Lisaks eelnimetatule on toimub laagerdamise käigus ka vorstisegu valmimine ja toote värvuse stabiliseerumine. 8. TERMILINE TÖÖTLEMINE Toote termilise töötluse juures eristatakse mitut erinevat etappi. Olenevalt valmistatavast tootest võivad mõned etapid ka ära jääda. Näiteks kui tegemist on keeduvorstiga, siis tema valmistamisel pole kasutatud suitsutamist, kui tegemist pole just ülesuitsutatud keeduvorstidega. 1) Vorstide kuumutamine ehk esimene suitsutamine Laagerdunud vorstid suunatakse kuumutamisele (v.a. toorsuitsuvorstid). Kuumutamine on vorstide pinna lühiajaline töötlemine kuuma suitsuga Kuumutamine erineb suitsutamisest kõrgema suitsutemperatuuri poolest. Kuumutamise alguses hoitakse temperatuuri 90 ˚C juures tõstes seda aeglaselt 100…110 ˚C-ni olenevalt vorstiliigist. Kuumutamise kestus oleneb toote diameetris jäädes 30 minuti (viinerid) ja 180 minuti (suure läbimõõduga vorstid) vahele.
Trehtli ja pulgaga toppida puder üsna pehmelt soolikatesse Soolikad siduda kinni või pöörata keerdu Panna vürtside ja soolaga maitsestatud sooja vette Keeta tasasel tulel nii, et nõelaga torkamisel verd välja ei valgu Vorstid jahutada http://peenrarott.blogspot.com/2011/12/verivorsti-b-c-koos-vaikese-uleskutsega.html http://altrapoint.com/2011/09/frank-implications-consuming-sausages/ Verivorsti küpsetamine Enne praadimist kasta vorstid sooja vette. Praeahjus verivorste küpsetama asudes tuleb panna esmalt pannile veidi rasvainet, kas searasva või õli. Ahju võib asetada veenõu auru tekkimiseks. Kes ei soovi panni rasvaseks teha, kasutagu küpsetuspaberit. Soovi korral võib verivorste kergelt toiduõliga pintseldada, see kaitseb vorsti purunemise eest ja annab kestale kena läike. Eriti krõmpsuva kooriku saab vorste meega määrides või flambeerides Flambeerimiseks tuleb verivorstid kange alkoholiga üle valada ning
tee pakki tee sisse. Kuid Saksa firma Teekanne kopeeris selle idée sõja ajal ning arendas seda edasi. 6. Käekell- Arvatakse, et käekellad tulid kasutusele Esimese maailmaõja pärast, kuna palju mehed lõpetasid käekellade kandmise just peale esimest maailmasõda. ‘19 ja 20 sajandil hoiti kellasid taskus või uuri küljes. Kuid lahinguväljal aitas käekell hoida käed vabana. 7. Vorstid taimetotilastele- Vorstid taimetoitlastele on leiutatud Konradi poolt. Esimese maailmasõja ajal valitses linnas nälg ning ta hakkas kasutama jahu, otra ja Rumeenia maisijahu segu nisu asemel, et valmistada leiba.Pöördudes tagasi vorstide poole üritas Konrad vorstide kohta litsentsi saada, kuid teda lükati tagasi, olles Saksamaa eeskirjadega vastuolus- kuna see ei sisalda liha ei saa see liha olla. Tal oli parem edu Suurbritanniaga, kes andsid talle litsentsi tema soja vorsti koha. 8
piima tetrapakend leivaviil moosipurk hernekonserv kilo viinamarju küpsisepakk limonaadipudel kahvel supitaldrik nuga lusikas mitte kunagi tavaliselt matemaatika (lüh) kehaline kasvatus õppeaine unine loodusõpetus üles tõusma igav matemaatika vahetevahel ajalugu huvitav ärkama inglise keel muusika alati seen õun banaan sest ananass viinamari hernes sidrun naaber ploom melon porgand kiivi tibu suhkur liha puuviljamahl sink või muna vorstid kohvi kook virsik kartul kapsas maasikas aprikoos pirn sõrmused apelsin salat täna tomat kirss arbuus pirukas piim küpsised juust vesi moos jäätis tee sai, leib kala supp
· Nisiin on ainulande bakteritsiin GRAS´i staatusega · Nisiini saab kasutada spetsiifilistes toidudes.Ta on ebatoksiline ja ebaallergeenne. · Teised bakteritsiinid, ilma GRAS´i staatuseta nõuavad uuringuid Hapendatud toidud · Fermenteeritud toidud -ratsioonide osa. · Peamised substraadid -piim, liha, kurgid ja kapsas. · On olemas üle 400 sordi juustu 20 erinevat liigist · Väga lai valik: · Jogurtid ja hapendatud piimajookid, fermenteeritud vorstid, marineeritud ja hapukapsas Piimatooted · Piimhappekäärimine - juustu tootmises · Kasutatakse L. lactis , L. cremoris või Streptococcus thermophilus, Lb. helveticus, ja Lb. delhiieckii subsp. bulgaricus, · Sekundaarne nikrofloora -parem tekstuur (näiteks Sweitsi juustus Propionibacterium) · Parem maitse (näiteks diatsetüüli abil) · Hallitusseened, pärmseened ja bakterid v.a piimhappebakterid -sekundaarne mikrofloora mõnedel juustu sortidel
ROOG kõige vanem paks toit,tambitud odrateradest või hernestega. KÖRT nagu mannasupp LEEM lihtsalt on keedetud midagi,nt:liha=lihaleem,supp on vedelik mille see on erinevaid asju. TAMP oa või herne puder.süüakse käest VORSTID makk,mauk,mõkk,makkar.Vorstipuder topiti seasoolde KASTMED laga,silgusoolvesi,soust,nott KIISEL või KILEhapu juuretis VÕIE valmistati kanepiseemnetest ROKK jahuvedelik SOEÕLU naiste tavanditoit SÕIR kohupiima juust KARASK odrajahu,kartulipudru segu KÄKK tehtud verega,keedeti. HÄDALEIB lisati leivale männikoort,tammetõrusid,põdrasammalt, sõnajalga. LEIVANUKK kasukannikas KIISIK levinud soolakala VINNUTAMINE kala kuivatamine päikse ja tuule käes SOOLATAKSE verd ja rasva LIHA hülgeliha haises,teda tuli kurikaga pehmeks peksta,keeta läbi 3 vee JAHELIHA sült PLOOMIRASV on neerude vahel NÄPPERASV on soolikate vahel Soovitakse:Jätku leiba! Vastatakse:Jätku tarvis. KARASK,KAMA,SÕIR,JAHELIHA,KÄKKneid saab osta tänapäeval po...
rosinad Janssoni kiusatus Aladdini shokolaad ·"Köttbullar" ·Rootsi lihapallid koorekastme, kartulipudru, hapukurgi ja pohlamoosiga. ·Libekala "lutfisk" ·grön kål roheline kapsas ·dopp i grytan ("patta kastma") ·Vörtbröd- tumedat siirupit, vürtse ja rosinaid sisaldav virdeleib/vürtsleib. 9 korda tuleb kommete kohaselt süüa: 1. käik heeringas ja sellele järgnevad kalatoidud 3. käik külmad lihatoidud 4. käik jõulusink leivaga 5. käik lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatus jne.. 6. käik libekala 7. käik juust 8. käik kaneeliga maitsestatud riisipuder 9. käik koogid, kommid Risgrynsgröt - riisipuder Tänan tähelepanu eest!
Kahe toidukauba kategooria vaatlus Grete Rudenaite MK16KÕ Lemmiklooma toidud Esindatud on: · Koerad, kassid, närilised ja linnud Toodetakse neile: · Pehmet toitu, ntks: konservid, pasteedid, vorstid · Kuivtoit, ntks: krõbinad, kondid, närimispulgad, delikatess/snäkid · Väljapaneku esitus tundus loogiline · Hinnasildid mis avaldusid: Valge hinnasilt, kollane hinnasilt, roheline hinnasilt · Kõige rohkem märgistusi leidsin kassi-ja koera toidult, kus siis olid peal märgid - tagab hea karvakasvu, hea seedimisele, tugevdab hambaid jne. Jahud Esitatud on: · Nisujahu, Täistera nisujahu, Rukkijahu, Odrajahu Firmad mis toodavad:
Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad
ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on toode, seda rohkem nitriteid ja nitraate, mis toimivad üheaegselt nii värvi- kui säilitusainena, samas aga suurendavad riski, et neid sööval inimesel tekiks vähk. Säilitusainetest vaba on näiteks hakkliha ning erinev töötlemata liha. Ka pelmeenid, frikadellid ja naturaalsed kotletid on parem valik kui vorstid. Kuigi ka sinkidele lisatakse nitraate, on see ikkagi lõppkokkuvõttes tervislikum kui vorstid. Säilitusained on väga levinud– eriti sagedasti võib neid leida näiteks kõikvõimalikes limonaadides, maiustustes, jäätistes, ning muudes töödeldud või eelvalmistatud toitudes. Magusates toodetes on eelkõige levinud sorbiinhape (E200) ja bensoehape (E210)– erandlikud säilitusained, mis on küll looduslikud, kuid võivad omada negatiivset kõrvaltoimet, näiteks laste hüperaktiivsust
tomatipasta,lehtköögiviljad. · Merekalad ja vähilised. KAALIUM · 70kg inimese kehas on 130-170g · Leidub kõige rohkem rakkude sisekeskonnas. · Kuivatatud viljad, kaaliumiseemned,pähklid,värsked taimesaadused · Petersell, oliivid, seller, nisuidud, kartul,taised köögiviljad,leib · Kala piimatooted,pärm NAATRIUM · 70kg inimesel on 100-110 g Na · Rakuväline element · Keedusool · Liha, veri, kala · Pagaritooted, juustud, vorstid, singid, margariinid, konservid, puljongikuubikud KLOOR · 70kg inimesel on 100-105g Cl · Rakuvälistes biovedelikes: veres, lümfis ja seedenõredes · Keedusool · Merevetikad, mündid,koirohi,salvei jne. · Merekalad, koorikloomad, karbid · Pärmiekstrakt · Mineraalvesi TEISED METALLID · Raud-Fe-kudede varustamine hapnikuga · Tsink-Zn- kasv,meeled ja immuunsus · Kroom-Cr- insuliini normaalseks tegevuseks · Vask-Cu- sidekude ja hingamine · Mangaan-Mn-sidekude ja vereloome
Maitsestatakse kartuleid, kala, seeni, segasalateid, hakklihakastmeid, pastaroogi Tüümian Ravimtaimena, kulinaaria. Aed - liivatee Supid, hautised, lihatoidud, vorstid, tomatikastmed, puljongid, lambaliha. Pune Harilik pune, Grillitud liha ja kala, oregano ühepajatoidud, kastmed, supid, hakklihatoidud, maks, neerud, seenetoidud, salatikastmed, pizzad, kuklid, sepikud, ürditee, ürdijuust, omlett, soojad
4 HAKKLIHA JA TÜKILIHAST TOOTED.....................................................................34 4.1 Hakkliha...................................................................................................................34 4.2 Tükilihast tooted.......................................................................................................34 5 LIHATOOTED...............................................................................................................35 5.1 Vorstid.......................................................................................................................35 5.2 SUITSULIHATOOTEID..........................................................................................37 5.3 PASTEEDID JA VÕIDED.......................................................................................38 5.4 HAKKLIHAST TOOTED.......................................................................................38 5.5 TARRENDTOOTED JA SÜLDID
DER HONIG MESI DER KÄSE JUUST DER FISCH KALA DER EINTOPF ÜHEPAJATOIT DER SCHWEINEBRATEN SEAPRAAD DER KARTOFFELSALAT KARTULISALAT DER SPINAT SPINAT DER SALAT SALAT DER REIS RIIS DER KNÖDEL/KLOSS NUUDLID DAS BROT LEIB DAS EI MUNA DAS MÜSLI MÜSLI DAS WURSTBROT VORSTILEIB DAS KÄSEBROT JUUSTULEIB/-SAI DAS SCHNITZEL SNITSEL DAS SAUERKRAUT HAPUKAPSAS DAS GEMÜSE JUURVILJAD DAS WÜRSTCHEN VORSTID DIE WURST -- VORST DIE BREZEL KRINGEL DIE MARMELADE MARMELAAD DIE BUTTER VÕI DIE ERBSE - HERNES DIE NUDEL NUUDEL DIE BOHNE AEDUBA DIE CURRYWURST - KARRIVORST DIE TOMATE TOMAT DIE KARTOFFEL KARTUL DIE SUPPE SUPP DIE FRIKADELLE FRIKADELL DER ORANGENSAFT APELSINIMAHL DER TEE TEE DER KAFFEE KOHVI DER APFELSAFT ÕUNAMAHL DAS MINERALWASSER MINERAALVESI DAS BIER ÕLU DIE LIMO(NADE) LIMONAAD Der sport fussball jalka leichtathletik kergejõustik
· Hindavad haridust ja kultuuri · Kvaliteedi hindamine · Perekesksust · Otsekohesust · Lemmikloomaarmastus · Kahtlevus-kõik peab olema kontrollitud · Rahvussport-jalgpall · Hügieeni hindamine · Teietamine · Käe surumine · Kvalifitseeritus · Raha- kindlustunne Toit, jook, lauakombed Toidud on neil vaheldusrikkad, kvaliteetsed, kerged, salatid, leibadel ja kookidel palju sorte, klimbid, käkid, linnulihatoidud, vorstid Populaarsemad joogid on neil kuumad joogid, alkoholivabad joogid, napsid ja liköörid, armastavad saksa veine ja õlut. TÜÜPILISED TOIDUD: Heeringas sibula ja hapukoorega, praetud kartulikoogid, kartuliklimbid tilliga, läätsed ja nuudlid vorstiga, täidetud kartulid, lihaga täidetud pikantsed taignataskud, kartulisalat praevorstiga. TÜÜPILISED JOOGID: Mineraalvesi, õunajook, nisuviin, jägermeister, hele õlu puuviljamahlaga, õlu, tee, kohv. Lauakombed
" John Stuart Mill: ,,Üks inimene, kes usub millegisse on sama tugev kui 99, kellel on kõigest huvid." ,,Need, kes teavad, kuidas võimalusi ära kasutada, suudavad neid sageli ka ise luua. Meie saavutused sõltuvad vähem sellest kui palju meil millegi jaoks aega on, kuivõrd sellest, kuidas me oma aega kasutame." Ayn Raud: ,,Õnnetunne on olek, mis tuleneb inimese jõudmisest enda püstitatud eesmärkideni." Tolstoi ütles: "Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud." "Kõik, mida saab raha eest osta, on odav," ütles Remarque. J. W. Goethe sõnad "Tegu on kõik, kuulsus eimiski." Matthew Arnold on öelnud "Võta kindlaks nõuks olla sina ise ja tea, et see, kes enda leiab, vabaneb oma piinadest." Ärgem siis piinakem endid! See ongi ilusa elu saladus.
Puuviljade hulka kuuluvad ananassid, banaanid, avokaadod, maasikad, granaatõunad, apelsinid, mangod, papaiad, kookospähklid, serimonid ja õunad. Laimid on kasutusel igal pool ja neid kasutatakse taldriku garneerimisel ja vürtsisegude maitse tõhustamisel. Banaane süüakse küpsetatuna desserdiks, kuid enamikke puuvilju süüakse värskelt. 3. Liha ja alternatiivid. Liha on kallis, kuid sealiha ja sealihatooted, kaasaarvatud vorstid ja rupskid on meelistoitude esirinnas. Kits, veis, kana, lammas, kalkun, kilpkonn ja vasikas on samuti lihadena kasutusel. 4. Kala ja mereannid 5. Pähkleid süüakse suupistetena, riivituna mõnikord kastmete paksendajatena. 6. Leib ja teravilja tooted. Tortillad on valmistatud maisijahust ja on alati igal laual igal söögikorral kas isevalmistatuna või värskelt ostetuna. Bolilla'd on samuti väga populaarsed. Hulgal kasutatakse
1/3 töödeldud toiduga 1/3 toiduvalmistamisel või valmistoidule lisatud soola kaudu. Pane tähele! Kui pakendil ei ole kirjas soola kogust, aga on märgitud naatriumi kogus, siis tuleb see 2,5 läbi korrutada, et saada soola kogus. MILLEST KÕNELEB SOOLA KOGUS PAKENDIL VÄHESOOLANE TOIDUAINE VÄGA SOOLANE Kuni 1% Või,margariin,rasvasegu 2,0% ja rohkem Kuni 1,2% Vorstid jm lihatooted 1,8% ja rohkem Kuni 0,7 % Juustud 1,4% ja rohkem Kuni 0,7% Leivad,saiad,sepikud 1,3% ja rohkem Kuni 1,2% Kuivleivad 1,7% ja rohkem Kuni 1,0% Helbed ja paisutatud terad 1,7% ja rohkem Kuni 1,0% kalatooted soolakala
suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Termilise töötlemise järgi jagunevad vorstid järgmiselt: 1. Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JAANUAR(näärikuu, helmekuu) 1. Jaanuar- nääripäev e. uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine nääripoiste ütlus: ,,tüdrukud mehele, kanad muneme, lambale 2 talle Söök/Jook: siga kapsas jõululeib vorstid pähklid keedetud oad, herned Töö keelud: ei tohtinud kedrata 6. Jaanuar- kolmekuningapäev Kolm Tarka e. maagi tulid hommikumaalt Kristust kummardama Kombed: Jõulusaba Käiakse perest perre Selle päevani võib soovida : ,,Head uut aastat" 7. jaanuar- nuudipäev Kombed: Jõulurahu lõpp
üheksa korda, seepärast kaetaksegi paljudes kodudes rootsi laud, et kõik saaks igal ajal taldriku täita. Esimene käik on heeringas (igal mõeldaval kujul: marineerituna, salatites jne) ja sellele järgnevad teised kalatoidud. Kolmas taldrikutäis peaks sisaldama külmi lihatoite, aga siiski mitte Rootsi traditsioonilist jõulusinki, sest seda süüakse koos leivaga eraldi neljanda käiguna. Viies käik koosneb soojast toidust: lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatuse nimeline roog ja muud klassikalised jõuluhõrgutised. Kuues käik on kuulus libekala, seitsmes juust. Kaheksandaks käiguks on kaneeliga maitsestatud riisipuder, kuhu on peidetud mandel. Kes mandli leiab, see järgmisel aastal abiellub või saab muidu õnnelikukuks. Üheksas käik koosneb kookidest ja kommidest. · Risgrynsgröt - riisipuder, traditsiooniline magustoit, serveeritakse marja- või karamellkisselliga.
Pilleriin Tamm Saksa rahvusköök TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE Saksa rahvusköök Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Saksa rahvusköögi ülevaade 4 Liha ja kala 5 Piimatooted ja leib 6 Kokkuvõtte 7 Lisa ...
teki silmsidet, lisaks müügi lõpetamine lõppebki tseki andmisega mulle. Müügisaalis ei ole peaaegu kunagi näinud klienditeenindajat, kellelt saaks abi paluda, kui klient seda vajaks. Kaubavalik- Selveri kaubavalik on küll omajagu lai, aga samas lame, tihtipeale ei õnnestu saada neid tooteid, mida tahaksin. Eriti kehv on puuvilja ja juurvilja valik. Selveri puhul meeldib mulle väga, et kaupluses pakendatakse viilutatud singid ja vorstid vaakumpakenditesse ja siis saab klient ise külmletist valida välimuse ja koguse põhjal sobiva paki. See teeb ostmise mugavamaks ja säästab aega, sest ei pea järjekorras seisma ja ootama, millal teenindaja viilutab, ning pakendab. Maxima kaubavalik on küll õige pisut laiem, aga samuti lame, eriti mis puudutab lihatooteid, seega alati ei leia harjumuspäraseid tooteid nendest kauplustest. Puuvilja ja köögivilja valik on Maximas Selveri omast parem.
.......................................................... 5. POOLITA ! Poolitamine Tööleht 1 Muru Sinine Raha Tegime Vana Merele Kisavad Sammub Hommikul Kajakad Väike Katkine Istusime Pipar Tee 6. Poolita sõnad järgmises harjutuses püstkriipsuga. päike, kaunilt, paistis, tänaval, nähtavale, kolm, väikest, need, märg, jättis, väikese, poole, kollased, kustutasime, korjasin, tõstsime, vurrudega, põllul, meile, nahkhiir, kaldal, inimese, raamatusse, ilm, koolis, ettevaatlik, vorstid, korraga, paadis, külla, huvitav, noored, korstnatesse, hea, kapsasupp, lumikelluke, lükkavad, nõid, lillevaas, klassis, poisid, kuusk, põssas, meie, linnuke, roheline, töövihik, õunad, laulame, kartul, prints, puudel, jõulud, mantlid, seitse, leidis, sõiduauto, imelik, asi, süüa 7. Vastates küsimustele kirjuta poolitamisreeglid ja näited. 1. Missuguseid sõnu ei saa poolitada? 2) Kust poolitatakse üldiselt sõnu? 3) Mida ei tohi jätta üksi reale?
keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad
........................... 16 9 E-AINETE TÄHENDUSED.............................................................................................17 KOKKUVÕTE....................................................................................................................18 SISSEJUHATUS Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine. Keeduvorst on auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud vorst, mille tootesisene temperatuur on tõstetud vähemalt 71 °C-ni. Niiskuse osamass on 75%.
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
Rasvad on ainukesed toitained mida meie organism suudab säilitada tagavarana. Rasvad on meie energiaallikad, neid saame rasvasest lihalt, võist, hapukoorest, pähklitest, ka juustust ning vorstis. Kindlasti märkate poeriiulitel et mõni vorst on väga roosa ning teine näeb välja kuivanud ning hallikat tooni. Alati kui ostate vorsti või sinki soovitan eelkõige valida see hallikam sest se võib küll tunduda kuivanud aga see on oluliselt tervislikum, need roosad ning hea väljanägemisega vorstid ning singid sisaldavad palju kahjulike aineid milleks on nt. värvained st. et see vorst/sink on sõna otseses mõttes roosaks värvitud. VALGUD: Valgud on keharakkude ehitusmaterjal ning organismi kaitsja, valgud ei kogune tagavaraks.Valke saame lihast, kalast, munadest, kohupiimast, jogurtist ja teistest piimatoodetest ka hernetest ja ubadest. Neil inimestel kellel on valgupuudus organismis käsitakse teha tooresse munasse väike auk ning toores muna sealt seest välja imeda. VITAMIINID:
kannatava patsiendi puhul on kõige tähtsam mitte sundida kõhunääret pingutama. • Söömine: 5–6 korda päevas. Portsjonid peavad aga seejuures olema väikesed, et nad ei nõuaks suure koguse kõhunäärmemahla tootmist. Roogade valmistamiseks sobib kõige paremini aurutamine, suured tükid tuleb püreestada ja süüa valmis toitu soojalt. • Rõhk on valkudel, kui rasvu ja süsivesikuid tuleb oluliselt piirata. Keelatud on rasvased küpsetised, igasugune rasvane liha, vorstid, rasvased ja teravad juustud, kõik puljongid ja neist valmistatud supid, munad, oad, valge peakapsas, redis, spinat, igasugused hapud puuviljad ja neist valmistatud mahlad, soolatud toidud, marinaadid, suitsutatud toiduained, vürtsid, jäätis, piiritusjoogid ning kõik praetud ja konservitud toidud. Roheline ehk lubatud toitude nimekiri • Süüa võib valget leiba, kui seda enne röstris tahendada või teha sellest koduseid kuivikuid. Võib teha
must pipar, pune, rosmariin, küüslauk Valmistamine: 1. Puhastada sooled. Koorida ja hakkida sibul. Maitsestada hakkliha soolaga. Puhastada sidrun ja riivida. Pigistada välja mahl ja segada suhkruga. NB! See on tähtis et sidrunimahl on eelnevalt segatud suhkruga. 2. Segada hakkliha segatud sidrunimahla, sidrunikoore, peterselli, maitseainete ja küüslauguga. 3. Täita sooled täidisega ning siduda puuvillase nööriga u 15 cm pikkused vorstid. Panna vorstid paariks tunniks, parem kui üle öö kaetuna külma. 4. Küpsetada 225º C juures ahju keskosas u 30 minutit. Vorstid sobivad külmutamiseks, kuid pakkida korralikult, küüslaugulõhn, et ei tuleks läbi. Verivorst Vesi, seaveri, odrakruup, keedusool, seapekk, sealiha, must pipar, vürts, majoraani, mugulsibul, või, seasooled Valmistamine: 1. Pesta kruubid ja keeta nõrgal kuumusel. Kui nad on paisunud, lisada maitseained, kuubikuteks lõigatud sealiha. Segada ja hautada
puuduvad kogemused. Õigetes konkurentsitingimustes saaksid hästi tasustatud olla ainult korralikud töömehed, mitte kõik soss-sepad, kellel kellu käes seisab. Seda oskavad ka tööandjad oma kasuks pöörata, sest võttes tööle kogemustega töömehe, kuid ilma haridustunnistuseta, võib tööandja maksta talle vähem palka. Seega on tähtis inimese õige haridustee, et ta saaks nõuda oma töö eest väärilist tasu. Elutarkus ütleb: ,,Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud." Nõnda tuleb tõdeda, et riik peaks suunama raha ja ressursid näiteks lasteaiakasvatajate või kooliõpetajate palkadesse ja haridusinvesteeringutesse. Sellega aitab riik kaasa, et paari pügala võrra noorte IQ-d tõstaja see tundub kasulikum kui matta raha suureneva tööpuuduse all vaevlevatele inimestele. Praegu on Scoutspataljon hea näide, kuidas inimesed püüavad suureneva tööpuudusega hakkama saada
pole tööd tehes õnnelikuks saanud. Nad leidsid oma armastuse niigi ja tahtsid laia ilma avastama minna. Kas tänapäeval on olukord muutunud? Me oleme jõudnud tarbimisühiskonda, raha on see jumal, keda inimesed teenivad. Asju, esemeid väärtustatakse üle. Ühiskond mõjutab inimesi juba lapsepõlvest alates nii, et ülimalt tähtsaks peetakse karjääri, rikkust ja vara. Internetis on levinud A.K. Tolstoi üsna humoorikas, kuid paikapidav tsitaat: ,,Inimesed on nagu vorstid nad on see, mida neisse topitakse." Eriti innukalt teeb seda ,,toppimise" tööd meedia. Iidoliks muutuvad rikkad ja edukas inimesed, kes elavad glamuurset ja priiskavat elu. Just nemad pääsevad läikivate ajakirjade esikaantele. Milline noor ei sooviks olla samamoodi edukas? Sisimas tahab igaüks teha karjääri, teenida palju raha, omada suurt maja ja luksuslikku autot. Kuid kõigel on oma head ja halvad küljed, nii ka rikkusel ja edukusel.
Laudaläve alla maeti kirves- hoidis loomad terved Jõuluroad : Verivorst Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea Roogade tähendused : Siga- viljakuse kehastus Veri- hingekandja Kapsas-tervisetaim Sool-maagiline aine(riputati hundi jälgedesse, et tema kurjategemist vähendada) Herned, oad-elujõudu Vorstisöömise tähendus : Kardeti äpardust sigadele, kui vorstid laualt puudusid Vorstisöömine tähendas majja õnne toomist Vorste tehti kingituseks Jõulud ehk talvistepühad, vorstipühad Päris jõulupühad kestavad kolm päeva peale talvist pööripäeva (21.XII24.XII), kui päike on pesas. Sel ajal on päevad ühepikkused, öeldakse vanad jõulud. Maausuliste kalendris on uue aasta alguseks esimene pikem päev ehk jõulukuu 25. päev (s.o ristiusuliste 1. jõulupüha). Gregooriuse kalendri aastavahetust (1
Lasta keema minna ja kuhjata) tasasel tulul 10 minutit podiseda lasta. Maitseks rasvast hapukoort ja soola. Supp püreerida ning korralikult läbi segada. Kaunistada hapukoore ja röstitud kõrvitsaseemnetega. Frankfurteri rullid Koostis: Valmistamine: 500g veise välisfilee Lõika liha lõikudeks ja vasarda kergelt. 5tk frankfurter Määri vorstid sinepiga ning keera 10tk (või tavaline viiner) lihaviiludesse. Kinnita tikuga või seo 50g sinep niidiga kinni. Puista peale pipart. 3dl lihapuljong Pruunista rullid õlis ning hauta Must pipar väheses puljongis pehmeks. Kastme Kaste: jaoks kurna keeduleem, lisa koor ja 3dl lihakeeduleem maitsesta sinepiga, kuumuta hetke. sinepit maitse järgi Serveeri liharulle koos kastmega. 2dl Vahukoor
pole tööd tehes õnnelikuks saanud. Nad leidsid oma armastuse niigi ja tahtsid laia ilma avastama minna. Kas tänapäeval on olukord muutunud? Me oleme jõudnud tarbimisühiskonda, raha on see jumal, keda inimesed teenivad. Asju, esemeid väärtustatakse üle. Ühiskond mõjutab inimesi juba lapsepõlvest alates nii, et ülimalt tähtsaks peetakse karjääri, rikkust ja vara. Internetis on levinud A.K. Tolstoi üsna humoorikas, kuid paikapidav tsitaat: ,,Inimesed on nagu vorstid nad on see, mida neisse topitakse." Eriti innukalt teeb seda ,,toppimise" tööd meedia. Iidoliks muutuvad rikkad ja edukas inimesed, kes elavad glamuurset ja priiskavat elu. Just nemad pääsevad läikivate ajakirjade esikaantele. Milline noor ei sooviks olla samamoodi edukas? Sisimas tahab igaüks teha karjääri, teenida palju raha, omada suurt maja ja luksuslikku autot. Kuid kõigel on oma head ja halvad küljed, nii ka rikkusel ja edukusel.
· dekoratiivesemed · peeglid · lipud LAUANÕUD · vaagnad · kannud · termosed · maitseainetoosid · mahlaklaasid · veeklaasid · kohvitassid · teetassid · taldrikud · nuga · kahvel · lusikas · tõstmisvahendid HOMMIKUSÖÖK ROOTSI LAUAS Tavaliselt on hommikusöögi menüüs : · kohv, tee või kakao · piim, hapupiimatooted · mahl · leiva- ja saiatooted · või · marmelaad või keedised · vorstid · suitsulihatooted ja singid · juustud · pudrud · helbed · müsli · köögiviljad · puuviljad · munaroad · peekon Lauale asetamisel tuleb silmas pidada, et : · külmad suupisted on enne sooje suupisteid · köögiviljasuupisted on enne kala- ja lihasuupisteid · kalasuupisted on enne lihasuupisteid · soolakad suupisted on enne magusaid suupisteid LÕUNASÖÖK ROOTSI LAUAS Lõunasöök toimub Eestis kella 12.00 ja 15.00 vahel.
tekitavat neerukive E316 Naatriumisoaskorb Antioksüdandid Mitmetes maades võib ei teata aat kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas E325 Naatriumlaktaat Piimhappe soolad. Vorstid, saiakesed, Võib tekitada Anti-oksüdandi puuvilja - ja sümptomeid võimendajad. marjatooted, laktointolerantsi maiustused põdevatel inimestel. E327 Kaltsiumlaktaat Happesuse regulaator. Vorstid, saiakesed, Naatriumlaktaat võib
Taimsed toiduained: sojatooted (sojaoad); enamik puuvilju, kaunvilju (oad), herned, läätsed; pähklid, seened. Loomsed toiduained: Lihatooted – veise-, sea-, lamba-, linnuliha, kala (kalatooted), vorstitooted, sink, pasteedid jms. ; Piimatooted – piim, hapukoor, juust, kohupiim, pett, keefir, munad. Rasvarikkad toiduained: Piimatooted – juust, koor, majonees, või; Lihatooted – pekk, rasvane liha ja kala (lõhe, forell, heeringas), vorstid, toidurasv ; köögiviljad, pähklid, taimsed õlid, seemned, idud, margariin. Süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained: teraviljadtooted- leib, sai, sepik, tangained, makaronitooted, müsli, riis, teraviljasaadused; Happelisus: Toiduained jaotuvad happelisteks (valgurikkad), aluselisteks (tärkliserikkad), .neutraalseteks Konsistents (aine oleku) järgi: Tahke, kõrge kuivainesisaldusega (teraviljad, kaunviljad, teraviljatooted, jahu, suhkur jt.)
KORDAMISKÜSIMUSED: I A rühma metallid 1)Selgita mõisteid: *Leelismetall I A rühma metallid. Neid nimetatakse leelismetallideks asjaolu tõttu, et nende vette asetades annavad nad saadusena leelise. *Aktiivne metall leelis ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone *Leekreaktsioon reaktsioon, mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimali...
vana-aasta ööl õunapuid, kreegi- ja sarapuid raputada, et need saaki kannaksid. Saagikuse suurendamiseks on viljapuid ka suitsutatud. Nääriöö tuult peeti saagisoodsaks sarapuudele. See uskumus on levinud rannapiirkondades. 1 Toitlusesse ei too aastavahetus midagi uut ega eripärast. Seapea (sealiha) söömist ei peeta nii oluliseks kui jõulupühade ajal. Olulisemad on jõululeib ja muud küpsetised ning kindlasti vorstid. Kaasaajal on kujunenud tavaks pakkuda verivorstide kõrvale pohlamoosi. Mõne perekonna menüüsse kuulub ahjus tervelt küsetatud hani ja mõnel pool pakutakse kala (kalasoomuste alalhoidmine pidi tähendama järgmiseks aastaks tahaküllust). Vanasti toodi hobustele kaeravakk ööseks tuppa söögilaua alla ning viidi see siis talli. Maaperedes on mõnel pool tänini kombeks vana- aastaõhtul või uusaastahommikul lauta loomadele leiba (soolaga leiba) viia
Kordamisküsimused1 1. Laktoositalumatus- Laktoos ehk piimasuhkur. Mida osad inimesed ei talu. 2. kirjelda maksapasteedi valmistamist?- Maks tuleb puhastada soontest ja kelmetest. Seejärel tuleb seapekk tükeldada ja pruunistada ja siis tuleb hautada, lisada maitseained ja püreestada. 3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroog...
Kolesterool Kolesterool on inimese elutegevusekss vajalik aine ,mida sünteesitakse organismis.Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk.Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes- rasvases lihas ja vorstitoodetes,võis,kanamunades(eriti munakollastes). Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle üle...
kui on koos kõik perekond suured jäljed Ottidel, Jassidel. sugulased,sõbrad ka Veel suuremad issidel ja Küll on küünal pidulik, jõulurõõmu jagamas. emmedel, tuppa valgust heites! Kuuse alla laome kingid kõige suuremad Aknast piilub päkapikk, laua peale vorstid singid. lumememmedel! hoolega end peites. Jõulukuuse küünlasäras KAUNEID JÕULE! ununevad mured ära. --- Oleme kõik rõõmsad paid Üks päkapikk jõulumaal pakke Lüheneb ja väheneb kahjuks korra aastas vaid. luges
pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid
keedetud ja hautatud praetud kala kalad ilma nahata Liha Kana- ja kalkuniliha Rasvata loomaliha, Part, hani, (ilma nahata), taisink, vasika- või salaamivorst, vasika-, küüliku-, kanavorst, maks (2 pasteedid, peekon, lambatalle- ja korda kuus) viinerid, vorstid, linnuliha rasvane liha, kodulindude nahk Mereloomad Homaar, austrid, Kalmaar, krevetid merekarbid Joogid Tee, kohv, 100 % naturaalne Alkohol, mineraalvesi, madala mahl, madala sokolaadijoogid, iiri kalorsusega kalorsuseda kohv
.................................29 10. JÄRELDUSED..............................................................................................................30 11. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................31 1. SISSEJUHATUS Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine. Keeduvorst on auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud vorst, mille tootesisene temperatuur on tõstetud vähemalt 71 °C-ni. Niiskuse osamass on 75%.
puhkudel toiduks valmistati ja millised olid üldse toitumistavad pühade aegu. Kõigepealt on juttu tol ajal nääridest, tänapäeval siis jõuludest. Aastavahetuse pühade pühitsemist alustati toomapäeval (21. dets.) ja lõpetati 6. jaanuaril. Rohkesti söödi liha, kas keedetuna või ahjus küpsetatuna. Liha juurde anti kartuleid, kapsaid. Lastele keedeti ube ja herneid. Tingimata valmistati tanguvorsti. Kardeti äpardust sigadele kui vorstid laual puudusid. Vorsti söömine tähendas majasse õnne toomist. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Üldiseks kombeks oli näärileibade kaunistamine ja nendele mitmesuguste kujude andmine. 2 Küpsetati rukkileivataignast kuhikukujulisi leibu. Siis küpsetati seakujulisi leivapätse. Leibu kasutati tihti ka ennustamiseks. Tõnisepäeva (17
Joogirühmad: · Kuumad joogid - kohv, tee, kakao · Külmad joogid piimatooted (piim,pett,keefir,joogijogurt) mahlad ja mahlajoogid, siirupijoogid (morsid), veed, karastusjoogid · Leiva- ja saiatooted, pirukad ja plaadikoogid, väikesaiad Toidukordade menüü koostamine Hommikusöök: Kohv, tee ja kakao, piim ja hapupiimatooted, mahlad ja mahlajoogid, leiva- ja saiatooted või marmelaad või keedis, vorstid, suitsulihatooted ja singid, juustud,pudrud,helbed,müslid,köögiviljad,köögivilja salatid, keedetud või praetud munad, puuviljad, heeringas jt. Sookalad, marineeritud ning kastmes kalad, mitmesugused munaroad,praetud kartulid, praetud peekon, jogurtid, mineraalvesi ja allikavesi.
hamburgeri kotletid kiiresti ja tõhusalt. Grillipinnad on valmistatud eriterasest. Grilli ees on eemaldatav küpsetusjääkide sahtel. Ülemise osa mehhanism tagab ühtlase surve grillitavatele kotlettidele kogu küpsetuspinna ulatuses. Seadme konstruktsioon on roostevabast terasest. Temperatuuri reguleerimine termostaadiga. Mudelil GL4550 on üheosaline grillimisala ja mudelil GL2002 on kaks grillimisala. [2] 9. METOS VORSTIGRILL Metos-vorstigrill küpsetab vorstid ühtlaselt, keerates neid küpsetusaluse peal edasi-tagasi liikuva resti abil. Grill säilitab ka tooted soojana. Väljapaneku jaoks on soovitav kasutada hügieenilist piisakaitset. Vorstigrilli võib paigutada sahtlimudeliga saiasoojendaja peale. Saiasoojendajal on niisutusvann. Mõlemaid tooteid on saada kahte eri mõõtu. Grilli ja saiasoojendaja konstruktsioon on läbinisti roostevabast terasest, piisakaitse on läbipaistvast akrüülist. [2] 10. BESTMARK GYROS GRILLID 1
nisujahu, 1,1 liitrit puljongit, koort. 14) C- vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel Aedvilju peab keetma võimalikult vähese veega, metallriividega mitte riivida, tükeldatult võimalikult vähe õhu käes hoida. 15) Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Igale sööjale 100-150 g leiba, saia ja küpsiseid kokku, võileibu määritakse erinevate võide ja määretega. Katetena kasutatavate toiduainete valik on väga suur, nt liha, vorstid, juustud jne... Võileibu kasutatakse peamiselt suupistetena. 16) Kirjelda kissellide valmistamise tehnoloogiat (tooraine, valmistamise tehnoloogia ja serveerimine) Kisselle valmistatakse marjadest, puuviljadest, mahladest, mehudest, piimast, leivast, köögiviljadest. Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, apelsini-, sidruni koort, vanilli, aniisi jne... Kissellide tihendamiseks kasutatakse tärklist. Kui kisselli vedelik on valmis keedetud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
