusjoogid (limonaad, rc cola) o spordijoogid (artic) o energiajoogid (dynamiit) o veed (aura) eesti jalgpalli liit, aura, spordikas Saku Õlletehas eksport: 16 riiki (Soome, poola, läti, leedu, taani, Sierra Leone, Gambia, Seišellid ja Vietnam) toodavad: o siidrid o õlled o kali o super manki o vichy 2013 a – u 330 in Müük 104 mln l jooke
· kiirendavad toidu · täisteraviljatooted, liikumist läbi kliid, leib, helbed, soolestiku, kaunviljades, puu- ja · vähendavad seedimata juurviljades ning · toidumassi. marjades jt. Vesi Tähtsus: Leidumine: · organismile · joogivesi hädavajalik (üle 50%), · mahlajoogid · toidu seedimine, · puu- ja köögivili · toitainete vedu, · supid · ainevahetus, · ... · elusaine valmistamine · rakkudes.
looduslikku mett kuni 20 protsenti liitri valmistoote kohta.Osast puuviljadest (nt aprikoosidest, mangost, banaanidest, õuntest, pirnidest, virsikutest, ananassidest) võib nende looduslikult kõrge suhkrusisalduse korral nektareid valmistada suhkrut või looduslikku mett lisamata.Mahlajook ei kuulu mahlatoodete alla ja selle mahlasisaldus ei ole piiritletud. Mõni mahlajook sarnaneb karastusjoogile ja võib sisaldada toiduvärve ning säilitusaineid. Tetrapakki pakendatud mahlajoogid säilitusaineid tavaliselt ei sisalda.Mahla ostmisel poest tuleks tingimata tähelepanu pöörata, kui palju on sellele lisatud suhkrut, sest magusatest mahladest, nektaritest ja mahlajookidest võib märkamatult saada liigset suhkrut. Kuidas teha vahet mahlal, nektaril ja mahlajoogil? Kas tegu on mahla, nektari või mahlajoogiga, selleks peab tutvuma pakendi märgistusega. Esmase valiku aluseks on eelkõige toote nimetus. Kas valida säilitusainetest prii mahl,
Mitte alkohoolsed joogid on: puhastatud kraanivesi, mineraal-, allika- ja lauaveed, maitsestatud ja vitaminiseeritud veed. Mahlad jaotatakse: värskelt pressitud mahlad, pudelitesse või purkidesse vinnitud mahlad. Mahlad jagunevad : pressitud mahl puuviljadest või marjadest, mahl konserteeritud mahlast (lahjendamine kvalideetse veega), täismahl on identne viljadesst ja marjadest pressitud mahlad, ei lisata lisaaineid. Nektarite täismahl sisaldus on 25-50% ülejäänud on vesi. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad. Karastusjoogid enimtundud apelsinimaitselised, sidrunimaitselised, greipimaitselised, toonikud ning laimimaitselised. Kali on käärimise teel saadud alkoholi vaba jook. Energiajoogid on vitaminiseeritud sisaldavad tauriini ja ergutavad kesknrvisüsteemi. Spordijoogid sisaldavad mineraale, need ei ole karboniseeritud. Alkoholivaba õlu ei kõlba juua. · sampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas kindlatest
Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Polüsahhariidid Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin)teraviljad, puuviljad Toidud Suhkrut lisatakse paljudesse erinevatesse toitudesse, kuid kõige enam sisaldavad seda: karastus ja mahlajoogid, nt 500 ml limonaadi võib sisaldada ligi 200 g e 40 teelusikatäit suhkrut, maiustused, kommid, küpsised, moos, koogid, tordid, saiakesed, pudingud, jäätis. Mis on süsivesikud? on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, määravad veregrupi, kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises,
e v a lm is ta ta k s e ta hvel- Sokolaadijook el is t ja p ii m a s t. Ta h v sokolaad ä h e s e koguse s e g a ta k se v tükeldatakse ja p id evalt a ja s u la ta ta k s e külma veeg l sokolaad Mahlajoogid Morsse valmista takse marja- ja puuviljamahlad est, siirupitest v värsketest puuv õi iljadest ja marjadest, vees t ja suhkrust. Morsside valmis tamiseks kasutatakse kee detud vett. Võib maitsestada riiv itud tsitrusvilja koorega või sid runimahlaga. Värsketest puuv iljadest ja
..........................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................................................... 7 Toiduained ja toitained...............................................................................................................9 KOKKUVÕte ...........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................
Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150–200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida
· Külmad magustoidud (värked puuviljad, puuviljasalatid, kompotid, magusad supid, kissellid, tarretised, keedetud ja toorvahud, kreemid. · Külmutatud magustoidud (jäätised,porfeed, sorbetid) · Koogid, tordid jt. Küpsetised · Järelroogade lisandid (magusad kastmed) Joogirühmad: · Kuumad joogid - kohv, tee, kakao · Külmad joogid piimatooted (piim,pett,keefir,joogijogurt) mahlad ja mahlajoogid, siirupijoogid (morsid), veed, karastusjoogid · Leiva- ja saiatooted, pirukad ja plaadikoogid, väikesaiad Toidukordade menüü koostamine Hommikusöök: Kohv, tee ja kakao, piim ja hapupiimatooted, mahlad ja mahlajoogid, leiva- ja saiatooted või marmelaad või keedis, vorstid, suitsulihatooted ja singid, juustud,pudrud,helbed,müslid,köögiviljad,köögivilja salatid, keedetud või praetud munad, puuviljad, heeringas jt
.....................................................................5 2.3.Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad..................................................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid............6 3.TALDRIKUREEGEL..............................................................................................................7 4.VALGUSFOORITABEL.........................................................................................................9 5.ENERGIA JA TOITAINETE VAJADUSED.........................................................................10 KOKKUVÕTE..................................................................................................................
See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki.
Neid mahlu nimetatakse ka siidriks, näiteks õunasiider. Nektar- Nektar koosneb üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest, kontsentreeritud püreest või nende segust. Nektarite täismahla sisaldus on 45…50%. Ülejäänud pool langeb vee, suhkru, sidrunhappe, looduslike värvainete, konservantide, antiöksüdantide jms arvele. Nektaritesse on lubatud lisada nii suhkrut kui ka teisi looduslikke või kunstlikke magustajaid. Mahlajoogid- Mahlajoogid on veelgi lahjem kui nektarid. Mahlajookides küünib täismahla osakaal 10…35%-ni, ülejäänud osa langeb põhiosas veele ja erinevatele lisanditele. 2. Iseloomustada mahlakontsentraati - Mahlakontsentraate valmistatakse mahlast vee eemaldamisel füüsikaliste või teiste töötlemisviisidega, välja arvatud otsese kuumutamisega. Kontsentraati jäävad alles peaaegu kõik toormahlas leiduvad mineraalained, vitamiinid, värv-, lõhn-, ja maitseühendid
soola, et joogi aroomi paremini esile tuua. Valmistatakse erinevaid kakaojooke, mille maitsestamiseks kasutatakse vanilli, muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke. Sokolaadijooki valmistatakse tahvelsokolaadist ja piimast. Sokolaad tükeldatakse, segatakse vähese koguse külma veega ja sulatatakse pidevalt segades veevannil. Vedel sokolaad lisatakse pidevalt segades kuuma piima sisse ja kuumutatakse keemiseni. Lisandiks sobib vahukoor. Mahlajoogid Morsse valmistatakse marja- ja puuviljamahladest, siirupitest või värsketest puuviljadest ja marjadest, veest ja suhkrust. Kasutatav vesi peab olema keedetud. Maitsestada võib sidrunimahla või koorega. Mahladest morsi valmistamisel segatakse need suhkrusiirupiga ja keedetud veega ning maitsestatakse. Siirupitest saab morsi lihtsalt keedetud veega segades ja maitsestades. Värsketest puuviljadest ja marjadest tuleb mahla välja pressida. Seemned ja kestad keedetakse
külmad, soojad suupisted kalast, lihast, muandest, köögiviljadest, pudrud, müslid, hommikusöögi helbed, küpsetised, leiva ja sai tooted, jogurtid, marmelaadid, keedised, puuviljad, köögiviljad. Klienduil peab olema valiku võimalus. Igal toidukorral laual vesi. 12.Millised tooteid võetakse oodete menüüse? piim- keefiri-, hapupiima joogid, jogurtid, kohupiimasuupisted, värske köögivili, puuvili, võileivad, salatid, pagaritooted, mahal ja mahlajoogid. 13.Mille poolest erinevad õhtusöögimenüüd hommikusöögi menüüdest? õhtusöögi menüül on tavaliselt 2- 4 käigulised. Hommikusöögi menüüs on kergemad söögid ja süsivesiku ja kiudainete rikkamad toidud. 14. Mida tuleb arvetada vastvõtu koostamisel? menu koostamisel arvestatakse eelkõige vastuvõtu korraldaja soove. Arvesse võetakse: vastvõttu liik, korraldamise aeg ja koht, osavõtjate arv ja koosseis, tooraine, köögi võimalused, töötajate oskused jm.
energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt. värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib, mahl). · Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleks tasakaalus. Puu- ja köögivilju, leiba, piim, kala jne on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks. · Parim janukustutaja on vesi. Morss ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui ka hammaste tervise seisukohalt. · Ohutud lisaainete kogused on lastel täiskasvanutest palju väiksemad. Ettevaatlik tuleb olla värviliste kommide, jookide, pika säilitusajaga küpsetiste ja vorstide pakkumisega. 4 · Laste toit olgu valmistatud võimalikult naturaalsetest toiduainetest ja vaheldusrikas.
Pärm 80 Köögiviljakonservid 20-80 Kartul, viinamarjad, tofu 75 Täispiim, hapupiim R2,5% 70 Metsa- ja aiamarjad 30-75 Kitsepiim 60 Täismahlad 40-60 Piim R 0,1-2,5%, keefir R2,5%, pett 35-55 Dzinn long drink, siider 50 Mahlajoogid 10-50 Köögiviljad, seened 10-50 Karastusjoogid 0-45 Õlu 30-40 Kohv, tee, puljong, sool 0-10
tuntud ja maitse on hea või isegi magus. Samas, kui soovid lapsele tutvustada uusi toite, tuleks seda teha väikestes kogustes ja kindlasti peaks vanem eeskuju näitama. Söömise hetkel mängib suurt rolli lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond ja kas lapsel on kõht tühi või mitte. Lapsel võiks olla 3 toidukorda ja vahepalad tervislikud, näiteks kuivatatud puuviljad või värsked, jogurt, õuna, porgandit. Samuti peaks olema lapsel võimalus tarbida puhast joogivett. Morss, mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks. Tervisliku toitumise juurde kuulub ikka erinevaid müüte. Toon mõned välja: Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtut teeb paksuks. Tegelikult: Ei ole tähtis, millal sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist või joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi on see, et õhtul pole kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und. Müüt: Sokolaad teeb paksuks. Tegelikult: Igasugune sokolaadi söömine rikub talje õigepea, kuid tükite
portsjonit. (Üks portsjon oleks 1 dl). Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest aga järgmised: Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks puu- ja köögivilju, mis on konserveerimata. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb hoida seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See aste annab meile aimu palju me päevas peasime sööma piimatooteid ja liha-, kala-, kana- või munatooteid. Piimast valmistatud toodetest peaks tarbima madalama rasvasisaldavaid tooteid. Ööpäeva
kodujuustu, 20-35 g juustu ). Liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) ( nt. 50 g taist liha, 60 g kanaliha, 30 g vorsti, 50 g pasteeti, 50 g rasvast kala, 75 g väherasvast kala, 25 g kalatooteid, 1 muna ). Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) ( nt. 1 tl õli, 1 tl võid, 2 tl majoneesi, 10 g pähkleid, seemneid ). Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid ( nt. 10 g mett, moosi, suhkrut, küpsist, kommi ). 2014 Rakvere Ametikool Taldrikureegel. Pool taldrikust täidetakse taimse toiduga, milleks sobib toores salat, riivitud (tükeldatud) juurvili või keedetud aedvili. Võib lisada pisut õliga valmistatud salatikastet. Neljandiku taldrikust võtab enda alla kartul, riis või makaronitooted. Viimane neljandik jäetakse põhiroa jaoks, milleks on vähese
Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konserveerimata puu- ja köögivilju. Ühe portsjonina päevas läheb arvesse ka 150200 g mahla või nektarit. Meeles tuleb pidada seda, et toitumissoovituste järgi ei kuulu kartul ja mahlajoogid puu- ja köögiviljade gruppi. Üks amps või supilusikatäis puu- või köögivilju ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Toidupüramiidi põhimõtted v Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna See korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes
Planogramme koostatakse programmi Spaceman abil ning nende koostamisel järgitakse spetsiifilise keti väljapanekut. Usun, et Maxima kaupade paigutus on tehtud planogrammi alusel ja, et sellest plaanist peetakse ka kinni. Kampaaniatooted on need tooted, mis on kindlal perioodil odavama hinnaga või on need tooted, mida on kauplusesse just selleks kampaaniaks tellitud, ning mida poes üldse olemas ei olegi. Maximas olevad kampaaniatooted hetkel on Aura 1 L mahlajoogid mis on – 20 % hinnaalandusega ning Nivea deodorandid, mis on – 40 % hinnaalandusega. Need kaubad olid poes paigutatud käimistee keskele, kuid olid siiski kergesti kättesaadavad. Kui võrrelda kampaaniatoodete käivet ja tavalisel ajal olevat kaubakäivet, siis arvan, et kampaania ajal on nende toodete käive palju kõrgem kui tavalisel ajal.
füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. 4. Toitained, toiduained. Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse (köögiviljad, puuviljad, pähklid) või mineraalse päritoluga (näiteks keedusool). Toitained on toiduaine koostisosad, mis vabanevad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitainete otstarve on katta organismi energia kulu, tagada ainevahetus ja kasv ning keharakkude uuenemine.
Huvitav Eesti ettevõte A.Le Coq AS Referaat Üldinfo A. Le Coq on Eesti vanim ja suurim joogitootja, kelle tootevalikust leiab 11 erinevat tootegruppi. Neist suurim on õllede tooteportfell, järgnevad mahl, vesi ja karastusjook ning ülejäänud tootegrupid – siidrid, lahjad alkohoolsed joogid, Active mahlajoogid, spordi- ja energiajoogid, siirupid ning kali. Ettevõte seisab hea Eesti joogikultuuri säilimise ja arendamise eest, hoides au sees nii vanu joogitootmise traditsioone kui ka uuendades pidevalt oma tooteportfelli pakkumaks tarbijatele üha uusi ja tervislikke maitsekombinatsioone. A. Le Coq on Eesti joogiturul juhtival positsioonil õlle, mahla ja long drink’ide kategoorias ning tugeval teisel positsioonil vee, karastusjookide ja siidri tootmises.
kaubandusega Tybark on oma mahladega Poolas populaarsuselt teisel kohal 14,3% oma kogu toodangust eksporditakse mujale. Peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopasse Tymbarki mahlu leidub müügil kolmekümnes riigis üle maailma, sealhulgas Saksamaal, Rootsis, Taanis, Suurbritannias, Iirimaal, Rumeenias, Leedus, Lätis, Eestis, Venemaal, Valgevenes, USAs ja Kanadas Toodang Mahlad Ka Eestis on Nektarid Tymbarki tooteid Mahlajoogid müügil, peamiselt Limonaad mahlu, kuid valik Moosid on väiksem Magustoidukastme d (nt šokolaadikaste) Mahla valmistamine kontsentraadist Mahlakontsentraat on looduslik toore, mis saadakse vee aurustamisega täisküpsetest puuviljadest 1. Vesi ja mahlakontsentraat segatakse spetsiaalsetes mahutites. (Et toodet saaks nimetada mahlaks, tohib mahlakontsentraati lisada täpselt sama palju vett, kui
kasutatakse järelroogade valmistamiseks, erivärvilised kooretarretised, sorbetid, kissellid jne. Nendest suurem osa on värvitud marjade, alkoholi, puuviljade või mahlaga. Tumeduskontrasti saavutamiseks kasutatakse sokolaadi (nt tarretis) või sojakastme (nt kastmed) lisamist jne. Marju töödeldes saavutatakse värviringi küllastunud toone juhul kui kasutatakse vastavaid töötlemisvõtteid. Melbakastmed, toorpüree ja sõelast läbi pressitud marjamahl ja mahlajoogid säilivad üldiselt küllastunud värvilistena, kirgastena. Puhtad värviringi värvid taldrikul äratavad tähelepanu ilma kaunistustetagi/garneeringutetagi. Joonis 4 Toiduained erineva küllastatuse astmega värvide esindajana Kõik sama heledusastme või tumedusastme värvid on omavahel harmoonias.
mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis või 100 ml karastus- või mahlajooki. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Organismi veevajadus on 2835 ml kehakaalu kg kohta. Põhikogus veest saadakse toiduga. Enim vett saadakse puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest,
1.3.2.1 Taignad ja pooltooted, pirukad, saiakesed, stritslid, kringlid, koogid, rullbiskviidid, tordid, Selveri kondiiter 1.1.4 Puu- ja köögivili 1.1.4.1 Puu- ja köögivili 1.1.4.1.1 Õunad, pirnid, marjad, tsitruselised, luuviljalised, troopilised, eksootilised, köögiviljad, juurviljad, maitsetaimed, seened, idud, eeltöödeldud köögi- ja juurviljad, värsked mahlad ja mahlajoogid. 1.1.5 Valmistoidud 1.1.5.1 Valmistoidud 1.1.5.1.1 Salatid, värsked pastatooted, Selveri jahutatud valmistoidud, soojad valmistoidud, magustoidud, pealauatooted, grilltooted, jahutatud valmistoidud, sushi. 1.2 Külmutatud 1.2.1 Külmutatud 1.2.1.1 Külmutatud liha, pooltooted lihast, kala, surimitooted, meredelikatess, pooltooted kalast, külmutatud valmistoidud,
selgitada, miks neid toite ei ole hea palju ja sageli süüa. Lapsel peaks olema võimalus ise teha oma toiduvalikuid mitme mahla vahel, ühe või teise köögivilja vahel, erinevate jogurtite vahel jne. Samuti tuleks küsida lastelt, mida nad eelistavad (nt kartuliputru või keedetud kartuleid) ning ka taldrikule võiksid nad tõsta oma portsjoni ise. Lastel peab olema võimalus tarbida päeva jooksul puhast joogivett, kuna morss (siirupist) ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui hammaste tervise seisukohalt. Ohutud lisaainete kogused on lastel täiskasvanutest palju väiksemad, mistõttu tuleb olla ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilitusajaga küpsetiste ja vorstide pakkumisega. Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada kuna söök ei ole karistus- ega premeerimisvahend. Last ei tohi ka sööma sundida, vaid pigem tuleks sööma meelitada ning selgitada õige toitumise olulisust.
Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast ning lahjendatakse veega (vett ei tohi lisada rohkem kui eraldus selle kokku aurutamisel). Täismahl ei lisata suhkrut ega lisaaineid. Eestis valmistatakse peamiselt kontsetreeritud mahlast. Nektarid Täismahla sisaldus on 25 50 % ülejäänud on vesi ja suhkur, sidrunhape. Looduslikud värvained konservandid ja antioksüdandid. Mahlajoogid Mahla sisaldus on alla 25 %. Karastusjoogid apelsinimaitselised - Fanta, sidrunimaitselised sprite, coca-cola, greibimaitselised laimimaitselised toonitud Fanta ja coca-cola valmistamisel eestis segatakse jook konsertraadist, veest, süsiihappegaasist. Kali Kali on käärimisel teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punastest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad vaid on kalja ja linnasemaitselised karastusjoogid.
20 / 18.78 EEK A Le Coq Kali 50 cl 1.60 / 25.03 EEK Coca-cola, Fanta, Sprite, Toonik 25 cl 1.00 / 15.65 EEK Burn Energiajook 50 cl 2.00 / 31.29 EEK Bonaqua Vesi (mulliga ja mullita) 33 cl 1.30 / 20.34 EEK Selters Vesi (mulliga ja mullita) 25 cl 2.00 / 31.29 EEK Nestea Jäätee 25 cl 1.00 / 15.65 EEK Cappy mahlajoogid 20 cl 1.30 / 20.34 EEK Piim / keefir 25 cl 0.70 / 10.95 EEK Kokteilid Ice cappuccino (espresso, piim, purustatud jää, grenadiin) 2.50 / 39.12 EEK Jäätisekokteil (valitud mahlaga) 2.50 / 39.12 EEK Kuumad joogid Kohv
Aja jooksul muutuvate tarbimisharjumustega on Coca-Cola alati arvestanud. Sortimenti on pidevalt laiendatud. 60-ndatel tulid müügile Fanta ja Sprite ning 1984.aastal lasti käiku Coca-Cola Light. Ka pakendusvaldkonnas on tehtud muudatusi vastavalt tarbija soovidele. 3dl suurusele klaaspudelile järgnesid liitrine pudel, purgid jm. Kliendid ja tarbijad Üle kogu maailma on The Coca-Cola Company karboniseeritud joogid, mahlad ja mahlajoogid enimmüüdud mittealkohoolsed joogid. Firma on teisel kohal oma spordijookide ning kolmandal pudelivee müüginumbrite poolest. Sellist edu ei oleks saavutatud ilma oma klientide ning tarbijateta.Coca-cola kliendid on teiste seas baarid ja restoranid, toidu- ja esmatarbekaupade poed, kioskid, kinod, meelelahutuskohad ja nii mitmedki veel. Läbi klientide jõuavad tooted tarbijateni, kes naudivad neid erinevatel ajahetkedel igal pool maailmas. Coca-cola tänapäeval 1886
Biskviittaigna põhilised koostisosad on munad, suhkur ja jahu. Biskviiditoodete struktuuri parandamiseks, õrnemaks tegemiseks, kasutatakse tihtipeale lisaks nisujahile ka kartulitärklist. Maitseainetena kasutatakse vanilliini, kakaopulbrit, kaneeli, riiviud tsitruseliste koori, sukaadi, riivitud pähkleid ja mandleid. 42.Külmad joogid ja kuumad joogid. Kuumad joogid: · kohvijoogid · teejoogid · kakaojoogid · sokolaadijoogid · alkoholijoogid Külmad joogid: · mahlajoogid · morsid · limonaadid · jäätise joogid · kaljad · piimajoogid · kefiiri- ja hapupiimajoogid · boolid · kohvi- ja teejoogid · alkoholiga joogid
Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust), liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid HOMMIKUSÖÖGI TÄHTSUS · Hommikusöök peaks olema liitsüsivesikuterikas, mis kindlustaks normaalse veresuhkru taseme organismis ja ajutegevuses, mis on otseselt seotud erksuse ja meeldejätmisvõimega. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Seega on tähtis, et hommikusöögiks süüakse putrusid, täisteratooteid ning aed ja puuvilju. Taldrikureegel:
1920 - AS Põltsamaa Felix eelkäija, ETK, alustas tootmistegevust Põltsamaal. 1961 - Esimese ettevõttena meie vabariigis hakati toiduaineid tuubidesse pakkima. 2007 - Osteti Nordic Foods varad, uue valmistoidutehase rajamine Põltsamaale. Suuremahulise kõrvitsatootmise algus ekspordiks Soome turule. 9.1 Tooted Täna valmistab ja turustab AS Põltsamaa Felix selliseid kõrgkvaliteetseid toiduaineid nagu mahlad ja mahlajoogid, konserveeritud köögiviljad, valmistoidud, kastmed, moosid, leivakatted, veinid, kalatooted ning veel palju muud. Järjest rohkem pöörab ettevõtte tähelepanu toidu maitsele, kvaliteedile ja tervislikkusele. (Felixi koduleht: http://www.felix.ee/) 9.2 Kaubamärgi väljapanek Felixi kaubamärgi tooted jäävad kauplustes silma, võrreldes teiste kaubamärkide all pakutavate samaväärsete toodetega, kogusega ja suuremal pinnal esindatusega. Eraldi
vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Joonis 1: Toidupüramiid 4 Klassi küsimustik Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1). Küsimustele vastasid 14 õpilast. Järgnevalt analüüsingi nende vastuseid. 1)Kui mitu korda päevas sa sööd? Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk
veega. Kontsentraadist valmistavad mahlale ei tohi vett lisada rohkem, kui eraldus selle kokkuaurutamisel. • Täismahl on identne viljadest ja marjadest pressitud mahlaga, ei lisata suhkrut ega muid lisaaineid. Eestis valmistatakse mahlasid peamiselt konsentreeritud mahlast. • Nektarite täismahla sisaldus on 25-50%, ülejäänud on vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid, antioksüdandid jm. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad mahlatooted. Mahla osakaal alla 25%. Karastusjoogid. Enimtuntud on apelsinimaitselised ( Fanta, Jaffa) , sidrunimaitselised (sprite, 7 up), kokakoola ja pepsikoola, greibimaitselised, laimimaitselised ning toonikud. Fanta ja Coca- Cola valmistamisel Eestis segatakse jook kontsentraadist, veest ja süsihappegaasist täpselt ette antud vahekordade järgi. Kali on ka käärimise teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punasest rukkilinnastest,
a. nime AS A. Le Coq. A. Le Coq'i omanikud otsisid aastaid imperial stout'i tootmiseks sobivat õlletehast Venemaal, lõpuks osutus väljavalituks AS Tivoli Tartus, kus ettevõte töötab tänaseni. Täna on A. Le Coq'i olulisemateks brändideks A. Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad. Ettevõtte suurima tootegrupi moodustavad õlled, mida toodetakse peamiselt A. Le Coq kaubamärgi all. Aura kaubamärk esindab mittealkohoolseid tooteid, kuhu kuuluvad mahlad, veed ja tervislikud mahlajoogid Aura Active nime all. Üks tuntumaid rahvusvahelisi kaubamärke ettevõtte portfellis on Fizz, mis esindab naturaalsete puu- ja marjamaitseliste siidrite sarja. AS Grüne Fee Eesti on Eesti-Soome ühisfirma, mis on asutatud 30.06.1993 endise Luunja sovhoosi Anne aiandi baasil. Ettevõte asub Tartu linnaga piirnevas Väike-Lohkva külas. Ettevõtte põhitegevusala on aastaringne kurgi, salatite ja maitseroheliste kasvatamine katmikalal
köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja seemned. Kiudained pehmendavad väljaheidet ja suurendavad selle mahtu ning kiirendavad soole tegevust. Vältida tuleb liialdamist väga rasvase, madala kiudainetesisaldusega, magusa ja valgurikka toiduga (nt prae- ja friikartulid; piim ja piimatooted, kohukesed; kakao ja sokolaad; muna; peenjahutooted: sai, kondiitritooted, peenleib jne; riis ja riisi sisaldavad toidud ja tooted; mahlajoogid; maks- ja maksatooted; mustikad). Soovitav on toidule lisada sooletegevuse kiirendamiseks nisukliisid ja - idusid, kuivatatud puuvilju, linaseemneid. Liikumine ja võimlemine soodustab seedetrakti tegevust. Vähem arvutimänge ja TV- d! Vajalik on soole regulaarne ja täielik tühjendamine (eelduseks, et roe oleks pehme). Oluline on sisse seada regulaarne potireziim (roojamisreziim): selleks tuleb laps esialgu panna potile 23 korda päevas pärast söömist
toiduainetööstusele taara valmistamisel jt. • Leiva küpsetamise protsessi põhiline tähtsus on lahustumatu tärklise muutmine lahustuvaks ja ker-gesti organismile omastavaks dekstriiniks. • 13. Tärklise kasutusvaldkonnad. 1. Toiduainetööstus. • Pagaritooted, kondiitritooted, makaronitooted, konservid, piimatooted, joogid, glükoos, glükoosisiirup, siirupid ja mahlajoogid, vorstid, kastmed, keedised jt. 2. Farmaatsiatööstus • Medikamentide tootmine, toidulisandid, antibiootikumid, fermentpreparaadid, vitamiinid jt. 3. Tekstiilitööstus • Kangaste töötlemine. • Tärklist kasutatakse ka trükitööstuses, paberi tootmisel, samuti kosmeetikas, ehitusel, maalri-ja viimistlustöödel jm. • I rühm 1. Taimsete toiduainete liigitus (nimeta 4). 2. Toiduainete klassifitseerimine happesuse järgi (iseloomusta, too näiteid). 3
siin kui ka väljaspool Eestit. Nende tooteid ostetakse just kubamärgi järgi, tunnustamaks korralikku tööd. 9. FELIX VOILA Tootmistraditsiooni juured Põltsamaal ulatuvad aastasse 1920, mil rajati Eesti Tarvitajateühistute Keskühisus. Põltsamaal on eri aegadel toodetud nii piiritust, kartulihelbeid, kohvi, tärklist, puu- ja aedviljahoidiseid ning marjaveine. Täna valmistab ja turustab AS Põltsamaa Felix selliseid kõrgkvaliteetseid toiduaineid nagu mahlad ja mahlajoogid, konserveeritud köögiviljad, valmistoidud, kastmed, moosid, leivakatted, veinid, kalatooted ning veel palju muud. Põltsamaa Felix'ist on tänaseks saanud üle 170 töötajaga piirkonna suurim tööandja ja maksumaksja. Felix Voila kaubamärk esindab margariini valikut. Felix Voila light, mis kannab ka selle aasta figuurisõprade konkursi võitja märki, Felix Voila ja Felix Voila margariin küpsetamiseks. Margariinid on valmistatud kodumaisest rapsiõlist. (Põltsamaa Felix kodulehekülg)
Põramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. ESIMENE KORRUS teraviljasaadued ja kartul TEINE KORRUS puu- ja köögiviljad ning marjad KOLMAS KORRUS piim ja piimatooted ning toidugrupp liha- kala- kana- muna NELJAS KORRUS lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned VIIES KORRUS püramiidi tipp suhkur, mesi, moos, maiustused, ning magusad karastus- ja mahlajoogid 34.Õigete toitumisharjumuste kujundamine lapseaeas SOOVITUSED · regulaarne toitumine: teatud kindlatel kellaaegadel · 5-6 toidukorda päevas ehk iga 3-4 tunni tagant · lapse toiduportsjon on ¼ või 1/3 täiskasvanu toiduportsjonist · kõige paremini kohaneb laps uute maitsetega teisel eluaastal, kõik on uus ja põnev · süüa ainult toidulaua ääres õpetades varakult lapsele lauakombeid. Eriti hästi õnnestub see
tulevat kahjulikku mõju. Eelistada tasuks võimalikult naturaalseid piimatooteid (jooke), millest parimad on ikka mahemärgiga. 12 Mahlad Nagu kõikide teiste jookide puhul - tuleks ka mahlade valikul eelistada võimalikult naturaalseid ning suure puuvilja-, köögivilja- või marjasisaldusega mahlu. Kategooriasse "mahlad" liigituvad ka nektarid (25-50% täismahla) ja mahlajoogid (10% täismahla), mis poelettidel asetsevad samuti mahlariiulis ning tihti on ka mahladega samas hinnas. Teadlikul tarbijal tasuks siiski uurida pakil märgitavat mahlaprotsenti - täismahlad on ikka kõige tervislikumad, nektarid ja mahlajoogid sisaldavad vähem mahla ning rohkem suhkrut. Siirupist, mida veega lahjendatakse, ei tule kindlasti välja "mahl" - siirupid on väga kõrge suhkrusisaldusega säilitus- , lõhna- ja värvaineid täis äärmiselt ebatervislikud joogikontsentraadid. Ka
vahukoort. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Organismi veevajadus on 2835 ml kehakaalu kg kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus seega 2,4 liitrit. Põhikogus veest saadakse toiduga. Enim vett saadakse puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest, karastusjookidest
kohustuse tekkimist. Raamatupidamiskohustuslase lõpetamisel või raamatupidamise kohustuse lõppemisel koostab raamatupidamiskohustuslane lõppbilansi. 8 2. TEGEVUSARUANNE Tartu Õlletehas on Eesti suurim joogitootja ja suuruselt teine õlletehas. Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad kuus tootegruppi: õlu, siider, long drink, karastusjoogid, spordijoogid ja veed ning alates 2004. aastast ka mahlad ja mahlajoogid. 2003. aasta oli ettevõttele edukas. Müügimaht tõusis 10% võrra 55,9 milj. liitrilt 61,4 milj. liitrini aastas. Kodumaine müük tõusis 1% ja eksport kasvas 376%. Tartu Õlletehase siseturu müüginumbrid arenesid järgmiselt: vee müük kasvas 10%, siidri müük 11%, karastusjookide müük 4%, long drinkide müük 27%; õlle müük langes 4%. Turundustegevus oli suunatud põhiliselt järgmistele kaubamärkidele: õllede tootegrupis " A
tellituid torte. Samas marniidis olid ka lahtised mahla pakid. Mahla sai osta klaasidest, pakina eraldi ei müünud. Ülemises osas olid lahti mahlapakid, mida said kliendid ise endale vastavalt maitsele valada. Mahla sai osta klaasi kaupa ja paki kaupa. Esimesel riiulil olid kõrrejoogid ja võileivad. Teisel ja kolmandal riiulil oli asetatud koleme erinevat sorti jogurtid ja erinevat sorti kooke. Külmikus olid üleval pool vesi, keskel mahlajoogid ja all pool karastusjoogid. Maxima Eesti Kaubad on paigutatud müügisaalis omadele ja ettenähtud kohtadele, kus nad peavad asuma. Kaubad on asetatud nii, et nad ei mõjuta üksteist ega anna teineteisele ebameeldivaid lõhnu. Ja ostjatele on mugavad ostutingimused loodud, s.t. , et väljapandud kaupadele, mis olid riiulites oli vaba juurdepääs. Kaubaväljapanijate ja klientide teed on ristunud. Kui ka
· Roheline tee o Jahuta vesi 80 kraadini o Valada eelsoojendatud kannu teesegule Teemaitset mõjutab väga vesi! KAKAO JA SOKOLAADIJOOGID · Piim,koor või vesi · Kakaopulber,tahvelsokolaad · Suhkur · Vedelik kuumutatakse keemiseni · Kakaopulber segatatakse suhkru ja vähese kuuma vedelikuga · Sokolaad tükeldatakse, sulatatakase vesivannil · Lisatakse kuumale piimale,kuumutakse keemiseni KÜLMAD JOOGID · Vesi · Mahlad,mahlajoogid · Morsid · Limonaadid TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Jäätisega joogid · Kaljad · Piimjoogid · Keefiri-ja hapupiimajoogid · Boolid · Kohvi-ja teejoogid · Alkoholiga joogid LIMONAADID Mahl ,siirup,suhkur, Jäätisekokteilid · Valistamiseks elektrimikseriga o mahl,siiruo,mehu,värsked puuviljad või marjad o Jäätis · Serveeritakse kohe kõrrega o Seistes kihistub Piima-,Hapupiima-,keefirijoogid
Juuakse lihtsalt vett, piima, mahla jne. Juuakse ka mitmesuguseid maitsestatuid ja segatuud jooke. Jooke liiigitatakse nende serveerimis temperatuuri järgi: Kuuma joogid Külmad joogid. Kuumi jooke liigitatakse nende valmistamiseks kasutaud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: Kohvijoogid Teejoogid Kakaojoogid Sokolaadijoogid Alkoholigajoogid Külmi jooke liigitatakse nende valmistamiseks kasutatud toorainete ja valmistamise tehnoloogia järgi: Mahlajoogid Morsid Limonaadid Jäätisega joogid Kaljad Piimajoogid Keefiri- ja hapupiimajoogid Boolid Kohvi- ja teejoogid Alkoholiga joogid. LIHTSAMAD PAGARITOIDUD PÄRMITAIGEN Pärmitaigen on odav, tervislik (eriti, kui kasutada täisterajahusid ja võimalikult tumetaid jahusid) Pärmitaignast küpsetatakse saia, sepikut, stritslit, kringlit, plaadisaia, kukleide, väikseid kohvisaiu, väikesi ja suuri kaetud ja katmata.
Organismi energiavajaduse rahuldab mitmekesine toitumine ning värskuse, parema kontsentreerumis- ja õppimisvõime tagab korralik puhkamine ja öine uni. Energiajookides sisaldub palju suhkrut, mille liigne tarvitamine võib kaasa aidata ülekaalu tekkele ning kahjustada hambaid. Kui tarvitada päevas 400 ml energiajooki, ei tohiks sellel päeval süüa enam mitte midagi muud maiustuste grupist (st suhkur, mesi, moos, kommid, šokolaad, küpsised, koogid, jäätis, karastus- ja mahlajoogid jne). Energiajookides sisaldub palju kofeiini, mille liigne tarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja halba enesetunnet (südame rütmihäired, hüpertensioon, ärevus, unetus jne). Kui tarvitada päevas 500 ml energiajooki, mis sisaldab keskmiselt 160 mg kofeiini, siis tuleb teadlikult piirata teiste kofeiini sisaldavate jookide või toiduainete tarvitamist, et mitte ületada eakohaseid soovituslikke päevaseid kofeiinikoguseid.
annaabi.ee 
