Portsjoneeritakse 1- Praetud 1,5 paksusteks liharoogadele viiludeks, 2-3viilu sobivad lisandid portsjonis Suuretükiline Rulaad Veiseliha, 1,5-2kg lihatükid Hautatud 2-3 lõiku portsjonis seljatükk, ribi-, vasardatakse, Hautatud küljeliha keeratakse rulli ja liharoogade lisandid seotakse vorstisidumisvõttega Suuretükiline
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas
• Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad Päevane vajadus • Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, piimatooted A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise Retinool esineb toiduainetes koguse saame näiteks: (7) rasvhapete estrina. Leidub * 5 g hautatud maksast, ainult loomsetes * 10 g maksapasteedist, toiduainetes. Taimsed *70 g porgandist, toiduained sisaldavad *100 g munakollastest, retinooli provitamiini β- *120 g kuivatatud aprikoosidest, karoteen. *120 g võist, *150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast Biofunktsioonid • Funktsioonid tagab nägemisorganite normaalse tegevuse
(sealiha, õun, dijoni sinep, toorjuust, kaalikas, porgand, muna) MAGUSROOG Kuum inglise puding (piim, suhkur, muna, leib, rosinad) JOOK Sidrunivesi Kohv Toiduidee Mina valmistan kahekäigulise lõunasöögi meesterahvale, kelle füüsilisest tööst sõltub tema toitainete ja energia vajadus. Pearoaks valmistan sealiha, mis on hautatud õuna kastmes ja juurde küpsetatud kerge kaalika-porgandi vorm. Selle talve trend-kaalikas- sisaldab C-vitamiini, millest jätkub talveks. Magusroaks valmistan traditsioonilist kuuma inglise pudingut, mis on peale rammust pearooga magus ahvatlus. Maguroa juurde pakun kohvi. Tehnoloogilised kaardid TOIDU NIMETUS Hautatud sealiha õuna kastmes ja kaalika-porgandivormiga portsjoni kaal 390//300/90
Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Kes...
Peatooraine seened sealiha veiseliha makaronid kala kana Roa vorm pirukas praad kotletid vormiroog ahjuroog hautis Pearoa nimetus Seenepirukas Praeliha Kotletid Makaronivorm Pikkpoiss Kanaraguu Lisandid puljong Keedukartul, hautatud porgandi- herne Muna-sibula sulavõi, praekaste, leib köögiviljad, leib segu, külm kaste puder, kurgisalat tomatisalat Järelroog magus sai piimakissell ananassi viilud pannkoogid kaneelirull mustsõstra keedisega vahukoorega keedisega kompott
A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia). Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks: 5 g hautatud maksast; 10 g maksapasteedist; 70 g porgandist; 100 g munakollastest; 120 g kuivatatud aprikoosidest; 5 120 g võist; 150 g porgandimahlast; 200 g paprikast. ( http://www.santamaria.ee/uudised/toidumaailmast/article_id-2985 ) ( http://www.my-slimcoach.de/lebensmittellexikon/Paprika ) ( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ambersweet_oranges.jpg ) 1.2 Vitamiin D
koort ja sidrunit. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök - leib ja tee ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine - kuum liha- või kalaroog ja tihti pirukad: tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad. Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt + viin). Suupisteks võib olla lihtsalt heeringas või hakitud munavili. Järgneb supp ja liha-, kala- või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise ,,firma-magusroog". Aitäh kuulamast!
Vene rahvusliku köögi omapära ei olene mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistatakse, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistatakse toitu savi- või malmpottides ja roog saab haududa seal tasapisi, sest temperatuur alaneb järkjärgult. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, borsid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulits, kisselid, kompotid. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha- või kalaroaga ja tihti pirukatega. Tihtipeale on
TALLINNA TEENINDUSKOOL „Liha –ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Kanalihakonservid.......................................................................4 1.1Frank Pott - Hautatud kanaliha 240 g.....................................4 1.2Maag - Naturaalne kanaliha omas mahlas 240 g...................4 2.Ulukilihakonservid.......................................................................5 2.1 Frank Pott Hakitud liha želees...............................................5 2.2 Frank Pott Metssealiha konserv.............................................5 2.3 Frank Pott Põdraliha konserv.................................................6 2.4 Lisaks hirveliha..
Soovi korral lisa karrit vi Cayenne'i pipart. Lisa 2,5-2,8 liitrit vett ja puljongikuubikud ning keeda suppi nrgal kuumusel, kuni kgiviljad on pehmed. Mida kauem keedad, seda parem supp tuleb, vidab veebisait www.cabbage-soup-diet.com. Mni nimetab optimaalseks keeduajaks lausa kaht tundi. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Laupev Hommikueine: 1 tops vherasvast jogurtit, kohv Vahepala: Vesi, kurgi- ja porganditikud Lunask: Kapsasupp, vike tkk kanafileed hautatud spargli, baklaaani ja suvikrvitsaga Vahepala: Kapsasupp, kirsstomatid htueine: Kapsasupp, vike tkk valget vherasvast kala, aedoad, peediviilud, lehtkgiviljade segu vherasvase kastmega Phapev Hommikueine: ks tass smuutit jogurtist, mustikatest ja maasikatest, kohv Vahepala: Tee, suur tkk melonit Lunask: Kapsasupp, lehtkgiviljad, porgandiviilud, herned, redised, spargelkapsa- ja lillkapsasalat, vherasvane salatikaste Vahepala: Vesi, ks vike tops vherasvast jogurtit, pirni- ja unaviilud
kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained nagu liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Seleeni päevane soovitus on 4050 µg, 50 µg seleeni sisaldub näiteks: * 25 g keedetud neerudes, * 70 g hautatud maksas, * 80 g keedetud vähis, * 95 g keedetud munakollastes, * 230 g seentes. Tsink Tsinki on vaja: · ligi 100 ensüümi aktiveerimiseks, · vereloome protsessis osalemiseks ja vere stabiilsuse tagamiseks, · organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, ka DNA sünteesimiseks, · immuunsüsteemi toetamiskes ja haavade paranemiseks, · B-kompleksi vitamiinide omastamise soodustamiseks, · luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks,
Eesti rahvustoidud 1.Kuni 19.sajadini oli talurahvaelatustase väga madal ja igapäevane toit vilets ja kasin. 2.Päeva peamiseks söögikorraks oli õhtusöök,milleks keedeti suppi või putru.Toit oli võrdlemisi ühekülgne.Kõige tavalisem toidukord nädala toidukordades oli kas hommikul või õhtul tanguleem. 3.Enam levinud toidumenüü nädalasees oli piimasupp, kört,leib silk,hapupiim. 20 sajandil hakati sööma kartult,liha,kastet ja suppi. 4.Pruukosti söödi tavalistele söögikordadele lisaks jüripäevast kuni rukkilõikuseni varahommikuni. *Oli olemas selline komme, mida pidi järgima!!! Alates jüripäevast saati ei tohtinud hommikul toast söömata väljuda, sest arvatavasti võis linnulaulu, eriti käo kukkumise kuulmine tuua majja õnnetuse- linnupette söömiseks. 5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõiga...
.................................................................................................... 2 Pikitud liha:.......................................................................................................... 2 Liharullid:............................................................................................................ 3 Klopsid:................................................................................................................ 3 Väikesetükilised hautatud liharoad:.....................................................................4 Kastmes road...................................................................................................... 4 Asuu.................................................................................................................... 4 Guljašš................................................................................................................. 4 Raguu......................................
Baklazaan värske toored, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, nat. 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas: värske 140 22 109 8 100 keedetud, hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Külm- Kuum- Valmis- Toiduaine Neto Bruto töötle- töötle- toote nimetus g g miskadu miskadu kaal
Tuhkapäev- (liikuv püha, 40 päeva enne ülestõusmispüha) tuhkapäeval pidi ahjule ikka labidat näitama, s.t pidi midagi küpsetama. Siis ei läinud leib suvel hallitama. Küpsetati mitmesuguseid kakukesi: odrakaraskit, odrajahust kukleid. Küpsetati ka sepikut pärmiga. Tehti odrapulli tuhkapulli, mis küpsetati koldes tuha sees, hoiti alles kuni karja väljalaskmiseni ja söödeti siis loomadele. Populaarseteks toitudeks olid: räimesupp, silgusupp tangudega, keedetud värsked räimed, hautatud räimed hapukoorekastmes, odrajahupuder, odrajahukäkid, odraleib, kanepitemp odra- või nisujahuga, silgupannkoogid, võipiima pannkoogid. Ka selle päeva traditsioonid on kaduma hakanud, meie kodus ikka küpsetatakse odrakaraskit ja koolides olen kuulnud, et on alles tuhkapoisi ,,viskamine," kuid tuhkapäeva traditsioonilised toidud hakkavad vaibuma. Madisepäev- (24. veebruar) rahvuskalendris üks tuntumaid tähtpäevi, mille kommetes tuleb kevade lähenemine selgelt esile
4. aniis- aniis on hariliku aniisi seemnetest saadav vürts 5. antrekoot- antrekoot on veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steek paksusega umbes 2 cm 6. aseptika- puhastamine ja tegutsemine viisil, mis väldib mustuse edasi kandumist, sattumist puhastele pindadele ja tagab mustuse kokku korjamise 7. aspikk- kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kasutatakse tarrendise roogade valmistamiseks 8. asuu- pruunis tomatikastmes hautatud veiselihakangid 9. austerservik- austerservik on servikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv seen 10. bankett- kõrgetasemeline pidusöök 11. besee- besee on magustoit vahustatud munavalgest ja tuhksuhkrust 12. biifsteek- praetud või grillitud veiselihast portsjontükk 13. canape- suupiste 14. dessert- magustoit 15. dinee- pidulik lõuna- või õhtusöök 16. dip- dip ehk paks külm kaste 17. durumjahu- durumjahu ehk kõvateraline nisujahu 18
Kollasega on vene keelne osa märgitud. Ukraina Ukraina bors Lvovi bitkiid Prantsusmaa Juures ka Prantsuse keelne nimetus. Veinis hautatud praad , Boeuf A´La Mode Juustubiskviit Genoise Au Parmeson Taignas praetud aedvili , Legumes Et Fruits Frit Erinevad kastmed Jaapan Juures ka Jaapani keelne nimetus. Riisipallid - Onigiri Riis seentega Matsutake Gohan Röstitud kala - Teriyaki Paberis küpsetatud kala , Sanana No Ginsiyaki Itaalia Juures ka Itaalia keelne nimetus. Bruschetta tomatiga Bruschetta Al Pomodoro
televiisoreid, autosid, autoosi, naftat ja naftatooteid ning impordib naftat, mootoridetaile, ravimeid, kulda, puuvilla. Türgi peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Hea toit tähendab mitmekesisust Ilma maitseainete ning vürtsideta toit ei ole türklasele toit. Armastatakse mitmekäigulist söögikorda, mis sisaldab külmi suupisteid, sooja suppi, hautatud köögivilju, põhirooga koos riisi või bulguriga ning lõpuks mahedat magustoitu. Kõige selle juurde käib ka värske sai. Türklased tühja kõhtu ei salli ja nende arvates peab toidukord olema rikkalik ja toite igast valdkonnast. Nemad aga ei mõista, et no mismoodi eestlased üldse söövad. Türgi köök lummab. Toidu valik ja valmistusviis sõltub hetkest ja hooajast. Kõige mahedam ja värskem aeg on muidugi suvi, mil turuletid on lookas köögi- ja puuviljadest,
enamasti aga armastatud koored asendatud kergete ja maitsestatud õlidega, mis jätavad selle õhuliseks ja kergeks. Kui, muidu valmistatakse erinevatest rohelistest maitsetaimedest kergeid hõrgutisi, siis üha enam kogub tänapäeval populaarsust ka püreejoogid- või söögid, mida valmistatakse püreestades. Püreerida on võimalik nii puu, kui juurvilju, erinevalt maitseelamuste soovidest. Armastatuimaks loomaks eestlastele on alati siga peetud. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadseks roaks on mulgikapsad ehk hautatud kapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mis annab jällegi omapärase maitseelamuse. Sageli tuuaksegi välja Eesti köögi rahvustoiduna seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid, mis on saanud peaaegu, et igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki. Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted, mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks
Vene köök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast ...
Pearoad: kuumtöödeldud kondita liha 100-150 kuumtöödeldud luudeta kala 100-150 kuumtöödeldud kondiga liha 120-170 kuumtöödeldud luudega kala 110-160 kuumtöödeldud luudega linnuliha 150-220 kuumtöödeldud liha, kala vormiroogades 60-100 kuumtöödeldud liha, kala suppides 25-50 kuumtöödeldud hautatud kondita liha kastmetes 75-100 kuumtöödeldud hautatud kondiga liha kastmetes 120-150 kuumtöödeldud hakklihatoidud 100-150 supid 300-400 vedel kaste 50-75 tihe kaste 50-100 põhilisand(kartul, riis, pasta, köögivili) 100-150 soe köögiviljalisand 50-80
3. Pikitud liha pruunistada kuumas õlis- võisegus, maitsestada, lisada tükeldatud sibul, passeerida klaasjaseks. Lisada punane vein ja kuum vesi, et liha oleks ½ vedelikus. Liha hautada nõrgas kuumuses, suletud nõus (1,5-2 tundi). Praetud veiseliha Veiseliha, sinep, pipar Valmistamine: 1. Veiselihast lõigata 2-3mm paksused viilud. 2. Viilud tampida haamriga peenemaks. 3. Määrida sinepiga ja maitsestada pipraga. Praadida mõlemalt poolt. Hautatud veiseliha Veiseliha, õli, sibul, porgand, kontsentreeritud tomatipasta, lihapuljong, sool, must pipar Valmistamine: 1. Puhastada veiseliha vajadusel, lõigata u 3 cm kuubikud. Koorida sibulad ja porgandid, lõikada 2-3 cm tükkideks. Maitsestada liha soola-pipraga, pruunistada pannil. Tõsta pruunistatud lihatükid haudepotti. 2. Pruunistada porgand ja sibul. Lisada tomatipasta, kuumutada läbi ning lisada haudepotti. 3
kuumtöötlusvõtetega road, vormitoidud, küpsetised Suurköökides kasutatakse liha ja lihatoodete kõrval ka subprodukte. SUBPRODUKT Kasutamine suurköögis Maks: Külmad ja kuumad suupisted, kastmed, hautatud ja praetud toidud, panni- ja veisemaks vasikamaks pajatoidud, vormitoidud, küpsetised seamaks broilerimaks pardi- ja hanemaks küülikumaks Neerud: seaneerud vasikaneerud lambaneerud Külmad ja kuumad suupisted, supid, kastmed, keedetud, hautatud ja praetud toidud, pajatoidud, vormitoidud, küpsetised
jäme jahu. Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga. Toidud verest Verikäkid Veripann- koogid Verileib Verivorst Verivorst Traditsioonilist eesti verivorsti valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Muud toidud Magushapud värsked kapsad Hernetemp Jõuluroog Mulgikapsad Mulgikapsad Tuntud mulgimaine roog, mis erinevalt tavalisest hautatud kapsast sisaldab ka kruupe. Kasutatud kirjandus http://www.kokaraamat.ee/rahvustoidud.php?cat=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Verivorst http://www.kokaraamat.ee/rahvustoit.php?cat=5&id=13 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k "Praktiline perenaine" K. Kolmann, K.-K. Truusa
Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata. Soola lisatakse toidule hiljem. KARTULITOIDUD JA LISANDID 1. Keedetud kartul 2. Praetud kartul 3. Friteeritud kartul 4. Pariisi kartul 5. Grillitud kartul 6. Hautatud kartul 7. Kartuliõled 8. Kartulikotletid 9. Kartulipuder, püree, tamp 10. Kauboikartul 11. Ürdikartul 12. Kartulivorm 13. Kartulipannkoogid 14. Täidetud kartulid
Aedviljasupp( aedviljad, vein, basiilik) Pearoad Paneeritud ahvena filee piprakastme, aurutatud riisi ja punasekapsasalatiga Küpsetatud lõheliblikas mee ja ingveri marinaadis veinikastme, porgandipüree ja aurutatud köögiviljadega Pikkpoiss juustukastme, ürdikartulite ja keedetud vutimunadega Seakarbonaad kukeseene kastme, küüslaugukartulite ja porgandi-mango salatiga Hautatud lambakaree calvados kastme, juurvilja lasjane, mündipesto ja kitsejuustu struudliga Hõrk pardirind mustikakastme, bataadipüree ja läätsesalatiga Köögiviljaroad Kukeseene risotto köögiviljade, ürdipesto ja idudega Baklazaani- köögiviljaroog juustu ja tomatikastmega Pastad Taimetoitlase pasta (brokkol, küüslauk,seened) Pasta lõhe ja mereandidega Juustud
Vererõhu reguleerimine Dvitamiin osaleb vererõhu reguleerimises. Ülekaalulisus Dvitamiini puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu. Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest: 1. Kalaõlist 2. Maksast 3. Munakollasest 4. Võist 5. Pärmist Dvitamiini päevane soovitatav kogus on: 2 g kalamaksaõlis, 15 g suitsuangerjas, 5060 g küpsetatud lõhes, 60 g soolaheeringas, 120 g munakollastes, 600 g hautatud maksas, 10 l piimas Kasutatud kirjandus : 1. http://www.mahemark.ee/lugemisttervise kohta/dvitamiin 2. http://www.toitumine.ee/dvitamiin/ 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Dvitamiin Tänan Kuulamast!
ühendades paljude rahvaste kulinaarseid harjumusi ja maitse-eelistusi. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas Hea toit tähendab mitmekesisust Ilma maitseainete ning vürtsideta toit ei ole türklasele toit. Armastatakse mitmekäigulist söögikorda, mis sisaldab külmi suupisteid, sooja suppi, hautatud köögivilju, põhirooga koos riisi või bulguriga ning lõpuks mahedat magustoitu. Kõige selle juurde käib ka värske sai. Türklased tühja kõhtu ei salli ja nende arvates peab toidukord olema rikkalik ja toite igast valdkonnast. Toidu valik ja valmistusviis sõltub hetkest ja hooajast. Kõige mahedam ja värskem aeg on muidugi suvi, mil turuletid on lookas köögi- ja puuviljadest, juustudest, oliividest ja maitseainetest. Talvel aga avatakse suvel sissetehtud keedised ja hoidised nagu
Praeahjus keetes säilitab kala suurepäraselt oma maitse. * Keetmine aurukapis-maitsestatakse 1-2 tundi varem, valmimisaeg on 5-15 minutit. * Mikrolaineahjus- valmib kala omas mahlas. Kala maitsestatakase 1- 2 tundi varem ning tagasihoidlikumalt kui praeahjus. 9. Nimeta keedetud kalale sobivaid lisandeid * keedetud kartulid (tilli, peterselli-, maitsetaimeürdid jne) * kartulipuder ja -püree * keedetud ja hautatud köögiviljad(köögiviljapüreed) * makaronitooted * hollandi kastmed * heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed * toorsalatid 10. Millised on kalade praadimise võimalused? * praadimine * frittimine * röstimine * küpsetamine 11. Nimeta praetud kalale sobivaid lisandeid * hollandi kastmed * heledal ja valgel põhikastmel valmistatud kastmed * keedetud, hautatud, praetud köögivilju * praetud seened *seenepüreed
HOMMIKUSÖÖK 200 g piimaga keedetud teraviljaputru 100 g marju (maasikad, mustikad, vaarikad) 200 g kakaod (200 g 3,5% piima, 1 tl kakaod, 2 tl suhkrut) LISAPALA 1 puuvili LÕUNASÖÖK lihapallid (kotlet, kala) kartulipudruga (100 g), hautatud köögivili oliiviõliga või toorsalat 1 tl õliga magustoit 200 g (leivakreem piimaga või mannavaht piimaga või kohupiimakreem kisselliga või biojogurt mustikatega) VAHEPALA 1 terakukkel või 2 täisteraküpsist 200 g keefi rit või piima
v Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga Prantsuse köögi jagunemine v Piirkondlik köök v Üldrahvalik köök v Tippköök v Eristatakse ka nn. uut kööki Tuntumad rahvustoidud v Alsace´ i piirkonda iseloomustavad liharoad, pasteedid, hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga. v Bordeaux`i piirkonda pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad. v Burgundiat hautatud veiseliha, kitse ja lehmapiimajuust, teod küüslauguvõiga, haugiklimbid. Vahvad uued sõnad Supp Soupe Juust Fromage Bouillon puljong Braiser hautama Plat toit, toidukorra käik Rôtir küpsetama Ratatouille köögiviljahautis Veel sõnu: http://www.hkhk.edu.ee/aili/ Tänan tähelepanu eest!
Keedetud peedilehed 224 20 179 44 100 Basiilik värske 119 16 100 - 100 Baklazaan värske toored, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, nat. 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas: värske 140 22 109 8 100 keedetud, hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Hernes värske ,keedetud 109 - 109 8 100 konserveeritud 154 35 100 - 100 külmutatud, keedetud 109 - 109 8 100 kuivatatud, keedetud 42 - 42 140 100 Konserveeritud kapparid 200 50 100 0 100 Varane keedetud nõges 244 18 200 50 100 Valge peakapsas
· Magustoit (entremets) tort, kook, puding, suflee või vorm. · Puuvili (dessert) kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. · Kohv Lõunasöögil (diner) kell 17.00-1800 on välja kujunend järgmine toidusedel: · Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. · Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. · Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. · Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. · Salat värskest toorest lehtköögiviljast või juurviljadest. Palju kasutatakse vars- ja juursellerit. · Juust Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. · Magustoit · Puuvili · Kohv (Wikipedia 2012) Õhtul aga süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. (Toitlustuse alused 2012) Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse.
Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud riisikad või salati soolariisikatest hapukoore ja sibulaga leiab peolaualt, hapukoorega seenekaste on aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. Muistsed kombed Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu
on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks. · Lastele normaalseks kasvamiseks. · Aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagamiseks Sisaldub: marjades, puu- ja köögiviljades, kiivis, paprikas, kaalikas. B- vitamiin:
Tervislikud eluviisid. Lugupeetud kuulajad! Oma kõnes tahan teile rääkida tervislikest eluviisidest, kuidas toituda ja elada tervislikult ja mittetervislikest eluviisidest. Kindlasti olete kuulnud, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Meile kõigile on räägitud, et ärge sööge liiga palju magusat ja pange soojalt riide. See võib tunduda mõtetuna, aga tegelikult on see õige. Paljud inimesed arvavad, et on raske tervislikult toituda, aga tegelikult pole see tõsi. Kindlasti olete kuulnud toidupüramiidist. Toiduainete valikul ja tervisliku toitumise põhimõtteid on neli: mitmekesisus, tasakaalustatus, möödukas ja vajadusele vastavus. Toidupüramiid aitab neid põhimõtteid järgida. Kõik me teame taldrikureeglit, aga vähesed täidavad seda. Taldrikureegel: erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust, põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodusta...
6. Segada pudermahl apelsinidest ja liha, porgandi- serveerida apelsinisegu kuumalt hulka 7. 6. 1 Tõsta segu puljongisse ja jätta see 35 minutiks hauduma 8. 7. 1 Serveerimisel lisada riivitud apelsinikoored supile 9. TOIDU NIMETUS Seapraad hautatud hapukapsa ja ahjukartulitega 1. ports. väljatulek (ml/g) 160 / 200 / 100 g valmist.portsj. arv x (tk) 5 kasumi % 66,9 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind
Kange veini klaasid 8cl 1219cl Valge veini klaasid 10cl 1634cl Punase veini klaasid 12,5cl 2270cl Karastusjoogi ja 2025cl 34cl veeklaasid Õlleklaasid 25cl 3538cl Kange likööri klaasid 34cl 57cl Lahja liköööri klaasid 68cl 1015cl Vahuveiniklaasid 15cl 1729cl Supitirinad14 portsjonit Praetirinad14 portsjonit, sügava kaanega kaetavad nõud kastmes hautatud või üleküpsetatud roogade jaoks Portsjonipannid14 portsjonit. Soojade suupistete, munaroogade ja friikartulite jaoks. Türgi kohvinõud ehk ibrikud 1225cl, pealt ahenevad, varrega koonilised nõud Jäänõud: Kalamarjanõu ja vahuveinipudeli serveermiseks. Noad, kahvlid, lusikad. Praenuga ja kahvel on kõige suuremad. Praenoa pikkus on 2122 cm ja praekahvli pikkus on 1920 cm Suupistete ja dessertsöögiriistad on suurusjärgu
luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks, vabade radikaalide taseme reguleerimiseks, täites antioksüdantset rolli, suguorganite arenguks, eesnäärme funktsioneerimiseks ning naissuguhormoonide aktiivsuseks, maitsmis- ja lõhnaretseptorite normaalse arengu tagamiseks, insuliini toime avaldumiseks. Tsingi päevane soovitus on 7–11 mg, 10 mg tsinki sisaldub näiteks: * 55 g nisuidudes, * 100 g nisukliides, * 125 g hautatud maksas, * 200 g päevalilleseemnetes, * 220 g keedetud munakollastes, * 480 g puhastatud räimedes, * 625 g keedetud vähkides, * 1,1 kg leivas, * 1,7 kg kaerahelbepudrus. Tsingi toksilisus Ehkki tsink on vajalik selleks, et keha oleks terve, võib liiga suur kogus tsinki olla kahjulik. Mürgitus võib tekkida alates 225mg tsingi tarbimisest. Tsingi mürgituse sümptomid on iiveldus, oksendamine, valu, krambid ja kõhulahtisus.
paneerimata Frikadellid knellmassist 2-3cm läbimõõduga pallid massiga 15g Lihast pooltooteid säilitatakse temperatuuril 6C KEEDETUD LIHATOIDUD Keetmiseks sobivad veiseliha, sealiha, lambaliha, kanaliha. Liha keedetakse suure tükina (1,5- 2kg). Valmis liha lõigatakse ristikiudu viiludeks ja hoitakse serveerimiseni keeduleemes. Igasse portsjonisse lõigatakse 2-3 viilu Lisandiks: · keedetud kartulid · kartulipuder · kartulipüree · keedetud ja hautatud köögiviljad · marineeritud salatid · heledad põhikastmel valmistatud sinepi ja · mädarõikakastmed, tomatikastmed PRAETUD LIHATOIDUD Suurte praadide lisandiks võib serveerida · keedetud, praetud kartuleid · keedetud köögivilju · hautatud köögivilju · praetud köögivilju · praetud seeni · marineeritud salateid · praeleent · pruunil põhikastmel valmistatud kastmeid PRAETUD POTSJONLIHAROAD Praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse
TOIDUAINED: · Tsitrusviljad · Paprika ·Porgand · Lillkapsas · Tomat ·Brokoli RAUA IMENDUMIST VÄHENDAVAD TOIDUAINED · Tee · Kohv · Nisukliid · Piim · Sojavalk · Kaltsiumilisandid Raua sisaldus mõningates toitudes: 50 g hautatud maksas, * * 55 g nisukliides, * 90 g läätsedes, * 125 g verivorstis, * 400 g hautatud veiselihas ! Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise ja sealiha, aga ka täisteratooted. Rasva ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Rauda sisaldavad toiduained: Heemi raud, mida leidub hemoglobiini ja müoglobiini sisaldavates
68% süsivesikute sisaldusega spordijookidena. Sama efektiivne on juua õunamahla- magneesiumirikka mineraalvee segu (suhtes 1:3). Hiljem peaks tarbima ka madala GI-ga süsivesikuid. Õhtusöögiks sobib seega 200250 grammi aeglaselt imenduvaid süsivesikuid. Pärast trenni ära oota näljatunde tekkimist, vaid söö kerge eine, aitamaks organismil taastuda järgmiseks treeninguks. Trennijärgne eine olgu madala rasvasisaldusega, kuid hea valkude-süsivesikute koostisega: näiteks liha hautatud aedviljaga, jogurt või kohupiim puuviljadega, kodujuust köögiviljadega, muna-köögiviljasalat
Tasakaalustatud toitumine Laura Luht Carmel Pärn Kaisa Elise Kikas Johanna Martins Tartu, 2014 Mis see on? • inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele • neli põhimõtet: – Vastavus vajadusele – Toitainete tarbimine õiges vahekorras – Mõõdukus – Mitmekesisus Valgud (12%), rasvad (25%), süsivesikud (63%) vitamiinid ja mineraalaineid Taldrikureegel Erinevate toitude õige osakaal • erinevad salatid või aurutatud- hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust • põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi • lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi Esmakordselt Eestis võttis selle kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal Toidupüramiid • näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja t...
pear pirn mild nõrga maitsega melon melon sparkling mullitav tangerine mandariin still mullita grapes viinamarjad roasted ahjus küpsetatud pomegranate granaatõun stuffed täidetud pineapple ananass poached hautatud lemon sidrun crystal glasses kristallist klaas avocado avokaado paper napkin pabersalvrätik kiwi fruit kiivid counter lett peach virsik till kassa watermelon arbuus cutlery noad, kahvlid cauliflower lillkapsas tray kandik
Poola toite iseloomustab hõrk maitsestamine. Toidud on sageli venepärarase nimega, ka maitse- kergelt hapu, tagasihoidlikult vürtsistatud- meenutab vene kööki. Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku. Supid on tavaliselt paksud, hapud ja rohke maitserohelisega. Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena
Guljass Grokk kuum alkohoolne jook H Haigusleht Hari Haridus Hõrgutis Hõõgvein Hüvang - heaolu Hartsoo supp I Ida-Slaavi keeled Identima millenagi ära tunda Idufirma alles käivituv lennuka äriideega väikeettevõte Inhaleerima sisse hingama J Jalul olema Juhataja Juhiabi K Kaaviar - soolatud kalamari Kakao Kahoor Chaorsist pärit vein Kaapekakk leivataina kaapmetest pätsike Kalats teatavat liiki rõngassai Kalmaar Klops pruunistatud ja hautatud lihalõigud kastmes Kandik Kassaterminal Kvalifikatsioon ametioskus Külmlaud L Laagerduma vein, juust laagerdub Lauavein Lasanje vormiroog Liköör M Maestooso pidulikult Magasin ladu Menüü M.D. Hótel ülemkelner Motell motomatkajate hotell N Nakar Kreeka pähkel Nalivka alkoholijook O Oakohv Okroska külm kaljasupp Oskustööline Odramärg õlu P Pagar Pansion pansionaat Pokaal Poleerima - läikima Praktika Põll R Raguu aedviljaraguu
Pikateralise ja musta riisi segu, mis väga dekoratiivsena sobib hästi pajaroogadesse ja vormitoitudesse. Metsikut riisi tuleb eelnevalt leotada ja tema keeduaeg on pikk: roog on valmis siis, kui seemne sisemine valge osa ajab tumeda koore lahti. Jasmiiniriis ehk Tai lõhnav riis Aromaatne pikateraline riis, keetmisel jäävad terad õrnalt kleepuvaks. See riisisort sobib suurepäraselt igasse soolasesse rooga ja ka magustoitu. Jasmiiniriisi aroom tuleb kõige paremini esile aurutatud või hautatud roogades. Sõmer riis Sõmer riis on koos koorega aurutatud ja pärast koorimist kuuma õhuga kuivatatud riis. Sellisel moel töödeldes säilitab riis umbes 80 protsenti oma mineraalainetest ja vitamiinidest.
• Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu). • Magustoit (entremets) – tort, kook, puding, suflee või vorm. • Puuvili (dessert) – kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. • Kohv Millest koosneb lõunasöök • Puljong – (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. • Kala – keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. • Liha – enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. • Aedviljatoit – keedetud, praetud, hautatud, vorm. • Salat – värskest toorest lehtköögiviljast või juurviljadest. Palju kasutatakse vars- ja juursellerit. • Juust – Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. • Magustoit • Puuvili • Kohv Erinevus Eesti köögiga • Salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. • Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta. Sööimistraditsioonid piirkonniti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
