Stockholm Tanel City of islands The capital and the largest city of Sweden Founded possibly in 1187 14 islands first in Scandinavia Venice of the North Buildings Government of Sweden Parliament of Sweden The Riksdag buildning exterior, from the west, at night. Ekerö Municipality Stockholm City Hall Other activities Vasa Museum IKEA of Sweden Thank you for listening!
Teine tase Stockholms hat sich in der Geschichte der Stadt aufgrund Kolmas tase Neljas tase der skandinavischen Viies tase Landhebung stark verändert. Teile, die heute zum Festland gehören, waren vor einigen hundert Jahren noch Inseln. Romantika Wie geht Stockholm mit dem Schiff. Unsere Reise beginnt um 12:00 Es hat Spass. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Schiff ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase
Schweden und Stockholm Das Königreich Schweden ist eine parlamentarische Monarchie in Nordeuropa. Schweden Amtssprache ist Schwedisch. Schweden Hauptstadt ist Stockholm. Staatsoberhaupt ist König Carl XVI. Gustaf. Schweden Fläche ist 450.295 km² Schweden einwohnerzahl ist 9.573.466 Stockholm ist größte Stadt in Skandinavien. In Stockholm leben 868.141 einwohner. Stockholm fläche ist 187 km² In Stockholm gibt es eine Reihe von Theatern, darunter die Königliche Oper, das Königliche Dramatische Theater. Von den sportlichen Einrichtungen ragen das Olympiastadion Stockholm und die Globen Arena heraus. Beide werden auch für Konzertveranstaltungen genutzt. Das Stockholmer Stadtbild und seine Architektur sind geprägt von der besonderen Lage der Stadt an den Ufern des von Westen nach Osten verlaufenden Ausflusses des Mälaren, dem in nordsüdlicher
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Meretransport Referaat Juhendaja: Jüri Toomel Tallinn, 2011 1.Tallinn-Stockholm-Kopenhaagen-Stockholm-Tallinn (19.01.2012-24.01.2012) 19. jaanuar 16.00 Kogunetakse D-terminali, võimalus panna kohvrid ja muu kruiisil mitte vajalik bussi 16.30 Buss sõidab check-in'i, reisijad suunduvad laevale 18.00-10.45 Sõit Stockholmi (kruiisilaevaga Baltic Queen) 20. jaanuar 10.45-11.30 Kogunetakse bussi 12.00-15.00 Teaduskeskuse Tom Tits Eksperiment külastus 15.15-22.30 Toimub sõit marsruudil Stockholm-Kopenhaagen 21. jaanuar ...-11.50 Vaba aeg (süüakse, jalutatakse linna peal) 12.00-14.00 Vesterbro (Kopenhaageni muuseum, Carlsbergi pruulikoda) 14.00-15.00 Vaba aeg 15.00-17.00 Paadiekskursioon 17.00-23.00 Vaba aeg 23.00-6.00 Culture Box - Ian Bang's (Nic Fanciulli) + dj Tim Andresen ...
Eugen Napoleon Nikolaus Jaanika Rumjantseva 11I Eugen Napoleon Nikolaus Född 1. augusti 1865 på Drottningholms slott. Död 17. augusti 1947 på Waldemarsudde på Djurgården i Stockholm. Var prins av Sverige och Norge och hertig av Närke. Eugen visade tidigt konstnärliga anlag. Ung Prins Eugen Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Prins...
Asula Ilm praegu Ilm Kliimaandmed Geograafilised Soojusvöö Kõrgus merepinnast Aastaajad nädalavahetusel koordinaadid Riia 12..18°C 11...21°C Riias on aasta 56°5715.012 N Parasvöö 7 meetrit merepinnast Kevad, suvi Ööpäevas keskmine 24°70.012 sügis, talv sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli, kuivem Veebruar Tokyo 27...32°C 22...30°C Tokyos on suved 35°422N Parasvöö 37 meetrit merepinnast Kevad, suvi, Ööpäevas niisked ja 139°4254E ...
Teine tase Rootsis kehtib Kolmas tase Neljas tase konstitutsioonilie Viies tase monarhia Rootsi on 1995 aastast Euroopa Liidu liige nimi 2 GEAOGRAAFILINE ASEND Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Pealinn Stockholm Teine tase Rahaühik Rootsi kroon Kolmas tase Neljas tase (SEK) Viies tase Pindala 449964 ruutkilomeetrit Rahvaarv 9 428 100 nimi 3 LOODUS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase Lääne- ja lõunarannik on sirged jaKolmas tase
77 deaths/1,000 elussündi Rannar Jantson meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sündi Rahvastik: 0-14 aastased: 17.1% 15-64 aastased: 65.5% 65 aastased ja vanemad: 17.4% Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Rannar Jantson Tähtsamad linnad - Stockholm - Göteborg - Uppsala - Kiruna - Sundsyall - Örebro - Kalmar - Linköping - Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood
in the morning on Tuesday, on April 30, 1946, at Haga Palace. He was baptised at the Palace church and his real name is Carl Gustaf Folke Hubertus. He is also the Duke of Jämtland. Carl became Sweden's King on September 19, 1973 at the age of 27, succeeding his grandfather, King Gustaf VI Adolf. He is son of the Crown Prince Gustaf Adolf, who died in a plane crash in Copenhagen in 1947, and Princess Sibylla of Sachsen-Coburg-Gotha, who died in Stockholm in 1972. King Carl Gustaf married Miss Silvia Renate Sommerlath on June 19, 1976 in the Stockholm Cathedral. Their children are Victoria, Carl Philip and Madeleine. The King has also four older sisters: Margaretha, Birgitta, Désirée and Christina. Carl Gustaf became the Crown Prince at the age of four, when Gustaf V died. Hewent to the preschool and he was taught privately at the Royal Palace of Stockholm. He went to the military service, where he was two and a half years. He trained in
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn...
Kalju Lepik 1920-1999 Ruttasid relsside raual rattad, kus viha valuvärvi, valu lume valget värvi, risti ei kellegi haual. Hariduskäik · 19281934 Koeru algkool · 19351939 Tartu Kaubanduskool · 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium · 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · Aastal 1943 astus ta Eesti Leegioni, 1944 põgenes Rootsi. Õppis lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Looming · Lepiku esimestes kogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid ja groteskne, õrritamislustlik või sisemist rahutust ja trotsi kandev võllahuumor. · Hilisemas arengus Lepiku luule lihtsustub ja muutub läbipaistvamaks · Ajalooline skepsis ja rõhuv kodumaatusetunne on toonudLepiku luulesse ...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel TALLINK/TALLINNA SADAM Raport Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tallink on tuntud ettevõtte nii Eestis, Soomes, Rootsis kui ka Lätis. Tema laevad sõidavad mööda merd nendesse riikidesse, et teenindada kliente võimalikult hästi ja parimal viisil. Tallink pakub nii kruiise kui ka lihtsalt liinireise. Võimalik on sõita autoga ning peatuda ka erinevates kohtades nagu näiteks Marienham. Tallinki laevad on suured ja mugavad ning selle tõttu kasutavad laeva ka mitmed töölised, kes ei tööta Eestis ega ka Soomes, Rootsis, Lätis. Selle laevaga on võimalik saada kiiresti üle ja minna toimetama oma asju. Ettevõtte on püsinud maastikul juba mitu aastat ning aastast aastasse inimeste arv kasvab, kes kasutavad just seda laevafirmat. 1 TALLINK 1.1 Tallink Läänemerel, laevaliinid AS Tallink Grupp on Lään...
Jag bor i Estland on studerar i universitetet i Tallinn. Jag är aktiv, rolig, och arbetsam. Jag talar estniska, engelska och lite svenska. På fritiden brukar jag: fotografera, läsa böcker, resa och gå ut med mina vänner. Jag bor i Tallinn men min hemstad är Vändra. Det är litet men gulligt för mig. Där bor min familj: mor, far och bror. Förra året bodde jag i Sverige, i Stockholm. Jag var personlig assistent och hjälpte en pojke. När jag bodde i Stockholm sen läste svenska på SFI kurs (6 månader). Jag har många svenska och estniska kompisar i Sverige. Efter det jag älskar att titta på Melodifestivalen. Jag gör det varje år. Sen jag kan lyssna på svenska och praktisera. Jag läser svenska därför att jag älskar Sverige, svenska och människor som bor i Sverige. När jag var 15 år gammal sen jag hade en resa till Stockholm. Stockholm är mycket vacker! Det är mitt favorit stad. I framtiden jag vill flytta tillbaka till Sverige
P põhisõna ...on pöördumissõna. L lisand ...eraldatakse ülejäänud tekstist koma(de)ga. ...täpsustab ja täiendab põhisõna. ...võib olla lause alguses, keskel või lõpus. ...näitab sugulust, ametit, aunime vms. Mari(ü), pese pesu ära! ...põhisõna on tavaliselt nimi. Pese pese ära, Mari(ü)! 1.LP Pealinn Stockholm asub Läänemere Pese pesu ära, Mari(ü), ja pane välja kuivama! läänekaldal. 2. P,L, - Stockholmis, Rootsi Kuningriigi pealinnas, on palju vaatamisväärsusi. 3. P,Lomastav Stockholmi, Rootsi Kuningriigi pealinna asukoht on igati soodne. 4. PLolev Stockholm Rootsi Kuningriigi pealinnana on tuntud kogu Euroopas. 5. PLkui Stockholm kui Rootsi Kuningriigi pealinn on tuntud kogu Euroopas.
Kalju Lepik Keily Vollmann 9b 7. Oktoober 1920 30. mai 1999 · Sündis Koerus 1920 ja suri Tallinnas 1999 · 1928-1934 Koeru algkool · 1935-1939 Tartu Kaubanduskool · 1940 asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" (Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse) · 1942-1943 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · 1943 astus ta Eest Leegioni · 1944 põgenes Rootsi, kus õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitu...
Kalju Lepik Kalju lepik sündis 7. Oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, kontoriametniku pojana. /--Uus slaid--/ Hariduskäik 19281934 Koeru algkool 19351939 Tartu Kaubanduskool 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni...
Kalju Lepik Kalju Lepik 1920- 1999 o Kalju lepik sündis 7. oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, konoriametniku pojana. Hariduskäik Õppeasutus Aasta 1928- Koeru algkool 1934 1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjav...
.................................................................4 Luulekogud....................................................................................5 Luulenäited....................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................7 Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi: Kalju Lepik Sünniaeg: 7. oktoober 1920 Aadress: Högdalen, Stockholm Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19351939 Tartu Kaubanduskool 19281934 Aruküla algkool Täiendkoolitus: Stockholmi ülikoolis arheoloogia ja etnograafia Teenistuskäik: 1982 - Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. Ametnik Kuninglikus Statistika Keskbüroos Esselte trükikojas trükkija abi
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustuse suunaga KM2 Kristi Kitsing HANSALIIN OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Liina Lepik Messi kokk Särevere 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 2010 aasta kodumajandus õppegruppi praktika toimus 26. aprill kuni 15. juunini. Õpilastel tuli leida endale sobiv firma, kus nad saaksid enda koolis õpetatud teadmisi teostada ja ka juurde õppida midagi huvitavat. Mina Kristi Kitsing valisin selleks kohaks AS Tallink Gruppi laeva Baltic Princess. 3 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS 1.1 AS Tallink Grupp AS Tallink Grupp ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn- Stockholm, Paldiski-Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu- Stockholm/Kapellskä...
• PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS • RAHVAARV 9 747 295 KM²(31.12.2014) • PINDALA 450 000 KM² • ~23,9 INIMEST/ KM² (31.12.2014) • RAHVASTIK PAIKNEB EBAÜHTLASELT • TIHEDALT ASUSTATUD STOCKHOLM JA GÖTEBORG • HÕREDALT ASUSTATUD PÕHJA- JA LÄÄNEOSAS • VÄIKE SEST RIIK SUURE PINDALAGA, RAHVASTIKU KESKMINE TIHEDUS VÄIKE LINNASTUMINE, SUUREMAD LINNAD • MAALT MINNAKSE LINNADESSE • STOCKHOLM 894 200 (2013) • GÖTEBORG 549 800 (2010) • MALMÖ 280 400 (2010) RAHVAARVU MUUTUSED RIIGIS • 2 AASTAGA TÕUSNUD 100 000 INIMESE VÕRRA • RÄNNE SOOME,NORRA,TAANI JA AMEERIKA KOKKUVÕTE • SAIN TEADA • RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS
Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Saksa Kultuuriinstituut, Tallinn 1995 Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, Estonia 1995 Galerii Vaal, Tallinn
Paul Burman Epp Uus 11c Paul Wilhelm Burman 28.veebruar 1888 3.juuni 1934 Päritolu baltisaksa Maalikunstnik ja graafik Vend Karl Burman (1882-1965) Eesti V. van Gogh Elukäik 1892.a. tuli Tallinnasse Peetri Reaalkool Ants Laikmaa ateljee kool Peterburi kunstide akadeemia Moskva, Läti, Pariis, Saksamaa ja Tallinn Seevald Looming Esimene animalist Loodus Tallinna jäädvustaja Koloriit hele, vaheldusrikas Impressionism Hobused! Hilisem looming Jõuline ja rahutu Koloriit tumeneb ja muutub tuimemaks Pingetsus ja äng Perioodid 1912 - 1913 elas Pariisis eesti kunstnike Koloonias 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis Maastik lehmaga 1920-ndad õli Talumaastik õli Metsamotiiv 1918 tempera Vahimaja 1910 80 000.- Õli, kartong Sügis Lõpphind: 240000.- Maast...
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. ...
Helga Nõu Elulugu • Sündinud 1934 (Sünninimi Helga Raukas) • Sündis metsainspektori ja käsitööõpetaja perre • Elas Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas, kuni 1944. aastal põgenes perega Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse...
Rootsi 1. Riik. Rootsi Kuningriik 2. Lipp. 3. Pealinn. Stockholm 4. Rahvaarv. 9,074,055 (Juuli 2010 seisuga) 5. Rahvaarv pealinnas. 837 000 6. Kaart (maailmas, maailmajaos ja regionaalne). 7. Geograafiline asend (manner, maailmajagu, naaberriigid, ümbritsevad veekogud). Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Kalju Lepik referaaat Tallinn, 2009 SISUKORD Autorist 1. Kalju Lepik..................................................................................... ..................... 3 2. Looming................................................................................ ............................... 3 3. Valik luulekogusid.......................................................................... ................. 4 Luuleanalüüs 4. Mets...................................................................................... ................................. 5 2 Kalju Lepik (1920-1999) Kalju...
Katrin Karro 9.A klass Sikupilli keskkool Rootsi kaart Euroopa kaart Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf · Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on
various views. This is a house where I'd like to live when I'm in university. This house is quite small and is perfect for me when I don't have children. My career choice means lots of years study so I don't have to worry about the rooms for children because I plan to have them after I have graduated university. I plan to study in Stockholm and it's a perfect location for the house. In Stockholm I can enjoy the seaview. On the second floor there is a bathroom which is fully equipped. Small jacuzzy is just a perfect place where to relax from my exhausting day. Watching the eventide makes you forget all your problems. On the second floor there is also a bedroom. It is very simple but cozy. In front of the white bed
tiheda asustuse kaubandus , transport, põhjused tööstus, pealinn Malmö-samuti ühendus merega, kaubandus, Hõredalt asustatud Kopparberg- Niger-puudubtransport merega, alad ja mäestik, sõjapiirkond hõreda asustuse Jamtland-samuti Kwara-puudub transport merega, põhjused mäestikus, Suuremad linnad, Stockholm on suurim Suurim linn on Lagos kus on 7,937,932 rahvaarv linn, kus on 685,000 inimest, suuruselt järgmine on Kano, kus on inimest, suuruselt 3,848,885 inimest ning kolmas suuruselt on järgmine on Ibadan, kus on Gothenburg kus on http://en.wikipedia.org/wiki/Ibadan3,078,400 434,000 inimest, ja inimest. kolmas suuruselt on
(Tallinn, 1919; koos Karl Astiga); Eesti iseseisvate sotsialistide sõnad ja teod (ps. A. Reial; Tallinn, 1920); Sotsialdemokraatia taktika põhimõtted (Tallinn, 1921); Eesti rahvamajandus ja Strandmani tollid (Tallinn, 1929); Kas presidendist on meie riigil tulu loota?: Õpetlikke näiteid Prantsusmaalt (Tallinn, 1932); Ha de baltiska folken självmant avstått från sin nationella frihet ([1943?], äratrükk); Estlands kyrka under sovjetväldet 19401941 (H. Perlitzi nime all; Stockholm, 1943); Have the Baltic Countries Voluntary Renounced Freedom? (New York, 1944); The church in Estonia / A. Torma. The fate of religion and church under Soviet rule in Estonia 1940--1941 / H. Perlitz (New York, 1944); Balticum och Sovjetunionens säkerhet (Uppsala, 1944); Have the Small Nations a Right to Freedom and Independence (London, 1946); Soviet Deportations in Estonia (stentsilleeritud); Communism as I experienced it; The Soviets' hunt for uranium in Estonia; Occupied Estonia (S.l.: s.n
sündimus 10.36 sündi/1,000 inimesest suremus 10.36 surma/1,000 inimesest väikelaste suremus: kokku 2.77 deaths/1,000 elussündi meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sündi Rahvastik: 014 aastased: 17.1% 1564 aastased: 65.5% 65 aastased ja vanemad: 17.4% Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Tähtsamad linnad Stockholm Göteborg Uppsala Kiruna Sundsyall Örebro Kalmar Linköping Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood
Tehes põhikohaga töötajatele arenguvestlusi ja palju erinevaid koolitusi. AS Tallink Grupp on reisilaevade operaatorfirma, mis esindab kaubamärki Tallink. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm, Paldiski- Kapellskär, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm / Kapellskär ja Riia-Stockholm. Kõik Tallinki kaubamärgi all sõitvad laevad vastavad kaasaegse merelaevanduse rangetele tehnilistele nõudmistele. Victoria I, Tallinn Mariehamn- Stockholm Eesti laevandusettevõtte Tallink parvlaev, mis on ehitatud 2004. Aastal tollases Aker Finnyardsi laevatehases Raumas Soomes. Laev sõidab liinil Tallinn Stockholm Eesti lipu all. Sõsarlaev Romantika sõidab liinil Riia Stockholm. Laev nimetati Rootsi kroonprintsessi Victoria järgi. Kuigi laeva ametlikuks nimeks sai Victoria I, nimetatakse teda lihtsuse mõttes Victoriaks. Huvitavaid fakte: Victoria1 ehitati 12 kuuga ja laeva hind oli 2,4 miljardit EEK.
Silja Line. Opereerib 18 laeva kuuel erineval liinil, 2012 teenindati üle 9 miljoni reisija - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Kontsernis töötab kokku 6600 töötajat Eestis, Soomes Rootsis, Lätis, Venemaal ja Saksamaal. Tallink on Läänemere suurima reisilaevafirma mis pakub turvalist laevareisi, meeldivat teeninudst ja meelelahutust. Pakutakse teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmetel laevaliinidel Tallinn- Helsingi, Tallinn-Stockholm, Helsingi ja Stockholm, Stockholm ja Riia, Turu ja Stockholm / Kapellskär. Peamistel liinidel hoitakse juhtivat turupositsiooni. Lisaks laienemisele merel on Tallinki eesmärgiks pakkuda mitmekesisemat teenindust ka maal. Tallinna kesklinnas asuvad Tallink City Hotel (332 tuba), Tallink Spa&Conference Hotel (275 tuba) ja Tallink Express Hotel (163 tuba). Kesklinnast mõnevõrra eemal on Pirita TOP SPA Hotell (267 tuba). Baltic Queen Pardalt leiab erineva hinnataseme ja menüüga söögikohad
Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Ta on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartus asub ka tema mälestusmärk. Teosed Luuleraamatud · Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 · Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 · Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 · Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 · Tähetund, Tallinn 1966 · Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 · Eluhelbed, Tallinn 1971 · Tuju, Tallinn 1976 · Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) · Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 · Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 19311988, Tallinn 1989 · Üle sõnade serva, Tallinn 2004
ROOTSI Pindala: 450 000 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: kroon Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin
/---/ Režiimi kindlustamiseks algas /---/ puhastustöö kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkondades. Kõrvaldati teenistusest või paigutati ümber need, kes olid mingil kujul olnud seotud vabadussõjalaste liikumisega või oma poliitilistes tõekspidamistes pooldanud põhiseadusliku korra taastamist, või kellel puudus tahe, painduvus või oskus end Pätsi režiimi jüngriteks kuulutada. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 122. Allikas B. K. Pätsi raadiokõnest 1. märtsil 1936. /---/ Ei ole praegu põhjust parteide võitlust ja tegevust ellu kutsuda. Räägitakse, et mina olevat halb jne. Aga mina ei saa mitte tagasi astuda, sest minu asemele ei ole kedagi panna. Valitsus ja valitsust juhtivad jõud ei saa mitte tagasi astuda parteide soovi kohaselt ja parteide esindajaid enda asemele lasta, seepärast, et meie hooldamise aeg ei ole veel lõppenud
53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld Tõstmine Pariis 1924 Hõbe
ROOTSI Mart Mardõkainen ja Ander Allikvee Üldinfo Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 2008 aasta seisuga 9,2 milj. Riigihümn Du gamla, Du fria Riigikord konstitutsiooniline monarhia Rahaühik rootsi kroon (SEK) Riiki valitseb kuningas Carl XVI Gustaf Euroopa Liidu liige 1995. aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid :
aasta seisuga) · 1986 - Janet Lister kooli, Cheltenham Inglismaa · 1987 - "Pineapple" tantsustuudiod, London "The Fitness Centre", London - Fitness keskus ", London · 1988 - Rahvusvaheline Summerschool, Chateau Roux, Prantsusmaa · 1989-90 - Elwa Molin tantsu kooli, Tampere, Soome · 1990 - "Kolmas Aalto" Tantsukool, Helsinki, Soome · 1990-91 - California Club kaudu Bellezza, Milano, Itaalia · 1990-92 - Ballet Akademien, Stockholm, Rootsi · 1991 - Dans Akademien, Stockholm, Rootsi Fast Forward stuudiod, Stockholm, Rootsi 1991-2004 - "Tanssivintti" danceshool, Helsinki, Soome · 1994 - "Jätka" dancestudio, Viin, Austria · 1994-95 - Õppetöö Helsingi Linnateater, Soome - - Õppetöö koolis lavakunsti õpetajana · 1996 - Helsingi Linnateater (lavastaja Kenneth Kvanström), Soome
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi lipp Rootsi vapp Riigihümn Du gamla, Du fria Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km² Riigikeel(ed) rootsi Rahvaarv 9 142 817 (2006) Rahvastiku 20,1 in/km² tihedus
PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi ·Slovakkia - Bratislava ·Sloveenia - Ljubljana 2007: ·Bulgaaria - Sofia ·Rumeenia - Bukarest Kasutatud allikad http://europa.eu/about-eu/member-countries/index_et.htm
EL-i liikmesriigid Prantsusmaa - Pariis (1952) Saksamaa - Berliin (1952) Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004) Rumeenia - Bukarest (2007) Bulgaaria - Sofia(2007)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
1951. a 6 asutajaliiget loovad euroopa söe ja teaaseühenduse. 1951. aliitus ( belgja - brüssel, Itaalja - rooma, Luksempurg - Luxembourg, Holland - Amsterdam, Prantsusmaa - Pariis, Saksa föderatiivne vabariik - Berliin,. 1973. a liitus Jirimaa - Dublin, ühendkuningriik - London. 1981 . a liitus Kreeka - ateena. 1986. a liitus Hispaania - Madrid, Portugal - Lissabon. 1995. a liitusid Austria - Viin, Soome - Helsingi, Rootsi - Stockholm 2004. a liitusid Eesti- Tallinn, Läti - Riia, Leedu - Vilnius, Poola - Varssavi ,Tsehhi - Praha, Slovakkia - Bratislava, Ungari - Budapest, Sloveenia - Ljubljana, Malta - Valletta, Küpros - Nikosia. 2007. a liitusid Rumeenia - Bukarest, Bulgaarja - Sofia. 2013. a liitus Horvaatia - Zagreb.
aastast 1969 vabakunstnik. Varased maalid on kujundindid tasapinnalised, hiljem on nad muutunud ruumiliseks. Tähtsaimad auhinnad Sajandi Sada Suurkuju-kümne kunstniku hulgas Valge Tähe Orden, II järk Eesti Kunstnike Liidu maalikunsti aastapreemia Eesti Kultuurifondi aastapreemia' Eesti NSV teeneline kunstnik Töid välismaaa kogudes: Tretjakovi Galerii, Moskva The White House, Washington New York Public Library Eesti Maja, Stockholm Krakowi Rahvusmuuseum Museum of Modern Art, New Orleans Kasutatud allikad: www.wikipedia.org www.rios.ee www.art.ee www.haus.ee
Hispaania – Madrid Luksemburg – Luxenbourg Andorra – Andorra la Vella Belgia – Brüssel Pantsusmaa – Pariis Holland – Amsterdam Monaco – Monaco Inglismaa – London Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava
Helisingi Ülikooli peahoone ja Rahvusraamatukogu. Ta on projekteerunud ja ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid Soome eri paigus. Ferdinand von Wright - ,,Võitlevad metsised" - Realistlik loodusmaal. Magnus von Wright hobune ja Rootsi kunst 19.-20.sajandil Klassitsism Arhitektuur kuni 19.sajandi lõpuni vähehuvitav Isak Gustaf Clason eklektika, historitsism. (Nordika museet ligger pa Lejonslätten pa Djurgarden i Stockholm (1889-1907)). Ragnar Östberg rahvusliku romantismi rajaja arhitektuuris. Sai tuntuks villade projekteerijana. Peatööks Linnahall Stockholmis Kungsholm'i saarel (1923). Imposantne, maitsekas. Klassitsistlik skulptuur Bengt Erland Fogelberg. 1819. aastal asus õppima Pariisi, jätkas õpinguid Roomas. Tomantilised teemad : muinas-skandinaavia jumalad (Oden, Tor, Frej) Klassitsistlik teostus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
