docstxt/12399010352645.txt
4. zakat (almuste andmine) u. 2,5% aasta sissetulekust annetatakse vaeste jaoks 5. hadz (palverännak Mekasse) üks kord elus palveränduri rüü iharan mees, kes on käinud palverännakul hadzi; naine, kes on käinud palverännakul hadza Koraan Koraan on moslemite pühakiri. Koraani originaal asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele. Seetõttu on moslemite põhivärv roheline. Koraan on kirja pandud araabia keeles. Need tekstid, mis ei kattunud Koraaniga, hävitati. Õige Koraan on ainult araabia keeles. Moslemid austavad Koraani ka kui raamatut. Koraani teksti lõike niisama kasutada ei tohi. Koraani peetakse ilusaks kingituseks inimkonna ajaloole. Koraan asub samas reas: Tanach (juutide pühakiri) Evangeeliumid (kristlaste pühakiri) Koraan Kristlasi ega juute Koraani järgi tappa ei tohi, sest nad on raamaturahvad.
Pakistani piiridesse. Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid kaitsealuseks vähemuseks. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks - sunniitideks ja siiitideks. Umbes 85% muslimitest on sunniidid. Nad kujundasid aja jooksul ühiskonna elu sätestava kõikehõlmava seaduse-sariaadi. See ühtlustas koguduse elukorralduse. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku
suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma. Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus kerkisid moseed ehk pühakojad, medresed ehk islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm
Islam Islam ehk muhamediusk pärineb Lähis-Idast ja sai alguse 600 aastat pärast Kristuse sündi. Islam on maailmausunditest kõige noorem. Islam ei tunnista ühtegi jumalat peale Allahi. Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi. Moslemid usuvad, et Muhamed oli Jumala viimane prohvet. Moslemid austavad ja jälgivad Muhamedi õpetusi, mis on kõik kirjas Koraanis. Koraan on moslemite püha raamat. Tänapäeval on maailmas üle miljardi moslemi. Suurem osa neist elab Lähis-Idas, Põhja- ja Lääne-Aafrikas, Kagu-Euroopas ja Malaisias. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan. Seal on kirjas õpetused, mille ingel oli Muhamedile öelnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja sellepärast panid selle kirja tema kirjaoskajad järgijad. Koraan on kirjutatud
kaks vanaaja riiki,mille ala - = - Püha-Rooma keisririik ja Bütsantsi keisririik 3.Mis tähtsus on Mekal araablaste ajaloos?2 näidet See oli üks suuremaid linnu,kus toimus kaubavedu,seal asus ka Kaaba tempel. 4.Seleta mõiste sultan-oli valitseja tiitel islamimaades Kontrolltöö nr.3 B 1)Kirjuta kolm araablaste tegevusala. Põlluharimine,karjakasvatamine ja kauplemine. 2)Mille poolest sarnaneb islam nii juutide usu kui ka kristlusega? 3)Kirjuta mõiste:Islami püha raamat – koraan 4)Islamil oli viis tugisammast,nim 4 1-šahala,2-viis palvega,3-paastumine e ramadaan,4-almuste andmine 5)Too kaks näidet araablaste suhtumise kohta alistatud rahvastesse. 6) Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel.Kuna see oli Islami usu märk ja sellest sai Allahi pallee. 7)Töö kaardiga.Lk 92-93 1.Kir.3tänapäeva riiki,mis asuvad Araabia poolsaarel. 2.Kirj
Klass: Aprill 2012 Sissejuhatus Autor valis teema, kuna tunneb huvi islami, kui maailmas laialdaselt levinud usundi, vastu. Teema on oluline, sest islam jääb järgijate arvult alla vaid kristlusele ja on tänapäeva läänelikule maailmale tihti kauge ja arusaamatu. Autor tahab välja selgitada islami tõelise olemuse. Mis on islam? Mida kujutab endast Koraan? Milline on naiste olukord islamimaades? Mida ütleb islam terrorismi kohta? Referaadi koostamiseks kasutab autor nii vastavateemalisi teoseid kui ka internetilehekülgi. Mis on islam? Islam tekkis 7. sajandil tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan
● Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat (kristlased, zoroastristid, juudid) pidid makse hakkama maksma, moslemid olid sellest vabastatud. ● EMIIRID- käskijad, valistejad, kes valitsesid riigi eri piirkondi kaliifi nimel. ● Riigis toimusid pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad: ütlustest valmis islamusuliste ● Usutunnistus- on olemas püharaamat koraan. See on vaid 1 jumal kristlaste piibel, mis käsitleb eetilisi, spirituaalseid ja ● Palvetamine- viis korda moraalseid teemasid. päevas kindlatel aegadel ● Paast- paastu ajal ei tohi
toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Aafrikas ja Aasias, eriti aga LähisIdas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn
ISLAM Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Islam (tõlkes alistumine) koosneb: usk + praktika + meelsus. Islam tekkis Araabia poolsaarel palvekeskuses Mekas. Islami kogukond jaguneb laias laastus: sunniidid (80% islamiusulistest), siiidid (algselt oli tegu poliitilise parteiga) ja sufid (müstikute koolkond). Islami pühakiri on Koraan (araabia keele kauneim pärl, kirja pandud riimproosas), mis määrab ära inimese kohustuslikud teod, soovitavad teod, neutraalsed teod, mittesoovitavad teod ja keelatud teod. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas. Islami pühamaja on mosee. Islamiusul on 1, 3 miljardit järgijat üle maailma. Muhamedi elu ja tegevus. Islam on maailmareligioonidest noorim, maailmas leviku poolest teisel kohal. Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund
Domineerivad veel Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas, Jordaanias, Liibanonis, Dijiboutis, Somaalias, Iraagis, Kuveidis, Jeemenis, Kataris, Behreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis . Islami kujunemine Islami usutunnistus ehk kreedo- Allah ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda Mosee Koraan ja Piibel Koraan Piibel Islamiusu Pühakiri Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. ALLAHi viimane sõnum, mille ta on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud ilmutas Muhamedile või inspireeritud Jumala poolt
Sest see polnud Araabia valduses. 7. Kes olid türklased-seldzukid ? Millised olid nende suhted araablasetga ? Kesk-kasahstanis pesitsevad hõimud. Olid ka rändkarjkasvatajad. Nad vallutasid osa araabia maadest. 8. Seleta mõisteid. Koraan- Püha raamat , õige ainult püha keeles (araabia keeles ) 114 peatükki. Järjestatud pikkemast lühemale. Mosee- pühamu tunnuseks minarett. 9.kirjuta sobiv nimi. (tuhat ja üks ööd, Tarkuse maja, Avicenna, Averroes, Koraan ,Muhamed) Teaduslik uurimusasutus koos raamatukogu ja observatooriumiga ...Tarkuse maja.... Muinasjutukogu, araabia kirjanuduse tähtteos ...Tuhat ja üks ööd Imearst, arstiteaduse käsiraamatu autor, aga ka astronoom,filosoof ja luuletaja ...Avicenna... Õpetlane ,kes pühendas oma elu Aristoteles tööde uurimisele ...Averroes.... 10. Millised olid muhameedlaste kohustused ehk islami viis tugisammast ? 1. Paastumine Ramadaani kuul. 2. 5 korda päevas palvetamine, näoga Meka poole
8.Sõnasta kolm erinevust Bütsantsi ja Frangi riigi vahel. 3P 1) Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kuid Franfi riik tekkis 481.aastal. 2) Bütsantsi riiki valitses piiramatu võimuga keiser, aga Frangi riiki valitses kuningas. 3) Bütsantsi riigis valitses õigeusk, kuid Frangi riigis valitses katoliiklus. 9.Kuidas on seotud Araabia riigi teke ja islami usk? 2P 10.Milline tähtsus on islamiusuliste elus...? 3P · Koraanil Koraan on islami usus püha raamat. · Sariaadil Islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal ettekirjutatut edasi vastavalt praktilise elu vajadustele ja islamimaade traditsioonidele. · Sunnal islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 11.Too välja kaks seost Bütsantsi ja Vana-Vene riigi vahel. 2P
Uskumatud ja patused piinlevad igaveses põrgutules ja kui nad siis pisarsilmselt jahutust paluvad, valatakse neile kurku ja näkku hoopis sulavaske. See innustaski islamiusulistel koraani tõsiselt võtta. 5.Kuidas tekkis Araablaste riik? Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Nende juhatusel asusid araablased vallutama maabermaid. Kuna sealne vaene loodus ei võimaldanud kõikkidel lahedalt ära elada, siis tundusid rikkad naabermaad ahvatlevalt. Pealegi kutsus koraan moslemeid võitlema islami levitamise eest ja kuna kõigile, kes islami eest langevad, lubati pääsu paradiisi. Nii sõdisidki nad hästi võimukalt ja ei andnud nii sama alla. Nende peajõuks oli liikuv ratsavägi.Neil olid väga kiired ja tugevad hobused, millega nad said ka tuntuks. Lahingus oli neil kõrgel tasemel võistluskunst ja distsipliin. Peale hobuste kasutati võitluses ka kaamleid, kes vastaste hobused ära hirmutasid ja ajas neid põgenema. Esmalt
Üks tuntumaid etteheiteid islamile tänapäeval on naiste väärkohtlemine. Islamit peetakse sovinistlikuks usuks, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Tegelikkuses aetakse tihti omavahel sassi islami seadus ja moslemiriikide kohalik kultuuripärand. Hästi levinud on arvamus, et naised ei ole islami ühiskonnas mitte keegi, nagu arvasin ka mina enne selle artikli lugemist. Tegelikult on islami algallikates (koraan, sunna) kirjas, et naine on indiviid, austusväärne ühiskonna liige, mitte kellegi isiklik omand, mängukann või iluasi. Seega tuleb naist kohelda suurima austusega. Islami ajalugu on näinud tohutul hulgal naissoost õpetlasi ja kõrgelt haritud naisi. Mina aga arvasin enne, et seal islamimaades on naised alati olnud ainult orjad ja meeste lõbustajad. Kohalik kultuuripärand mängib religiooni kõrval siiski nii suurt rolli, et naised õpivad reeglina vaid oma lõbuks, kuid abielludes jäävad siiski koduseks. Mina arvasin...
TÜRGI Liisi Orlovski Ardo Liivamägi Kaspar Aavik Grete Vomm Andmed Pealinn Ankara Rahvaarv 70 586 256 Riigikeel türgi keel Religioon islam(99,8% moslemid) Rahaühik Türgi liir (Y TL) Koraan Islami püha raamat Sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile 114 peatükki Peamiselt käsud, hoiatused Ramadan Islami kalendri 9. kuu. Päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa, juua suitsetada ega suguelu elada. Öösel võib Alates 12 aastased Erinevates islamiriikides algusaeg erinev Henna öö(Kina gecesi) Tseremoonia päev Henna, tuuakse enne pulmi. kandikul, mis on
Miks põlgavad juudid Jeesust? Margus Toots Kes või mis on Messias? Messias on isiksus, kes on saadetud maa peale, et tagada ülemaailmne rahu ja usk jumalasse... Täpsemalt ütleb Piibel, et ta teeb järgmist.... 1. Ehitab Kolmanda Templi (Hesekiel 37:26-28) 2. Kogub kõik juudid tagasi nendi kodumaale, Iisraeli (Jesaja 43:5-6) 3. Viib ellu ülemaailmse rahu... lõpetades rõhutuse, sõjad ja nälja. Sest ütleb ju Piibel: "Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Jesaja 2:4) 4. Levitab ülemaailmselt teadmist ja usku Iisraeli jumalasse, ühendades maailma rahvaste virr-varri üheks. Sest Vanas Testamendis on kirjas järgmine: "Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus." (Sakarja 14:9) Ajalooline fakt on, et Jeesus ei täitnud ühtegi neist... Kui kristlased on arvamusel, et see juhtub peale Jeesuse maale naasmist, siis juudid on arvamusel, et see peaks juhtuma koheselt, sest Vanas Test...
Meka - on linn Saudi Araabia Läänepiirkonnas Meka provintsis, muslimite püha linn. Kõikidelt muslimitelt, kellel see on võimalik, nõutakse palverännakut (hadzi) Mekasse. Muslimitele on palverännak Mekasse üks islami nn viiest sambast. Mekasse võivad siseneda ainult muslimid. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusiMuhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu
Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse
arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak
Maailmas elab ~1.4 miljardit islami järgijat ehk moslemit Kõige kiiremini kasvav religioon maailmas Mõjutanud muinasaarabia usund, juutlus ja kristlus Eestis umbes 10 000 moslemit (0.7 %) Jumal ja prohvetid Moslemid usuvad ühte Jumalat Allahit. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on saatnud erinevatel aegadel inimeste juurde oma saadikuid Muhamed, Aabraham, Mooses, Kristus. Pühakiri - Koraan Koraanis kirja pandud ilmutused on moslemitele nii seaduste kui ka igapäevaste elujuhiste aluseks. Koraan olevat dikteeritud Allahi prohvetile Muhamedile. Koraan on kirjutatud araabia keeles. Levik maailmas LähisIda Aafrika KaguAasia LähisIdas ja PõhjaAafrikas on rohkem kui 90% elanikest moslemid. Levik maailmas Pühad paigad Kõik moslemid püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias.
............... ISLAM Kairit 8a 2010. nov. Valga. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat, moslemit ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. "Allah" on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Moslemid palvetavad viis korda päev...
palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keles, Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast
aastatel 610-632 ilmutustena peaingel Gabrieli vahendusel Allahilt. Allahilt pärinev tekst, mis on kogu aeg eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja. Ühtsesse kirjalikku vormi hakati neid ilmutusi koguma alles peale Muhamedi surma ja aastaks 650 oli Koraan valmis ning on püsinud siiamaani muutumatuna (väljaarvatud lisatud vokaalmärgid, mis hõlbustavad konsonantkirja lugemist).Peatükke ehk suurasid on Koraanis 114 ja nad pole reastatud mitte kronoloogiliselt ega ka temaatiliselt mitte, vaid lihtsalt pikkuse järjekorras alates pikimast suurast kuni lühemateni (v.a. Koraani 1. peatükk "Algus"). Peatükid on nummerdatud ja neil on ka pealkiri, mis tuleneb suura võtmesõnast või teemast
Moslemid käituvad Muhammadi õpetuste järgi, kuna ta mitte ainult ei näidanud neile, kuidas kaaslastega käituda, vaid õpetas, kuidas Jumalat Talle kõige meelepärasemal viisil teenida. Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes "retsitatsioon" või "lugemine". Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas Muhammadile. See on otsene Jumala sõna, nagu seal ka mitmes kohas on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka tähenduse poolest täielikult orginaalis säilinud. Koraan on elav araabiakeelne ime, keegi ei ole iial olnud suuteline initeerima ei selle vormi ega sisu. See viimane sõnum inimkonnale ilmutati 23 aasta jooksul. Seda loeti Muhammadi eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele, paljud prohveti kaaslased teadsid tervet Koraani sõna-sõnalt peast. Koraan koosnev 114 suurast ehk peatükist, mõned neist on pikemad, mõned lühemad. See Jumala sõna
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine........................................................................
a) mille poolest on aasta 622 islamis oluline lisaks sellele, et sel aastal põgenes Muhamed Mekast? Aastast 662 saab alguse islami ajaarvamine. b) mida tähendab väide, et Muhamed on prohvetite liini viimane prohvet? Muhamed ususks, et talle on saanud osaks jumala tõeline ilmutus ning pidas end seetõttu Jumala poolt kuhtsutud prohvetiks. Muhamed on prohvetite liini viimane prohvet, kuna ta on saanud kõige viimase ja lõpliku ilmutuse Jumalalt. c) millises keeles kirjutatud Koraan on kõige täpsem? Kõige õigemini kirjutatud Koraan saab olla koostatud vaid algkeeles ehk araabia keeles. Tõlkeid peetakse Koraani tõlgentusteks ja ümberkirjutisteks. d) mida tähendab "jihad"? Seda on tõlgitud kui ,,püha sõda", kuid õigem on seda nimetada ,,võitluseks". Võitlus toimub inimeses endas patu vastu ning see võitlus on iga muslimi kohtustuseks. Samuti on islamis esinatud selle sõna sotsiaalsem ja humaansem pool, mis tõlgendab jihadi
Oli keelatud kujutada loomi ja inimesi. Teadus Islam soosis neid teadmisi, mis ei olnud vastuolus koraaniga. Nn tõelised teadused olid kõik seotud koraaniga. Grammatika uuris koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles koraanis leiduvate juriidiliste probleemidega. Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud. Ei alahinnatud ka teiste alade teadlasi. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli Koraan. Koolid kujutasid endast vaid õpperinge, kus põhiline aeg kulus Koraani päheõppimisele ning Muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele, pisut õpiti ka kirjutamist ja elementaarset arvutamist. Valdava osa muslimite haridus sellega piirduski. Oli ka edasipüüdlike noori. Neil oli võimalus tutvuda teaduste alustega ning laiendada oma silmringi mitmel alal. Traditsioonilisteks õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, koraani kommentaarid ja teoloogia.
Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi. Ainuõige on ta vaid Araabia keele, pärineb aastast 650. Iseloomult lihtsakoeline, hästi säilinud, viimistlemata. Maine koraan on taevase, jumaliku koraani jäljend. Viis usuelu sammast on usutunnistus (sahada; ,,Allah on Jumal ja Muhamed on tema prohvet."), rituaalne palve (salat; 5 korda päevas Meka poole, sooritatakse moseedes, kodudes ja ka lahtise taeva all, juurde kuulub pesemine ja kummardused), rituaalsed almused (zakat; Üleüldine maksustatus, vastavalt rikkuse astmele 5-40%, läheb eelkõige vaeste abistamiseks), paastumine Ramadaani kuul (saum; Päeval ei tohi süüa, juua, suitsetada, seksida
poega, kes oleks pärinud tema koha ja erinevad huvigrupid hakkasid selle koha eest võitlema. Tulemus oli see, et esimeseks Muhamedi järgseks juhiks sai Abu-Bakr, kes oli tema lemmiknaise isa. Abu-Bakri tiitliks sai kaliif. Ka temale järgnevad olid pärit islami kogukonna, nii poliitilised kui ka usulised juhid. Kalifaadiks nimetatakse suurriiki, mida araabia moslemid rajasid oma vallutussõdade käigus ja selle lõpuks peetakse 1258. aastat, mil vallutati Damaskus. Islami eetika aluseks on Koraan ja Sunna. Igapäevases elus väljendub eetika nähtuses saria. See jaguneb usulised kohustused ja inimeste omavahelisi suhteid. Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri Koraan Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk Suuraks. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi. Kirja on pandud riimproosas sadz nimetusega. Moslemid peavad Koraani araabia proosa pärliks. Koraanis eneses on islami peamised õpetused kuid mitte eriti süstemaatilises järjekorras. Kõige olulisem on see, et Jumalat on üks
Lauka 2012 Islami algus Nii nagu juudid ja kristlased usuvad moslemid Ainujumalasse. Moslemid kutsuvad oma Jumalat Allahiks mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemid usuvad et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid kes on talle ustavad. Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinnas Mediinas. Islami levik Islam on maailmas üks levinumaid usundeid, järgijate arvult teisel kohal peale kristlust. Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias. Islami kogukond
NAISE ROLL ISLAMI KULTUURIS Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Islam ja Allah...................................................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.........................................................................................................5 2. Naised islami kultuuris ja Koraanis.................................................................................... 7 2.1 Mosleminaise riietus..................................................................................................... 9 3. Naise roll ja õigused..........................................................................................................11
Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Islami usu leiab praktilise väljundi igapäevases elus. Islam õpetab nii seda, kuidas elada päevast päeva, kui ka seda, mis on elu mõte ja eesmärk. Islam ei tee vahet sakraalse ja profaanse vahel, kogu elu on tervik, mis peab olema allutatud Jumala tahtele. Moslemi elu kõiki külgi normeerib islami õigus sariaat, mille aluseks on Koraan ning õpetlaste üksmeel. 3 Islami levik Islamil on kõige kiirem levik ja areng. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa
palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese. · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. PÜHAD TEKSTID Islami pühaks raamatuks on värsivormis kirjutatud koraan. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Moslemid on alati uskunud, et koraan on jumala viimane sõna ning see ei ole ise välja mõeldud ja kirja pandud. See ilmutati prohvet Muhammedile 23 aasta jooksul ning see kirjutati üles tema kaaslaste poolt, kuna ta ise olevat olnud kirjaoskamatu. Kokku sai ta 114 ilmutust ehk suurat, mis ongi koraanis peatükkideks.
1.KORAAN 1 Koraan on muhameedlaste püha raamat, mis on nende kõige olulisem käitumisreeglistik. Koraan sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile, mis ilmutati talle araabia keeles ning sai 2 tänapäevase kuju 7.sajandil. Muhhamaadile, viimasele prohvetile, andis Jumal sõnas ilmutuse kaudu, seepärast usuvad muslimid, et koraan on Jumala kätetöö ning sellisena ideaalne, ka keelekasutuse seisukohast võetuna.3 Koraan on otsene Jumala sõna, mis on täielikult nii sõnades kui tähenduses säilinud, sest seda loeti Muhamaadi elu ajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele. Erinevalt teistest pühakirjadest, on Koraan olnud alati tavausklikele kättesaadav. Selle sõnum ei ole uus, vaid on toodud varasemate prohvetite poolt - alluta end Kõigeväelisele Jumalale ning kummarda vaid Teda. 4
Aadam saadetakse paradiisist välja, sest ta sõi keelatust puust. Koraan rõhutab monoteistlikku pärandit, kuid sama hoolikalt püüab islamit lahus hoida kristlusest ja judaismist. Et koraani lugeda, tuleks seda teha Araabia keeles. "Ainult nii saadakse aru" 10. Saj lõpuks sai ametlikuks õpetuseks i'jaz e Koraani jäljendatamtus. Muslimid ei ole araabia keelt mõttekõlemevate muslimite jaoks traditsiooniliselt Koraani tõlinud). Seda kantase ja loetakse ette originaalis. Koraan on Jumala tähttäheline ja mitteloodud Sõna. Koraan on väga raske tekst. Tekst eeldab, et tuntakse hästi keelt, lugusid ja sündmusi. Ilmenvad ka vastuolud: ühes ja samas lauses viidatakse Jumalale nii esimeses kui kolmandas isiksus. Teksti eri osades esitatakse lahnevaid versioone ühtedest ja samadest sündmustest. Vahel lähevad Jumala käsud omavahel vastuollu. Kristlased on kinni haaranud Koraani segastest kohtadest, väites, et need tõendavad selle teose inimlikku päritolu.
Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab
Koraan on eelkõige liturgiline tekst, mitte lugemisraamat. Koraani retsiteeritakse. Koraani lugemine ei ole moslemile kohustuslik. Juba Muhamedi eluajal pandi kirja tema jutlusi ja manitsusi, mida kultusliku tekstina ette loeti. Pärast Muhamedi surma korraldas Abu Bakr kõigi ilmutuste üleskirjutuse. Kolmanda kaliifi ajal tuli kokku komisjon, mis viie aasta jooksul töötas välja üldjoontes praeguseni kehtiva Koraani teksti. Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. Veelkordselt korrastati Koraan 10. saj ja tekst kuulutati kanooniliseks. Moslemite arvates on Koraan täpne koopia Taevasest Koraanist ning seega veatu. Koraani tohtis lugeda vaid araabia keeles, tõlkimine oli keelatud. On kirjutatud klassikalises araabia keeles, mida enam ei kasutata. Esimene tõlge 12. saj ladina keeles. Koraan on kirjutatud riimproosa vormis. Puudub kindel süsteem. Koosneb üle 6000 värsist, mis jagunevad 114 suuraks.
·Araablaste usk oli polütestlik. Nad austasid paljuseid jumalaid kuid ka loodusega seotud esemeid. Iga aasta korraldati Kaaba templi juurde palverännakuid. ·Araabia riik tekkis 630.a. kui Muhames pöördus oma armeega tagasi Mekasse. ·Islam tekkis 630.a. ja tema rajajaks oli Muhamed, kes hakkas VII sajandil kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujamalana. Islami püharaamatuks sai Koraan. ·Koraan on islami püharaamat. Kõik, mis on Koraanis on ülimtõde. Koraani olulisem sõnum on Allahikõikvüimsus ja armulikus. Islami maade lähtutakse oma elus igapäevaselt Koraanist. Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Islamimaade talletati ja arendati edasi antiikkultu...
Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas). Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat) VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenebki usk nimega ,,islam" ja selle usu pooldajaid hakati kutsuma moslemiteks. Islami püharaamat Koraan on koostaud Muhamedi suulistest kuulutustest peale tema surma. Mekalased, eriti linna ülemkiht suhtus Muhamedi kuulutustesse umbusklikult ja vaenulikult. Seetõttu asus ta 622. aastal Jathribi, mis sai moslemite keskusena Mediina nime. Muhamedi lahkumist Mekast loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Peale prohveti surma valisid moslemid talle asemiku, s.o. kaliifi. Esimsed neli kaliifi olid Muhamedi hõimlased ja lähisugulased.
Sõna islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on talle ustavad, ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas on üks Jumal Allah), oli Muhamed, õigemini Muhammad ibn Abd Allah, 40-aastane kaupmees Mekast. See Muhamedile VII sajandi keskpaiku saadetud ilmutus sai tuntuks Koraani nime all. Tänapäeval tähendab Koraan moslemile Jumala kirjasõna. Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. KORAAN Koraan on Jumala sõna, iga moslemi usu ja selle parktiseerimise allikas, mis käsitleb kõiki inimesi
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4
622 Hakkab Meka linna ülemkiht suhtuma Muhammedi umbusklikult ja vaenulikult. 622 Muhammed põgeneb koos oma toetajaskonaga Mekast,Mediinias Muhammed Mediinas Muhammed Mediinas kogus palju toetajaid üle Araabia. 630 naaseb Muhammed Mekas oma toetajatega ja talle ei osutatud vastupanu Võtab Kaaba tepmplist maha kõik teised 360 jumalte puitust kujud ja pühendab templi Allahile. 632 Muhammedi surm. 632 sureb Muhammed. Pärast tema surma kirjutatakse Koraan. Võimule valitakse moslemite pooltKaliif kas nad olid Muhammedi lähikondlased või hõimkondlased. Islami usu viis tugisammast Usutunnistus Palvust Alamus Paast Palverännak Mekase Koraan Olulisem sõnum seisab Allahi kõikvõimsuses ja armulikuses. Koraan on araablaste arvates ülim tõde. Moslemite vallutused VII saj Süüria Palestiina Mesopataamia Pärsia Egiptuse Liibua Hispaania Islami seadus
Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis ja Usbekistanis Sunniidid ja siiidid Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslemitest10 15%. Siiitide usuvool sai alguse juba islami algaastatel - nende nimi tähendab, et nad on Si`at Ali ehk Ali partei. Nagu sunniitidelgi, on ka siiitide usu aluseks Koraan ja hadithid, kuid neile lisanduvad veel täiendavad hadithid ning imaamide õpetused. Siiitide õpetuse järgi võib ilmutus toimuda lisaks Koraanile ja sunnale ka hiljem. Suure tähtsusega on Alile omistatav õpetussõnade kogu Nahj al-Balaghaehk "kõneosavuse tee". Siiidid sooritavad palverännakuid Kerbelasse ja Najafi. Ülevaade Koraanist Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadele ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada
Araabia poolsarel elavad hõimud. Muhamedi haud Mediinas on palverännakute armastatud sihtpunkt. Islam rõhutab, et Muhamed oli inimenene, mitte jumaldamise objekt. Sellele vaatamata on ta prohvetite ahelas viimane ja ühtlasi tähtsaim Allahi saadik. Ta on vahendanud inimkonnale Jumala tahte koraani. Oma nägemustes ühendas Muhamed judaistliku ja kristliku ainese erilaadseks araablaste mugendatud monoteistlikuks raamatu usundiks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keles, Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast. Selle maht on peaaegu sama, mis
poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan, araabia keeles al-qur'n, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Räägitakse, et 23 aasta jooksul olevat Muhamed saanud ilmutusi, mida tema kirjaoskajad järgijad üles märkisid. Esimesed 86 ilmutust sai ta Mekas need on
Varastada tuli võõrastelt. Iga poiss, kes oli vastaselt kasvõi ühe kaameli varastanud, oli neiude silmis palju ihaldatum. Praegu sõidavad nende järglased luksusautodes ja mõjutavad maailmamajandust. Rikkuse aluseks on must kuld - nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi. Araablaste vallutused ajaloos Vallutati naabermaid, et saada elamiseks sobivat pinda Koraan kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest Rünnati Bütsantsi ja Pärsia riiki Vallutati ka Hispaania, Põhja-Aafrika, Afganistan, Kesk-Aasia ja suur osa Kaukaasiast Uueks pealinnaks sai Damaskus, kuhu rajati uhkeid losse kaliifidele 8.saj said Mesopotaamia asevalitsejad Damaskuse üle võimu ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad 9.saj tekkisid mitu omavahel tülitsevat kalifaati 11
surra. 8. Milliste alade rahvastik võttis vastu lisaks islamile ka araabia keele? Kus jätkati oma varasema keele kasutamist? Iraagist Marokoni muutus araabia keel peamiseks keeleks. Iraanis ja kesk-Aasias ei tulnud Araabia keel peale. 9. Millised kaks linna kujunesid 7.-8. sajandil kalifaadi pealinnadeks? Bagdad, Damaskus, (Kairo?) 10. Millisesse Euroopa ossa levis islam 8. sajandil? Hispaania 11. Mida tead islami õpetusest ja kommetest? Koraan on ülim tõde, seda ei tohi kahelda, Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutusi, selle teotamine tähendab jumalateotust. Mõnedel on see lausa peas. 12. Millised on islami viis nn tugisammast? Usutunnistus; Palvust; Almus; Paast: Palverännak Mekasse 13. Milline on naise roll islami ühiskonnas? Naise positsioon on üsna halb, mees võib võtta kuni neli naist. Mees võib lahutada põhjuseta, naine mitte. Tütarde pärandisosa on poole väiksem. 14
Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte.........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
