Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud
Kehtestamine on oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi, olles sealjuures mitte agressiivne ja mitte alistuv. See on käitumisviis, mis tuleneb uskumusest, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui meie omad. Kehtestavat käitumist iseloomustab nii sisemine kui ka välimine enesekindlus. Kehtestava käitumise tehnikad on õpitavad kui indiviid tahab neid õppida (tahab oma käitumisviise muuta) selle kaudu võib toimuda ka teatav muutus isiksuses. Kehtestamine toimub alati täiskasvanu tasandilt, korraldusi andtakse täiskasvanu tasandilt. Kehtestavale stiilile on iseloomulik: - otsekohesus; - enesekindlus; - enda ja teistega arvestamine; - kehakeel; - kriitikataluvus. Kehtestavat käitumist väljendavad mitteverbaalsed toimimisviisid on:
Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 1.2 Alistuv käitumine Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele
suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti
2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................13 2 1. SISSEJUHATUS Valisin teema „ Enesekehtestamine“ isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on
Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet · räägitakse "tõsistest" asjadest Lapse tasand võib väljenduda suhtlemises kahel viisil: Võrdne laps Sõltuv laps Enesesse suhtumise baashoiakute seostest agressiivse, alistuva ja kehtestava käitumisega Kehtestav käitumine väljendab kehtestaja õigusi, olles mitte agressiivne ja mitte alistuv Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav Kehtestav käitumine väline enesekindlus sisemine enesekindlus Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Kehtestav käitumine Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest Kehtestava käitumise mitteverbaalne osa
Essee Esmalt võin öelda, et kursuse läbides olen kindlasti ennast paremini tundma õppinud ja samuti oma käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav. Minu tutvusringkonnas olevad inimesed on enamasti kehtestava iseloomuga, samas tuleb ka ette üksikuid eksemplare täiesti alistuvast iseloomust, läbinisti agressiivseid inimesi aga õnneks mitte. Teatud situatsioonides võib iseloom muutuda ning vastavalt enda heaolule minna kas agressiivseks või alistuvaks. Agressiivseks enamasti kaitstes enda huve ja arvamusi ning alistuvaks juhul, kui inimene saab sellest ise tulevikus kasu või kui on tegemist endast kõrgemal positsioonil oleva inimesega
Vastasel korral on suur tõenäosus, et keeldumine põhjustab vaid segadust ja ebamäärasust. Sarnane olukord kehtib ka püüdliku ja üliviisaka ei-ütlemise puhul. Lakoonilisust ja ühesõnalisust võidakse aga tõlgendada vaenulikkusena.Vajadusel on otstarbekas kasutada keeldumisel ka konkreetseid põhjendusi. Oskus selgelt väljenduda nii kehakeeles kui sõnades. Kindel hoiak ja sirge selg. Mina-sõnumite edastamine. Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide kohasele, teisi ja ennast arvestavale käitumisele. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult
Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotatakse alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumisena. Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Teised on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta midagi söendab öelda, siis saadavad tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda
........Error: Reference source not found Võimalikud strateegiad.........................................................................Error: Reference source not found UNIVERSAALSED EMOTSIOONID................................................Error: Reference source not found Konflikti juhtimise viisid.......................................................................Error: Reference source not found KÄITUMINE KONFLIKTSETES SITUATSIOONIDES................Error: Reference source not found KEHTESTAVA KÄITUMISE 3 ETAPPI............................................Error: Reference source not found KEHTESTAVA KÄITUMISE PÕHIMÕTTEID:...............................Error: Reference source not found LÄBIRÄÄKIMISED.............................................................................Error: Reference source not found LÄBIRÄÄKIMISTE FAASID..............................................................Error: Reference source not found OLULINE ON...........................................
NÄHA PÕHJUSEID Maha tegemine 2. KONKURENTSI AUSTAMINE 3. DEFITSIIT ON NORM Defitsiit likvideeritakse 4. EI TAHETA VASTUTADA 5. USALDAMATUS 5. USALDUSE DELEGEERIMINE Kohustust ei peeta vajalikuks 6 KOHUSTUS ON NORM Ebavõrdne kohtlemine 7. VÕRDNE KOHTLEMINE sallimatus 8.TOLERANTSUS Klienditeenindus põhineb kaupade ja teenuse pakkumisele läbi kehtestava, isiksust arvestava käitumise. Kaupade ja teenuste vaheline erinevus seisneb järgnevas: 1) materiaalsed - mittemateriaalsed 2) homegeensed - heterogeensed 3) saavad muutuda omandiks ei saa muutuda omadiks Teenindusprotsess on erinevate teenindustoimingute kompleks, millega saavutatakse soovitud tulemus. Teenindusprotsessi võib käsitleda ka kui ostja-müüja suhet. Teenindusprotsess põhineb äriideel ja teeninduskontseptsioonil Kes osalevad teenindusprotsessis?
edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Suheldes inimene kasutab 7% häält. Suheldes kasutab inimene 38 % sõnu. Verbaalne suhtlemine Oskus selgelt väljenduda nii sõnades kui kehakeeles. Sirge selg ja kindel hoiak. Mina-sõnumite edastamine, kusjuures sõnumeid edastatakse pigem vormis ,,ma tean", mitte ,,ma arvan". Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide kohasele, teisi ja ennast arvestavale käitumisele. Lõpp
o Kas see eesmärk on üldse saavutatav? o Kas see eesmärk on üldse arukas? o Kas omatakse üldse õigust sellist asja oodata? Kehtestamine kui käitumisviis on eneseväärikuse hoidmise vahend, mitte aga teise isiksuse muutmine. See tähendab, ma olen enese eest seisnud! KEHTESTAMISTEHNIKAD Kehtestav mõtteviis aitab konstrueerida igal indiviidil ise oma käitumist selliseks, mis võimaldab oma huvide eest seista, olemata seejuures alistuv või agressiivne. See aga ei tähenda kehtestava mudeli loomist ilmtingimata, vaid ennekõike oma tunnetega toime tulekut, teiste inimestega arvestamist ning selget eneseväljendamist oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestav sõnum vajab kindlat esitust, kõhklev ja ebalev selleks ei sobi. Kehtestava sõnumi korral on: sirge poos, julge silmavaade, kindel hääletoon Käitumise hinnanguvaba kirjeldamine Kui suhtlemispartner on käitunud viisil, kus teise huve ja õigusi on riivatud või eiratud, siis
Avameelselt ja ausalt arutatakse läbi erimeelsuste põhjused, vastastikku antakse võimalus avaldada oma seisukohti ja kuulatakse ära teise poole arvamused. Koostööle suunatud strateegia sobib juhtudel, kui on piisavalt aega, kui mõlemad osapooled tahavad tõesti 'võitja - võitja" lahendust ja kui tulemus on väga tähtis. Inimese käitumine konflikti lahendamisel võib olla passiivne, agressiivne või kehtestav. Lahendusele suunatud kehtestava käitumise käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teisele poolele, paludes muuta olukorda ja anda ausat tagasisidet. Sellise käitumisviisi omandanud inimesed on otsekohesed, ausad ja väljendusrikkad. Nad tunnevad end rahulike ja kindlatena, peavad endast lugu ja lasevad teistel tunda nende väärtust. Kehtestava käitumise vastandiks on agressiivne käitumine, mille käigus püütakse
jälgib, et kõik avaldaksid arvamust. Grupimõtlemine on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Tegevusetus ei ole stressi tekitav tegur. Stressi teooria seisukohal: B-tüüpi inimene suhtub endasse range nõudlikkusega ja distsiplineerivalt välises käitumises iseloomustab teda ärrituvus, meelemuutused teiste inimestega suheldes. Töötajatevahelised destruktiivsed konfliktid aitavad arendada organisatsiooni tegevust. Kehtestava käitumisega inimene on domineeriv, oma huve ja vajadusi pealesuruv, ennast esiletõstev. Arvamuste konflikt on olukord, mis tekib töö põhieesmärkide saavutamist takistavas olukorras (näiteks tõõülesande täitmine). Tuginedes Milton Rockeach´i väärtussüsteemile - inimese üheks instrumentaalseks väärtuseks võib olla sotsiaalne tunnustus. Tuginedes M.ilton Rockeach´ile - Instrumentaalsed väärtused on väljendatavad inimese
omavastutusele. Samu põhimõtteid arvestades on Eestis välja töötatud karjääriinfo vahendamise teenusstandard, millel põhinevad soovitused heaks infoteeninduseks. Vahendatud suhtlemine: Kas käitud allaheitlikult, agressiivselt või ennastkehtestavalt? Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist, aga samas ka suhtlemispartneritega arvestamist. Kehtestades väljendame me teistele inimestele oma tundeid, arvamusi ja seisukohti. Kehtestava käitumise mõistmiseks on hea teada kolme erinevat käitumisviisi oma eesmärkide saavutamisel ja teistega suhtlemisel. Allaheitlikule käitumisele on omane oma õiguste ja huvide loovutamine teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise sooviks midagi muud. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse nende õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teiste hingeline, vaimne või füüsiline kahjustamine.
Esiteks, olen hakanud jälgima teiste käitumisviisi, teiseks, nagu eespool lauses juba mainisin, olen hakanud tundma ennast paremini ja oskan end analüüsida. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist. Suhtlemispraktikumis õppisin, et on olemas kolm käitumismaneeri: alistuv, kehtestav ja agressiivne käitumine. Minu tutvusringkonnas on kõik kolm käitumisviisi esindatud. Sõbrad on mul muidugi kõik kehtestava käitumisviisiga. Kehtestav käitumine on selline käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sama. Läbinisti agressiivseid inimesi ma õnneks ei tea, küll aga alistuvaid küll. Õppisin, et inimestel võib käitumine teatud olukordades muutuda, näiteks kui inimene kaitseb oma huve, võib ta muutuda liiga agressiivseks, alistuvaks aga
“Ma tean, et see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et …” Eskaleeruv – samm-sammult “kasvav/tugevnev”* kehtestamine “Ei, ma ei soovi osta.”, “Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta”, “Ma olen juba mitu korda … . ” juhul, kui kokkuleppest ei peeta kinni (viidatakse kokkuleppele) Mina-sõnumeid kasutav – objektiivne olukorra kirjeldus ja selle mõju isiku tunnetele, elule jne. Kehtestava sõnumi sisu Suhte säilimisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi, empaatia väljendamine. Kolme tüüpi sisu: - käitumise kirjeldamine - käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega - lisaks esitatakse soov/nõue Mina-sõnumid (I-language) – Mul on …, Ma arvan, et …. Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda.
selgitamiseks pole aega.2 Kehtestav stiil Kehtestav käitumine annab võimaluse kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi ilma teist ahistamata ja teise inimese üle domineerimata. Kehtestavat stiili kasutav inimene on võimeline otse välja ütlema, mida tunneb, mida mõtleb, suudab otsekohe ei öelda. Üldiselt on ta valmis kompromissideks, kuid mitte oma õiguste kulul. Kõnes kasutab komplimente ja tunneb sinu arvamuse vastu huvi. Kehahoiak on tasakaalus ja sirge. Kehtestava suhtlusstiili kasutamine oleks õige pea et igas olukorras. Situatsioonid igapäeva elust Püüame leida erinevaid olukordi, kus eestlane käitub sarnaselt. 700-aastane orjapõli ja lähiminevikust nõukogude liidu valitsemise stiil on mõjutanud eestlaste suhtumist valitsusaparaati. Enamus olukordades loobudakse dialoogist riigipeadega. Kui teema ei puuduta sind siis ei ole põhjust ka tähelepanu pöörata. Ja kui ollakse
domineerida oma probleemide lahendamisel. 1. Passiivne käitumine on pidurdatud, oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv. Passiivselt käituv inimene laseb teistel domineerida ning ignoreerib oma vajadusi. 2. Agressiivne käitumine on domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv. Agressiivselt käituv inimene ei hooli teistest, nende tunnetest ega õigustest. Agressiivne on passiivse käitumisviisi vastand. 3. Kehtestava käitumise puhul väljendab inimene omaenese ideid ja tundmusi ning seisab oma õiguste eest, tehes seda viisil, mis aitab teistel sedasama teha. ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 55 Konfliktses olukorras reageerivad inimesed sageli agressiivselt ehk ründavalt või passiivselt ehk taanduvalt. need käitumisviisid panevad partnerit samal moel vastama ning seetõttu võib konflikt osutuda destruktiivseks
............................................................225 IDEEKAART..........................................................................................226 JALGRATTUR.......................................................................................227 Merlecons ja Ko OÜ 2 KAAL......................................................................................................229 KEHTESTAVA KÄITUMISE TUNNUSED.......................................231 KEHTESTAV KÄITUMINE.................................................................235 KOLLANE VÕI PUNANE?.................................................................238 KOMISJON.............................................................................................239 KORSTEN...............................................................................................240 KRÜPTOGRAMM..........................
huvidele. See on parim meetod, sest töö käigus toimub mõlema areng, mis võib olla abiks järgnevate konfliktide lahendamisel. (Kaldoja. A, 2011) Joonis 1. Konfliktide lahendamise strateegiad Thomas Kilmanni mudeli järgi (Organisatsioon ja juhtimine, 2012) 8 Inimese käitumine konflikti lahendamisel võib olla passiivne, agressiivne või kehtestav. Lahendusele suunatud kehtestava käitumise käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teisele poolele, paludes muuta olukorda ja anda ausat tagasisidet. Sellise käitumisviisi omandanud inimesed on otsekohesed, ausad ja väljendusrikkad. Nad tunnevad end rahulike ja kindlatena, peavad endast lugu ja lasevad teistel tunda nende väärtust. Kehtestava käitumise vastandiks on agressiivne käitumine, mille käigus püütakse
tahad vastata eitavalt sulle esitatud palvele. Kehtestav käitumine käitumisviis, mis võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi ilma teist ahistamata ja tema üle domineerimata. o Toetub faktidele o On teadlik oma ja teise tunnetest o Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega Kui agressiivne käituja lähtub vaid enda huvidest, jättes kaaslase omad tähelepanuta ning alistuv käituja vastupidi, jätab enda vajadused tagaplaanile ning tõstab esile partneri omad, siis kehtestava käitumise puhul valitseb tasakaal: selline suhtleja arvestab nii iseenda kui ka teistega. Ja kuigi märksõna ,,kehtestamine" ja ,,ennastkehtestav käitumine" loob mõtteis tihti sildu pigem agressiivse käitumisega seonduvate sõnadega nagu ,,isekus", ,,jõud", ,,tahe", ,,läbisurumine" jmt, on enesekehtestamise rõhk kindlasti sellel, et oma vajaduste eest seistakse samal ajal partneri omi kahjustamata. Põhihoiak on lugupidamine enda ja teiste vastu, sügav uskumus, et teised on sama palju
ei loe, eriti see, mida teised arvavad või soovivad. Sellise suhtlemismudeliga inimesed ei meeldi eriti kellelegi, kuna nad on liiga isekad ja võtavad kogu vastutuse, mistõttu neil pole häid suhteid, nad kuhjavad hirmu ja samas enesekontroll aina väheneb enda üle. Agressiivselt suhtlevatel inimestel suureneb süütunne ja tervis halveneb. Kehtestavad inimesed on 50% agressiivsed ja 50% alistuvad, ehk siis täpselt natuke üht ja natuke teist. Kehtestava inimese tunnusteks on vastutuse jagamine, teiste ära kuulamine, adekvaatsus, usaldavus jms. Sellised inimesed meeldivad paljudele, kuna ei suru oma tahet teistele peale, käituvad vastavalt olukorrale, austavad teiste isikupära ning pole kergesti haavatavad ega mõjutatavad ja jagavad vastutust. Selleks, et suhltemine sujuks ja et ei tekiks ebamugavustunnet suhtluskaaslasega, on tähtis osa ka äraütlemisel. Selleks, et hoida jutt üheti mõistetavana ja lihtsana, ei tohiks hakata
tunnete väljendamine mingisugust raskust, kuid sageli teeb ta seda teiste õiguste ja tunnete arvel. Ta kipub teisi kohtlema üleolevalt, alandavalt ja ründavalt. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt: inimene ütleb teisele, kuidas nad peaksid käituma, et temal oleks parem, aga ei arvesta, et võib nende tundeid riivata. 23. Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt. Kehtestav käitumine on abivahendiks “ei” ütlemise situatsioonis. Mõned kehtestava käitumise põhimõtted: 1. Kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt. 2. Olge teiste suhtes avatud. 3
moel (see vist peaks olema kukeseen) sel juhul ei võeta teda tõsiselt. Sellised fraasid nagu: ,,See pole mulle üldsegi nii tähtis" või ,, aga tee nii, nagu sa ise tahad" ei ole enesekindla isiksuse kõnepruugis. Mitteverbaalsed signaalid: õlakehitus, silmside puudumine, ülemäära mahe hääletoon, kahtlev kõnemaneer jt. on tihti seotud hoopis alistuva käitumisega. Oluline on meeles pidada, et terve kehtestav sõnum peab mahtuma ühte lausesse! Kehtestava sõnumi edastamiseks või kasutada järgmist valemit: ,,Kui sa....jääd grupist maha [kirjelda käitumist hinnanguvabalt, ära süüdista], tunnen ma.... muret[avalda oma tunded], sest....sa võid teelt kõrvale kalduda ja eksida [selgita, mis mõju sellel su elule on]. Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Suhtlemisel pole tähtis mitte ainult see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme! Viited: http://rygitugi.blogspot
Ent kõigil see ei õnnestu. Miks? Mina arvan, et siin tulebki mängu inimese nõrkus, ta ei suuda, võibolla ka ei oska enda sisse vaadata, ei taba hetke n-ö pidurit tõmmata. Kuidas siis käituda, et need teised meid rohkem omaks võtaksid ning elu rohkem meie soovide järgi sujuks? Neile, kes tahavad kogu aeg teistele meeldida, on raske abivajajale ei öelda, ehkki on ise oma igapäevaste toimetuste ja tööga juba maksimaalselt koormatud. Enesekehtestamise võtmesõna on valik Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Omades enda jaoks hästi ärapõhjendatud ,,miks just nii on hea" vaatevinklit, on lihtsam konfliktolukorras endale kindlaks jääda.
Basic /....../ - inimene väljendab enda seisukohta kaitstes enda õigusi, uskumusi, tundeid, arvamusi. "Vabanda, ma ei ole nõus selle väitega, et ..... Ma arvan teisiti." Empaatiline ollakse tundlik teise isiku suhtes. "Ma tean, et see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et ..." Eskaleeruv samm-sammult "kasvav/tugevnev"* kehtestamine "Ei, ma ei soovi osta.", "Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta", "Ma olen juba mitu korda ... . " Kehtestava sõnumi sisu Suhte säilimisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi, empaatia väljendamine. Kolme tüüpi sisu: - käitumise kirjeldamine - käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega - lisaks esitatakse soov/nõue Mina-sõnumid Mul on ..., Ma arvan, et .... Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda. Empaatia väljendamine Ma saan aru, et sa ...
.."; ,,Ma pole selles kindel..." Nt: ülemus ütleb midagi ja sa ei vaidle ega ütle vastu midagi. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina võitja, sina kaotaja. Talle peab alati jääma õigus ning kipub teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt: agressiivne ja süüdistav klient, kes teenindajat süüdistab. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina võitja, sina võitja. Seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Nt: Klienditeeninduses, kliendil on mingi mure või halb kogemus toote või teenusega leitakse lahendus, mis sobib mõlemale osapoolele. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid?
.. puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne. 1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3. teeskluseta väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid, 4
Tõhusa ja positiivse distsiplineermise elemendid hõlmavad tasakaalu ennetustöö, korrigeerimise, julgustamise, toeamise, parandamise ja taastamise vahel. Raamatus on kirjeldatud strateegiaid, mis aitavad positiivset õhustikku luua ilma oma viha selgelt väljendamata ning last tahtlikult halvustamata. Korraldusi tuleks esitada alustades lühidal, teraval, tähelepanu nõudvalt toonil, misjärel seda langetatakse ja esitatakse tegelik korraldus kindla, kehtestava hääletooni ja kehahoiakuga. Enesekehtestamise võime ei tugine ainult isikuomadustel, see on oskus ning seda on võimalik õppida. Distsiplineermise juures on väga tähtis keelekasuuse korrigeerimine. Õpetaja peaks aru saama, et mida vähem ta kasutab ,,ära tee" seda kuulekamad lapsed on. Neile meeldib palju rohkem kui räägid nendega positiivses toonis ehk ,,tee" viisi mööda. Vahtevahel on piisav lihtne ja kindel ,,lõpeta" sõnum.
soovitava lõpptulemuseni jõuda. 32.Mida nimetatakse suhtlemiseks? Kommunikatsiooni põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav suhtlemine. Kommunikatsiooni eesmärgiks on ühise arusaamise saavutamine. 33.Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 34.Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 35.Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 36.Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed, füüsilised, semantilised barjäärid, valikuline tajumine, kultuurimõju, tagasiside puudumine, rolliootused ja staatus 37.Millised on efektiivse tagasiside andmise põhimõtted? Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt. Probleemide kirjeldamisel tuleb jääda mõõdukaks vältides kategoorilisi musta - valge terminoloogiat.
Avameelselt ja ausalt arutatakse läbi erimeelsuste põhjused, vastastikku antakse võimalus avaldada oma seisukohti ja kuulatakse ära teise poole arvamused. Koostööle suunatud strateegia sobib juhtudel, kui on piisavalt aega, kui mõlemad osapooled tahavad tõesti 'võitja - võitja" lahendust ja kui tulemus on väga tähtis. Inimese käitumine konflikti lahendamisel võib olla passiivne, agressiivne või kehtestav. Lahendusele suunatud kehtestava käitumise käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teisele poolele, paludes muuta olukorda ja anda ausat tagasisidet. Sellise käitumisviisi omandanud inimesed on otsekohesed, ausad ja väljendusrikkad. Nad tunnevad end rahulike ja kindlatena, peavad endast lugu ja lasevad teistel tunda nende väärtust. Kehtestava käitumise vastandiks on agressiivne käitumine, mille käigus püütakse
Sõnastage näide. Mina kaotaja sina võitja. Kehakeel näitab ebakindlust ja alandlikkust, ei olda oma sõnades ja tegudes kindel. ,,Ma pole selles kindel... Ma pole mingi asjatundja... jne". 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina võitja sina kaotaja. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Temale peab alati jääma õigus ja ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina võitja sina võitja. Kehakeel näitab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid arvestab ka teiste õiguste ja vajadustega, on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed barjäärid emotsioonid, väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus jne.
Iga organisatsiooni väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt organisatsiooni missioonis, eesmärkide püstitamises, tähtsate otsuste vastuvõtmises, töötajate käitumises. 37.Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Xxx 38.Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Xxx 39.Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt. Kehtestav käitumine on abivahendiks "ei" ütlemise situatsioonis. 40.Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed barjäärid o emotsioonid,
73 Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel teha sedasama 74 Kehtestavalt käituv teenindaja · seisab oma õiguste eest · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi · väljendub ausalt ja avatult · väljendab arusaamist kliendi olukorrast ja soovidest 75 Kehtestava käitumise tunnused · Enesest ja oma tööst lugupidamine · Siiras soov kliendile heameelt valmistada · Positiivne suhtumine klientidesse, kolleegidesse, oma organisatsiooni ja iseendasse 76 Agressiivne käitumine · Teenindaja seisab oma huvide eest viisil, mis kahjustab nii kliendi kui organisatsiooni õigusi ja huve (kurjalt ükskõiksus või sobimatu teenuse kaelamäärimine) 77
· Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja · Agressiivne e domineeriv käitumine õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel · Alistuv e passiivne käitumine teha sedasama · Eirav e passiiv agressiivne käitumine 73 74 Kehtestavalt käituv teenindaja Kehtestava käitumise tunnused · seisab oma õiguste eest · Enesest ja oma tööst lugupidamine · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi · Siiras soov kliendile heameelt valmistada · väljendub ausalt ja avatult · Positiivne suhtumine klientidesse klientidesse, · väljendab arusaamist kliendi olukorrast ja kolleegidesse, oma organisatsiooni ja
korda ... . " Konfronteeruv juhul, kui kokkuleppest ei peeta kinni (viidatakse kokkuleppele) Mina-sõnumeid kasutav objektiivne olukorra kirjeldus ja selle mõju isiku tunnetele, elule jne. Otsene ja kaudne kehtestamine Linehan, M. ja Egan, K. : otsene kehtestamine ei pruugi olla teatud olukorras efektiivseim reageerimisviis (eriti isikutele, kes soovivad meeldida ja on teiste poolt hinnatud Väike vale? Oht eetilisele käitumisele. Kehtestava sõnumi sisu: Suhte säilimisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi, empaatia väljendamine. Kolme tüüpi sisu: - käitumise kirjeldamine - käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega - lisaks esitatakse soov/nõue Mina-sõnumid (I-language) Mul on kõht tühi. Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda.
Kehtestamise tüübid: Basic – inimene väljendab enda seisukohta kaitstes enda õigusi, uskumusi, tundeid, arvamusi. „Vabanda, aga ma ei ole nõus selle väitega, et ... Ma arvan teisiti.“ Empaatiline – ollakse tundlik teise isiku suhtes. „Ma tean, et see arvamus on sulle oluline, kuid ma leian, et...“ Eskaleeruv – samm-sammult kasvav/tugenev kehtestamine „Ei, ma ei soovi osta.“; „Ma juba ütlesin, et ma ei soovi osta.“; „Ma olen juba mitu korda ...“. Kehtestava sõnumis sisu: Suhte säilitamisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi ja empaatia väljendamine. Samuti tuleb selgelt kirjeldada, milline käitumine on häiriv (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide/isikuomaduste jms kohta), mis tunnet käitumine tekitab ning milline on selle käitumise tagajärg.
73 Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel teha sedasama 74 Kehtestavalt käituv teenindaja · seisab oma õiguste eest · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi · väljendub ausalt ja avatult · väljendab arusaamist kliendi olukorrast ja soovidest 75 Kehtestava käitumise tunnused · Enesest ja oma tööst lugupidamine · Siiras soov kliendile heameelt valmistada · Positiivne suhtumine klientidesse, kolleegidesse, oma organisatsiooni ja iseendasse 76 Agressiivne käitumine · Teenindaja seisab oma huvide eest viisil, mis kahjustab nii kliendi kui organisatsiooni õigusi ja huve (kurjalt ükskõiksus või sobimatu teenuse kaelamäärimine) 77
5. Koostöö probleemi lahendamine on lõpliku lahenduse leidmine mudeli "võitja võitja" järgi. Mõlemad osapooled püüavad arvestada ja rahuldada teise poole huvisid. Kõik need strateegiad võivad sobida ettekavatsetud võidu või kaotuse saavutamiseks. Kehtestav käitumine selle käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teisele poolele, paludes muuta olukorda ja anda ausat tagasisidet. Kehtestava käitumise vastandiks on agressiivne käitumine, mille käigus püütakse pealetükkivalt esile tõsta iseennast ja maksma panna oma huve ja vajadusi, teist poolt aga maha suruda, nende tunnetest ja õigustest hoolimata. Peale kehtestava ja agressiivse käitumise esineb ka passiivne käitumine, mille puhul inimene surub maha oma tundeid ja soove, et vältida konflikte. Ta laseb teistel domineerida ja püüab neis esile kutsuda kaastunnet
ebasoodsal viisil nn must mäng, milles rikutakse teie õigusi. KEHTESTAMISTEHNIKAD Kehtestav käitumine vastuolude korral on lõppkokkuvõttes tulemuslikum kui agressiivne käitumine, kuna inimene, kelle peale on häält tõstetud või keda ähvardatud, jätab selle meelde ja sellege rikutakse ära suhted. Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtluspartnerit arvestavat käitumisviisi. Kehtestava käitumise puhul arvestatakse teistega, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. KK võib toetuda eespool baasilistele isiksuse hoiakutele, nagu enesearmastus, sallivus, eneseusaldus. · Lorr&More : 1) sotsiaalne kehtestamine, 2)õigusi kaitsev, 3)direktiivne, 4)kehtestamine sõltumatuse saavutamisel. Tubbs&Moss kehtestamisprintsiipid: 1. Su ei õnnestu muuta teise inimese isiksust. 2. Inimesed ei loe sinu mõtteid. 3
asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Agressiivne stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA- SINA KAOTAJA . Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Kehtestav stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA- SINA VÕITJA Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud kompromissidele ja läbirääkimistel. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra
asjatundja... Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. Agressiivne stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA - SINA KAOTAJA. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. 24. Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. Kehtestav stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA - SINA VÕITJA. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud kompromissidele ja läbirääkimistel. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra
Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. 100. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. 101. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. 102. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. 103. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle 9. Selgitage kehtestava käitumise olemust. 104. Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. 105. Kolm käitumisalternatiivi: - Passiivne käitumine - Agressiivne käitumine - Kehtestav käitumine 106. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt. 107. Kehtestav käitumine on abivahendiks "ei" ütlemise situatsioonis. 108. Kehtestava käitumise põhimõtted:
kehtestamine. Teiste verbaalne konfronteerimine võib olla efektiivne või ebaefektiivne. Üks efektiivsemaid moodusi konfronteerumiseks on kolmeosaline kehtestav sõnum oma mittesüüdistavas vormis esitatud käitumise kirjelduse - oma soovi tuleb väga täpselt ja erapooletult kirjeldada. Käitumist tuleb kirjeldada täpsete sõnadega, piirduda tuleb ainult käitumise kirjeldamisega (ei mingeid oletusi, motiive, hoiakuid jne). Kehtestava sõnumi puhul on see, mis ütlemata jääb, sama oluline kui see, mida öeldakse. Terve kehtestav sõnum peab mahtuma ühte lausesse. tunnete avaldamise – kuidas kehtestaja enda teise käitumise tõttu tunneb. Primaarse tunde asendamine sekundaarse tundega – kui aetakse kaks tunnet segamini (nt tuntakse hirmu, aga väljendavad viha). käitumise mõju selgitamisega – mis mõju teise käitumine sõnumi saatjale avaldab.
Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine, alaline distress ning sellest tulenev füüsilise ja vaimse tervise halvenemine. Lisaks sellele võib agressiivselt käitunud inimesel endal tekkida oma käitumise tõttu süü- või häbitunne. 39. Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Kehtestav käitumine jääb kahe eelneva käitumisstiili vahele, sest sellisel juhul on olulised nii inimese enda kui ka teiste inimeste mõtted, tunded ja vajadused. Käitumisega astub inimene küll oma õiguste või vajaduste eest välja, jäädes ise väärikaks ja säilitades ka vestluskaaslase väärikust ja õigust eriarvamusele. Sellise käitumisviisi rakendamine võimaldab inimesel jääda iseendaks, olla siiras ja säilitada
See kollektiivne alateadvus kutsub esile arhetüüpe ja sümboleid, mis moodustavad kreatiivsete ideede reservuaari. Jung väidab, et sisemine loominguline jõud on omane kõikidele inimestele (Jacobi, 1965). Ta vastandab selliseid arhetüüpe nagu persoona (sotsiaalne roll, mida me mängime) varjuga, mis paljastab meie alateadvust. "Hea ema" arhetüüp on vastandatud "kurja nõia" arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid kehtestava ja lapse valikuvabadust keelava rolliga (Jung, 1960, 1969, 1971). Neumann on süvendanud meie ettekujutust arhetüüpidest ja loovast alateadvusest, järgides Jungi teooriat (1955, 1959). Veel üks arhetüüp on anima, mis esindab naiselikke karakteristikuid nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab "maskuliinseid" tendentse naise psüühikas, mis sisaldab agressiivset enesekindlust, agressiooni ja teravat loogikat
korral aga sõitleme. Enesejuhendamine. Inimene hakkab ise endale elulises küsimuses nõustajaks. Tuleb olla leebelt nõudlik, võimalust müüda humoorikas. Eneseohjamine on positiivse ja negatiivse enesehinnangu kaudu oma käitumise üldine suunamine ja konkreetne kujundamine. Kehtestamine Osalt tänu just Bandura töödele on tänapäeva sotsiaal.ja suhtlemispsühholoogias keskse koha saavutanud nn kehtestava käitumise temaatika. Kehtestamise pähimõtted Oma huvide kaitsmine, oma ootuste väljaütlemine, teiste huvide tunnustamine, tolerantsus teiste ootuste väljendamise suhtes, iseenda isikupära väljendamine, teiste spontaansuse aktsepteerimine, võit+võit+põhimõte. Enesekaristamine Bandura järgi tekib ülemääramine enesenuhtlus järgmiste asjaolude toimel: Inimene satub vastuollu oma sisemiste normidega, inimene on kasvatusega omandanud järgmise
pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. See on emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist. Esinemise sageduseks on vähemalt kord nädalas pika perioodi vältel (6 kuud). Ohvri seisukohast: Ohvriks langeb tavaliselt: · Väljapaistev isiksus · Väheste sotsiaalsete võimete/oskustega isiksus · Mitte kehtestava käitumisega isiksus · Väga kõrge saavutusvajadusega isiksus · ***Ohvrite hulgas on ülekaalus koolis, ülikoolis, haiglas, lasteaedades ja usuorganisatsioonides töötavad inimesed Kiusaja seisukohast: · Kiusaja kiusab, et oma enesehinnangut kaitsta, tal on sotsiaalsuse puudus ja tema käitumine on mikro-poliitiliselt motiveeritud. Kiusamine väljendub: · Ignoreerimine, vältimine, isoleerimine · Pahatahtlik kuulujutt · Avalik alandamine
annaabi.ee 
