Küsimused Rooma kohta Iseloomusta Rooma geograafilisi tingimusi, võrdle Kreekaga . Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidus seal rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem, kui kreeklased. Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad?
Roomast saab suurriik. Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia
Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid),
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat
1).kelle järgi ja millal on alguse saanud Rooma kirjanduse kultuur ? vastus:Rooma kirjandus ja kultuur on nime saanud legendi järgi Romuluse nimelise mehe järgi aastal 753 a .eKr 2)Miks peetakse Rooma kirjandust Vana Kreeka ja LääneEuroopa vaheriigiks ? vastus : sellepärast et roomlaste algne kirjandus kasvas selle alusel , mille Kreeka oli juba rajanud aga ka sellepärast et ladina keel oli väga levinud ja Rooma kirjandus vastas keskaja kunstimaitsele ja huvilaadile paremini 3).Kuldsel ajal loodi kuldne ladina keel ehk.. vastus:Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust. vastus: Julius Caesar ja Tullius Cicero 5).Kes oli Rooma kirjanduse kõige tuntum tegelane , nimeta tema peateose nimi , mis kujunes roomlaste rahvuseeposeks
Rooma ja Kreeka asusid Vahemere kaldal ja läestikku, Rooma asus Apenniini poolsaarel Itaalia nime all. Maa oli põlluharimiseks sobivav kui Kreekas ning merd sõideti kreeklastest vähem. Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud (roomlased) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud (konsulid). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad. Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad. Esile tõusid Antonius ja Octavianus, kelle
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas
Etruskide päritolu pole teada, nende kultuurist leiab foiniikia kui ka kreeka jooni. Nad kujundasid kreeka tähestiku põhjal oma tähestiku. Kuigi on leitud etruskide raidkirju ei suuda seostada ükski teadlane seda keelt ühegi keelega, ja need tekstid on siiani arusaamatud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid. Nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Nad elasid Etuurias. 2. Milline on legend Rooma linna tekkest ja milline on teaduslik seisukoht? Legendi järgi järgi rajas Rooma linna 2 venda Romulus ja Remus, kuid kui nad hakkasi linna ehitama puhkes nende vahel tüli Romulus tappis Remuse ja sellest tulebki Rooma nimi. Teaduslikult oli linna kujunemine järk-järguline protsess. 10 sajandil kujunes Paltinuse künkale asula. Teised kõrgendikud asustati natuke hiljem ja terviklik linnakompleks kujunes 6 saj eKr. 3
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe
Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Rooma vabariik Rooma varane Rooma hiline keisririik keisririik aeg 753-509 aastat eKr 509-30 eKr 30 eKr-235 pKr 235-395 pKr Valitsemine Esimene kuningas- Romulus *Rahvakoosolek Riigi juhtimine koondus Keisrid piiramatu võimuga (rajas Rooma linna)
IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL KONSTANTINOOPOLIS ÜKS KÕIGE SILMAPAITVAM EHITUS SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONNAD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA
Rooma ptk 20 Geograafia ja rahvastik · Itaalias on enam tasandikke kui Kreekas, seega tegeleti seal eelkõige üõllundusega · Rannajoon sirgem, seega polnud roomlased võrreldes kreeklastega erilised meresõitjad · Latiumi maakonnas tekib 8saj eKr Rooma linn · Järgnevatel sajanditel vallutab Roooma kogu Itaalia ja Vahemere ümbruse · Ladina keel muutub Lääne-Vahemere maades üldiseks · Samas võtavad roomlased oma kultuuri üle kreeklastelt (alfabeet, jumalad, kirjandus, filosoofia, elulaad jne) Kronoloogia · 2000 eKr hakkab elama itaalikute hõim · 1000 eKr asula Rooma linna kohal · VIII-V Etuskid · 753-509 kuningate aeg · 509-265 varane Vabariik · Õpik lk 138 Etruskid ja Rooma algus
10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patriooni ja kliendi vahekord Patriitsid ja plebeid Patriitsidele kuulusid kõik kodaniku-õigused
ROOMA Itaalia geograafilised ja looduslikud olud · Terve praeguse Itaalia alal, va Põhja-Itaalia Lombardi maakond · piirkonnad mägised, kuid tasasemad ja sobivad põlluharimiseks kui Kreekas · rannajoon pole nii sopiline kui Kreekas (sõitsid vähem merd) · VIII-VI sajandil ekr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu (suurimad Tarentum ja Sürakuusa) · VIII sajandil ekr tekkis Rooma linn (Latiumi maakond) Ajatelg kronoloogilise ülevaate põhjal (kuningate aeg, varane vabariik, Rooma tõus suurvõimuks, kodusõdade periood, varane keisririik, hiline keisririik) Etruskid ja Etruuria · Etruskid on II aastatuhandel ekr Põhja-Itaaliasse sisserännanud indoeuroopa hõimud · maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks · päritolu ei ole teada (pakutakse, et nad on rännanud sinna Väike-Aasast või on Itaalia põliselanikud)
KUNINGATE AEG (8. Saj. 510 eKr) VABARIIGI PERIOOD (510 eKr 30 eKr) KEISRIRIIGI AEG (30 eKr 476 pKr) ETRUSKID asusid Appeniinidel enne itaalikuid, nende keele ja päritolu kohta ei teata palju, nad olid valitsev rahvas I at. Nad olid head meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. KUNINGATE ajal oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev pinge, kelle vahel oli kliendi ja patrooni suhe. PATROON oli rikas, kes andis tüki maast vaesemale, ta kaitses KLIENTI, aga viimane pidi talle ustav olema. PROLETAARID olid vaene rahvas, kes olid ilma maata. RAHVATRIBUUNID olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjusat plebeide huve. 12
Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted:
Rooma Rooma tõus suurriigiks · Vallutussõjad I Puunia sõda (264-241 eKr) II Puunia sõda (216-201 eKr) Kartaago sõda (al. II saj. keskpaik 146 eKr) · Sõjavägi Kuni II sajandini kasutati maakaitseväe põhimõtet Alates Puunia sõdadest tugevdati sõjaväelaevastikku Julius Caesar (100-44 eKr) · Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik · Vallutas Galllia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada · 49. aastal eKr alustas kodusõda ja kuulutas end diktaatoriks · Mõrvati 44. aastal eKr. · Ta võttis vastu Juliuse kalendri Keisrivõimu kehtestamine · Augustus oli esimene Rooma keiser · Valitses autokraadina kuni 40 aastat, kuid säilitas vabariigi vormid · Lõpetas kodusõjad ja tõi Rooma riigile rahu · Augustuse valitsemisaega peetakse Rooma impeeriumi kulminatsiooniks.
VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt
KÄINA GÜMNAASIUM Maria Paat 10. klass Rooma kunst Referaat Juhendaja: Ingrid Rüütelmaa Käina, 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ROOMA KUNST........................................................................................................ 4 ARHITEKTUUR.........................................................................................................5 ROOMA MAALIKUNST...........................................................................................6 ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ.......................................................................................7 ROOMA SKULPTUUR...................................
Rooma jumalused Ajalugu Jael Kotkas 10 A Tallinna 21. Kool Sisukord Rooma jumalused........................................................................................................................1 Ajalugu........................................................................................................................................1 Jael Kotkas.................................................................................................................................. 1 10 A...........................................................................
Rooma arhitektuurisüsteem. Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a.ekr. Romus. 6.saj. lõpul ekr. kehtestati Roomas vabariik. Aegade jooksul kujunes Rooma linna ümber suur rüü??, mis asus oma territooriumi suurendama naabrite arvel. Rooma arhitektuur Võeti kasutusele lubjamört. See võimaldas kasutada konstruktsioone: kaari, võlve ja templeid. 1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on pooringi kujuline kivirida. 2.Võlvi võib ette kujutada kui üksteisetaha ehitatud kaarte rida tulemuseks silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi. 3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid betoon ja tellis. 18.Ehitusmälestised Roomas
Patriitsid- rooma riigi kodanikud Foorum- turuplats Suburba- foorumi teisel küljel asuvad vaeste roomlaste kvartalid Akveduktid-veejuhtmed Stoola-jõuka rooma naise riietus Pilaster- seinast eelduv nelja tahuline sammas 8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare, kupleid. Kasutati põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad kaunistuseks, poolsammas- pool seina peal, pool väljas, pilaster- seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata
Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise vabariigi ajajärgul. Sigrid Nurmeleht 10c. Eellugu. 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. 509. aastal e.Kr kuulutas Rooma ennast pärast etruskidest kuningate kukutamist vabariigiks. Sellega algas Vabariigi varajane ajajärk, mille ajal alistati enda võimule hulga maid ja rahvaid Itaalias ning Roomast sai suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad
1. Etruski kunst Etruskid elasid Appenniini poolsaare põhja ja keskosas ja nende hiilgeaeg jääb umbes 8-3 saj. e.Kr. Tähtsaimad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel. Isegi Rooma kuulus mõnda aega nende võimu alla. Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asuala vallutamist hävitasid kõik, mis hävitada sai. On säilinud väheseid kirjalikke muistisi, aga neid pole suudetud siiani tõlkida. Ainsaks tõsiseltvõetavaks etruskide säilmeks ongi nende hauad, kune neid roomlased ei puutunud. Hauakambreis on etruskid sarnaselt egiptlastele püüdnud luua oma hingedele meeldivat ümbruskonda, maalides seintele stseene
maailmariigi. Edasi võitles sangar Itaalia põliselanikega, kusjuures etruskid tulid Aeneasele appi. Eepose lõpuks on tavalisest mehest Kartaagos saanud roomalaste riigi rajaja, kellega võidelda sama kaval kui kõuega. Vergilius annab aga mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele vaid pigem ,,maailma isandaile" alusepanijaga. Rahvuskangelane on Aenease võitluste eesmärgiks on panna alus roomlastele. Lucius Quinctius Cincinnatus oli üks kõige tagasihoidlikumaid rooma kangelasi ning Rooma ausameelsuse ere näide. Cincinnatus oli väejuht, kes astus lahingus langenud konsuli asemele ja võitis volskid. Aastal 460 oli ta konsuliks. Siis esines ta lepitajana patriitside ja plebeide vahel, mille järel eemaldus maaüksindusse, kus haris oma kätega nelja juugeri (umbes ühe hektari) suurust maatükki. Kui aastal 458 eekvid koos sabiinlastega jällegi Rooma müüridele lähenesid ja tekkis oht, et nad võivad Rooma hävitada. Et
Ida-Rooma keisririik Õpik lk. 13-21 Miks jäi Ida-Rooma püsima? · Soodsam geograafiline asend. · Rohkem ressursse. · Vabasid talupoegi oli orjadest rohkem, mis tagas riigile parema sissetuleku kui ka rahva lojaalsuse. · Iga aasta kogutav maks võimaldas ülal pidada hästitreenitud ja arvukat sõjaväge. · Õitsvad linnad. Rahvastik ja riigikorraldus · Tekkis 395. aastal. · Heterogeenne ühiskond. · Keiser ehk basileus. · Seaduslikul abielul rajanev võimupärimine kinnistus Komnenoste dünastia ajal.
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht
ROOMA KIRJANDUS Roomlasi huvitas raha. Nad ei surunud uske ega kultuure peale, vaid lasid neil teha, mida nad tahtsid, kuid käskisid makse maksta, mis kärpis nende omasid võimalusi, millega tegeleda. Keskenduti proosa tekstidele. Plutarchos ,,Paralleelsed elulood", võrdles kreeka ja rooma suurkujude elu. Roomlaste eeskuju oli Cicero. Esitas suurkujude elude sarnaseid osi. Keskendus pigem meheeale, kui tegusid korda saadeti. Kujunes välja romaan pikem jutustav teos. Pakkusid kergemat laadi ajaviidet, põnevust. Põhitähelepanu oli seikluslikkusel ja fantastikal. Longos ,,Daphnis ja Chloe", räägib ühest noormehest, neiust mõlemad leidlapsed, ühe leidis kitse- teise lambakarjus, loomad olid
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid
korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud
ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga. 2 Järgnevalt Roomast ja selle kunstist. I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga
ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia
ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja
Ajalugu Rooma ItaaliaApenniini ps. Keldid(galjalased) Sitsiilia Etruskid Latiinid, itaalikud Kreeklased Liguurid Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr)
JUMALAD ROOMA JUMALAD Ka paljud numenid olid seotud koduse eluga, nagu näiteks Terminus - piirivalvur, Priapus - viljakuse andja, Pales - kariloomadele jõu andja, Sylvanus - metsaraidurite ja kirvemeeste abistaja. Neist saaks pika loetelu. Iga tähtsam toiming majapidamises oli mingi heategeva jõu hoole all, kuid sellele jõule polnud antud konkreetsemat kuju. Saturnus oli esialgu üks numenitest, külvi ja seemne kaitsja, ning tema naine Ops, viljalõikuse abiline
Rooma kunst 753 a eKr Rooma linna asutamine. Enne seda polnud Rooma kunsti sellisel kujul välja kujunenud. Paljud Rooma kunsti teosed Kreeka kunstiteoste, skulptuuride koopiad (tuimad, ilmetud näod). Ka Pompeijs maalid suuremas osas kreeklaste tööd, Colosseumi sambad esimesel korrausel dooria, teisel joonia, kolmandal korintose sambad (roomlane segab stiilid). Paljud kreeka kunstnikud tegutsesid Roomas. ARHITEKTUUR Roomlased tegid siin mitmeid muudatusi. Rooma arhitektuur astub suure tehnoloogilise sammu edasi ,,ROOMA BETOON" (sidematerjal kaared, kaarevõllid, kuppelehitus esimesena Roomas). (Voldemar Vaga ,,Üldine kultuuriajalugu") Rooma mentaliteet hoopis teine kui kreekas (kreeka maailmavaade oli sõltuv jumalatest, usust. Ehituspärl tempel, jumalate auks loodi mõjukamaid templeid ja ka kaunimaid). Roomas jumalad muinasjutulised olevused, kes ei mänginud nii suurt rolli. Roomlane materialistlik seetõttu ehitati templeid vähe.
VanaKreeka kirjandus 1) Esimesed asutused Kreeka territooriumil tekkisid 2. aastatuhande alguse poolel. 2) Kreeka kirjandus jagatakse 4 perioodiks: Arhailine Klassikaline Hellenism Rooma impeerium 3) Eeposte "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks peetakse Homerost, eeposed on kirjutatud värsimõõdus, mida nim. heksameetriks. 4) "Ilias" räägib Trooja sõja sündmustest, teine eepos "Odüsseia" kirjeldab kangelase elu. 5) Kreeka luulezanrid on: koorilüürika, monoodiline lüürika. 6) Monoodilise meelika kuulsaim autor on Sappho Lesbona saarelt. 7) Näitekirjandus arenes 5.saj. e.m.a. jumal Dionysose pidustustes vms.
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.
Rooma 8. sajandil e.m.a pandi algus Rooma riigile. Kiiresti hakkas see oma mõjuvõimu laiendama. Umbes meie ajaarvamise alguseks oli Rooma impeerium vallutanud ka Kreeka. Selle tulemusena hakkas Kreeka kunst ja kultuur levima kogu impeeriumi aladel ja kuna Roomlased ise väärtustasid rohkem sõjaretki, muutusidki Kreeka mõjud üldisteks. Roomlased tõid vallutatud Kreeka aladelt oma kodude kaunistamiseks skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakkasid kreeklased ise neile koopiaid valmistama. Tänu sellele on tänapäevani säilinudki palju Kreeka kunsti
Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt
Rooma kunst Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele I aastatuhandel e. m. a. Rooma riigis. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärilist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid uusi valdusi ja orje. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Kuna riigi südamik praegune Itaalia oli madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad, sattusid roomlste kultuur ja kunst teiste rahvaste mõju alla. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega puutusid
I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid.
Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid. Lõpuks kaotatakse kontroll võimu üle. Sõdimistaktika, armee. Leegionid, nende sees maniipulid. Väeliigid: kerge- ja raskeväeliitlased. Maleruudu kujuline asetus. Hea tehnika, kilpkonn, tornid, hästi distsiplineeritud sõdurid.
annaabi.ee 
