Oktoober 2015 Administratiivse juhtimise koolkond. Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925), kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid.
teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Prantsusmaal leiduvad loodusvarad: Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, potas, päevakivi, fluor, kips, puit, kala. Administratiivne jaotus: Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub talle 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 327 ringkonda, 3828 kantonit ja 36561 kommuuni
iseseisvamaks. Saadi tunnustus N.Venemaalt de jure ja loodi ametlikud diplomaatilised suhted. Välisministeeriumi poliitika osakond jagati lääne ja ida osakonnaks ja 1920. teisel poolel eraldati spets. Vene osakond. Lääneosakond jagati Lääne ja Kesk-Euroopa osakonnaks jt suured reformid, mis said 1921-1922 teravaid rünnakuid ajakirjanduses. Nõuti suuremat kokkuhoidu ja süüdistati vara raiskamises. 1923. kinnitus üldjuhi kohale ministri abi, kellele allus poliitiline, juriidiline ja administratiivne osakond. Pol. Osakond jagunes neljaks : lääne, kesk-euroopa, ida ja informatsiooni büroo. 1925-27. loodeti koondada juhtimist ja funktsioone täpsustada. Ühendati mõned bürood ja loodi juurde konsulaarbüroo. 1928. eksisteeris 2 osakonda (poliitiline ja administratiivne), 1931 lisas Tõnisson kolmanda väliskaubanduse. (Seoses majanduskriisiga). Senised osakonnajuhatajad nimetati direktoriteks. (1936)
oli väga mitmekülgne ühiskonnateadlane, filosoof ja sotsioloog, kuulsaim bürokraatiateoreetik läbi aegade. Nagu ikka, pidas ka tema puhul paika ütlus, et geniaalsus ja hullumeelsus käivad käsikäes, nimelt kannatas ta sarnaselt paljudele teistele suurkujudele psüühiliste häirete all. Weberi bürokraatia mudel Ametliku asjaajamise püsivus vastavalt kindlatele reeglitele. Süsteemipärane tööjaotus. Kindel administratiivne hierarhia. Ametnike erialane ettevalmistus. Administratsiooni riiklik finantseerimine koos ametiisikute avaliku vastutusega. Keeld ametikohta osta, isiklikult omada või pärida Ametlikult asjaajamise kirjalik dokumenteerimine. Patoloogiad Parkinsoni seadus-Parkinsoni seadus on heaks paralleeliks sellele, kui visatakse nalja organisatsioonide asjaajamise ja ladusa toimimise üle. Selle nn. Seaduse töötas välja C. Northcote Parkinson.
Siseministeerium ja Esko Koolitus (2000) "Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat", Lisa 2 Näidisdokumendid 2.1 PROBLEEMIPUU Eesti administratiivne suutlikkus madal Keskvalitsuse ja Avaliku sektori Kolmas sektor omavalitsuste vastutus juhtimine ebaefektiivne nõrgalt arenenud ebaselge
ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) · Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted: Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid Töötajaid tuleb valida, et nende oskused ja võimed vastaksid töö nõuetele Töötajaid tuleb treenida, et nende oskused vastaksid standarditele
Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Äike 120 dB 11 Tabel 2. Maksimaalne müratase mitmesuguste tegevuste puhul, mille ületamine tekitab tervisehäireid: Tegevus dB(A) Lihtne füüsiline töö (nt koristamine) 80 Füüsiline oskustöö (nt töö garaazis) 75 Täpsust nõudev füüsiline töö (nt seadistamine, monteerimine) 70 Rutiinne administratiivne töö osalise tööajaga. 70 Kõrgtäpsust nõudev füüsiline töö 60 Lihtne administratiivne töö suhtlemisega 60 Intellektuaalne administratiivne töö (nt joonistamine, kavandamine) 55 Kontsentreeritud intellektuaalne töö 45 Lugemine raamatutööks 35
Tuleviku 1, Rakvere SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinik Pärnus Riia mnt 167, Tartu SA Pärnu Haigla Jõgeval Ristiku 1, Pärnu SA Jõgeva Haigla Piiri 2, Jõgeva Ennetamine Vaktsineerimine nõrgestatud eluvaktsiiniga Mittespetsiifiline profülaktika: Organismi üldine tugevdamine Elatustaseme üldine parandamine Enesekaitse Infektsiooni kontroll Administratiivne Tehniline Individuaalne Administratiivne kontroll: Kiire avastamine Isoleerimine Köhahügieen Efektiivne ravi Töötajate tervisekontroll Koolitused Tehniline kontroll Ventilatsioon Hepa-filtrid Bakteritsiidsed lambid Individuaalsed kaitsevahendid · Respiraatorid Respiraatorid on loodud töötama väljast sissepoole ja seega kaitsevad selle kandjat · Kirurgimask Kirurgimask algusest
konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati ka patukustutuskirjad, palverännud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja kultus. Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine. Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini, piiskoppide poliitiline ja administratiivne tegevus pidi taanduma usulise ees. Paavst Paulus IV seadis sisse inkvisitsiooni, ketserite jälitamise ja kirjanduse tsensuuri. Tema autokraatlikes püüdlustes peegeldus teatud määral katoliku kirikus juba varem sündinud ranget usulist distsipliini nõudvate suundade mõju. Samal ajal leidis aset uuendus, mis tähtsustas isiklikku ja vahetut emotsionaalset usukogemust, tekkisid müstitsistlikud suunad. Kõrgete kirikutegelaste seas levis püüdlus aidata läbi isikliku
valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsad, kaasaegsed teooriad: - Kvantitatiivsed teooriad- tehniline, materiaalne, infol põhinev - Süsteemiteooriad - Olukorralised teooriad - Uued suunad Klassikaline-teaduslik koolkond: Põhines praktikal ja selle uurimisel. Eesmärgid: Sunnimeetoditelt teaduslikele meetoditele
dokumentide kontrollitud teekonda läbi töövoo Digitaalsete formaatide puudused ● Vastuolud erinevate operatsioonisüsteemide vahel ● Erinevate tarkvarafirmade poolt loodud failiformaatide mitteühildumine ● Faili konverteerimisel ühest formaadist teise kannatab dokumendi kujundus ● Erinevad fondid: nende puudumisel muutub dokumendist arusaamine võimatuks ● Eelneva punktiga sarnane probleem: rahvuslike sümbolite puudumine Dokumentide haldamine ● Administratiivne tegevus, mille läbi organisatsioon süstemaatiliselt loob, organiseerib, säilitab, taastab, kasutab, kaitseb ja hävitab temale kuuluvaid dokumente ● Selle läbi saab organisatsioon kontrollida tema poolt loodud informatsiooni kvaliteeti ja kvantiteeti ning säilitada informatsiooni kõige ratsionaalsemal kujul ● Vananenud või enam mitte tarvitatavat informatsiooni hävitades saab organisatsioon seeläbi arendada majanduslikku efektiivsust ja tulemuslikkust
pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne komponent ja juhtimine-juhid / operatiivne komponent, tööjaotus Organisatsioonide liigid Gerndorfi järgi: 1) Avalik sektor-riik ja kohalikud omavalitsused (kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud) 2) Erasektor-äriühingud, mittetulundusühingud jm. (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud) 3) Usuorganisatsioonid 4) Sõjavägi-juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin 5) Vabatahtlikud organisatsioonid 6) Loovusele suunatud organisatsioonid
Scoutspataljon on valmis kaitsma Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO, ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega võrdse partnerina. Scoutspataljoni põhiülesanneteks on: · Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu · Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus · Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine · Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine Scoutspataljoni ülem on alates 2006. aastast major Aivar Kokka. Pataljoni ülem aastatel 2005 - 2006 oli kolonelleitnant Indrek Sirel. Pataljoni ülem aastatel 2001 - 2004 oli kolonelleitnant Artur Tiganik. Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka
• Venemaa sisekubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. a ka Baltikumile. • Uus halduskord taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Asehalduskord (1783-1796) • Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja (asehaldur). • Muutus Eestimaa ja Liivimaa administratiivne jaotus (nt lisandus Paldiski maakond). • Oluliselt piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. • Maksukorralduse põhjalik muutmine (pearahamaks) • Vastutasuks kuulutas Katariina rüütlimõisad eraomandiks (alloodideks). • Tekitas pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel. Pärast Katariina II surma troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid.
"Eesti Postimees" 1878 - 4600 tellijat 1881 - 1500 tellijat Venestamine Aleksander III - vene keiser alates 1881, venestuse elluviija kreeka-katoliku õigeusu nähti vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja balti erikorra murendamiseks õigeusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid tõusulainel oli vennateliikumine (vennastekogudus, hernhuutlased) Eeldus: Krimmi sõda 1853-1856 Paljastab impeeriumi nõrkused Administratiivne Baltisakslaste positsiooni nõrgendamiseks Nt linnaseadus 1877 Kultuuriline Vene keele, kultuuri ja õigeusu propaganda Usulise venestamise ilmingud Nevski katedraal
4. Kasutada(lubada paigaldada) ohutustahvleid, mis on vigastatud ja kulunud 5. Hoida hoiatustahvleid/märgiseid lahtiselt kabiinis 6. Alustada reisi enne, kui ei ole kontrollinud, kas kõik vajalikud ohutusvahendid on olemas ja kasutuskõlblikud 7. Mingil juhul kasutada veovahendi läheduses lahtist tuld(suitsetamisel, toiduvalmistamine priimusel jms), kui veoseks on kergestisüttivaid või plahvatusohtlikke aineid. 2.2 Ohtlike veoste administratiivne kontroll Lepinguosaliste pädevad asutused võivad oma riigi territooriumil igal teostada igal ajal kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas ohtlike kaupade veo nõudeid ja turvanõudeid on täidetud. Sellist kontrolli peab läbi viim ilma inimesi, vara või keskkonda ohustamata ning maanteeliikluse suurema häirimiseta. Ohtlike kaupade veos osalejad peavad ilma viivitusteta andma pädevatele asutustele ja nende agentidele kontrolli läbiviimiseks vajalikku informatsiooni.
kuidas saada liikmeks? pärast seda kui komm blokk kukkus, ja teised riigid hakkasid huvi tundma liitumisega ELi ja NATOsse. et üks org toimiks, on vaja kriteeriumeid. riigid küsisid et mida nad peavad tegema. suht mõtetud aga samas peavad oleams olema. 1. poliitiline kriteerium, peab toimima stabiilne riigiaparaat ja (DEMOKRAATIA) 2. austama inimõigusi 3. vähemuste kaitse. toimiv turumajandus. riik peab toimetulema riigisisese turukonkurentsiga. administratiivne suutlikus, et struktuurid toimiksid ka liikmesriigis. Kuidas saada liikmeks? Söeühendust lõid need riigid kes kohal olid, kui kesk ja ida riigid huvitusid liitumisest EL ja NATOga. Kriteeriumid: poliitiline kriteerium: peab toimima riigiaparaat stabiilselt ja demokraatlikult, peab austama inimõigusi, vähemuste kaitse Majanduslik krit: toimiv turumajandus, riik peab olema võimeline toime tulema konkurentsiga Võimelisus kanda kohustusi, administratiiv
Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi üksnes aadlikud ning nende piiramatu võim sai teostuda üksnes eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Positiivne oli aga, et Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistas Vene kolonisatsiooni ning võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. Baltikumis seati sisse asehalduskord, kuna taheti kindlustada Vene võimu Baltikumis. Selle iseloomulikud tunnused olid: muutus Eesti administratiivne jaotus, piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, mõisnikud said võrdsed õigused, kõikidele anti võrdne kodanikuõigus, võeti kasut. Pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Seoses Balti asehalguskorraldusega piirati omavalitsusstruktuuri ning uusi halduskord taotle impeeriumi piirimaade ühtesulat. Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid.Omavalitsusorganid olid rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem
6.Demograafiline üleminek ehk siire kus toimuvad erinevad etapid,etapi alguses on plahvatus kus suremus parema hügieeni ja parema arstiabi tõttu langeb järslult, kuid sündimus on endiselt kõrge. Järgneb vananemise etapp,kus sündimus langeb,noori inimesi tuleb vähem,ja rahva arvu kasvamine on seetõttu aeglasem ja väiksem,Madal sündimus ja suremus ja vanaemaliste osakaal suureneb. Migratsioon ränne Immigratsioon sisseränne Emigratsioon - väljaränne Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotuse järgi moodustatakse riigi- ja kohaliku võimu valitsemise organid. Sest linnavalitus ei saa tervet maakonda jälgida. 19.sajandil toimus eestis väjaränne venemaale,kas siis õppima või vabrikutööle. 1920.toimus sisserääne nii eestlaste kui venelaste poolt,iseseisvuse pärast. 20.oli väljarännet eriti ei toimunud,kui oli siis kuskile Ameerikasse vms
Privileegid: 1) Restitutsioon 2)Balti erikorra alused 3)aadlimartiklid 4)asehalduskord 3. Balti erikorra positiivsed ja negatiivsed tagajärjed põlisrahva jaoks. Positiivsed tagajärjed Negatiivsed tagajärjed 4. Vene võimu kindlustamine Baltikumis. Vasta küsimusele õpiku teksti põhjal (lk101-103) Uus Balti poliitika. Mis muutusi tõi Balti kubermangudes kaasa Katariina II valitsemisaeg? 1) Uus administratiivne jaotus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale ( Läänemaa , Harjumaa, Järvamaa , Virumaa) lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima vaid lühikeseks ajaks. 2) Poliitilised ümberkorraldused. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaa said võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne
mõisnikel oli piiramatu võim talurahva üle. Teotööle pidid minema ka väikelinnade elanikud ning sellega kaotasid eestlased peaaegu kõik võimalused saada linnakodanikeks, enamus õigustest olid mahasurutud. Leian, et talupoegade elu veelgi raskemaks muutmine pärssis Eesti ala arengut ning siinse eesti rahvusest talupoegade eneseväärikust. Nad tundsid end allasurutult ning neile näis, et siinne elu pole muud kui rist ja viletsus. Balti erikorra tunnusteks on veel kehtima jäänud administratiivne korraldus, mis kujutab endast seda, et säilisid Eestimaa ja Liivimaa kubermangud; püsisid rüütelkonnad ning linnade omavalitsus raad. Venemaa ei surunud siinsetele aladele peale õigeusku, endiselt oli valitsevaks usuks luterlus, ka ametikeel oli saksa keel, ei võetud nekruteid ega kehtestatud pearahamaksu. Kehtima jäi tollipiir Eestimaa, Liivimaa ja Vene sisekubermangude vahel. Käesolev näitas, et Vene riik ei ole huvitatud Eesti ala venestamisest ning see oli piisav, et
Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. 15 omavalitsusüksust, 2 linna - Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo. Lääne-Virumaa on mitmekülgne ja ideaalne maakond puhkamiseks, looduse nautimiseks. Kaunis loodus ning pikk rannajoon annab võimaluse matkata,
...................................................................13 3. FAYOLI JA TAYLORI TEOORIATE VÕRDLUS...................................................17 KOKKUVÕTE................................................................................................................20 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................22 3 SISSEJUHATUS Administratiivne koolkond ja selle teoreetikud keskendusid organisatsiooni juhtimisele ja juhtimise efektiivsele praktikale. Koolkonna teoreetik Henri Fayol arendas välja juhtimisprintsiibid, mis on kasutusel tänapäevani. Fayoli juhtimise viis elementi on väga sarnased 21. sajandil kasutatavate juhtimisfunktsioonidega. Teoreetiku sõnul on juhtimisprintsiibid universaalsed ja rakendatavad eritahulistes organisatsioonides.
Ka tema maa ja vara kuulus mõisale, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte riigile.Seda deklaratsiooni asustoetama ka riigivõim, kaotades talupoegadel kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused.asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Hingeloendused,1765 positiivsed määrused-e. Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata
tellijat 1881 6000 tellijat "Eesti Postimees" 1878 4600 tellijat 1881 1500 tellijat VENESTAMINE Eeldus: Krimmi sõda 1853-1856 Paljastab impeeriumi nõrkused Administratiivne Baltisakslaste positsiooni Aleksander III vene keiser alates 1881, venestuse elluviija nõrgendamiseks Nt linnaseadus 1877 Kultuuriline Vene keele, kultuuri ja õigeusu propaganda USULISE VENESTAMISE ILMINGUD NEVSKI KATEDRAAL
Haldusjaotus. Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku amet...
Doktoriõpe 2006 - 2007 Tartu Ülikool, Füüsika- keemiateaduskond, keemia eriala, Magistriõpe 2003 - 2006 Tartu Ülikool, Füüsika- keemiateaduskond, keemia eriala, Bakalaureuseõpe Teadusorganisatsiooniline 2006 - ... Eesti Biokeemia Seltsi liige ja -administratiivne tegevus Teaduskraadi info Darja Lavõgina, doktorikraad, 2010, (juh) Asko Uri, Development of protein kinase inhibitors based on adenosine analogue-oligoarginine conjugates, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut
3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? b. Juhtimine kui protsess. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? 5. Juhtide rollid 6. Juhtide peamised oskused 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c. Koolkondadest on vajalik teada peamiseid seisukohti ja juhtivat(id) teoreetikuid ning osata erinevaid lähenemiseid kriitiliselt hinnata 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond b. Mikrokeskkond c. Sisekeskkond d
seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). 6 Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: · Poliitiline järelvalve: Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. · Juriidiline järelvalve: Halduskohus. Sõltumatu lepitaja (ombudsman). · Administratiivne järelvalve: Teenistuslik järelvalve. Varaline kontroll. Riigibürokraatia mitteformaalsed kontrollivõimalused: · Ametkondlik järelvalve. Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Kolleegide arvamus. Ametnikueetika. · Avalik järelvalve. Massiteabevahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 7 KOHTUVÕIM
LÄHENEMINE HALDUSJUHTIMISELE 1) Euroopas juriidiline lähenemine 18. saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika Riigi põhilised funktsioonid: 1) valijaskonna huvide kaitse 2) majandusliku efektiivsuse tagamine tulud ületavad kulusid see põhimõte satub riigisektoris vastuollu. 3) sotsiaalne efekt võib olla majandusele vastuoluline. Sotsiaalsed tegevused majandussfääris võivad
vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Autonoomsed asutused Eestimaa maapäev kogunesid kõik aadlikud Harjust, Virust, Läänest ja Järvast kuberneri või tema äraolekul rüütelkonna peamehe kutsel (iga kolme aasta tagant). Küsimusi arutati 4 maakonna aadli esindajate vahel. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust, keda valis maapäev. Eesistujaks oli vanem maanõunik või kuberner (tähtsamate asjade arutamisel), kelle kaastöölisteks oli nõukogu. Tähtsam administratiivne organ rüütelkonna pealik (aadlikuna oli ta ka maanõukogu liige). Maapäeva istungite vaheaegadel tuli kokku rüütelkonnakomitee, mis tegi mitmesuguseid otsuseid, mida pidi kinnitama maapäev. Kuna rüütelkonna komitee võis igal ajal kokku tulla, siis oli see Eestimaa rüütelkonna käes elegantsemaks ja mõjuvõimsamaks relvaks oma poliitika ajamisel ja soovide läbiviimisel. Saare- ja Muhumaal säilis omavalitsuslik kord. Maapäev oli varustatud suurte volitustega
elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. IDAROOMA RIIK EHK BÜTSANTS 1. Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium lagunes lõplikult Lääne ja IdaRooma riigiks. Ida Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart (kuni Doonauni), Krimmi lõunaosa, VäikeAasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, egiptust, Kürenaikat PõhjaAafrikas ning Vahemere idaosa saari. 2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7
Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, kutseala standardid, oodatav käitumine, erakondade kontroll oma parteist pärit kolleegide arvamus, ametnikueetika ministrite üle. Juriidiline järelvalve Avalik järelvalve haldusohus, sõltumatu lepitaja (ombudsman) massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu. Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud volikogu ees.
Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised Eelised - positiivsne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee Puuduse – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused ekspluateerimiseks Suhtumine Töötajad ei ole huvitatud vastutuse võtmisest 5. Administratiivne koolkond Tööjaotus Võim ja vastutus Disipliin Kord Käsuliini ühtsus Alluvusahel, hierarhia Personali tasustamine ja püsiv edutamine 1 6. Bürokraatia koolkond Printsiibid: o Selgetööjaotus o Kompetentne personal
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7
Salutaguse karusloomakasvandus; Rapla riigimajand, Mahtra ja Purila kolhoos on spetsialiseerunud aiandusele. Tööstust esindavad põhiliselt mujal asuvate ettevõtete tsehhid, osakonnad ja jaoskonnad; erandid on vaid kombinaat "Järvakandi Tehased", Kohila Paberivabrik ja Kohila Eksperimentaalne Remondi- ja Mehaniikatehas. Olmeteenindusega tegeleb Rapla Teenindustootmisvalitsus, kaubandusega Rapla ning Märjamaa Tarbijate kooperatiiv. RAPLA LINN Rapla linn on Rapla maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus. Asub Konuvere jõe kaldal Tallinn - Viljandi mnt. ääres, 50 km Tallinnast lõuna pool. Rapla elanike arvult seisuga 1 jaan. 1989 (6249) oli Eesti suurim alev. Alevi staatuse sai Rapla 1945. aastal, alates 1959. aastast oli ta maakonnakeskus. Linna staatuse sai Rapla 1993. a. (1995.a. - 6500). Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. Loode - kagu - suunaliselt väljavenitatud linna pindala on 460 ha. Peatänavad on Tallinna ja Viljandi mnt
kõrgemad ametnikud aga kujundajatega. Bürokraatial on stabiliseeija ja vahekohtuniku funktsioon. Kolmas funktsioon on iseenda ehk ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Järelvalve võimalused: On vaja jälgida et see mis teostub on tõepoolest avalikkuse mitte aga ametnikkkonna erahuvi. Teiseks järelvalge põhjuseks on vajadus tõta valitsemise tõhusust et olulised küsimused saaksid kiirest allatus. Kolmandaks tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniõhuga. 8. Administratiivne ülesehitus Kakas riigi administratiivstruktuuri mudelit : Esimesel juhul viiakse haldusfunktsioonide täitsmiseks kohalikud valitsused mis sõltuvad tugevastu keskvalitsusest.(tsentraliseeritud). Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused keskvõmust. Oluline roll regionaaltasandil. Reginaalvalitsus on vahendajaks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. Niisugust halöduskorraldust nim kahetasandiliseks.
kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. 14. ja 15. sajandil. Tähtsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid. Kui mongolite administratiivne korraldus kokku varises, siis vastava impeeriumi alad ei allunud enam mongolitele. Mongolid leidsid, et nende alade pärast ei tasu sõdida ja suured islami impeeriumid olid taas loodud. Nad olid üldiselt absoluutsed monarhiad, kus usuga tegelemine oli nüüd teisejärguline asi. Safavide impeerium oli selles suhtes erand, usule pöörati ikka küllalt palju tähelepanu: iiitlus oli siin ametlik usk. Algul olid valitsejateks sunniidid, kuid peagi nad kas hakkasid ise iiitideks või nad tapeti
millised on olnud linnaomavalitsuse tegevusele määrava tähtsusega. Veerandsajangu algul oli Tallinn väike linn, kus elas umbes 70 tuhat elaniku. Rahva tähtsamaiks tegevuseks oli kaubandus., sest tööstus oli veel vähe arenenud. Kümne aasta jooksul tööstus tegi suure arengu ning Tallinn muutus tööstuslinnaks. Pärast sõdasid (maailmasõda ja vabadussõda) tööstus oli suurel määrala paraliseeritud: paljud tehased jäid seisma. Sellevastu aga linna administratiivne tätsus tõusis: Tallinn sai pealinnaks. (lk 27 need andmed)Kindlasti tänapäeval on see kõik teistsugune. Kuigi võidust on möödunud 26 aastat, linnavolikogu sai teha rahulikult tööd 15-17 aastat, sest erakorallised ajad põhjustasid linnavalitsusele erilisi ülesandeid, millele tuli täielikult pühenduda ning alles siis avanes võimalus loovaks tööks. 1905 aasta volikogu koosolekul pidas kõnet Hiatsintov, kes juhtis tähelepanu sellele
välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega tekitatavad täiendavad kulud, ning neist kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes). MCC = MDC 18. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. 19. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. · Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. · Otsene hinna mõjutamine Riigipoolne hinna mõjutamine · Subsiidiumid rahalised toetused · Deponeerimise-tagastamise süsteem ohtlike jäätmete korjanduskohad · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust
välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega tekitatavad täiendavad kulud, ning neist kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes). MCC = MDC 18. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Et vähendada ettevõtete poolt tekitatud negatiivseid keskkonnamõjusid. 19. Nimetage erinevaid saaste reguleerimise viise ja tooge iga viisi kohta vähemalt üks näide. Administratiivne - Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine Subsiidiumid – rahalised toetused Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) -Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. 20. Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust
1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? · Henry Ford liinitöö isa · Henry Gannt tootmise planeerimine 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond Henry Fayol. Keskendus juhile. - Juhtimise tähtsustamine - Administreerimine kui tegevus - Organisatsiooni sisesed seosed ja organisatsiooni ülesehitus 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? 5. Mis on "Hawthorne effect"? 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtmisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad?
linnakäsitöölistel keskaegne tsunftikord 28. Eesti 18. saj teisel poolel Katariina II Balti pol taotles piirimaade privileegide kaotmist ja allumist keisrivõimule välisjõud ei ohustanud Vm-d George Browne – kindralkuberner – püüd talurahva olukorda kergendada, harida Asehalduskorra kehtestamine keisrinna lubas mõisad pärusomandiks muuta 1783 uus halduskorraldus muutus administratiivne jaotus → Eestimaa kubermangu 4 (Lääne, Harju, Järva, Viru) mk lisandus Paldiski Liivimaal lahutati Pärnu mk-st Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa → Võrumaa (+ Saaremaa) Narva koos ümbrusega Peterburi kubermangu osa, Setumaa Pihkva kubermangus maakonnakeskused said linnaõigused → 12 linna (Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru)
seotud looduskeskkonna, selle mudeli sobivuse kohta Õige a. informatsiooniga seotud valitsuse regulatsioonide ja erinevates olukordades E. Mayo – inimsuhete rollid konkurentsiga. Peeter (vähemalt 2-3 lauset). koolkond Õige b. otsustamisega seotud rollid peaks edasise tegutsemise Vasta ise H. Fayol – administratiivne c. suhtlemisega seotud rollid mõttes toetuma kõige Peetril on võime veenda teisi koolkond Õige d. isikute vahelised rollid Õige enam ... töötamaks organisatsiooni Milline neist võimu liikidest e. kõik eelnimetatud on eesmärkide nimel. See võime tekib läbi formaalse Mintzbergi juhi rollid on tuntud kui .......
Samuti ahveeee austatakse. Elus eristatakse nelja etappi. Suurimaks sooviks on eraldumine maailmast. Toimub pühitsemine, siis braahmani juures õppimine, luuakse kodu, laste täiskasvanueas pöördubbbb mees erakuks, lõpuks läheb rändama kerjava askeedina. Kultuse erinevad vormid: eraviisiline jumalateenistus, palverännakud, üleminekurituaalid, usulised pühad, loomade austamine. Kastisüsteem. Peamised kastid: 1. Braahmanid - preestrid 2. Ksatrjad - ühiskonna administratiivne aristokraatia 3. Vaisjad - tegutsevad põllumajanduses, kauplemises ja käsitöös 4. Suudrad - kõikide eelmiste kastide teenijad Väljaspoole kaste jäävad "puutumatud", kõrgemasse kasti kuuluv hindu võib tunda end roojasena juba üksnes tolle inimese varjust, mis temale langeb. ¤ Dharma ehk jumalik kord - igaühel on oma jumalik dharma, mis määrab kindlaks tema kohustused ja ülesanded. Uuenduslikud liikumised. Mahatma Gandhi tuntuim, arendas välja õpetuse vägivallatust
ja muudes kogu ellusuhtumist mõjutavates küsimustes viivad mõnikord konfliktini.... .......ei ole lahendatavad konfliktid Kuidas konflikti ära hoida? 1. Tuleb õppida leppima vastuoludega, ei ole olemas vastaspooli rahuldavat seisukohta. Vastaspoolt ei veena ümber, väldi tuliseid arutelusid ja arvamusavaldusi. 2. Tugevda enda positsiooni täienda teadmisi, muutudes seeläbi teadlikumaks, enesekindlamaks, tugevamaks. 3. Administratiivne lahendus- kahe kolleegi pidev vastuseis lahendatakse tööülesannete muutmisega vms. Harmoonilist suhtlemist
3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus ja vastutus 5) Juhtkonna roll, tööliste roll Kes kasutab Taylori põhimõtteid täna? - McDonald's Juhtimisteooriate areng 2 Bürokraatia koolkond MaxWeber (21.04.1864-14.06.1920) Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk: 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierarhia 3) Formaalsed reeglid ja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametil 5) Tulemuste hindamine ja edutamine Juhtimisteooriate areng 3 Administratiivne juhtimine Henry Fayol (29.07.1841-19.11.1925) 14 puntist koosnevad juhtimispõhimõtted: Tööjaotus, võim, distsipliin, kaskude ühtsus, suundade ühtsus, forma huvide ülimlikus, õiglane hüvitus, tsentraliseerimine, ahel, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ülesannet Juhtimis alused - Tlü Juhi 5 peamist ülesannet 1) Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Juhtimisteooriate areng 4
· MAX WEBER GAETANO MOSCA (1858-1941) Eliit = poliitiline klass Olemas on 2 poliitilist klassi: 1) juhid e. eliit: a) on monopoliseerinud võimu; b) kasutavad kõiki ühiskondlikke privileege; c) teostavad ühiskonna poliitilist juhtimist; d) neid on tühine vähemus 2) juhitavad: a) absoluutne enamus ühiskonnast; b) on allutatud eliidi juhtimisele. ELIIT e. poliitiline klass jaguneb: 1) administratiivne eliit; 2) sõjaväeline eliit; 3) religioosne eliit; 4) majanduslik eliit; 5) kultuuriline eliit; 6) poliitiline eliit. Valimissüsteem ei muuda asja olemust <- a) kasutatakse demagoogiat (sõnade mäng); b) kasutatakse nii-öelda poliitilisi ,,valemeid" (=loosungid): 1) ratsionaalselt tõestamatud; 2) baseerub emotsioonidel; 3) ei saa kontrollida. (2009-03-09 2009-03-23) POLIITILINE KLASS EHK ELIIT 1
Korea Rahvademokraatlik Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimetus Põhja- Korea) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas põhja pool 38. Laiuskraadi. Lõunast piirneb ta Lõuna-Koreaga, millega ta 1948 aastani moodustas ühise riigi. Põhjast piirneb Põhja-Korea põhiliselt Hiinaga ning lühike piirilõik on tal ka Venemaaga. P'yngyang on Põhja-Korea pealinn ja suurim linn, mis 3 asub Taedongi jõe kaldal. P'yngyang on Põhja-Korea administratiivne, kultuuriline ja ajalooline keskus. P'yngyang tähendab korea keeles 'laia maad'. Elanikke on P'yngyangis ligikaudu 3 700 000. Riigikeeleks on Põhja-Koreas korea keel. Põhja-Korea pindala on 120 540 km². 2006 aasta andmetel elab Põhja-Koreas inimesi ligikaudu 23 113 000 ning rahvastiku tihedus on 192 in/km². Iseseisvus saavutati 15. august 1945. Rahaühikuks on Põhja-Koreas kvonn. Nimi: Põhja-
Kohalike omavalitsuste töötajate töötingimused peavad olema tasemel, mis võimaldab palgata kõrge kvalifikatsiooniga personali isikuomaduste ja kompetentsuse alusel. Selleks tuleb tagada piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise väljavaated. TARTU: Tartumaal on 22 omavalitsusüksust, neist 3 linna ja 19 valda. Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas. Tartu linn on maakonna administratiivne keskus, kus elab peaaegu 68 % maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu LõunaEestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. Tartu omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Tartu linnavolikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005. Volikogu on 49liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Linnavalitsuses on kuus liiget, kes
annaabi.ee 
