Paastumaarjapäev Paastumaarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha 25-ndal märtsil. Olgugi, et maajapäevasid on meil kalendris veelgi, on see tõstetud neist kõige tähtsamaks. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maar...
ja tunnete avalikku välja näitamist. Keskaja perekond elas tihedalt koos oma perekonnaga väikestes ruumides. Lapsed viibisid täiskasvanutega pidevalt koos ja jälgisid mida nad tegid ning kuulasid ka nende jutte pealt. Arvati, et naistel on suurem seksuaalsus, kui meestel. Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid välja oma seksuaalsust, sest usuti, et noored et suuda seksuaalsust maha suruda. Mõningate seksuaalkäitumise liikide puhul karistati, näiteks paast või andekspalumine. Lapsed kuulusid argiellu. Keskaja lastel puudus lapsepõlv. Haridusele ja mängule tähelepanu ei pööratud. Lapsed pandi tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Maailmas pidi noor iseseisvalt toime tulema võimalikult vara, sest keskmine eluiga oli lühike ja lapsi jäi varakult orvuks. Haridust anti eelkõige kloostrites ja kloostri koolides. Nii tüdrukutele kui ka poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlbust.
"Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus Palvus Annetamine Paast Palverännak Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on
Islami eetika See on usund, mis tähendab alistumist Jumala tahtele ja on kõige noorem Lähis-Idast pärinevast maailma religioonist. Selle usundi rajaja on prohvet Muhamed, kes oli kaupmees Araabia poolsaarel. Sündis aastal 570 ja kasvas ülesse vanaisa hoole all. Olles kahekümne viie aastane abiellus ta oma tööandjaga. Neljakümneseks saades ilmus talle ingel Gabriel. Tal oli kombeks käia mõtisklemas mägedes, kohas kus kohtaski Gabriel. Alguses olevat Muhamed kahelnud selles, et kas ta on täie mõistuse juures, et ta selliseid ilmutusi nägi. Ta sündis Meka linnas, mis oli ja on siiani araabia maailma palverännakute keskus. Ta oli pärit vaesest suguvõsast. Kui ta hakkas kuulutama seda sõnumit, et Jumal karistab neid, kes kohtlevad halvasti oma orje ja ligimesi, siis hakati teda kohtlema kui usuhullu. Pealegi oli Mekas levinud paljude jumalate austamine. Palverändurid olid kohalikele sissetuleku allika...
päevadel ei tohi süüa midagi, mis on tehtud hapendatud taignast. Jom ha-soa veha-gvura e Holokausti ohvrite ja kangelaste mälestuspäev (aprill-mai), tuletab meelde juudi rahva ajaloo kõige kohutavamat tragöödiat. Jom ha-atsmaut e Iisraeli iseseisvusepäev (aprill-mai). Savuot e nädalate püha (49 päeva pärast Pesahi algust mai- juunis, kestab 1 päev Iisraelis, 2 päeva mujal). Tesa be-av e 9. aava paast (juuli- august), Esimese ja Teise Templi hävitamise mälestuseks, sama range nagu Jom Kipuri paast Rohkearvulised toidukeelud Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit oli keelatud tappa söömiseks tõenäoliselt sellepärast, et ta oli peamine tööjõud; siga sellepärast, et ta oli tüüpiline maaharijale kuuluv loom aga juudid on ajalooliselt karjakasvatajad ja liikuv rahvus ning
4.Talupoegade ellusuhtumine oli konservatiivne, sest talupojad leppisid traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega, uuendustesse ja muutustesse suhtusid umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. 5.Rikkad linnakodanikud andsid raha laenuks ja vahetamiseks, sellise tegevuse järgi oli nõudlus ja selle tulemusena tekkisidki pangad. 6.Paast oli kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele, kuid teatud tingimustel olid lubatud erandid. Paastust võis olla vabastatud haiguse, vaesuse vms tõttu, s.t. olukorras, kus polnud võimalik toitu valida. Paast tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas. Tavalised paastutoidud olid kala- ja taimeroad. 7.Innocentius III valitsusajal kuulutati välja ristisõda, võideldi ketserlusega, sekuti teiste riikide siseasjadesse, täiustati kirikukorraldusi
prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: 1 · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga
: ? : . . . , . : ? ? : . . : , , . . , : : , . , , . : ? . 2 : , . , . . , . : ? : . , , . . , : . , . : ? : . . . , . : . . kirikupüha 3 suur paast Suur Reede tervitama värvitud munad mune värvima käsitsi sibulakoor kask paju kaunistus / kaunistama / mune kinkima munakoksimise võistlus võistlema / munakoort puruks lööma vastasmängija / võitma kaotaja uhkust tundma komme / säilima kiik kiige juurde kokku tulema kiikuma jumalateenistus / korraldama 4 kohupiima pasha
Korporatsioon - ühendus. Laulupidu - pidu, kus saavad inimesed kokku ja laulavad. Selts - organisatsioon. Kadalipp - surnuks peksmine. Prohvet - jumala sõnumi edastaja. Viinaköök - koht, kus toodeti viina. Rahvakalender - kalender, kus on rahva tähtsad pühad. Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumu...
Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema seaduste kohaselt. Moslemi elu aluseks on islami viis põhisammast, milleks on usutunnistus, palvus, annetamine, paast ja palverännak. Esimene põhisammas usutunnistus Usutunnistus, mis on viiest põhisambast kõige tähtsam, nimetatakse araabia keeles sahaadaks. Islami usus vastuvõtmiseks peab isik lausuma kindla fraasi kahe tunnistaja juuresoleku. See fraas on ,,Ei ole jumalust peale Jumala ja Muhammed on Tema sõnumitooja", mis on araabia keeles ,,Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah". Sahaada eeldab järgmiste tõdede omaksvõtmist ja nende tunnistamist:
kõrbest. Nad lähevad sinna palverännakule, et rõhutada oma kuuluvust Jumalale. Hadzi läbi tugevnevad moslemite ühtsus, võrdsus ja vendlus. 7.Kuidas võib mõjutada moslemite elu see, et nad iga aasta üks ku paastuvad? Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalnedri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast esmajoones söögist, joogist ja seksuaalsuhetest loobumist. Need, kelle paast on juba vaimsema tähendusega, jälgivad paastu ajal veelgi terasemalt kui tavaliselt, et nad ei vihastaks, ei valetaks, ei peksaks kellegi vastu keelt jne. Paast kujutab endast inimese vaimu võitu füüsise üle. 8.Leia 10 tõde toitumisest! 1) Masstoodangu liha ei tohi süüa. 2) Kalu ei ole vaja kuidagi erilisel viisil tappa ning neid peetakse reeglina kõiki lubatuteks, nagu ka muid mereelukaid
Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuste ja palverännakuga. Paastumine on harjumuseks juba ammu aga islam tegi sellest kindla kohustuse ja määras aja. Paast võib olla kohustuslik kui ka vabatahtlik, igal täiskasvanud ja tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikesloojanguni. Paast on söögist, joogist ja seksuaalsuhtest loobumine.
pikkus vastavalt päikese tsüklile. · Aastas on 12 kuud, liigaastas 13 kuud, · Tsükkel on 19 aastat, kuhu kuuluvad 7 liigaastat ( iga 3., 6., 8., 11., 14., 17. ja 19. aasta) . · Aastad arvestatakse alatest maailma loomisest. Praegu on 5768.aasta, mis on liigaasta. Juudi pühad · Ros ha-sana ehk uusaasta (september-oktoober). · Jom Kipur ehk kohtumõistmise päev (10. päeva pärast rosha-sana), kõige rangem paast, kestab 26 tundi. · Sukkot ehk onnide püha (4 päeva pärast Jom Kipuri, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde rändu Siinai kõrbes. · Simhat Tora ehk Toora rõõmupüha (Sukoti viimasel päeval), tähistab Toora lugemise aastatsükli lõpetamist ja uue algust. · Hanuka ehk valguse püha (kestab 8 päeva novembrisdetsembris), tuletab meelde imet, mis juhtus Jeruusalemma Templis pärast vabanemist kreeklaste võimust.
· Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg? Iseloomusta kõiki neid lähemalt! Varakeskaeg - Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine Kõrgkeskaeg - tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine Hiliskeskaeg - kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke · Kuidas mõjutas Caracalla edikt Rooma rahu? Caracalla edikt tagas kõigile impeeriumi terriotooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigusi. See avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet st. kultuuridekokkupõrget. · Millega põhjendada Bütsantsi säilimist riigina, kui samal ajal Lääne Rooma riik lagunes? Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingi...
Lihavõtted Eliise Glaser TT-11 Tähendus · Paastuaja lõpp · "Liha võtta" · Suur pidu- Püha õhtusöömaaeg Teemakohased toidud, joogid · Lihatoidud (vasika, seapraed) · Munatoidud · Kohupiimatoidud · Pirukad · Kala · Õlu · Kali Rammusad toidud! Kolmekäiguline söömine 1. Käik Keedumuna- koksimine 2. Käik Urvapuder- soolapeki, kruupidega 3. Käik Pasha · Joogiks kannudega õlu, kali · Laual leib, pirukad Laua- ja söögiriistad · Taldrik pudru jaoks · Taldrik munakoortele · Taldrik saiale · Lusikas pudrule · Magustoidulusikas · Klaas joogi jaoks · Lauale õllekannud Lauakaunistused · Urvad->uus elu · Kollane nartsiss- varakevadine lill-> uus elu · Kollased salvrätid Ruumikaunistused · Jänesekujud- valge jänes- puhas elu- magab silmad lahti- Kristuse sümbol · Munad- loomise, viljakuse, kasvusümbol · Liblikad- järjepidevus, uue elu tekkimine ...
·Asr hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem) ·Maghrib vahetult peale päikeseloojangut ·Al-Isha enne südaööd, soovitavalt enne magama minemist Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mosees; kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval. Muul ajal võib moslem palvetada ka omaette. Palvetamise koht peab olema puhas tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (musalla). Näoga peab palvetamisel olema suunatud Meka poole (gibla). 3) Paast- Paast on tänapäeval kõige rangemal viisil järgitav usurituaal, ehkki ta on üks raskemaid. Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu.
saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal, kuhu kuuluvad usutunnistus, palvsus, annetamine, paast ning palverännak. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud (Musa, Isa ja Muhammad), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad. Islam saigi alguse Jumala saadikust Muhammadust, tänu kellele kujunes islamist kohe algusest peale eluviis. Muhammadi ülesanne oli hoiatada oma rahvast Meka linnas. Inimesed, kes temasse uskusid, moodustasidki esimese moslemite kogukonna Kui on olemas jumal, siis on see Ainujumal. Jumal saab olla vaid üks ei saa olle
Pisa torn · Ehitus 9. august 1173 1178 vajus viltu 1272 jätkati töid 1284 seiskusid tööd 1319 valmis viimane korrus 1372 valmis torn täielikult Pisa torn · Kellad 7 nimelist kella Iga heliredeli noodi jaoks üks kell Pisa torn · Kõrgus madalaim: 55,86m Kõrgeim 56,70 m 296 astet. Santa Croce kirik · Ehitus 1294 a 1443 pühitses paast Eugene IV Santa Croce kirik · Märkimisväärne 16 kabelit Matusemonumendid · Kuulsate inimeste hauad Michelangelo Galileo Galilei Niccolo Machiavelli Püha Peetruse väljak · Vatikani peaväljak · Püha Peetruse Basiilika · Ehitati 1656-1667 · Dooria sambad Püha Peetruse väljak · Obelisk · Kaks purskkaevu Rooma Panteon · Ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis
Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult harjumuseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu
1. Võrdle luteri, kalvinistlikku ja anglikaani kiriku õpetuslikke seisukohti. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Kalvinism- kaotati paast ja missa, asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Armulauda peeti sümboolseks mälestussöömaajaks. Jumala tahtel saab osa inimesi õndsaks, teisi ootab hukatus. Rõhutati Vana Testmanedi õpetuse järgimise ja lõbustuste piiramise vajadust. Laul, tants, elurõõmud, alkohol heideti kõrvale. Luter- armulauda peeti osasaamiseks Kristuse ihust. Anglikaani kirik- Piibel on ilmutse ainus allkas, õpetus puhastustulest ja
1. Millised on viis islamiusu alussammast? Usutunnistus, palve, almus, paast ja palverännak. 2. Milles need seisnevad? 5 samba tähendus: · need kujundavad moslemi eluviisi; · loovad pinna usklikkusele ja headusele; · tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; · tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; · julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu; · ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria, religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal
Tuhkapäev Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine.
Vastlapäevaks olid ainult jalad järgi ja seetõttu neid söödigi, peale vastlapäeva sealiha ei söödud. Kuna on vastlapäev Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva. Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev
Islam Islam Maailmaregioon, mis tekkis 1400 aastat tagasi Araabias Maailmas arvatakse elavat 1,4 miljardit Islami usu jälgijat (moslemit) Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust) Allah Nimi, mida muslemid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Muslemite põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Allah on araabiakeelne sõna, mis tõlkes tähendab Jumalat Islami viis sammast Nende abil väljendavad muslimid oma usku Usutunnistus Palvus Annetamine Paast Palverännak Palvetamine Moslemid palvetavad 5 korda päevas, näoga meka poole Eelnevalt tuleb nägu ja käed puhtaks pesta vee või liivaga Peab toimuma pühakojas või võib ka piirduda palvevaibaga Meka Moslemite püha linn Saudi Araabia Läänepiirkonnas Kõikidel moslemitel, kellel see võimalik on nõutakse palverännakut Mekasse Mekasse võivad siseneda ainult moslemid Elanikke 1 179 200 (2004) Palverännakud Mekasse Palverändude keskpunktiks on Mekas Suures Mosees asuv Kaaba Palverändurite ritu...
Islami usu teke Koostaja:Alexander Kerdo Juhendaja:Hilje Saag Araabia enne islami usku Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastavad jumalad. Austati ka palju looodusobjekte,sealhulgas kive. Neist tähtsam-must metoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seinal. Kaaba tempel oli pühendatud Allahile ja teistel 360 jumalale. Muhammed Muhammed sündis 570pkr Meka linnas. Muhammed oli kaubmees Meka linnas. Muhammed käis aegajalt mõtisklemas Hira mäe koobas. 610 olles Hira mäe koobas ilmutas Allah end Muhammedile. Muhammed usku kuulutamas 610a hakkas Muhammed kuulutama ranget monoteismi Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Ta nõudis teistes jumaladest lahti ütlemist. Muhammed põgeneb Mekast 622 Hakkab Meka linna ülemkiht suhtuma Muhammedi umbusklikult ja vaenulikult. 622 Muhammed põgeneb koos oma toetajaskonaga Mekast,Mediinias Muhammed Mediinas Muhamm...
Sunnimaine talupoeg- sai isiklikult vabaks, kui elas aasta otsa linnas Ohud linnas Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed tingimused Kirik Hakkas leplikumalt Padise keskaegse suhtuma kiriku varemed prostitutsiooni Usutõe allikas keskajal oli Piibel Kirik seadis toitumist reguleeriv norm, milleks oli PAAST Linnakoolid Haridus kuulus kiriku mõjusfääri Õpilased olid järjest rohkem vaimulikku seisusesse mitttekuuluvad Loodi põhikoole käsitööliste ja kaupmeeste pogedele, kus saadi algharidus Ametikoolides pöörati suurt tähelepanu arvutamisele ja raamatupidamisele Ülikoolid õpetati õigusteadust, kunstiteadust, usuteadust ja arstiteadust Õppetöö ja 5 suhtlemine ladina keeles
Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa. Näitlejateks olid põhiliselt pühakud ning riideid vahetati vankri all. KRISTLIK KULTUUR Kristlik visioon inimesest inimene on patune olend ja peab kogu elu pidevalt pingutama, et sellest lahti saada. Õnduse nimel. Inimesed uskusid, et jumalat ei saa näha, aga jumal näeb kõiki/kõike. Kuidas olla jumalale meelepärane? Töö, palve, piht, paast. Kristlikud voorused ustavus, töö, halastus, vaesus, eeskujuks pühakud. Seitse surmapattu laiskus, kadedus, ahnus, viha, uhkus, liigsöömine, lihahimu, kiim. PIIBEL Koostati 12 saj eKr 2 saj pKr. Tehti/pandi kokku u 1000-1500 aastat. Piibel esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piibli tegevuspaigad Palestiina (Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Siinai mägi, Surnumeri), Egiptus, Rooma, Ateena, Sumer. (Ees-Aasia)
vanematele Pärast sünnitamist emale tuleb anda ainult pestud last Ämmaemand peab teadma, et muslimid teevad poisslapsele ümberlõikamist paari päeva jooksul pärast sündi Naiste jaoks on väga ranged reeglid, kuidas nad peavad välja nägema. ( suurem osa kehast peab olema kaetud). See tähendab, et enne palatisse sisenemist tuleb alati koputama ning tagada naistel privaatsust Kuna muslimide jaoks paast on väga oluline(aga rasedatel ei ole see kohustuslik) , tuleb raseda naisega läbi rääkida, kas on see mõeldav, kas ei ole kahju sellest lapsele jne. Muslimidel on omad usulised sümbolid ning puudutada neid ja ära võtta ei tohi ilma nende loa ja vajaduseta. Ramadani jooksul naine võib loobuda vere võtmisest ja vaginaalsest läbivaatlusest. Paljud muslimid teevad ultaheli uuringu nii vara kui võimalik,et teada kõike loode
Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käed pesta puhta voolava veega, või kui seda pole, siis liivaga. Islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) Palvus (Þalh ehk salat) Annetamine (Zakh ehk zakat) Paast (Þawm ehk saum) Palverännak (Hajj ehk hadz) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Islam http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Islam_by_country.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Koraan http://et.wikipedia.org/wiki/Mo%C5%A1ee
Islami usk tekkis 7 sajand Araabia ps-lt. islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit). Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem Kes on Allah? "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. On loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Kohustuslike usutavasid on 5 Usu tunnustamine Palvused (viis korda päevas, kusjuures tähtsaim on reede keskpäevane palve) Almused Paast ramadaanikuus(13sept-12.okt) Palverännak Mekasse Faktid Tähtsaim prohvet Muhamed Moslemi naise peakate on hijab Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Mausoleumid: Tadz Mahal-Agra lähedal(1630-1648) Ramadanikuul loetakse koraan kaanest kaaneni läbi Tadz Mahal Cli...
Vastlapäev Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja min...
Ajalugu 1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) haridus ; b) kunst ; c) kirjasõna a) kirik korraldas kooliharidust 3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. 1) usutunnistus seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5) palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4. Mis on sakrament? Mitu sakramenti on? Sakrament on kiriku õnnistav toiming. Sakramente on 7 tükki. 5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3)
Ketser - Usust kõrvale kalduja Pühak - Religiosselt austatud isik Reliikvia – Pühakutega seostatud esmed, mis arvati kandvat Jumalikku väga Kerjusmungaordud: Rändasid ja pidasid jutlusi Langus Kuningavõim tugevnes Suur skisma Islam Ajaarvamine algas 1428 Peamised voolud: Suniidid, Šiidid Viis tugisammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste
1. Kirjuta lahti üks kalendritähtpäev. Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad,
1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine ...
Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu...
Kaaba tempel - moslemite tähtsaim pühamu kus käiakse palverännakutel koraan - islami pühakiri kalifaat - islamiriik mošee - moslemite palvepaik 1) Araabia poolsaar oli kuiv ja kõrbene, poolsaare lõunaosas ja Punase mere rannikul sai põldu harida ja vilja kasvaada. Enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. 2) 1 usutunnistus - tuleb tunnistada ainujumalat Allahit 2 palvetamine - viis korda päevas Kaaba poole palvetamine 3 paast - ramadaanil ei tohi päeva ajal midagi süüa ega juua 4 annetamine - tuleb annetada nõrgematele 5 palverännak - kord elus tuleb ära käia Mekas 3) Meka ja Mediina olid kaubateede ristumiskohtadesse tekkinud jõukad kaubalinnad, samuti tähtsad usukeskused. 4) Moslemid peavad oma ajaarvamise alguseks seda kui Muhamed oma kaaslastega kiusamise tagajärjel Mekast Mediinasse põgenes, sest seal loodi ka esimene islami põhimõtete järgi elav koolkond.
Christianity By: Marin Meos Themes · The Bible · Ten Commandments · Church holidays · Colours · The Seven Virtues · The Seven Vices · The Death · The God The Bible Word "Bible" comes from a greek word biblion and it means a book Bible is an important book, where is written the word of god The ultimate book is the bible Not only one author Two main parts: New Testament and Old Testament Purpose of the Bible Ten Commandments Ten Commandments - God's Law "And God spoke all these words, saying: 'I am the LORD your God... ONE: 'You shall have no other gods before Me.' TWO: 'You shall not make for yourself a carved image--any likeness of anything that is in heaven above, or that is in the earth beneath, or that is in the water under the earth.' THREE: 'You shall not take the name of the LORD your God in vain.' FOUR: 'Remember the Sabbath ...
Araablased ja Islamimaad Kõrbete ja pooltkõrbetega kaetud Araabia poolsaar asus varasemate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Sealne semiidi keeli kõnelev enamik Araabia poolsaare asukad hankisid elatist rändavate või poolpaiksete kaamelikasvatajatena. Suur osa araablasi elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukate, peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid. Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas). Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat) VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenebki usk nimega ,,...
Islami teke. Kalifaat 10.a Berit Marie Sügis Ronja Rostin Kerli Teder Maarja Lumiste Muhamed Sündis 570.aastal Mekas Suri 632.aastal Jäi varakult orvuks Kaupmees Abiellus rikka kaupmehe lesega Nägi Hira mäe koopas esimest ilmutust https://www.thinglink.com/scene/9203612 72032100354 Islami teke Aluse pani Muhamed Nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Moslemid- islami pooldajad http://www.worldviewu.org/islam/ Koraan- islami püharaamat Kõik prohvetid edastasid Muhamedi meelest Allahi sõnumit Mediina- moslemite keskus- ,,prohveti linn" Moslemite ajaarvamine- Muhamedi lahkumine Mekast Mediinasse Palvetatakse näoga Meka poole 5 tugisammast Usutunnistus- monoteism, Muhamed Allahi prohvet Pal...
hernestest risti ja selle kohal kükitades häda teeb, võib kutsuda välja Vanatühja, kes sellise teo peale igasuguse soovi võis täita. Toidud Vastlapäevast algas paast, mis kestis kuni lihavõttepühadeni. Rahvasuus on vastlapäeva nimetatud ka lihaheite päevaks. See tähendab seda, et kuni lihavõteteni liha ei söödud. Väga oluliseks peeti sel päeval seajala söömist , neid keedeti koos ubade ja hernestega. Seajalgu söödi selleks, et sead hästi kasvaksid ning nende jalad kõveraks ei läheks ning seejuures ei hammustatud kunagi leiba kõrvale. Arvati nimelt, et kui seajalgade kõrvale leiba süüa, siis
Näiteks loeti, et ,,küünlast üksteist jürisse, jürist üheksa jaani". VASTLAPÄEV Vastlapäeva arvestamine on üsna keeruline. Tarvis on · Leida kalendrist lihavõttepühade lõpp- esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevade algust; · sealt lugeda seitse nädalat tagasi; · Sealt omakorda kaks päeva edasi, sest vastlapäev on alati teisipäeval. Vastlapäev on algselt seotud kirikliku sündmusega, millega algas paast ehk lihasöömiskeeld. Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas, keedeti seajalgu, juurde anti herne- või oasuppi. Seajala kontidest tehti vurri. Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed. LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad
ARAABLASED ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ARAABIA KULTUUR Dairi Reinvart 10.A TTG ARAABLASED ● Semiidi päritolu rahvas ● Araabia maad: (sealhulgas ka juudid), kes iidsest ajast on elanud Araabia poolsaarel. ● Araabia poolsaar on üks suuremaid poolsaari. Enamust osa poolsaarest katab kõrb või poolkõrb. ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ● Islam tekkis 7. sajandil, kui Meka kaupmees Muhamed hakkas levitama uut usku. ● Muhamed sündis 570.aastal Mekas. Sai juba noorelt väga jõukaks kaupmeheks ja oli üldse väga edukas. ● Ainus jumal pidi olema Allah, kõik teised jumalad (ebajumalad) tuli hüljata. ● Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks. ● Mekalased suhtusid uude...
Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes. Kirikute näitemängud olid pühakirjaga seoses, kuid ilmalikud. Neid nimetati müsteeriumiteks, nt "Aadama mäng". Kirjanduses domineerisid värvivormilised lühilood - fabliood. Kuulsaimaks fabliooks on prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus lõvi on maaisand, karu ja hunt feodaalid ning rebane linnakodanik. Paastuaeg. Paast - kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Lubati vaid 1 söögikorda päevas, seksist ja lihast hoiduti. 40-päevane paast enne lihavõtteid. Olid erandid, kuid põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele. Tavalisteks toitudeks kala ja taimeroad, muna ja piimatooted. Alkohol oli lubatud. Lääne-Euroopa: naturaalrent e loonusrent ja raharent, suured mõisapõllud enamasti puudusid, pärisorjus ja sunnismaisus kaob 14.saj. ELBE JÕGI
antlus Martin nunnad ja vitraa jõulud Jeesuse sünd Petlemmas õpetus algselt heebrea kus ta enamus Luther kloostrid, kirikus ülestõusmispühad suur neljapäev, suunatud keeles elas ja Euroopas (võitles selle ikoonid) kantsel (piibli suur reede, vaikne laupäev; paast juutidele, Uus Testament: suri) t, eest, et usu 4) Amish (elavad lugemiseks, kannatusajal (tuhkapäevast kuid hiljem 4 evangeeliumit Ameerik aluseks oleks nii, nagu elati jutluste ülestõusmispühadeni), jaanipäev laienes ka (Markuse, a, pühakiri) 18-19 saj, pidamiseks), mittejuutide Johannese,
need oma kaaslastele ette. Kuna Muhamed olevat ise kirjaoskamatu olevat mõned ta kaaslased ilmutused üles märkinud, ning nende kokkupanemisel saadigi koraan. Koraan koosned 114-st ilmutusest ehk suurast. Esimesed 86 sai ta Mekas, need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid, ülejäänud 28 ilmutati Mediinad. Islami viis sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak ehk hadz ( moslemite üks elueesmärkidest on ka korra käia palverännakul Mekas) Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Enne peab pesema nägu ja käsi puhta voolava vee või liivaga. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid palvetavad ja kuulavad jutlusi. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; võivad olla mustrid või väljakirjutised Koraanist. Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha:
Islami seisukohalt on huvitav just see, et tavainimesele räägitakse moslemitest kui terroristidest, kuid tegelikult põhineb nende religioon just alandlikkusel ning abistamisel. Moslemite tugisammas on samuti huvitav. Teadsin varem, et moslemite üks kohustus on viis korda päevas Meka poole palvetada, kuid põnev oli lugeda, et palvetamine toimub üle kogu maailma 24h ööpäevas. Molsemid tunnevad jumala juuresolekut kõige paremini just palvetamise ajal. Igapäevane paast randaanikuul kuulub samuti moslemite viie tugisamba hulka. Sellega arendavad moslemid enesekontrolli ning kogevad vaeste kannatusi. Just see tõestab, et moslemid ei ole mitte halvad, vaid lähtuvad jumala sõnast, et pääseda paradiisi. Paastuga kokku kuulub ka oma vara annetamine ning vaeste abistamine. Moslemite kohta võiks öelda, et nad on lõige tugevamad ja kindlamad usklikud teiste religiooni pooldajatega võrreldes
Islam Laura Runthal Sissejuhatus Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islam ehk islamiusk tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile(Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. “Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johann...
Kuulsa ajaloolase Edward Gibboni arvates oli Tours´i lahing "kokkupõrge, mis muutis kogu maailma ajaloo käiku" Granada viimane moslemite võimuala 15. sajandil Rekonkista · Impeeriumid läbi aegade: http://www.mapsofwar.com/ind/imper ial-history.html 2. Islam usk ja kultuur 2.1. Islami viis tugisammast · Islam seisab viiel tugisambal, mis on usu praktiseerimise aluseks: Usutunnistus (sahada) Palvus (salaat) Almus (zakat) Paast (saum) Palverännak Mekasse (hadz) 2.2. Islami põhiseisukohad · Monoteism Allah prohvetid (Muhamed, ka Jeesus Kristus) · Islam allumine moslem (muslim) see, kes allub · Koraan, sunna, sariaat · Islami harud: sunniidid, siiidid · dzihaad 2.3. Islamimaade kultuur · Sulam araablastele allunud rahvaste kultuuripärandist islami usk ja araabia keel kui ühendavad tegurid talletati, arendati ja vahendati kultuuripärandit
helepruuniks. 5. Serveeri suhkru, moosi või meega. Hüva nõu: · Kohevamate pannkookide saamiseks vahusta munavalge eraldi. · Ülepanni-pannkoogid sobivad ka täidisega pannkookideks: prae kook ainult ühelt poolt, aseta küpsetatud poolele täidis, pane kook kokku ja prae ahjus või pliidil üle. Hoia kuumas, et ka täidis ühtlaselt soojeneks. Vastlapäeva kombed ajaloos Eesti · Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud söömaaja · Pärast vastlapäeva algas suur paast · Vastlapäeva teatakse ka lihaheitepäevana, sest sel ajal sai liha otsa. · Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. · Hommikuks valmistati tangupuder. · Kui tangupudrule oli lisada soolaseeni ja lihakõrneid, sobis see ka pidusöögiks. · Lapsed said lisaks veel seasaba. · Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega. · Seajala kontidest valmistati. · Ülejäänud kondid viidi mõnes piirkonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
