Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vee kasutamine päeva jooksul 180 160 140 120 Kristjan 100 Janno 80 Eduard Sahara elanik 60 40 20 0 1. Päev 2. Päev 3. Päev 4. Päev 5. Päev 6. Päev 7. Päev Vee kasutamine nädalas 1200 1000 800 600 400 200 0 Vee kasutamine aastas 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sahara kõrb. (1995). Eesti Entsüklopeedia. 8. Tallinn: Valgus. 2. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/ 3. http://images.google.ee/images/sahara desert/
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib
Sahara kõrb 1. Asend: Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. 2. Pinnamood: Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. 3. Kliima: Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. 4. Taimkate: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. 5. Rahvastiku tihedus ja rahvused: Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides...
SAHARA KÕRB ASUKOHT Sahara kõrb asub Aafrika mandri põhjaosas lähistroopilises kliimavööndis. Kõrb hõlmab suure osa Alzeeriast, Liibüast, Egiptusest, Sudaanist, Mauritaaniast, Malist, Tsaadist ja Nigerist. joonis 1. Sahara kõrbe asend KÕRBE SUURUS Sahara kõrb ulatub läänest itta 18W-40E ehk 5100km. Lõunast põhja aga 18N-35N ehk ligi 2000 km Kõrbe pindala on 9269600km² KLIIMA Sahara kõrbes on väga palav ja kuiv. Keskmine sademete hulk on 0-100mm aastas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 8-24 kraadi juuli keskmine on aga 32... kraadi, kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Azizijas kus oli 58 kraadi soe. Sahara kõrb on tekkinud sademete vaesuse tõttu, kuna see asub 30 laiuskraadil siis
Parim kaitse osavus ja väledad jalad. LIIVASISALIK SKORPION LOOMAD INIMETEGEVUS Araabia ja beduiini rahvad. Hõredalt asustatud. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas). Põlluharimisega kohtades kus on vett. KESKONNAPROBLEEMID Liiv ise, mis tuulte abiga sageli matab enda alla oaase ja külasid. Liivatormid e samuumid. Õhu saastatus (tehased, tööstused). Jõgede, järvede kuivamine. Maa sooldumine. Sahara kõrb laieneb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. FAKTID Elanikkond: 2 milj. Elavad nomaadid, kes rändavad kohast kohta. Sahara ei ole maailma suurim kõrb. Sahara tähendab „parim kõrb“ tõlgituna araabia keelest. Ainult 30% mullast on liivane. Saharas toimub kuulsaim jooksumaraton. KASUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/documents/main/refe raadid/korbed.htm http://www.miksike.ee/documents/main /referaadid/korbeloomtaim.htm
Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel
docstxt/15154412777831.txt
SISSEJUHATUS Sahara on maailma suurim ning palavaim kõrb. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kõrb laiub Atlandi ookeanist lääne pool kuni Punase mereni. Sahara on peaaegu sama suur kui USA territoorium. Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Sahara on
Paistu Kool Airi Timps Sahara kõrb Referaat Juhendaja: Aino Tismus Sultsi 2009 Sahara Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal.
Sahara kõrb Sahara kõrbest · Pindala üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas. · Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. · Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. · Sageli esineb kõrbes liivatorme - samuume. · Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid.
võimalustki tekkida. Nii sajab kõrbepiirkondades väga vähe. Alla 250 mm aastas. Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav, kaevust, või allikast hakkab kasvama lopsakam taimestik. Sellist kohta kõrbes nimetetakse oaasiks. Kõrbe asend Maailma suurim liiva-, kivi- ja savikõrb, Sahara, asub Aafrika mandri põhjaosas, Aafrika maailmajaos. Sahara kõrbes asuvad järgmised riigid: Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. Kliimavöötmed Sahara kõrb asub valdavalt troopilises kliimavöötmes. Läbiv loodusvöönd on nagu ka nimetuses kõrb, kuid esineb ka kõrgusvööndilisust. Kõrbe ulatus Kõrb ulatub idast läände 4800 km ning põhjast lõunasse 1800 km,
hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on
Sahara kõrb Kõrbe asend: Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Kõrbe suurus, ulatus: Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni, loodes Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks. Kõrbe pindala on 8 600 000 km² Kliimatingimused ja tekkepõhjused: Kunagi oli praegune kõrb viljakas ja roheline. Viljakas ala muutus kõrbeks 12 000 aastat tagasi toimunud kliimamuutuse tagajärjel, mille põhjustas Maa liikumistrajektooril tekkinud kõrvalekalle ning Põhja-Aafrikas algas põuaperiood. Taimestik ja loomastik: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Datlipalm on Sahara kõige levinum palmiliik
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa,
Tööleht . : Sahara kõrb Vasta küsimustele: Salvesta oma töö Moodlesse 1. Mis on kõrb? Kui palju neid maailmas on ja kus nad asuvad? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. 1/3 maailmast on kõrb, mis asuvad peamiselt Aafrikas, kuid neid on üle kogu maailma. 2. Mis on kõrbestumine? Prosess, mille käigus väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus ehk viljakad alad muutuvad. 3. Mis on Sahara kõrb? Kus see asub? Sahara on maakera suurim kuum kõrb. Hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. 4. Kui suur on Sahara? Nimeta Sahara territooriumile jäävad riigid ( lisa kaartskeem)? 9269600 km² ,Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. 5
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik
Musta Aafrika rahvastik Musta ehk Sahara-tagused ehk Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid on ühed madalama arengutasemega riigid maailmas. Seda iseloomustab väga hästi inimarengu indeks. Inimarengu indeksi põhjal koostatud tabelis on pingerida järgmine: 1,2. koht Island ja Norra - 0,968; 164. koht Sambia - 0,453. Inimarengu indeks vaatleb mitut aspekti. See kinnitab, et Sambias on väga madal rahva haridustase, kesine SKT ühe inimese kohta, madal keskmine eluiga, rahva väike kirjaoskavus ja positiivne iive. Rootsi (arenenud Põhja rikk) ja Keenia (arengumaa) võrdlustabel: Näitajad ROOTSI KEENIA Sündivus 10,2 39 Suremus 10 11 Keskmine eluiga 80 a. 55 a. Lapsi naise kohta ...
Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. ·Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. ·Kõrbes on õhuniiskus 10 20% ·põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval.
Kristina Bauer 8a Kõrbe ettekanne Sahara kõrb Sahara on maailma suurim kõrb, mis hõlmab enamiku Põhja-Aafrikat. Sahara piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni. Suurim ulatus idast läände 5700km, põhjast lõunasse 2000km, pindala 8mln ruutkilomeetrit. Umbes 70% Saharast on kivi- ja klibukõrb, 20% liivakõrb. Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom,
ALGHARIDUS KÕIGILE! Kui palju on lapsi kes ei käi koolis? Vaid 87% maailma kooli-ealistest lastest käib põhikoolis. 72 miljonil lapsel pole täna, 21. sajandil, kooliskäimise võimalust. Kõige rohkem on neid lapsi, kes koolis ei käi Saharas ja Kagu-Aasias Miks on neid lapsi palju kellel puudub algharidus? Alghariduseta lapsi on sellepärast juba nii palju, et vaestes peredes on palju lapsi kohati 5-13 last. Suurte perede vanemad on kohati ka ise harimatud, nad ei tea midagi näiteks rasedusvastastest vahenditest. Paljud suurteperede emad Saharas kui ka Kagu-Aasias müüvad oma lapsi või sunnivad neid väga varajases nooruses tööle! Miks lapsed ei saa koolis käia? Vaesus- vanematel puudub võimalus osta koolivorm, kirjatarbeid ning vihikuid. Lapsed peavad tegema rohkesti kodutöid. Haigused Kodu lähedal puudub kool. Kool asub näiteks linnas. Kooli kohad on täis. Milleks üldse haridus? Haridus on meile tähtis, et tänu haridusele saame me tre...
Troopiline kliimavööde Asend: · Troopiline kliima valitseb pöörijoonte piirkonnas 15. ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi
Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. · Mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Sahara asukoht Sahara kõrb · Asub Aafrika põhjaosas. · Seal valitseb kuiv troopiline kliima. · Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. · Taimestik on karjakasvatuseks piisav, seetõttu hulgub seal maure.
· Masai-kaelkirjak(Giraffa camelopardalis tippelskirchi) · Nuubia kaelkirjak (Giraffa camelopardalis camelopardalis) · Rothschildi (uganda) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis rothschildi) · Lõuna-Aafrika kaelkirjak(Giraffa camelopardalis giraffa) · Rodeesia (Thornycrofti) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis thornicrofti) · Lääne-Aafrika (nigeeria) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis peralta) Leviala Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõunas. Kõige sagedamini võib neid kohata puude ja põõsastega (eriti akaatsiatega) kaetud savannides. Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on välja surnud
suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Igal aastal muutub planeedil Maa kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Kõrbestumise põhjuseid on mitmeid. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport ning oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Globaalne kliima soojenemine võib näiteks
• ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingamiseks õhulõhed • lihakad varred (sisaldavad suurel hulgal vett) • oaasid • kõrbe hallmullad (huumusevaevased) NT: kaktused; datlipalmid; harjashein KÕRBED Sahara kõrb; Gobi; Karakumi; Namiibi; INIMESED Atacama; Surmaorg • kõrbed on hõredalt asutatud • elatakse peamiselt oaasides • in. tingimused. ebasoodsad • beduiinid • suured nafta-ja gaasivarud
docstxt/13479193847.txt
Kõrber 1. Asend kaardil Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Kesk-Aasia Nt - Patagoonia, Suur nõgu, Surmaorg, Sahara, Namibi, Suur liivakõrb, Victoria kõrb, Gobi Kõrbed kaardil 2. Tekkimise põhjused 1) Pöörjoonte kõrgrõhuala * Aasta läbi kõrgrõhkkond * Laskuv õhk soojendab ja suurendab võimalikku aurumist Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali) * Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb)
Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
.............................................8 Sissejuhatus Teen uurimustöö teemale kõrb ja kõrbestumine. MInu jaoks on kõrb üks suur kuiv ala kus elu praktiliselt puudub. Eelnevalt tean, et kõrb on ala kus on vähe sademeid ning kus on kuuma ja kuiv. Tahaksin täpsemalt teada saada mis on kõrbestumine ja kui ohtlik see on. Samuti oleks huvitav teada saada, kas kõrbestumist saaks kuidagi aeglustada või peatada. Kindlasti kirjutan oma töös kõige suurema liivakõrbe kohta, mis on Sahara kõrb. Tahan teada saada mis on maailma kuivem kõrb ning kus see asub. Tean, et inimtegevus aitab tõhusalt kaasa kõrbestumisele ning sellepärast tahan teada saada, millega inimesed kõrbes tegelevad. Kindlasti oleks huvitav teada saada, mis on kõige kuivem kõrb.Tahan teada saada milliseid kõrbete liike on olemas. Ma püüan leida kõiki vastuseid oma küsimustele. Ma loodan,et mu töö tuleb huvitav ja ma saan töö ülesandega hakkama. Mis on kõrb?
Poolkuu, täht ja roheline värv viitavad islamile, mis on ainuke ühendav asjaolu nii rahvuslikult, territoriaalselt kui ka sotsiaalselt kuuluvuselt lõhenenud riigis. Roheline sümboliseerib islamit, lootust ja õitsengut, kollane on aga kõrbe ja päikese värv. Riigi nimi tuleneb prantsuse keeles ,,maur'ist" või inglise kelles ,,moor'ist" ning tähendab, et see on rändrahvaste ja killavooride maa. Suure osa Mauritaania ajaloost olid siinsed rahvad rändkaupmehed, liikudes üle Sahara põhjast lõunasse, tuues üle kuivema Saheli lõunapoolsest viljakast jõgedepiirkonnast kaasa orje ja kaupu ning viies neid üle Sahara põhja poole ja Marokosse. Vastu saadi maroko ja lääne kaupu. Asend Manner: Loode-Aafrikas, Atlandi ookeani rannikul. Maailma jagu: Aafrika Geograafilised koordinaadid: 10 pp ja 20 ll. Mauritaania asukoht kaardil. Naabrid
Esiteks küsiksin ma teilt kõigilt, kui paljud teist süües, juues või koolis käies mõtlevad sellele, kui palju on maailma neid, kellel sellised võimalused puuduvad? Mina räägingi teile sellist, kuidas mitmetel miljonitel inimestel maailmas eelnimetatud elementaarsed võimalused puuduvad. Nende probleemide esinemisest räägin ma Aafrika näol ning täpsemalt räägin ma peamiselt Sahara kõrbe piirkonnast. Sahara-taguses Aafrikas on puhta joogivee puudumise probleem kõige tõsisem. Seal puudub juurdepääs puhtale joogiveele 328 miljonil inimesel ehk 42% rahvastikust. Sellise eluliselt vajaliku tarbe puudumine tekitab tohutult palju erinevaid probleeme. Kahjuks ei tekita puhta joogivee puudumine lihtsalt ebamugavustunnet, vaid on elu ja surma küsimus. Kuna vesi on reostunud ning puuduvad korralikud sanitaartingimused,
Hutud, tutsid ja teised Aafrika probleemid Koostanud : Agne Nurs, Kerttu Peekmann, Triinu Mänd, Teele Kapsta Hutud ja tutsid Hutude ja tutside tülid Rwanda genotsiid, kus hutudest koosnev Rwanda valitsus hävitas saja päevaga ligi miljon tutsi hõimust pärinevat inimest. - 1994 · 99,9 % nägi vägivalda · 90,6 % uskus, et nad tapetakse · 87,5 % nägi surnukehi või kehaosi · 79,6 % kaotas mõne pereliikme · 69,5 % nägi kellegi tapmist või vigastamist · 61,5 % ähvardati tappa · 57,7 % nägi tapmist või vigastamist matseetega · 31,4 % nägi vägistamist või seksuaalset rünnakut Veepuudus · Aafrika põhiprobleem on puhta vee puudus. · Aafrikas sajab vihma koguses, millest jätkuks 13 miljardile inimesele. · Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on puhta vee saamiseks vajalik sanitaartehnika olemas 34% Aafrikast · Puhta vee puudus on suurim Sahara-taguses Aafrika...
maailmas, vahendab Reuters rahvusvahelist raportit. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kõrbestumine on nii intensiivne (aastas 12 miljonit ha maad = 0,12 milj. km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele.Näiteks on aastatel 1958- 1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa.
tasandik, põhja ja idaosas on meretasemest allapoole ulatuvaid nõgusud (Kattara,Faijum), keskosas Ahaggari (3005 m) ja Tibesti mägismaa (3415 m ) ning platood. Umbes 70% Saharast on kivi(hammaada) ja klibukõrb (seriir,LääneSaharas reg), 20% liivakõrb (erg; peamiselt LääneSaharas), viimases on 100320 m kõrgusi luiteid. Kohati paljandub kristalne aluskord . Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake ( raud,vask,mangaan,tina, nikkel,kroom,tsink,hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on keedusoola,fosforiiti ja põhjavett. Valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu ja liivatorme (samuume). Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100200 mm/aaastas. Keskmine temperatuur jaanuaris 1020°C, juulis 28 35°C (kõrgeim temperatuur 5558°C, maapinnal 7080°C). Talvel võib
vahemaid. Mõned loomad, näiteks kilpkonnad, veedavad kuuma aastaaja hoopis suveuinakus. Liivasisalikud kasutavad lahtist liiva varjumiseks. Vaenlast märganud, sukeldub sisalik viivitamatult pea ees liiva ja mõned sekundid liiva all "ujunud", võib lausa silmist kaduda. Eriline ninaklapp võimaldab sisalikul liiva all hingata. Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega, tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv. Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes. Ümarpead on tavaliselt 8-25 cm pikad. Ümarpea elab peamiselt Aasia ja Euroopa kaguosa kõrbetes ja poolkõrbetes. Ähvardusseisakus tõmbab ta saba seljale rõngasse, avab lõuad, sisiseb ja turtsub. Niinimetatud nahkogad mõlemal pool suud paisuvad punasteks lestmeteks. 5. Iseloomusta eri tüüpi kõrbeid ja too näiteid, kus nad asuvad. Kivikõrb Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja
Tuareegid Erich Voomets 8. klass Kes Tuareegid on berberi rahvas(Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge. Nende asuala jaotub ebaühtlaselt Atlandi ookeanist läänes Siwa oaasini tuareegid kes asustavad Egiptuses ning Vahemerest põhjas Nigeri jõeni lõunas), Põhja-Aafrikas Sahara kõrbe sisealasid. on? Tuareegide arvu hinnatakse 5,7 milj. Inimesele. Kõige enam elab neid Nigeris ja Malis. Arvukus Arvukad tuareegide kogukonnad on ka Alžeerias, Liibüas ja Burkina Fasos, vähem elab neid Nigeeria põhjaosas. Tuareegid kõnelevad tuareegi keelt Keele kohta puudub kindel seisukoht, et kas tegemist on ühe mitmete dialektidega keelega või
Referaat Geograafia Mali Sisukord 1.Riigi kirjeldus, üldandmed 2.Kliima, jõed, taimestik, loomastik 3.Rahvastik 4.Mali lipp Kasutatud allikad: 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Mali 2.AXIS Geograafia entsüklopeedia 3.http://et.wikipedia.org/wiki/Mali 4.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Mali.svg 5.Maailma atlas 2003 eesti entsüklopeediakirjastus Mali Mali on riik Lääne-Aafrikas. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Asustus on koondunud riigi lõunaossa, Nigeri ja Senegali jõe lähedusse.Mali on suuruselt maailmas 24-ndal kohal peale Angolat. Riigi suurus on võrreldav USA osariigi Texase suurusega. Halduslikult jaguneb riik 8 piirkonnaks ja 1 ringkonnaks: 1.Gao piirkond 2.Kayes piirkond 3.Kidali piirkond 4.Koulikoro piirkond 5.Mopti piirkond 6.Segou piirkond 7.Sikasso piirkond 8.Tombouctou (Timbuktu) piirkond 9.Bamako ringkond
koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust). Kõige rohkem on kuivanud, põllumajanduseks ja inimeste elatamiseks kasutuskõlbmatut maad ÜRO andmetel Aafrikas, kus erinevad kuivad piirkonnad moodustavad kaks kolmandikku kogu kontinendist. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (60000 ruutkilomeetrit) viljakat pinnast. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Euroopas on Hispaania pidanud viimase 30 aasta jooksul loobuma hulgast põllumajandusmaast, kõlbmatult kuivaks muutumine ohustab eri andmeil kuni
ARAABIA KÕRB ÜLDISELT Araabia kõrb on kõrb Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Liibüa kõrbest (kuulub Sahara alla) eraldab Niiluse org; mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Araabia kõrbe ei tohi segi ajada Araabia poolsaare kõrbetega (inglise keeles võidakse mõlemaid nimetada väljendiga Arabian Desert). ASUKOHT Araabia kõrb ulatub Egiptusest põhjas kuni Eritreani lõunas ja hõlmab ka osa Sudaanist ja Etioopiast. PINNAMOOD Araabia kõrbe läbivad Punase mere ranniku lähedal mäed kõrgusega kuni 2187 meetrit (Shaiyb-al-Banat). Niiluse orust
Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. -Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara.
Ghana Ghana, country of western Africa, situated on the coast of the Gulf of Guinea. Although relatively small in area and population, Ghana is one of the leading countries of Africa, partly because of its considerable natural wealth and partly because it was the first black African country south of the Sahara to achieve independence from colonial rule. In addition to being known for its lush forests, diverse animal life, and miles of sandy beaches along a picturesque coast, Ghana is also celebrated for its rich history--its habitation possibly dating from 10,000 BC--and as a fascinating repository of cultural heritage. The country takes it name from the great medieval trading empire that was located northwest of the modern-day state until its demise in the 13th century
tegeleda on mõttekam pikem periood varuda. Ühe kuulise külastuse korral on mõttekas külastada ka Iisraeli (Jeruusalemma) või Jordaaniat (Petra). Ajavöönd peaks Eestiga sama olema. Viisa Viisa saab lennujaamast 15USD eest, aga viisamarkide kleepimiseks oleks hea kasutada liimipulka, muidu võivad need passilehtedelt kaduma minna (lahja liimi tõttu markide tagaküljel). Loodus Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi. Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse ühisprojekt
KÕRB Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihit asenduvad okastega. Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada
kõrbeks, mullaviljakus kaob. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Maapinna kõrbestumine on kulgenud kasvavas tempos. Käesoleva sajandi alguses oli kõrbete kogu pindala juba üle miljardi hektari. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Põhjused ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Samuti ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kõrb tungib peale ka
maapinnalhedase tuule vahel. ISOBAARID - samarhujooned, ISOTERMID - sama temperatuurijooned 2. MERETUUL - puhub peval, sest peval soojeneb maa kiiremini, soe hk kerge, tuseb, tekib MRK-ala, asemele tuleb jahedam hk merelt, sel vastupidi 4. HURINGLUSELE AVALDAVAD MJU - Pikesekiirugse erinevast jaotusest ja sellest tingitud rhualad, maismaa erinev soojenemine ja jahtumine, krged mestikud, Corliolisi ja hrdejud. 5.Sahara saab pikest, sest sahara krb on KRK ja seal on valdavalt kuivad, selged, pikesepaistelsed ilmad. ekvaatoril MRK: 6. Grnimaa saab rohkem pikesekiirgust, sest skandiinavia pS mjutab soe hoovus, see liigub le skandinaavia mestiku, hk jaheneb ja tekivad pilved, sademed. Grnimaal psib KRK FRONT - kitsas eraldusvnd kahe erineva humassiga eraldusvndi vahel KLMA FRONDI LEMINEK - Temperatuur langeb,tuul muutub loodetuuleks, tekivad sademed, hurhk tuseb SOOJA FRONDI LEMINEK - Temperatuur tuseb, tuul muutub kagust edelasse,
. Vikseimad temperatuurid on kuni -18?. Krbe maastiku kujunavad tuul ja vesi. Kui krbes hakkab vihma sadama, siis ei ole seal taimi, mille juurestik hoiaks pinnast koos, ja tulemuseks on erosioon. See vib tekitada kanjoneid, kohtades, kus vesi voolab kngastest alla. Vesi koguneb ngudesse ja aurustub, jttes enda jrel soola ja mineraale. Nii tekivad soolajrved, mis on paljude krbete jaoks sna tpilised. Tuul kannab liiva edasi ja tekitab liivaluiteid, mis Sahara liivakrbes, Araabia krbes ja teistes liivakrbetes vivad ulatuda 200 meetri krguseni. Maailma krbed Phja krbevndis, piki Vhi prijoont (30? N) asuvad sellised krbed nagu Sahara Phja-Aafrikas, Araabia ja Iraani krbed Lhis-Idas, Gobi Phja-Hiinas ja Mongoolias ning Phja- ja Kesk-Ameerika krbed. Luna krbevndis, piki Kaljukitse prijoont (30? S), laiuvad Patagoonia Argentiinas, Kalahari Luna-Aafrikas ning Austraalia krbed.
Ta joonistas elevanti seediva boamao ning näitas seda suurtele inimestele, kuid suured inimesed arvasid, et see on kübar. Siis joonistas juttu autori minategelane pildi, kus oli näha elevanti boamao kõhus kuid suured inimesed soovitasid tal jätta boamadude joonistamise ning keskenduda rohkem ajaloo, matemaatika, grammatika ning maateadusega. See aga rõõvis temalt julguse ning ta ei joonistanud enam vaid hakkas õppima lennukite juhtimist. Pärast kuute aastat juhtus Sahara kõrbe kohal lennates õnnetes nimelt miski läks mootoris katki kuid tal ei olnud kaasas ei mehaanikut ega ka reisjaid ning ta pidi hakkama ise lennukit üksipäini parandama. Joogivett jätkus ka vaevalt nädalaks. Õhtu saabudes uinus ta liival tuhande miili kaugusel asutatud maailmast. Siis aga äratas teda üks kummaline ning naljakas peenike hääl, mis lausus: „Ole nii hea, joonista mulle lammas“. Alguses ei saanud ta üldse aru kes temaga räägib. Ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
