EUROOPA TURISMIGEOGRAAFIA LõUNA-EUROOPA TURISMISIHTKOHAD I KANAARI SAARED 1. Kus asuvad Kanaari saared? Kirjelda asukohta, emamaa Hispaania suhtes ja kui kaugel asuvad Aafrika rannikust. Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast. Millest tuleb Kanaari saarte nimi? Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse). 2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad? Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4. Kuidas käis sealsete elanike guantside käsi seoses hispaanlaste tulekuga? Seoses Kanaaride avastamisega sai saartest olul...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
mägine loodus, lõputu hulk erinevaid söögi- ja joogikohti nii päevaseks kui õhtuseks ajaveetmiseks, lõbutsemiskohad igale eale, vahvad teema- ja veepargid, mitmekesised sportimisvõimalused, parajalt vaatamisväärsusi ning loomulikult küllaldaselt päikest. Lähme sinna nädalaks. Mallorca saar on üks neljast saarest Baleaaride saarestiku autonoomses piirkonnas. Baleaaride saarestik kuulub Hispaania Kuningriigi koosseisu. Kohalik baleaari keel on katalaani keele haru. Mahe vahemereline kliima, ilus loodus ja hotellide rohkus on kaasa aidanud selleks, et saarel luua üht Euroopa tähtsaimat suvitusparadiisi. Kuna eelistame pigem rahu kui näha igalpool turismigruppe, tasuks meil minna kevadel või varasügisel. Kuid kõige palavam on juulis ja augustis, siis on ka kõige rohkem turiste. Tallinast Mallorca pealinna Palma de Mallorcale saab ühe ümberistumisega Frankfurdis
baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias. Madrid on Euroopa kõige kõrgem pealinn.
Poolsaared, saared 1)Skandinaavia ps 15)Iiri s 29)Kesk-Vene k 2)Koola ps 16)Suurbritannia s 30)Karpaadid 3)Jüüti ps 17)Baleaari s 31)Dinaarid 4) Pürenee e.Ibeeria ps 18)Korsika s 32) Alpid 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
Türreeni meri piirneb kirdes Apenniini poolsaarega (Itaalia maakondade Toscana, Lazio, Campania ja Calabriaga), läänes Korsika ja Sardiiniaga ning lõunas Sitsiiliaga. Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Cagliari ja Olbia, Sitsiilias: Palermo ja Trapani ning Messina väina äärne Messina
pretensioonitud road. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid roogasid valmistatakse mitmesugustest kaladest, molluskitest, tigudest, vähkidest. Hispaania hoiab kindlalt enda kaes esikohta oliivõli tarbimises maailmas. Enamuse toitude asendamatu komponent on küüslauk. Kataloonia Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat koos Baleaari saartega. Kokakunsti jaotus Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana Lihaja juustutooted
Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986 Ajavöönd CET Hispaania lipp Hispaania vapp Riigi geograafiline asend
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemis...
Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET Riigi geograafiline asend Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka
monarhia) Sümbolid Hümn http://www.youtube.com/watch? v=0S19dt7JWQs Geograafiline asend Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel Naaberriigid : Prantsusmaa, Andorra ja Portugal(läänes), lõunasse ja idasse jääb Vahemeri Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin Riigi territooriumi alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife ja Gran Canaria) Atlandi ookeanis Kaart Paiknemine Euroopas Looduslikud tingimused Lähistroopiline kliimavööde( 2 aastaaega) Pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud(Püreneed) Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood
Kooli nimi Referaat HISPAANIA Autor: .............................. Juhendaja: õp. ................. 2011 Sisukord: Üldandmed.......................................................................................................3 Asend...............................................................................................................4 Loodus.............................................................................................................4 Kliima...............................................................................................................4 Taimestik..........................................................................................................4 Loomastik.........................................................................................................4 Rahvast...
39 üks selline koht on Küprosest ida pool. Soolsust põhjustab Vahemere eraldus, seetõttu on veepinna temperatuur kõrge ja aurumine suurem kui sademete ja jõgedest voolanud vee hulk. Vee temperatuur ja jääolud. Vahemere eraldatuse tõttu on veepinna temperatuur väga kõrge augustis 22-26°C kohati isegi 30°C, veebruaris põhjaosas 10-12°C idaosas aga 16-17°C. Seetõttu ei jäätu Vahemeri kunagi. Vee liikumine. Vahemeres asub 4 hoovust. Need on Baleaari hoovus, Türreeni hoovus, Joonia ja Levandi hoovus. Rannikud. Vahemere ranniku alad on üldiselt mägised ainult Surti lahe ranniku ja egiptuse ala on madal. Foto 3. Vahemere rannik. Rannikuriigid. Vahemerd ümbritsevad paljud riigid. Vahemere ranniku riigid on Hispaania, Prantsusmaa,Itaalia, Malta, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia, Serbia, Albaania, Kreeka, Türgi, Süüria, Küpros, Liibanon, Iisrael, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko. Keskkonnaprobleemid.
· 4. Majandus · 5. kasutatud kirjandus 1 Üldinfo Hispaania Kuningriik (Reino de Espana) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania hõlmab suurema osa Pürenee poolsaarest ning jagab seda Portugaliga. Põhjapoolt piirneb riik Prantsusmaa ja kääbusriigi Andorraga. Hispaania põhja ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida ja lõunarannikut Vahemeri. Hispaaniale kuuluvad samuti Baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarterühma Maroko ranniku läheduses. Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Riigi pindala: 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv: 39 887 240 Pealinn: Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. Teised tähtsad linnad (rahvaarv 2000. a seisuga): Barcelona (1 500 000), Valencia (739 000), Sevilla (702 000)
Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET Maa ja rahvas Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 505 957
Ametlikud regionaalsed keeled: 4 · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. [1] 5 Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri
22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Hispaania peamised tööstusharud on auto, keemia, masina ja toiduainetetööstus . Suurima käibe ga on toiduainete, transpordivahendite ja metallitööstused. Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas-aastas külastab seda riiki 50- 60 miljonit turismi.Hispaania (nii põhiterritoorium kui ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaari saared ja Vahemeres asuvad Baleaari saared) on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Teisalt vaatamata lõunapoolsele asendile on Hispaania ka arvestatav mägisuusapiirkond. Sellele aitab kaasa mitmel pool mägine maastik ja viimastel aastakümnetel tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks. Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. Selle peamiseks põhjuseks on maa kirev ajalugu
Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria) Atlandi ookeanis. Kliima Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja
2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492)
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492)
retsepte, tuues samal ajal sisse ka hulgaliselt uusi maitseid ja aroome. Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes pretensioonitud road. Hispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ega hoia kokku aega ei toidu valmistamisel ega selle nautimisel. Kaks kolmandikku keskmise hispaanlase sissetulekutest läheb toidule. Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks, pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat (Catalunya) koos Baleaari saartega, millest tuntumateks on turismisaared Mallorca ja Ibiza. Kataloonia road on mahedama ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogades veini. Põhja- ja Lõuna osa Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast 2
km). Atlandi ookeani ja Vahemere kaldalt ning loomulikult ka saartel võib leida peaaegu igat tüüpi randu. Sisemaal on nii võimsaid jõgesid, põuaseid lavamaid kui ka laiu tasandikke Almerias ja Fuerteventura saarel koguni kõrbeid. Muljet avaldavad ahelikud, nagu Püreneed ja Sierra Nevada aga ka arvukad vähem tuntud mäed katavad kogu Hispaania maismaa. Hispaaniale kuuluvad aga samuti Baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarerühma Maroko ranniku läheduses. Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Peajagu üle kõige teiste ulatub Kandaarides Tenerifel asuv Teide, Hispaania kõrgeim mäetipp. Pürenee poolsaarest 5/6 hõlmava riigi keskosa hõlmab 600-800 m. kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad kaheks osaks enam kui 2000 m. kõrgused Kesk-Kordiljeerid
· Hispaania keel on suuruselt teine keel Ameerika Ühendriikides. · Almería maakonnas on olnud võttepaigaks mitmetele kuulsatele filmidele näiteks "Indiana Jones: Viimane Ristiretk" ja Barbar Conan". · Rikkaliku islami kunstipärandiga Alhambra linn kuulub UNESCO maailmapärandisse. · Hispaania kõige tähtsamad saarestikud on Baleaarid ja Kanaari saared. (HM, 2010) · Hispaania hõlmab oma territooriumilt: 4/5 Pürenee poolsaarest Vahemeres Baleaari saared Atlandi ookeanis Kanaari saared Maroko rannikul Põhja- Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase (HK, 2003) Kasutatud kirjandus o Central Intelligence Agency: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/sp.html (WF, 2011) o Photius: http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_density_3.html (PH, 2000)
Hispaania Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Üldandmed 2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimest
hukkunuid polnud ja vigastatuid oli natuke üle viie tuhande. Palju katastroofilisem oli 21. mail aset leidnud maavärin Alzeerias, mis oli vaid 6,8 magnituudi. Hukkunuid oli 2266 ning vigastatuid oli 10261. Üle 180000 inimese kaotas kodu ning rohkem kui 43500 hoonet oli kahjustunud või hävinud Algiers-Boumerdes-Dellys-Thenia vahelisel alal. Kahju hinnati 600 miljoni kuni 5miljardi USA dollarini. Maavärinast tekkis tsunami ,mis võis kohati olla kuni 10m kõrgune tabas baleaari saari, Hispaaniat, Prantsusmaad ja itaaliat. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi (2000-2011)kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Indoneesia maavärin vastas 67 gigatonnile TNT-le !Maavärin võttis aset Indoneesias ning sellest kujunes täielik katastroof , sest maavärinale järgnes tsunami, mis tekitas tohutuid kahjustusi. Maavärina epitsenter oli India ookeanis , Sumatra põhjaosast lääne pool
VEINIVALMISTAMISE ALGUS HISPAANIAS Veinitegemise ajalugu veine selitati tuha, savi, Hispaanias on tagasi viidav marmoritolmu jne abil aastasse 2200 e.Kr. Tähtsaimateks veinitootmise veinid valati savist piirkondadeks olid: amforatesse, mis suleti Valdepenas, Barcelona, korgi või kipsiga Valencia, Tarragona, Baleaari saared ja Andaluusia laagerdamine ulatus kaguosa kümne aastani Tolle aja veinid olid väga robustsed, kuigi tootmistsükkel toimis Veini koostis sai teatavaks juba 150 aastat tagasi, tänu Pasteri töödele, kes tegi esimesed uurimised viinamarjavirde alkoholi käärimisprotsessist pärmikeskkonnas. Paster andis veinile sellise omapära, mida nii väga hindavad
Majanduskriis algas Aasias 1980. aastatel, peale seda hakkas riik enda loodusvaradesse ja selle ümbruskonda panustama ning turism toob hetkel kõige suurema tulu riigikassasse. Riik panustas infrastruktuuri ehitusse, projektidesse ning transpordi vahenditesse. Hetkel tuleb enamus turiste lennukiga (75%), kuid naaberriigi turistidel on võimalus ka laevaga reisida (25%) (Lee ja Syah, 2018). Uue turismitrendi arenguga hakkas 80.-90. aastate lõpus välja paistma Baleaari saarestik Vahemere lääneosas. See piirkond on Hispaania autonoomne osa. Suuremad saared on Mallorca, Menorca ja Cabera. Piirkond on väga populaarne oma kliima poolest, seal saab puhata aastaringselt ning nende eeliseks olid odavamad hinnad. Viimase kümne aasta jooksul on hinnad kerkinud väga kõrgeteks ja seda just Ibiza saarel. Saar on noorte seas üks ihaldumaid sihtkohti, kuna Ibizal esinevad maailmakuulsad artistid, eriti DJ'd. Teatud festivalidele tulevad tuhanded
keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. Asend. Riik Lõuna-Euroopas, mis hõlmab 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri 63,7 km Andorraga, 623 km Prantsusmaaga, 1,2 km Gibraltariga, 1,214 km Portugaliga, 6,3 km Marokoga (Ceutea) ja 9,6 km Maroko teise osaga (Melilla). 4 Loodus. Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Lõuna osal on palju ühist Põhja-Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik
79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. 4. Kultuur Hispaania keel (español), ka kastiilia keel (castellano), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne roomlaste tulekut kõneldud ibeeri ja keldi keele sugemeid. Sõnavaras leidub rohkesti araabia laene
mere ja Bosporuse väina kaudu Musta merega ning Suessi kanali kaudu Punase merega. Apenniini poolsaarest ulatub Sitsiilia ja Malta kaudu Aafrika rannikuni veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared (Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd. Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa Apenniini poolsaar ja Sitsiilia saar jagavad meri kaheks basseiniks. Lääne basseinis eristatakse
taas moodi. Vabas looduses kulub lillel õide puhkemiseks kaks-kolm aastat. John Wilmott avastas 1926. aastal, et kui mitte lasta taimel puhata, siis algab õitseaeg tunduvalt varem (12-15 kuu pärast). Umbes 20 liigiga taimeperekond, mis on liigitatud nurmenukuliste sugukonda, mürsiineliste alamsugukonda. Alpikann looduslikult kasvab ainult Vahemere regioonis, Lähis-Idas ja Kirde-Aafrikas. Neid leidub ka Kaspia ja Musta mere lõunapoolseil rannikualadel, Kreeta, Rhodose ja Chiose ning Baleaari saartel ja Põhja-Aafrika hõredates leht- ja okaspuu mäestikumetsades. Alpi kortsleht Alpi kortsleht on roosõieliste sugukonda kortslehe perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Alpi kortsleht moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. Eestis kasvatatakse teda kultuuris
valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Rahvastik: Hispaanias on 40,448,191 elanikku (2007), millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Lisaks sellele elab siin ka portugallasi ja mustlasi. Keel: Ehkki terves Hispaanias on riigikeel hispaania keel, räägitakse mõnel pool murdeid: Galiitsias räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki. Religioon: Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased. Peale selle on riigis õigeusklikke, protestante, moslemeid, judaiste ning bahaiste. Seadusandlikud võimuorganid: Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekohaline parlament- Las Cortes Generales
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia,
Savoia hertsog sai kuningatiitli ning 25 Habsburgide valdustest Sitsiilia. Osalevad pooled: Habsburgid- Saksa keisririik, Austria, Inglismaa, Madalmaad, Portugal, Preisimaa, Hispaania (Kataloonia- Carlos III) vs Bourbonid- Prantsusmaa ja Hispaania (Felipe V). Inglismaa välispoliitilised huvid Hispaania pärilussõjas ja nende teostumine- Inglismaa sai rahulepinguga Gibraltari kindluse Vahemere suudmes ning Baleaari saarestikus. Täitus ka Inglismaa peamine eesmärk- välistati nii Bourbonide kui ka Habsburgide võimalik hegemoonia Euroopas. Silmaringi avardumine ja kommunikatsioon Euroopast Indiasse viiva meretee otsingud- India meretee avastas Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 1498. aastal araablastest lootsi abiga India edelarannikule. Fernando de Magalhaes ümbermaailmareisil
Prantsusmaa vahel ei sõlmita kunagi ei personaal- ega reaaluniooni. Hispaania Habsburgide teised valdused (Madalmaad, Milano, Napoli ja Sardiinia) läksid nüüd Austria Habsburgidele. Savoia hertsog Vittorio Amadeo II [16751730], kes oskas sõja käigus oskuslikult pooli vahetada, sai kuninga tiitli ning Habsburgide valdustest Sitsiilia saare. Inglismaa sai rahulepinguga Gibraltari kindluse Vahemere suudmes ning Menorca Baleaari saarestikus. Täitus ka Inglismaa peamine eesmärk: välistati nii Bourbonide kui ka Habsburgide võimalik hegemoonia Euroopas. Pragmaatiline sanktsioon ja konvenientsipoliitika Hispaania pärilussõda laiendas oluliselt Austria Habsburgide valdusi. Keiser Karl VI [171140] avaldas 1713. aastal pragmaatilise sanktsiooni, mis kuulutas Habsburgide valdused jagamatuks ning erinevalt keisritroonist lubati neid pärandada ka naisliinis. 1720.30
Martre jne), Versaille loss ja park, Lyon, Loire jõe org, Loire oru lossid, Mont Blanc, Bordoo 2. LõunaEuroopa a. Portugal Madeira saar, Assoorid, Roca neem, Duoro jõe org, Tejo suudmelaht, Lissabon, Torre de Belem, Porto, b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
