En 1625 la Junta de la Reforma le prohibió escribir. Pero seguió escribiendo, pero en 1626 el pasó a residir en Madrid y fue nombrado comendador de Trujilo. Entre 1632 y 1639 estuvo en Cataluña Vivió sus últimos años en Soria. Es uno de los grandes dramaturgos del Siglo de Oro español. Su obra dramática se mantuvo fiel a Lope de Vega. Tirso de Molina fue un autor muy fecundo : dejó a unas 300 comedias, que se imprimieron en cinco partes: Primera parte Sevilla, 1627 Segunda parte Madrid, 1635; Tercera parte (Tortosa, 1634); Cuarta parte (Madrid, 1635), Quinta parte (Madrid, 1636). Como dramaturgo religioso él escribió varios autos sacramentales (El colmenero divino, No le arriendo la ganancia, El laberinto de Creta), comedias bíblicas (La mujer que manda en casa. La mejor espigadera. La venganza de Tamar) y comedias hagiográficas (La trilogía de Santa Juana, La ninfa del cielo, La dama del Olivar).
del mundo en área total. Delimitado por el océano Atlántico al este, Brasil tiene una línea costera de 7491 km. Al norte limita con el departamento ultramarino francés de la Guayana Francesa, Surinam, Guyana y Venezuela; al noroeste con Colombia; al oeste con Perú y Bolivia; al sureste con Paraguay y Argentina, y al sur con Uruguay. De este modo tiene frontera con todos los países de América del Sur, excepto Ecuador y Chile. El Clima La mayor parte del país cuenta con un clima tropical, por lo que las estaciones climáticas no se sienten de una manera radical en gran parte del mismo. La selva amazónica cubre 3,6 millones de km2 del territorio. Gracias a su vegetación y al clima, es uno de los países con más especies de animales en el mundo. La población Más de 202 millones de habitantes hacen de Brasil el sexto país más poblado del mundo.la
PARTE ID J A PARTE IS ÜS TEEM ID PARTEI DEFINITSIOON · Ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitika olemust ja juhtimist teatud ideoloogiliste printsiipide ja huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistes osalemise teel. · Nimetatakse teisiti erakond · Hakkasid kujunema 1932 PARTEI TÜÜBID · Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said või...
Maailmas on umbes 9000 erinevat linnuliiki. Eestis on registreeritud 375 linnuliiki. Suurim lind on jaanalind. Väikseim lind on kimalaskoolibri. Linnud on peale nahkhiire ainsad selgroogsed olendid, kes suudavad lennata. Papagoid on ühed värvilisemad linnud maailmas, kes enamus elavad lõunapoolkeral, neid on umbes 300 liiki. U. 130 kakulist u. 340 liiki koolibrisi u.200 rähni u. 5000 liiki värvulisi u 200 liiki rannikulinde sookurgi ja nende sugulasi on u. 200 liiki ja nende hulka kuuluvad ka mõned maailma kõige ohustatumad liikid. U 230 liiki jahilinde U 280 röövlindu U 150 liiki luiki,parte ja hani U 120 liiki haigureid U 60 liiki pelikane ja nende sugulasi 4 liiki kaure U 20 pütti U 100 tormilindu
Saarmas Margot Laan kirjeldus ● pikkus 80-150 cm ● kaal 3-14 kilo ● nõtke ja liikuv keha ● saba pikkus 30-50 cm ● pruun,tugev ja veekindel karvkate Pilt saarmast Toitumine ● kalad ➢ kogred ● konnad ● puruvanad ● närilised ➢ mügrid ● linde ➢ parte ● vähke Sigimine ● pesakonnas tavaliselt 2-4 poega ● pojad sünnivad kõige sagedamini maist juunini ● suuremalt jaolt sünnivad pojad vees ● umbes 1 aasta pärast hakkab toimuma uus sigimine ● emased saavad suguküpseks 2.- 4. eluaasta vahel ● isased saavad suguküpseks 3.- 6. eluaasta vahel ● tiinus ehk kandeaeg kestab 61-63 päeva Kohastumused ● saarma anatoomia on kohanenud eluks soolases vees, magesvees ja ka maismaal Elupaik
lõõtsa ja akordioni ajaloost, milleks neid kasutati ja nende saamis lugu. Huvitav oli kuulda, et torupille on olemas mitut sorti, et igal maal on torupill erinev. Lõbus oli kuulata vana lõõtspilli mängu, mis kõlas väga imelikult, nagu oleks olnud vanalajal kõrtsis. Lauri Õunapuu mängis meile kah palju pille nagu näiteks, hiiukannelt, kannelt, torupilli ja lõõtspilli. Lauri Õunapuu laulis vanade eestlaste jahilaulu, kuidas lasti tedreparve, haavati parte, kuis Riia härrad ja Saare saksad küsisid, miks mets verd täis on. Mulle meeldis väga kuidas Lauri laulis, kuna ta on selline mõnus ja võimas hääl. Mina jäin pärimusmuusika aidaga väha rahule, jutt oli huvitav ning meile näitati ja mängiti paljusid erinevaid pille. Lähen kindlasti veel kuulama selliseid huvitavaid üritusi. Ainukene miinus, mis mulle ei meeldinud oli see, et üritus oli väga lühike. Nad küll rääkisid väga huvitavalt, aga ma oleksin kindlasti rohkem
Linnugripp Camilla Saar Gertrud Vahtra 10.A klass Mis see on? · Klassikaline lindude katk, mis on viiruhaigus. · See tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt) harvemal juhul ka sigu. · Teatud tüüpi lindude gripiviirus võib nakatada ka teisi imetajaid. · Ohtlik inimestele. · Eriti nakkav, ägedalt kulgev ja ravitamtu haigus, millega kaasneb linuded massiline haigetumine ja suremus. Levik · Levib enamjaolt rändavate veelindudega. · Levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ning vee kaudu. · Samuti levitavad nakatunud koerad, kassid, närilised ja inimesed
Artikkel Mida arvate Kreeka võlakriisist? Küsitlesime inimesi meie kooli lähedalt, et teada saada nende arvamust tänase päeva aktuaalsest teemast - Kreeka võlakriisist. Üks lahke vanaproua, kes oma lapselapsega kooli tiigi ääres parte toitis arvas, et Kreekale ei peaks enam laenu andma. ,,Kreeka teguviis on ülekohtune teiste EL riikide suhtes. Lõuna-Euroopa riigid on rikkamad kui Eesti ja meil on endalgi kitsas käes. Kui siiski viimane häda käes, siis tuleb ikka midagi loovutada ja neid aidata," lisas ta. Töökas ehitaja, kes meie koolimaja juures asuvat alajaama krohvis ütles, et parim teguviis oleks aidata Kreekat niipaljuga kui Eestil võimalik ja loota parimat.
*Talaraketisetegemist alustatakse tavaliselt siis, kui plaadiraketise tegemisega on jõutud tala asukoha lähedale. Tala alusvööde kõrgusmärk märgitakse plaadi vertikaaltugedele. Talade tugivööd kinnitatakse kõrgusmärkide järgi tugevasti plaadi vertikaaltugede külge. *Mõõdetakse välja tala asukoht ja märgitakse see plaadiraketise partele. Parte otsad saetakse märkide kohalt maha. Tala tugivööde peale asetatakse rangid ja kinnitatakse need plaadiraketise parte külge. Kõrgetes talades on betooni surve nii suur, et talaraketise alumist osa tugevdatakse rangide horisontaalosadele kinnitatavate pennidega. Postitaldmiku raketis Page 7 of 12 Tallinna Ehituskool Postitaldmiku valmistamine: *Raketise kilbid monteeritakse töölaual, kasutades raketise pinnana 22 x 100 lauda. Laudade asemel võib raketise pinnaks kasutada ka
Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on üleka...
sõjavägi oli -kaitseministeerium kindralleitnant Lembit Pärn -rahvusväeosade olemasolu võimaldas enamikel ajateenijatel läbida teenistus kuni 1950 Eestis->pärast saadeti laiali mööda Nüukogude Liitu -Eesti NSV jaotati kolmeks oblastiks 1952-1953 (Tallinna/Tartu/Pärnu), 1950 - 39 rajooni/ 1986 15 rajooni Moskva kontrollimehhanismid -iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud -1944. nov - 1947 loodi ÜKP KK (Üleliidulise Kommunistliku Parte Keskkomitee) Eesti büroo:sovetiseerimise kontrollimine kolmes Balti liiduvabariigis / juhtkondadele nõu andmine -teise sekretäri institutsioon: Moskva poolt saadetud sekretär kontrollis liiduvabariigi parteijuhti kelleks oli kohaliku rahvuse esindaja -kodanike pealekaebamine (suhtuti tõsiselt / kontrolliti / vajadusel rakendati vastavad meetmed)
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on LääneEestis asuv looduskaitseala, mis katab tervelt 486 ruutkilomeetrit vett ja maismaad. neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude , roostike ja metsadega . Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid. Laht ise kihab luikedest, laukudest ja partidest. Matsalust leiab 49kalaliiki,47 erinevat imetajat ning koguni 7...
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1. Kas Eesti oli 1940. kuni 1991 aastani iseseisev riik või Nõukogude Liidu osa? 2. Kes oli Eestimaa Kommunistliku Parte eesotsas 1944.- 1950 aastatel? Kes kuulusid sellel ajal ENSV juhtkonda? 3. Iseloomusta N. Karotamme lühidalt. Miks ta välja vahetati? 4. Kes oli EKP eesotsas 1950. 1978 aastani? 5. Iseloomusta J. Käbinit lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 6. Kes oli EKP eesotsas 1978 1988. aastatel? 7. Iseloomusta K. Vainot lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 8. Millisel moel avaldati vastupanu nõukogude võimule 1944.- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9
Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia) lagled, ännid, algid, kaljukajakad… jne. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või
kahe ajal ning siis algas ka cena. See võis kesta kuni hilisõhtuni, eriti kui külalised olid. Kõrgklass Söödi mett, juustu ja mune, mis oli harilikult serveeritud koos liha või kalaga. Hiljem muutus cena kahekäiguliseks: põhiroog ja magustoit (puuviljad ja mereannid) Mida aega edasi seda suuremaks, keerulisemaks ja kõrgetasemeliseks muutusid söögikorrad Söödi metssiga, veiseliha, vorste, sealiha, lambaliha, parte, haneliha, kana, väiksemaid linde ja kalu. Söödi oliive, pirne ja viigimarju Unilane (näriline) oli delikatess (mida paksem, seda parem) Peaaegu, et alati oli söögi kõrval ka kaste kõige kuulsam on kalakaste Unilased Joogid Veini segati vahetult enne joomist veega Oli palju erineva maitsega veine: Passum kange ja magus rosinavein Muslum segu värsketest viinamarjadest ja meest Posca hapu vein vee segatud vee ja taimedega (populaarne
Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Loomad: Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii ini- mestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundrates:
riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased
Kasvatatakse ka riisi, puuvilla, suhkrupeeti, kartulit, juurvilja ja söödavilja, tubakat,viinamrju. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, viigipuud, õlipuud. Kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud. Kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Albaania vabariik Albaanias eluneb hunte,saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. Rändlinnud pääsukesi, toonekurg, parte, haned ja pelikanid. Rannikuvetes- sardiinid, meriärned. Mägijõgedes ja järvedes forelle. Albaania vabariigi ohud Looduslikud maavärinad Keskkonna metsade maharaiumine, mulla erosioon ja vee reostumine jäätmete ja reovete ebapiisava töötluse tõttu. Rahvastik Rahvaarv on vähenenud emigratsiooni tõttu (Kreekasse ja Itaaliasse) Albaania rahvaarvult 140-s (maailmas). Euroopas 32lt. Rahvastiku tiheduselt 18s.
vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP , Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Parte i(NLKP). Selleks, et võimule pääseda kasutasid äärmuslased erinevaid võtteid. Kommunistid tulid võimule tänu 1917a. toimunud riigipöördele. Natsionaalsotsialistid eesotsas Hitleriga kasutasid võimule tulemiseks sakslaste vastumeelsust kommunistide suhtes, kes üritasid samuti Saksamaal vägivallaga võimu võtta. Rahvas arvas nimelt et vaid Hitleri juhitud partei suudab neile vastu seista. Nii õnnestu Hitleril kantsleriks tõusta ja hiljem kogu võim enda kätte koondada.
Praegu võib pidada Ukrainat areneva majandusega tööstusriigiks. Põllumajanduse kõrval on oluline ka toorainesektor. Suurem rõhk on pigem toiduainetööstusel. Mõned Ukrainas kasvatatavad taimesaagid on mais, tomat, nisu, suhkrupeet, raps, päevalille seemned ja sojaoad. Selline mitmekesisus näitab, et taimekasvatus on suuresti arenenud. Samuti on ka loomakasvatus lai ja mitmekesine. Kasvatatakse sigu, hobuseid, lambaid ja veiseid, lindudest veel parte, kalkuneid ja kanu. Ukraina ekspordib kõige rohkem päevalille õli. Veel eksporditakse lehma piima, kanaliha, rapsi seemneid, juustu, puuvilju, pähkleid, otra, nisu ning ube. Samas riik impordib ka palju. Importivateks toodeteks on tavaliselt mais, vein, banaanid, mandariinid ja apelsinid, tee, palmi õli, sealiha ning ka tubakas. Kuigi on Ukrainas põllumajandusega väga soodne tegeleda, kaasneib sellega siiski ka probleeme
kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. Ja teised Ex ante Enne teo toimumist Ex parte Ühe osapoole poolt Expressis verbis Sõnaselgelt, rõhutatavalt Habeas corpus Olgu sul keha! Olgu sul alus! i.e. See on, see tähendab In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi
Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis,
Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. Inimtegevus & keskkonnaprobleemid Kiire rahvastikukasv
Sotsialistliku riigi rajaja, Leninismi rajaja 1921 tabas teda raske haigus https://www.thetimes.co.uk/article/lenin-t Bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse he-dictator-an-intimate-portrait-by-victor -sebestyen-wj8xznjwx Hõlmab bolsevike võimu kehtestamist kogu Venemaal Sai alguse Nõukogude Venemaa, seejärel Nõukogude Liit Kodusõda Toimumisaeg 1917-1923 Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parte i juhtimisel `'Punaste'' ja `'valgete'' vaheline relvakonflikt Algas peale bolsevike teostatud riigipööret https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_kodus%C3%B5da Bolsevike ehk `'punaste'' võit #/media/File:CWRArticleImage.jpg Nõukogude Liidu loomine Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine Stalini elulugu Iosif Vissarionovich Dzugasvili (1878-1953) Oli Gruusiast pärit
meresaarte roostikus. Tegutsemise iseärasused Teda kutsutakse indeteminantseks munejaks, kui täiskurnas mõni muna puruneb või pesast eemaldatakse, siis ta muneb mune juurde. Soodsates tingimustes pesitsevad laugupaarid tülitsevad tihti, eriti öösiti, valge näokilpki näib laugul olevat selleks, et oleks midagi, mille järgi öiste nägeluste ajal orienteeruda. Lauk on riiakas ja võib kimbutada ka parte ja pütte. Hädaohus sööstab vette ja varjub ta metsatihnikusse. Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesa on kuivanud taimevartest kokku kuhjatud ja kogukas. Pesa rajab lauk madalasse vette, kaldataimestiku varju või lamanduvale roole. Lind muneb 6-9 valkjashalli ühtlaselt tumedatäpilist muna. Toitumine Lind sööb selgrootud, veetaimi ja nende seemned. Taimedest sööb näiteks penikeelt, kardheina, pilliroogu ning teisi veetaimede rohelisi osi. Veel olulist
aasta vanuseks. Pojad sünnivad vesihallina, aga värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Söök Saarmas toitub põhiliselt kaladest: sööb kokresid, hauge, forelle, särgi, mudilaid ja teisi kalu, aga ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasid. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab ka linde, näiteks parte ja kurvitsaid ja isegi vähke. Vaenlased Saarma vaenlased on hundid ja ka inimesed, kes kütivad saarmaid kalli karusnaha pärast. Üldiselt saarmal vaenlasi ei ole.Saarmas on looduskaitse all. Eluviis Põhitegevus toimub saarmastel öösel. Päeval aga lesib urus või lesimispaigas. Kodupiirkonnad on saarmal tavaliselt piki veekogu kallast kuni 15 km pikkused.
· otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid
eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. inimtegevus
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused NSV Liidu tasandil: NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleav...
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused • NSV Liidu tasandil: • NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23....
En pocos y breves meses, sus síntomas desaparecieron y reanudó su vida, más feliz y en paz que nunca. En mis estudios no había nada que me hubiera preparado para algo así. Cuando estos hechos sucedieron me sentí absolutamente asombrado. No tengo explicaciones científicas de lo que ocurrió. En la mente humana hay demasiadas cosas que están más allá de nuestra comprensión. Tal vez Catherine, bajo la hipnosis, pudo centrarse en esa parte de su mente subconsciente que acumulaba verdaderos recuerdos de vidas pasadas; tal vez utilizó aquello que el psicoanalista Carl Jung denominó «inconsciente colectivo»: la fuente de energía que nos rodea y contiene los recuerdos de toda la raza humana. Los científicos comienzan a buscar estas respuestas. Nosotros, como sociedad, podemos beneficiarnos mucho con la investigación de los misterios que encierran el
see kindlaksmääratud maksuga. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujuneski 1920. Aastate algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus. Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegkonda nõukogude võimuga. Stalini võimuletulek Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimir Lenin (Uljanov). Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku parte tegelik juht. 1921. Aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, millega algas tema taandumine poliitiliselt areenilt.1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale 1922. Aastal kommunistliku partei peasekretäriks saanud Jossif Stalin, Kes suutis 1927. aastaks end võimul lõplikult kindlustada. Sellega kaasnes poliitiliste vastaste
tihenemine muu maailmaga, poliitiline elu liberaliseerus. Välispoliitikas taheti suhet suurte lääneriikidega parandada, tehti relvastuse vähendamise kava. NSV-USA suht paranesid pärast 1986 Reyjkavjiki kohtumist, 87 sõlmiti Washingtonis kokkulepe tuuma tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis, see kõik viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades 89-90. Sisepoliitikas- vähenes parte juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatsov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis
il partit il fut parti il partira il sera parti nous partîmes nous fûmes partis nous partirons nous serons partis vous partîtes vous fûtes partis vous partirez vous serez partis ils partirent ils furent partis ils partiront ils seront partis Subjonctif Présent Passé Imparfait Plus-que-parfait que je parte que je sois parti que je partisse que je fusse parti que tu partes que tu sois parti que tu partisses que tu fusses parti qu'il parte qu'il soit parti qu'il partît qu'il fût parti que nous partions que nous soyons que nous que nous fussions que vous partiez partis partissions partis qu'ils partent que vous soyez que vous que vous fussiez
de Celestina (que tiene más años, más sabio, y ¿más realista?) del amor distinto al de Calisto. También se muestra fuera en este párrafo, apropiadamente, es el humor sexual oscuro. Por supuesto, el humor es diferente a cada persona, pero creo que las palabras "Y aún peor: que la otra muerde sin hinchar y la tuya hincha por nueve meses" es muy divertido. Por estas razones creo que esta cita sería un gran parágrafo para poner en la parte posterior del libro, para que el lector tenga una muestra de la obra. La combinación de la gramática, la sintaxis y el vocabulario utilizado en este pasaje hace que la lectura diferente del español moderno y muy interesante. Algunos de los nombres que Celestina llama Pármeno no se utilizan hoy en día, y requieren una amplia investigación para encontrar la definición (sin usar el glosario de Finch). Por ejemplo, el uso del sufijo ico/a en las palabras putico y perlica
Essa è un'espressione costituita dall'insieme di più parole con significato compiuto attraverso la quale si comunicano idee, giudizi e dati della realtà. Esempio: Anna gioca con le sue amiche Lo studio dei rapporti intercorrenti tra le parole è l'oggetto di studio dell'analasi logica. Gli elementi necessari per la formazione di una frase sono: a) l'argomento (un nome o la parola in funzione nominale) o sintagma nominale b) predicato (un verbo) o sintagma verbale. Il verbo costituisce la parte essenziale del discorso: ad ogni predicato corrisponde dunque una frase- ogni frase contiene un solo verbo. Frase= sintagma nominale (Paola) + sintagma verbale (è partita) Ogni enunciato può presentare, rispetto alla forma più semplice, anche delle espansioni o complementi, parole che si ,,appoggiano" al verbo. Frase= sintagma nominale (il prof) + sintagma verbale (spiega) + espansioni (agli alunni + una nuova regola) Possiamo avere quindi:
4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (kolma tegurit) Sündivus Surevus Rahvaränne 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal Inimeste toidusedelis oli tähtis koht lihatoitudel ja muudel loomakasvatussaadustel (piim, juust jms). Kõige rohkem kasvatati viseid nii liha- kui ka veoloomana, kuid oli ka sigu, lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem, esialgu sõideti nendega peamiselt ratsa. Kodulindudest kasvatati kanu, hanesid ja parte. Loome peeti üldiselt vabakasvatusel ning loomad pidid endale ise toitu otsima, seepärast olid ka selle aja loomad väiksed, sitke lihaskonnaga ning andsid suhteliselt vähe liha ja piima. Lehm andis sel ajal 3-5l tänapäeval annab 25l. Kui Euroopa rahvaarv suurenes tehti haritavat põldu juurde ning seega jäi karjamaid üha vähemaks. Karjakasvatuse hiigelaeg saabus pärast Musta Surma, kui söötis põllud muutusid karjamaadeks.
tüve gripiviirusega. Gripiviirust levitab nakatunud inimene 1 päev enne ja kuni 56 päeva pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Seetõttu ei tohiks grippi haigestunud inimene isegi siis, kui ta end väga haigena ei tunne, tööle, kooli ega teistesse rahvarohketesse kohtadesse minna. Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, seetõttu on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja
Pesitsejatest leidub enam naerukajakaid, sinikaleparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk (vesikana), ruik (rookana), tait (tiigikana), mustviires, väikekajakas, vihitaja jt. Haruldastest lindudest väärivad märkimist rääskpart, väikehüüp ja hüüp. Peipsi on väga tähtis lindude rändteena, eriti sügisrände ajal, mil siin võib näha suurte parvedena laululuiki, palju turrvarte, rabakanu, mitmesuguseid parte jne. Peipsil on nähtud isegi kormorone, mastkael-pütti, punakaellaglet, punavarti, meritülli jt. haruldasi linde. Kaldaveetaimestikust otsivad putukaid ja nende vastseid roolinnud. Sinikaelpardid on järvel kõige tavalisemad ujupardid. Toidu hankimiseks küünitavad nad põhjaloomakeste ja veetaimede järele, sealjuures jääb sabaosa ikka veepinnale. Nad sukelduvad harva. Pesa teevad sinikaelte emad anamasti tiheda kaldataimestiku varju. Kaldast kaugemal tegutsevad tuttpütid
Kalevipoeg Fr.R.Kreutzwald Steven Murekas 9. klass Kostivere Pk Siin on Sarvik-taadi kodu, Päris puhkamise paika, Kehakarastuse kamber, Seljasirutuse sängi, Kus ta vanaeide seltsis Vahevahel viidab aega, Puhkab mõne päevakese, Kui ta väsind pikast käigist, Rändamisest väga roidund. Siisap eite Sarvikuda Hõbekambri parte pealla Videvikul vihtlemassa, Aineid külgi haudumassa. Pikematel pidupäevil, Siis, kui suuremaida sööke, Tuleb Sarvik sõpradega Suurte sugulaste seltsis Lustipidu pidamaie, Õlle hullul hõiskamaie. T ü h i on tal kälimeesi, Põrgu l i t a tema tädi, Valge mära vanaema. Täna õhtul oodatakse Sarvikut koju tulema, Kel ei palju ole püsi, Kui ta ülespoole kõnnib, Kussa päeval paistab päike, Kuuvalgus öösel kumab, Tähesilmad teevad teeda. Aga kui ta alla ilma
Üle poole kodumaisest sealihast kuulub superklassi ehk selle tailiha sisaldus on rohkem kui 60%. Lambaliha road olid minule isiklikult väga üllatuseks, sest ei teadnud ühtegi toitu, milles on lambaliha. Raamatus on ära toodud lambaliha-kaalikasupp ning lambaliha kadakamarjadega või köömnekastmega. Ära on tootud ka asjad, mis on lambalihale heaks seltsiliseks, selleks on kindlasti piparmünt ja küüslauk. Linnuliha puhul tehakse vahet kodu- ja metslinnulihal. Kodulindudeks peame kanu, parte, hanesid, pärlkanu ja kalkuneid, aga ka tuvi ja vutt. Metspart, faasan ja nurmkana kuuluvad metslindude hulka. Kodulindudest valitseb Eesti toidulaual kana-, täpsemalt broileriliha, selle kannul tuleb populaarsuselt teisena kalkuniliha. Kalade peatükis on ära toodud kuidas tunda ära hea kala, millised kalad on meie vetes, statistika püüdmiste kohta ja toitude eraldi kirjeldused, millisest osast mida tehakse. Eesti
külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid. PEREKONNAELU Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt. RIIETUS Muistses Egiptuses kanti valgest linasest riidest rõivaid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või
Tänu erinevate lillesortide arvukusele, valmistasid egiptuse mesilased mitmesugust mett. Mee töötlemise erinevad astmed kuulusid naiste tööde hulka ja seda kasutati magustoitudes. Kasvatati lina, millest valmistati kangast. Kuulsast Niiluse ääres kasvavast papüürusest tehti sandaale, paate, paberit ja matte. Koduloomadelt saadi liha, nahku, piima ja sõnnikut, viimast põletati. Koduloomad suurendasid ka põllupidamise efektiivsust. Kasvatati lehmi, kitsi, lambaid, sigu, parte, härgi. Umbes 1600 e. m. a. hakati Aasia mõjul kasvatama hobuseid ja eesleid. Kaamelid olid vaaraode ajal tundmatud, neid hakati pidama palju hiljem. 6. Niisutus Egiptuses peaaegu puuduvad vihmad ja Niilus, pikim jõgi maailmas, on kogu aeg olnud sealsete inimeste ja loomade peamine veeallikas. Egiptuse varase asustuse põhjustas iga- aastaste ujutustega kaasnev loomulik jõeniisutus. Ilma selleta oleks org olnud elamiskõlbmatu
leopardid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Kuivaks perioodiks koguneb pea kogu savanni loomastik veekogude äärde, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Peale esimest vihma ning rohu tärkamist lahkuvad loomad aga veeäärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Siis toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Savannis elab lennuvõimetu, kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude ääres leidub ka flamingosi, parte, hanesid, kurgi ning luiki. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem, kui aafrikas. Seal on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja paljud pisinärilised. Kiskjatest kohtab puumasi ning jaaguare. Lindudest esineb aga jaanalindu meenutav nandu. Savannides elavad ka termiidid, kes on prussakate sugulased. Nad toituvad puidust ja orgaanilistest jäänustest. Oma mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad ehitavad nad seeditud toidu ja pinnase segust. 3
Eestis elab neist üks - harilik rästik. Soojema kliimaga Euroopa alal elab ka liivaboa (1). See-eest on Euroopas mitmeid laialtlevinuid sisalikke - liivasisalik, euroopa roheline sisalik, arusisalik, pürenee sisalik jne. Euroopa roomajate hulgas on ka seitse kilpkonna, levinuim neist on sookilpkonn (2). Ära võiks mainida ka Kreeka kilpkonna. Linnud Euroopa linnustik on väga liigirikas, neid on umbes 800 liiki. Muuhulgas on meil 8 haneliiki ning palju erinevaid veelinde - parte, luiki. Väga levinud on erinevad kakud - ainuüksi Eestis elab neid kaheksa liiki. Tüüpilised rannikulinnud on kajakad ning kiivitajad. Levinud röövlinnud on kala-, meri- ja kaljukotkas (1). Vahemere-äärsete lindude sulestik on värvirikkam ja õhukesem, kui Põhja-Euroopa lindude oma. Põhja-Euroopa linnud jagunevad paikseteks ning rändlindudeks (moodustab 40% linnustikust) Umbes pooled Euroopa lindudest on laululinnud - enamlevinud
püüda. Kaljukotka põhiliseks toituks on pisiimetajad, eelkõige jänesed, harvem väikekiskjad, pisinärilised, kährikud. Mõni paar spetsialiseerub kindlale saakobjektile, nagu näiteks metsnugis ja siil. Näljane kotkas võib rünnata ka kitsi, kuid tema saagiks langevad enamasti vaid nõrgad loomad. Menüüs on lindudest kõige rohkem kanalisi, kurvitsalisi, eri liiki parte, vahel sookurg. Talviti saab kaljukotkast "raisakotkas", kuna saakloomade valiku vähesuse tõttu on oluliseks toiduallikaks korjused, mida jagatakse ronkade ja merikotkastega. Levik ja Arvukus Kaljukotkas alamliigist chrysaetos pesitseb Sotimaast, Skandinaaviast ja Alpidest kuni Lääne- Siberi ja Altaini. Sealt ida poole pesitseb teine alamliik, kamtschatica. Kolmas alamliik, homayeri, elutseb Põhja-Aafrikas ja Pürenee poolsaarest kuni Kaukasuse ja Iraanini ning neljas
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat Eesti metsade loomastik Gerda-Kadi Auli 6C klass Jaanuar 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................3 2. Sisu.....................................................................................................................................4 3. Kokkuvõte..........................................................................................................................5 4.Lisad………………………………………………………………………………………6 4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, ka...
teevad naftauuringuid. Suuri tööstusettevõtteid Laoses pole, keskmisi on vähe, valdavad on väikeettevõtted ja käsitöökojad. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka teised köögiviljad (mais, sibul, kartul jt). Kasvatatakse ka kohvipuud ja tubakat ning puuvilla, ka apelsini- ja mandariinipuid. Väetise vähesuse tõttu on saagikus väike. Loomakasvatus on Laoses teisejärguline, kasvatatakse veiseid ja sigu, kanu ja parte. Jõgedest püütakse kala. 90% töötavatest laodest on hõivatud põllumajandusega. Väliskaubanduses kulub impordi peale 550 mln, samal ajal kui ekspordiga teenitakse ainult 380 mln (2005). Sisse ostetakse peamilselt masinaid, tarbekaupu ja väetisi, välja viiakse väärispuitu, kohviube, vääriskive ja elektrienergiat. Sümboolika: Lipp: (alates 1975) Punane värv tähistab vabaduse eest valatud verd, sinine rikkust ja Mekongi jõge ning valge täiskuud.
Loomastik Et jahipiirangud puuduvad, on kõikjal peale kaugete metsade metsloomi vähe. Albaanias eluneb hunte, saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. On loodud looduskaitsealasid. Jahikeeluseadused metsloomade kaitseks ei ole jõustunud. Vana tava on kanda relva ja piiramatult tulistada. Metslinde on palju. Mahe rannikukliima meelitab kohale palju rändlinde, näiteks pääsukesi, toonekurgi, parte, hanesid ja pelikane. Rannikuvetes on sardiine ja meriärne. Mägijõgedes ja -järvedes on forelle. Asukoht,lipp,vapp Albaania pindala on 28 748 km² (27 398 km² maad, 1350 km² (4,7%) vett). Albaania on maailma riikide seas pindalalt 139. Albaania maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius ida-lääne suunal umbes 145 km. Albaania lipp Albaania vapp Rahvastik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
