Riigikeel: Türgi Rahaühik:Türgi liir (TRY) Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela- Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Tegevused Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem
Toimub maakeskkonnas. Toimub vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades. Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: Piltlikult võib maaturismi võrrelda maakoduga, mis pakub varju erinevatele turismiliikidele. Maaturismi määratletakse ka kui mitte- linnalikku turismi. Massiturism Massiturism on: Suurte inimgruppide reisimine ühistel eesmärkidel. Reisimotiivideks olid: Ostuturism (odavad kaubad). Vahelduse vajadus Aktiivne puhkus. Rannaturism Nende komponentide koosmõjul tekkis massiturism! Massiturismi sihtkohti mõjutavad: Hinnatase riigis. Turvalisus. Kuulsad inimesed. Poliitiline ja sotsiaalne tasakaal. Peamised sihtkohad rahvusvahelisel tasandil: Harrodsi kaubamaja Londonis. Dubai ostufestival aasta algul. Moeasjad Pariisist või Roomast. Ameerikas kaubanduskvartal Mall of America. Kohalikul tasandil: Soomlastele Eesti. Tänapäeva massiturismi piirkonnad: Türgi Kaug-Ida
Viisa on üsna formaalne asi, see on margikujuline kleeps, mille saab passi 10 USD eest piirilt. Rahaühik on Türgi liir. Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või
rikaste ja vaeste riikide vahel, sekkuda riigi poliitikasse. 10.Millisteks etappideks jaguneb autotootmine? – Teadus ja arendustöö, detailide valmistamine, monteerimine, hooldus ja müük. 11.Transpordi liikide eelised ja puudused. 12.Nimeta piirkondi, riike kuhu 2011 aasta seisuga kõige rohkem reisiti. – Pariis, London, Antalya. 13.Nimeta erinevaid turismivorme. – Golfiturism, huviturism, õppeturism, autoturism, mereturism, rannaturism. 14.Mis on turismi soodustavad ja pidurdavad tegurid? Soodustavad: Kliima, looduslikud tingimused, ajalooline taust, hind. Pidurdavad: Hind, sõjaline seisukord, loodus katastroofid. 15.Milline on turismi mõju keskkonnale? – Vahemere ääres väljasuremis ohus 500 taimeliiki. Ohus korallrifid. 16.Piirkonna taluvusvõime. – Turistide arvu taluvusvõime, looduslik taluvusvõime, sotsiaalne taluvusvõime. 17.Millised on rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused
turismitarbimine, mis tähendas, et mugavuse ja kiiruse nimel hakati teenustele rohkem 8 raha kulutama. Algas hotellide, turismikohtade ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. (Jakobson, 2003) 20. sajandi alguses oli Euroopa poliitiliselt stabiilne ning reisiti palju. I maailmasõja järgne periood tõi endaga kaasa suured migratsioonilained nii Euroopa-siseselt kui ka väljaspoole Euroopat. Lõbu eesmärgil reisimine kujunes normaalseks eluviisiks. Kõige kiiremini arenes välja rannaturism. Kõige suurem muutus sellel ajal toimus transpordivahendites, kuna kasutusele võeti autod, bussid, kiiremad rongid, linnatransport motoriseerus, lennukid ehitati tsiviilotstarbeks ümber. Hakati rajama ka uusi teid ja parandati olemasolevaid teedevõrke. (Jakobson, 2003) Aastal 1950 toimus esimene pakettreis, sellises mõistes nagu meie seda tänapäeval mõistame. Turismiseaduse § 7 kohaselt on pakettreis reisikorraldaja poolt ühtse hinna
kohta. Aastast 1951 on arstiabi tasuta. 1971 muudeti arstiabi riiklikuks, erapraktika keelati. 1977. tegutses 182 sanatooriumi ja kuuroti ning 1400 puhkekodu, neis sai ravi ja puhkas ligi 920 000 inimest. Tuntumad kuurodid asuvad Musta mere ääres ja need on : Zlatni , Slancev, Druzba ja Albena. Turism Sotsialismi ajal teenindas Bulgaaria turismimajandus Ida-Euroopa massiturismi, mis hõlmas u kaks kolmandiku külastajaid. 1993 suurenes turistide arv ennenägematult, sest suusa- ja rannaturism madala hinna eest. See tegi need alad lääne turistide jaoks ligitõmbavaks. Bulgaaria erastab turismimajandust ja loodab maa omapära rõhutades turistide arvu suurendada. Lühiajalugu 1396-1878 valitsesid Bulgaariat türklased. Iseseisev kunigngriik moodustati 1908, aastail 1947-1989 oli võimul kommunistide valitsus, viimasel 35 Todor Zovkovi juhtimisel. 1990. aastad, kui riik suusndus demokraatia poole, tõid kaasa poliitilise aebastabiilsuse.
· alustati reisidega Lähis- ja Kaug-Idasse Isa ettevõtlust arendas edasi poeg, kes spetsialiseerus Ameerika reiside korraldamisele. Firmast Thomas Cook & Son sai maailma juhtiv reisiorganisatsioon. 5 3. Arengufaas 1914 - 1945 20. sajandi algus tõi inimeste ellu raadio, kino ja hiljem televisiooni. Maailmasõdade ajal turism seiskus, kuid kõige kiiremini arenes sajandi I poolel rannaturism. Moodi tuli päevitamine (moes aastast 1910 mõjutatuna filminäitlejate pruunist jumest) ja puhkamine kuurordites nagu Nizza, Cannes, Monte Carlo. Reisihuvilistel olid kasutada autod, bussid, mugavustega reisibussid ning paranes rongiliiklus. Lennukid ehitati ümber tsiviilotstarbeks. Kehtestati tasuline puhkus, mis soodustas reisimise kasvu. Riikide roll turismi kui majandustegevuse juhtimisel suurenes.
Sõit maa idaossa võtab umbes 2 päeva. Minibussid (dolmusid) kurseerivad lühematel distantsidel ja turistlikes piirkondades. Eestist on võimalik kõige kiiremini Türki jõuda lennukiga,sõiduaeg on ca 3,5-4 tundi. Turism Türgi sai maailma turganismiorganisatsiooni liikmeks aastal 1975. Eesti turismifirmad pakuvad Türki väga erinevaid sihtkohti ,eriti populaarne on Türgi Eesti venekeelse elanikkonna seas. Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism · Istanbul (Agia Sofia kirik-moshee-muuseum, Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee-muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee-muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg). · Efesose varemed, ulatuslikumad ja pareminisäilinud antiik-kreeka-rooma varemed, mis jäävad kuulsuselt ja postkaardilikkuselt ehk alla Ateena Akropolile, kuid on
Ka teeninduse kvaliteet on ilmselt massiturismi silmas pidades üsna kvaliteetseks nivelleeritud. Türgis saab ka matkata, trekkida, ligi 3000-sed mäed kerkivad kohe kuurortpiirkondade läheduses. Kõrgeim mägi on Ararati vulkaan (5123 m), mis alpinistlikus mõttes pole keeruline (võrreldav Elbrusega), kuid teatud probleeme võib valmistada valdavalt kurdidega asustatud ümbrus. Tegevused Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta
2. ööbimisasutuste laiaulatuslik ehitamine 3. turismi piirkondade/kohtade laiaulatuslik rajamine ja kujundamine 4. turisminduse valdkonna esimeste kutseühingute ja turismi tarbijate seltside/ühingute (alpinism, autoturism) teke c. Arengufaas 1914 1945 20. sajandi algus tõi inimeste ellu raadio, kino ja hiljem televisiooni. Maailmasõdade ajal turism seiskus, kuid kõige kiiremini arenes sajandi I poolel rannaturism. Moodi tuli päevitamine (moes aastast 1910 mõjutatuna filminäitlejate pruunist jumest) ja puhkamine kuurordites nagu Nizza, Cannes, Monte Carlo. Reisihuvilistel olid kasutada autod, bussid, mugavustega reisibussid ning paranes rongiliiklus. Lennukid ehitati ümber tsiviilotstarbeks. Kehtestati tasuline puhkus, mis soodustas reisimise kasvu. Riikide roll turismi kui majandustegevuse juhtimisel suurenes. 1929 loodi noortehotellide assotsiatsioon, et tagada odav majutus väiksemate
annaabi.ee 
