docstxt/123360722621236.txt
d) suved on soojad vihmased ja niisked e) taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras KLIIMA 2. Mille poolest Norra diagramm erineb teistest? a) Norras on sademete hulk kõrgem b) Temp. Kõikumine on väike 3. Millised tunnused iseloomustavad taiga jõgesid? a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud 5. Miks kasvavad okasmetsavööndis vaid kõige vähenõudlikumad lehtpuud? a) Sest seal on lühike suvi. b) Niiskust on vähe. 6. Miks Aasia siseosades, Jenissei jõest idas, on levinud vaid lehise-heletaiga? a) Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised
Siiski oli Carmen piisavalt ustav, et teda sunnitöölt, kuhu ta määratud oli, päästa üritada, mis pärast kahte aastat õnnestuski. Kuid tema vabadus ei kestnud kaua, sest don José otsustas tekitada kaardimängus ettekäände, et võistlusse asuda ning ta tappa. Ta süüdistas teda sohis ning peagi võitlesid nad nugadega ja don José jäi peale. Oma tegu õigustas ta armastusega Carmeni vastu ning kättemaksuga Remendado eest. 7) Kindlasti käitub Carmen enda arvates õigesti, kui laseb don Josél end tappa, sest see oli tema teadlik valik. Ta oleks võinud põgeneda, kuid ei teinud seda, sest uskus saatusesse ja tahtis olla vaba. Naise käitumine väljendab usku saatusesse, sest mustlanna väitis mitu korda, et teadis juba ammu (arvatavasti ennustustest), et nad surevad koos, kuid tema ennem kui don José. Samuti mainis ta midagi rom'i õigusest oma romi'd tappa, seega mustlaste seas oleks see isegi lubatud
Armastus, kas vabadus või vangistus? Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordselt tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Kuid mis armastus täpselt on, kas see on vabadus või vangistus? Armastus on tundeline ja mõtteline side. Positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Enamasti, kui räägitakse lihtsalt armastusest,
Käitumise defineerimine Mis on käitumine? • Inimese võime muuta oma toiminguid, tegevusi sise- ja välis tegurite mõjumisel. Käitumise kolm stiili Alistuv käitumine • Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. • Inimene asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. • Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikti vältida, kasutatav käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb
“Dorian Gray portree” 1. Milline mõju on Dorianil teistele või on ta ise mõjutatav (kuidas ta laseb)? Antud raamatus on Dorian tegelane, kes mõjutab teisi, kuid on samal ajal ka ise mõjutatav. Kõige rohkem laseb ta ennast mõjutada lord Henryst. Kuna mees on noormehest vanem ja elukogenum, siis vaatab Dorian talle alt üles, teda hinnates ning austades. Ta kuulab kõike, mida Henry ütleb ning muudab oma tõekspidamised Henryga vastavusse. Ka kunstnik Basil püüab Dorianit õpetada, kuid kuna ta on igavam kui lord, siis ei õnnestu see tal. Omandades samasuguse kindluse ning sarmikuse, mis Henryl ei valmista noormehele mingit probleemi mõjutada teisi
Lõpuaktus Tegelased: Juta Peep, õppealajuhataja Sepik, Hannes, Volli, rohelise patsiga arvutiõpetaja J Raamat räägib üheksanda klassi lõpuaktusest. Direktor peab kirjutama kõne, aga laseb seda teha hoopis õppealajuhatajal (Sepikul). Sepik kirjutab kõne mälupulgale ja viib selle direktori laua nurgale. Volli ja Hannes vahepeal täiendasid õppealajuhataja igavarkõnet, lisades sinna mõned naljakad sündmused. Kätte jõudis aeg, mil aktus pidi algama, aga director ei jõudnud kõne läbi lugeda. Drektor Peep luges kõne ette, kuid samal ajal kui direktor kõnet luges siis õppealajuhataja vehkis kätega, et ära loe
„Anna Karenina“ Aleksei Karenin on riigiametnik, kuid vähese isikupäraga. Ta loeb palju raamatuid ja kaasaegset luulet ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Karenin säilitab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena ja näitab ka viisakust kõigi suhtes, kes temaga kõnelevad. Algul paistab Karenin tagasihoidliku tegelasena ning pigem andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Talle ei meeldi seltskonnas esil olla vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_09.lst SQL> --Moodustage tabel tallede kohta (sünniaeg, sünnikaal, id-number, sugu). SQL> --Kirjutage skript, mis laseb sisestada tabelisse (asendusmuutujate abil) andmeid sündinud tallede kohta. SQL> --Iga looma kohta genereeritakse jada abil id-number; jäär saab paaritu ja utt paarisnumbri. SQL> CREATE TABLE talled ( 2 id NUMBER PRIMARY KEY, 3 sunniaeg TIMESTAMP(0), 4 kaal NUMBER(6,2), 5 sugu CHAR(1)); Table created. SQL> CREATE SEQUENCE jaar_id START WITH 1 INCREMENT BY 2; Sequence created. SQL> CREATE SEQUENCE utt_id START WITH 2 INCREMENT BY 2; Sequence created.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on
Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta ...
tugevaid punaseid koos pehme juustuga. Eriti tugevamaitselised juustud võivad lämmatada iga veini. Tugevamaitselised kõvad juustud vajavad täidlast lopsakat veini. Lihad Hele liha ja kala valged, kergemad roosad. Punane liha kergemad punased. Ulukiliha raskemad punased. 11.Serveerimine Klaas Ükskõik, kas degusteeritakse veini või joodakse seda niisama, on igale veinile sobiv klaas sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaasi ülaosa laseb veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Klaas täidetakse poolenisti või kahe kolmandiku ulatuses, nii pääseb lõhn liikuma. Värvitu klaas laseb veini värvil mõjule pääseda ja klaasi jalg võimaldab veini klaasis keerutada, ilma et selle temperatuur tõuseks. Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine, aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest.
oma ainsa pistriku, kelle eest oli hoolitsenud terve tema elu. Kimon muutus tänu armastusele arukaks ja haritud inimeseks, kuigi olles eelnevalt täielik rumaluke. Lisabetta hämmastas tema juures see fakt, et ta kaevas oma armsama keha välja, raius pea otsast ja pani endale tuppa poti sisse. Rustico häbematult kasutab ära neljateistaastast Alibedri enda soovide kasuks (intiimselt). Abt lihtsameelselt uinutab Ferondo, lõbutseb tema naisega, seejärel laseb ta rasedana uuesti Ferondo juurde. Laseb Ferondol arvata, et see on tema laps. Rinaldo d'Asti liiga usaldusväärne, laseb end röövlite ja varaste poolt ära rääkida ja paljaks varastada. Castel Guiglielmosse's elav lesknaine tegi väga kangelasliku sammu, lasi võõra inimese enda majja ja seejärel armatses temaga meenutades oma surnud meest. Pasimondas lasi oma naise liiga kergekäeliselt lahti.
häälik. Kui laps on sõna leidnud, teatab ta sellest õpetajale. Kui vastus on õige, saab vastaja lumehelbekese. Kui kõik „a“ häälikuga sõnad on leitud, otsitakse järgmise häälikuga sõnu. Võidab see laps, kes kogub rohkem lumehelbeid. 2 7. Mis millega? Eesmärk. Mõnede esemete äratundmine kirjelduse järgi. Vahendid. Igapäevases elus kasutatavad tarbeesemed (võti, haamer, riidepuu, tass, taldrik jne.) Käik. Õpetaja laseb otsida seda, millest süüakse suppi, millega lukustatakse uks, millega juuakse piima jne. Väljakutsutud laps valib vastava eseme ja nimetab seda. Variant. Õpetaja laseb lapsel tuua mängunurgast mingi eseme-mänguasja. Ta ei nimeta eset, vaid ainult kirjeldab seda. Näiteks: „Too see, millel nukk istub, millega teda sõidutatakse, milles keedetakse“ jne. Laps toob eseme ja nimetab seda. 8. Mänguasjade kauplus Eesmärk. Kinnistada sõnavara mänguasjade kohta. Vahendid. Mänguasjad.
Guntheri korraldatud jahiretkel tapab Hagen Siegfriadi, kui mees jooma kummardub. Sellega lõppebki esimene osa eeposest. Teine osa eeposest räägib Kriemhildi kättemaksust Siegfriedi surma eest. Ta abiellus hunnide kuninga Etzeliga ning kutsus ühel päeval enda vennad külla. Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen. Kriemhild laseb viimastena ellu jäänud Guntheri ja Hageni vangistada ning laseb venna tappa ja lööb ise Hagenil pea otsast. Eepos lõppebki Hageni, kolme venna kui ka Kriemhildi surmaga. SEOSED ,,VANEMA EDDAGA" ,,Nibelungide laulule" aluse panijateks loetakse germaani muistendeid ja kangelaslaule. Kuid see kangelasluule pole kahjuks säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvaste eepiline pärimus, mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Kõige
Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus Margus tuleb väga hilja metsast tagasi ja ei teata, kus ta oli. Kui hundid lähemale tulevad, läheb Margus ja laseb Tiina maha. Tiina on selle üle tänulik. Teises lõpus laseb Margus Tiina Pähnipalus maha.
*sisaldavad veepumba määrdeaineid *sisaldavad korrosiooni vastaseid aineid 2.5 Jahutussüsteemi vead: *Jahutusvedeliku kuumenemise põhjused: *vedelike vähesus *termostaatklapi rike *ventilaatori rike või rihmajamini purunemine *radiaatori ummisatmine *veepumba rike või ajami purunemine *Surve radiaatoris-selle põhjused: *radiaatori ummistamine *mikro mõrad mootori plokikaane põlemiskambris *paisupaagi korgi või radiaatorikorgi rike *hülsi tihendite "väsimisel" laseb silinder survet osaliselt jahutussärki.sealt edasi radiaaotrisse *Jahutusvent. ei tööta: *rihmajami purunemine *elektriventilaatori rike,anduri rike,kaitse või relee läbi põlenud *viskoosussiduriga ventilaatoril vedelikku väheseks jäänud. *Lekked: *Mootori plokis või plokokaanes mõrad *lõdvikud mõrased või purunenud *Veepumba fiiber seib kulunud või isesuruv vedeliku tõkke kummi seib kulunud *Radiaator lekib *Salongi soojenemise radiaator lekib või lekib soojenudse kraan NB!
Laua- ja joogietikett ning käitumine restoranis Jaak Timberg Sissejuhatus · Millest tunnis räägime · Millest tunnis ei räägi Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse · Kui on mitu meest ja naist? Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse · Kui on mitu meest ja naist? - Üks mees avab ukse, laseb naised sisse, teised mehed järgnevad naistele. Koha leidmine ja istumine · Administraator võtab vastu, küsib laua soovi ja juhatab kohale · Temale järgnevad naised, siis mehed Mis saab siis kui administaator puudub?
kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel on ta pettunud oma õpilases Wagneris, keserinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutusega. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab mürki juues enesetappu teha, aga inglid peatavad teda. · Kuidas saatan üritab Fausti pahale teele viia? Ta viib teda näiteks õllekeldrisse, aga saab ruttu aru, et see ei ole Fasutile kohane. Ta viib ta nõiakööki ja laseb talle kokku keeta noorendava joogi ja kolmandaks ta ässitab Fausti Margaritaga sebima. · Millised kolm ohvrit toob Margareti ja Fausti armastus? Margareti ema, Margareti vend ja Fausti ja Margareti ühine laps. · Miks see teos on aegumatu? sellepärast, et inimene on siiamaani nõrk, tehakse enesetappe ja siiamaani on suurimateks probleemideks headuse ja kurjuse vahelised võitlused.
Torustikus: 50 l Kokku: 2170 l Tööpõhimõtte kirjeldus : Roolimasin koosneb ühest hüdrauliliselt käitatavast labadega rootorist, mis on ühendatud otse rooliballeriga. Pumbajaam annab õli läbi solenoidklapiga juhitavast hüdrojagajast, ühele poole labasid või teisele poole labasid. Õli läbib enne hüdromootorisse sisenemist lukkklapi, mis sõltuvalt õli sisseandmis suunast laseb õli sisse ühelt poolt ja samal ajal laseb välja teiselt poolt. Kui pump survet ei anna, siis lukkklapp blokeerib õli väljapääsu hüdromootorist, et blokeerida balleri liikumine. Pumbad võivad töötada koos või eraldi. Tavalistes tingimustes opereeritakse ühe pumbaga, teine pump on varureziimil ja avariiolukorras saab toite avariigeneraatorilt. Eriolukordades kasutatakse kahte pumpa korraga. Pumbajaamad on varustatud
ANATOOMIA 22 LOENG 31.10.11 Peensoole motoorika Peensoole liigutuse eesmärgiks on soolesisaldise ehk küümuse segamine ehk transportimine, see toimub soole silelihaste osavõtul, küümus jõuab peensoolde maolukuti kaudu, mis sel ajal kui maos on veel toitu on suletud, ja avaneb perioodiliselt, laseb järjekordse portsjoni läbi, kuid laseb läbi ainult neid toiduosakesi, mille läbimõõt ei ületa 1-1,5 ml. Suuremad toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi hõõrutakse üksteise vastu. Kui magu on tühi, on lukuti avatud ja makku jõudnud jook läheb vabalt läbi. Peensooles toimuvad järgmised liigutused: 1) Peristaltika lainena levivad liigutused piki soolt, mao poolt jämesoole suunas, sellest võtavad osa peensoole seina
Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on Hamleti tõeline sõber. Hamleti armastatu on Ophelia kantsler Poloniuse tütar, kes küll armastab Hamletit, kuid laseb teistel oma tundeid mõjutada ning kahtleb Hamleti armastuses. Polonius on väga lipitsev silmakirjalik ja mees , kes soovib oma laste Ophelia ja Laertese elu kontrollida. Oluline tegelane on Hamleti isa vaim, kelle ilmumine annabki näidendile alguse. Esimeses vaatuses näitab Hamlet oma põlglikku suhtumist oma onu ja ema abielu vastu, mida ta peab verepilastuseks ja suureks reetmiseks tema isa vastu. Ema abielu ja isa surm on viinud
mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse,
Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil ônnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lôpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan lahkub, abiellub nimede sarnasusest vôlutuna teise Isoldega, kuid kohtumised ôige Isoldega kestavad. Kord saab Tristan sôjaväljal surmavalt haavata, ta laseb oma surivoodile kutsuda armastud Isolde,kes pidi saabuma valgetes purjedes laevaga. Tristani naine ütleb, et laev on heisanud musta purje. Tristan sureb, armastatud Isolde jôuab Tristani surivoodile liiga hilja, lohutamatus ahastuses heidab Tristani juurde, tema elujôud saab otsa ja ta sureb. Samal ôhtul nad maetakse koos, hommikuks on kasvanud hauale kaks puud, mille oksad on pôimunud teineteise ümber ja juured maa all samuti. Vana Marc laseb puud maha raiuda, kuid järgmiseks
Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlikud misjonärid Apostlid olid need misjonärid Saint Patrick, püha patrick 17.märts päev. Sund valitseja sund ehk. Valitseja või rahvavanem laseb end risti lüüa ja laseb teise rahva ristida. Nagu vene keiser Vladimir Fulco. Kaupo Iirlaste vanem, iirlastest said sakslaste liitlased. Keskaja filosoofia: Esimene maailma keel on ladina keel. Keskaeg 476 Kokkuleppeliselt. lääne rooma langemine, sellest sündmusest algab keskaeg Aga millal lõpeb? On mitu erinevat pakkumist. 1453 on esimene pakkumine. Pea tuhat aastat. 1517 protestantism, kristuse põhivorm 1640 Oliver kombel Keskaja filosoofia põhilised tunnusjooned: 1
Arthur Conan Doyle 1) Kes on A. C. Doyle'i teoste kõige kuulsam tegelane? Detektiiv Sherlock Holmes. 2) Millal avaldas A. C. Doyle oma esimese loo Sherlock Holmesist? Aastal 1887. 3) Kus elasid Sherlock Holmes ja doktor Watson? Mrs Hudsoni majas Baker Street 221-B. 4) Kes oli Sherlock Holmesi kõige suurem vastane? Doktor Moriarty. 5) Mis peatükis laseb Doyle Sherlock Holmesil kaduda? Peatükis ,,Viimane probleem" 6) Miks pidi Doyle peale Holmesi kaduma laskmist oma detektiivi uuesti ellu äratama ning temast jälle lugusid kirjutama? Sest lugejad nõudsid ning ajakiri, kus Holmesi lood ilmusid, kaotas 20 000 lugejat. 7) Mitmesse keelde on tõlgitud Sherlock Holmesi lugusid? Viiekümnesse keelde. 8) Mida kirjutas A. C. Doyle veel lisaks Sherlock Holmesi lugudele?
hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule, kuhu ta kutsub ka Villu, kes on Annale sümpaatne oma töökusega. Peo käigus vestleb Anna Villuga ja uurib, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu räägib, mida kõike ta teeks. Kuid jälle lööb välja Villu raske iseloom ja alkoholilembus. Purjuspeaga ta komistab kellegi otsa ja tahab kaklust alustada, kuid Annal õnnestub tülitsejad lahutada. Kui Villu laseb õhku põlluharimist segavaid kive saavad ta terve silm ja parem silm raskelt vigastada. Villu ei jää pimedaks ja Anna mõtleb, et Villust võiks saada Kõrboja peremees, see aga ei meeldi ta isale. Villu aga ei ole nõus sandina Kõrbojale minema ja läheb hoopis Kuusiku sauna ja kutsub Eevi Katkule perenaiseks. Nende abielule on vastu Villu isa. Pähklipüha peol kohtub Villu uuesti Annaga, nad tantsivad koos. Kuna Villu on purjus siis nad kukuvad ja teised naeravad. Nad
Heiki Nabi räägib intervjuus oma muljetest pärast olümpiahõbeda võitmist. 3.Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Jaak Aaviksoo näitel, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Heiki Nabit tutvustatakse kui meest, kes kuu aega tagasi pani meid rõõmust võpatama, võites olümpiahõbeda. 4.Intervjueerija suhtub vestluskaaslasesse aupaklikult, viisakalt. Ta ei sega ise niivõrd palju vahele, vaid laseb intervjueeritavalt ise rääkida, küsides temalt mõne küsimuse, mis ei anna võimalust vastata lühidalt. 5.Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema eluvaldkonna poole pealt. Aaviksoo intervjuus räägitakse peamiselt õpetajate palga küsimuste seisukohalt. Heiki Nabi intervjuus räägitakse tema pürgimisest olümpiale ja kuidas ta on hetkel enda saavutustega rahul. 6
Vees- ujunahad, aerutaoliste jalgadega saab vees kiiremini edasi 5. Konna kehaosad ja nende ülesanded Tagajäsemed- vajalikud hüppamiseks Niiske nahk- et saaks toimuda gaasivahetus keskkonnaga Silmalaug- kaitseb silma kuivamise ja prügi eest Silmad- nägemiseks Ninaava- õhk liigub selle kaudu hingetorusse ja sealt edasi kopsudesse Trummkile- kuulmiseks Eesjalad- liikumiseks 6. Järjesta kahepaiksete sigimisetapid 1. Emane konn laseb vette munarakud. 2. Isane konn laseb munarakkude peale seemnerakud 3. Viljastumine, mis toimub vees. 4. Kulles 5. Noor konn 6. Täiskasvanud konn 7. Kullese ja täiskasvanu konna erinevused. · Kulles hingab lõpustega · Kullesel on saba · Kullesel on küljejoon · Täiskasvanud konnal on jäsemed · Täiskasvanud konn hingab kopsude ja naha kaudu 8. Konnakullese ja kala kehaehituse sarnasused · Saba · Lõpused
Laps vaatab naissoost tudengi (,,tudeng 2") poole, keda pole varem kohanud. 13.20 Laps paneb käed näo ette, lõpetab häälitsemise, suleb suu täielikult. 13.20 Laps haarab vasaku käega ,,tudeng 2" näpust, kes istub lapse kõrval toolil. 13.21 Laps tõuseb püsti, hoiab vasaku käega ,,tudeng 2" näpust ikka kinni. 13.21 Laps liigub kõndides ema poole, hoides samal ajal kinni ,,tudeng 2" näpust, kes tõusis toolilt, et liikuda lapsega kaasa. 13.21 Laps laseb ,,tudeng 2" näpust lahti ja toetub mõlema käega diivanile, kus istub ema. 13.21 Laps võtab ema näpust kinni vasaku käega, lapse suunurgad liiguvad üles, hakkab häälitsema. 13.21 Laps ei toetu enam diivanile, ajab ennast ema näpust kinni hoides püsti. 13.21 Laps istub maha ja laseb ema näpust lahti. 13.22 Laps liigutab pead paremale ja vasakule, vaadates toas ringi. 13.22 Lapse pilk jääb pidama tema all oleva kireva vaiba peal. 13
Odüsseia Raamatu nimi-Odüsseia Raamatu autor-Homeros Jumalate koosolek.Athena nõuanne. Kümnendal aastal pärast Trooja vallutamist kogunevad jumalad koosolekule.Athena palvel otsustatakse,et Odysseus,kes ikka veel on sunnitud olema haldjas Kalypso saarel,võib koju tulla.Athena lendab Ithaka saarele,võtab Menthese kuju ja laseb Odysseuse pojal oma murest rääkida.Ta soovitab,et Telemachos rahvakoosolekul käsiks Odysseuse vara raiskavad Penelopeia kosilased majast lahkuda ja ise sõidaks isast teateid kuulama.Telemachos muutubki nüüd julgemaks ja kutsub kosilased turuväljakule. Itaklaste rahvakoosolek.Telemachose ärasõit. Rahvakoosolek algab,Telemachos kaebab kosilaste peale.Antinoos vastab talle.Kõnelevad veel Telemachos ja Alitherses,Mentor ja teised.Pärast koosoleku
Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel
pöördus abstraktse, geomeetriale rajatud käsitluse suunas, kust 1990. arenes edasi ekspressiivseks maalilaadiks. Käsitlenud väga efektselt liikumisteemasid pöörlevaid vihureid meenutavate vormide abil. 1990. teisel poolel välja jõudnud staatilisema, suurtele mustadele kujunditele rajatud abstraktsele esitusviisile. Koloriidis ühendab maalähedasi värvitoone mustaga. Mari Roosvalt on üks sellistest sillaehitajatest "uue" ja "vana" lepitajatest. Ta analüüsib ja sünteesib. Laseb kultuurimassiividel endast läbi voolata ja püüab kinni meeldivad osakesed. Laseb end inspireerida kaasaegse kunsti etableerunud lipulaevast Veneetsia biennaalist ja hõllanduslikult vette pudenevatest paleedest, nende külluslikest kullatud laekaunistustest ja samas sundimatult ka läikivatest UFOdest. Liidab kokku enesekeskselt nautleva, visuaalselt mõtiskleva ning kunstimaailmas jätkuvalt kõrges hinnas oleva arutleva ja tekstikeskse lähenemise
Nad söövad rahumeeli marju, seejärel puhkavad või lendavad jooma, siis aga jätkavad taas maiustamist. Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning sirgjooneline, vahelduseks liuglev lennustiil meenutab kuldnoka oma. Paljunemine Enne paljunemist saadab isaslind välja valitud partnerit ning laseb kuuldavale iseloomulike häälitsusi. Seejärel ajab ta oma suure peatuti turri, laseb saba rippu ja ajab suled nii kohevile, et näeb palju suurem ning ümaram välja, kui ta tegelikult on. Kui emaslinnule isane meeldib, ajab ka tema oma suled puhevile ning seisab isaslinnu kõrvale, isane aga kostitab teda toiduga ning ulatab talle kingitusi, milleks võib olla oksake või puukooretükike. Niisugune rituaal kordub mitu korda
Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Hakkan tutvustama Construct 2-te. Räägin, mis Construct 2 üldse on, mida sellega teha saab, mida uut mina teada sain või kogesin, millise funktiooni baasil ta on, kuidas liikumist kasutada, kuidas kasutada Event sheet-i jne. Samuti räägin ka kuidas mina oma mängu tegin. Mis on Construct 2? Construct 2 on HTML5-baasil 2D mängumootor, arendatud Scirra poolt. Construct 2 on mõeldud põhiliselt mitte programmeerijatele, mis laseb kiiresti mängu koostada drag-and-drop moodi kasutades visuaalset töötlemist ja behavior ehk käitumise baasil loogikasüsteemi. Mis on HTML5 ja ’’drag-and-drop’’? HTML5 on markeerimiskeel, mille eesmärgiks on luua korralik veebileht brauserist ja platvormist sõltumata. Drag-and-drop on hiireliigutus millega kasutaja valib visuaalse objekti seda haarates ehk siis hoides paremat hiireklõpsu all ja lohistades seda teisele virtuaalsele objektile
(osakesed korrapärase kujuga) ja seda suurem võib olla veemahutavus. Erinevate kivimite ja setete poorsus · liivakivid ja lubjakivid 10-20% · kruus 24-36% · liiv 31-46% · moreen 25-40% · savi 50% (34-60%) · turvas 60-80% 2. Pinnase veeläbilaskvus · Veeläbilaskvus on pinnase omadus lasta vett läbi. · Veeläbilaskvus sõltub eelkõige pinnase poorsusest (seda mõjutavad ka pinnaseosakeste kuju ja teised välised tegurid). · Hästi laseb vett läbi jämedateraline suurte pooridega pinnas. · Suur poorsus ei tähenda veel suurt veeläbilaskvust. Näiteks savi poorsus on suur (üle 50%), aga vett laseb väga vähe läbi. Graniidi, savi, liivakivi ja moreeni poorsus GRANIIT SAVI porosity poorsus permeability läbilaskevõime low madal hi - kõrge LIIVAKIVI MOREEN Põhjavee kujunemine
mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel.
o Põhiliselt nad arendasid mikroprotsessoreid, kuid aastal 1999 müüdi Cyrix ettevõtte VIA Technologiesile. · NexGen asutati 1986. aastal Thampy Thomas poolt. o Tootsid ainult mikroprotsessoreid ning aastal 1996 osteti see ettevõte AMD poolt ära. · IDT (Integrated Device Technology) 1980. aastal Ted Tewksbury poolt. o Toodeteks on andmeliikluse protsessorid ja mikroprotsessorid. Inteli Mikroprotsessorid · 1971. Intel laseb müüki esimese mikroprotsessori Intel 4004. · 1978. Intel tutvustab Intel 8086 ja Intel 8088 mikroprotsessoreid ning esimesi x86 kiipe. · 1982. Intel tutvustab Intel 80286 protsessorit, mis suutis käivita kõik tarkvara mis olid töötatud välja eelnevate Inteli protsessorite poolt. · 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 80368 · 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. · 1989. Intel tutvustab 80486 protsessorit.
Hiljem toimub Dunja ja Lužini esimene kohtumine Peterburis ja seal tekib Raskolnikovi ja Lužini vahel uus tüli. Lužin süüdistab raskolnikovi, et ta omab kahtlasi suhteid Soniaga ja andis talle raha (tegelikult raskolnikov ei tunne Sonjat eriti ja andis raha hoopis Katarina Ivanovale). Vale tuleb välja ja Dunja katkestab kihluse Lužiniga. Hiljem koju minnes kohtub Raskolnikov võõraga, kes ütleb, et Raskolnikov on mõrvar ja lahkub. Raskolnikov käib Sonia juures, laseb endale evangeeliumit lugeda ja lubab öelda, kes tappis Lizaveta. Seda kuuleb pealt kõrvalkorteris elav Svidrigailov. 3 Järgmine päev läheb Raskolnikov Porfiri juurde ja nad räägivad. Raskolnikov vihastab Porfiri peale ja süüdistab teda alusetute süüdistuste esitamises tema, Raskolnikovi, kohta. Nende vaidluse katkestab värvija toomine, kes tunnistab mõrva üles. Porfiri annab mõista, et ta seda ei usu,
Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee all viibida. Ta peab vee all vastu üle 10 minuti, seejuures sulguvad ta sõõrmed eriliste klappidega. Saaki passib anakonda harilikult madalas vees, kohe veepinna lähedal. Sageli lebab kerratõmbunult liikumatult vee peal ning laseb end voolul edasi kanda. Veest paistab siis välja vaid ta pea. Anakonda peab jahti harilikult öösiti, päeval aga lamab madalas vees või peesitab päikese paistel, võimas keha puuoksalt alla rippumas. Nagu enamik madusid, on ta suurepärane ronija ning varjab end vaenlaste eest sageli puu otsas. Seda ei pea täiskasvanud anakonda aga tihti tegema, kuna peale inimeste pole just palju olendeid, kes on küllaldaselt tugevad selleks, et võitluses anakondaga edu saavutada
KORDAMISKÜSIMUSED TAIMERAKK JA KOED 1. Nimeta ja kirjelda raku osasid ja nende ülesandeid. Vastus: Rakumembraan Imeõhuke, elastne kile. Ümbritseb ja kaitseb rakku. Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja välja. Säilitab ja annab edasi pärilikkuse. Rakutuum Ümmargune, sees paiknevad kromosoomid, sisaldavad DNA-d. Juhib raku elutegevust ja jagunemist. Tsütoplasma Koosneb veest ja orgaanilistest, anorgaanilistest ainetest. Seob raku ühtseks tervikuks. Rakuplasmasse kogunevad raku elutegevusel tekkinud jääkained. Organellid - On raku väikesed koostisosad, mis täidavad ülesandeid. Nt: mitokondrid
25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS ("näppude peal" analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku = R1/R2, kus Ku on võimendustegur, R1 on takisti OV ühel sisendil ja R2 on OV-ga paralleelselt ühendatud takisti. 26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t. mahasurumistegur suureneb/väheneb mingis sagedusvahemikus. 27.Mõisted: Butterworthi filter, Tsebõsevi filter. 28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni
Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täis ning ütleb talle asjast. Tehing seisnes selles, et Tõnu saaks ihaldatud piimamehe ameti, kui laseb Mari mõisniku juurde. Tõnu peab alguses seda naljaks, aga teel koju mõtleb ümber. Siis hakkab luurama Kuru talut, käib neil pidevalt söömas ja pärimas igasuguseid asju. Samal ajal hakkab ta ka Marile vihjama, et ta peab tehinguga nõustuma, kuid Mari on selle vastu. Tõnu on tegelikult selline nõrk talumees, kes ei julge end naisele maksma panna
1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö Põhjavesi ...kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. ...saab täiendust 1) soodest 2) järvedest 3) jõgedest. Vett läbilaskev kiht laseb vett läbi Vett kandev kiht vesi liigub selles kihis vabalt Vettpidav kiht laseb vett halvasti läbi ja takistab sellel imbumist sügavamale maa sisse. Põhjavee kasutus: 1) joogivesi 2) tööstus 3) põllumajandus 4)mineraalvesi joogiks oma tervendavate omadustega . Põhjavee reostus: 1) maavarade kaevandamine 2) põllumajandusreostus 3) transportreostus 4) olmereostus Sood ..
kuidas nad peavad tooma vereohvri, et koletised minema ajada. Teised üritavad kuni viimase hetkeni veel oma mõistust säilitada. Kui aga proua Carmody leer just Davidi poja Billy üheks vereohvriks valib, ei jää Davidil muud võimalust, kui koos oma poja ning veel paari inimesega, kellega ta läbielamiste jooksul on lähedaseks saanud, supermarketist põgeneda. Proua Carmody püüab neid takistada, supermarketi töötaja Ollie, kellega David on heaks sõbraks ja mõttekaaslaseks saanud, laseb Carmody maha. Segadust ära kasutades tormavadki David, Billy, Ollie ja veel paar inimest kauplusest välja Davidi auto poole. Põgenemise käigus Ollie hukkub koletise rünnaku läbi. Põgenikud istuvad autosse ning sõidavad Bridgtonist minema. Sellega lugu ka lõpeb. Stephen King on ise öelnud, et loo lõpp jäägu iga lugeja enda välja mõelda. Olulisemad tegelased: David Drayton - edukas kunstnik. Alati rahulik ning kaalutlev. Üks vähestest, kes suudab õudusloo
Ernsti lahumisel läheb salaja Elisabeth rongijaama teda ära saatma. Noormees märkab teda kui rong sõitma hakkab. Graeberil on raske lahkuda oma armastatu juurest. Sõjatandril on olukord kordades halvenenud. Mehed norivad Graberi kallal, et see vaatamata oludele siiski tagasi tuli. Ometigi oli mees omavoliliselt ühe lisa puhkepäeva võtnud. Graeberi ülesandeks on valvata ja hiljem tappa Vene rahvusest pantvangid. Ernstil on hea süda ja ta ei taha süütuid tappa. Selle asemel laseb ta kuuli oma vanale tuttavale, kes teda venelaste tapmisel survestab. Graeber laseb vabaks venelastest pantvangid. See tegu aga osutub saatuslikuks, sest vanem vene mees tulistab Graeberit ja see sureb.
Kolvikesi on 3 liiki, ühed erutuvad punase, teised sinise ja kolmandad rohelise valguse mõjul. Nt. kui silma võrkkestale langeb punane valgus, siis reageerivad need kolvikesed, mis erutuvad punase valguse mõjul. 3. kuidas me näeme värvilisi läbipaistvaid kehi? Värvilised läbipaistvad kehad, ehk valgusfiltrid lasevad endast läbi vaid seda värvi valgust, mis värvi nad ise on. Nt. Läbi punase klaasi vaadates, laseb punane klaas läbi vaid punase valguse, kõiki kohti, mis olid juba eelnevalt punased, näeme läbi punase klaasi ikka punasena, teisi kohti, mis ei olnud eelnevalt punased, näeme mustana, sest punane klaas laseb läbi vaid punase valguse 4. kirjelda ja too näide pikkuse, pindala ja ruumala otsest ning kaudsest mõõtmisest: Pikkus otsene: võrdleme keha või nähtust vahetult mõõtühikuga, nt. võrdleme vihiku laiust vahetult joonlaua skaalaga
Riin elab ei saa elada, vähemalt hurtsikut peaks ta korras hoidma. Ekke sattus ka Peipsi äärde kalurikülla poodi pidama, aga lõpuks lõhuti pood maatasa ja tal endal oli jälle aeg edasi minna. Ekkesse armub noor tütarlaps Elda, kelle isa ta pettusega noorele ja tugevale mehele Aleksandrile mehele paneb. Ekkele meeldib küll Elda, aga ta igatseb Eneken Üüvet ja teab, et keegi ei saa Enekeni asendada. Ta veenab Eldat, et Aleksander on hea mees ja laseb Aleksandril end jälle teele saata. Ekkel ei õnnestu kuidagi ühte kohta pidama jääda, sest ta ikka otsib kohta kuhu ta kuulub, seda leidmata. Oma reisi jätkates jõuab ta lapi targa Uutsö juurde, kes õpetab Ekkele, et tuleb elada üks päev korraga, mitte liigselt mõelda tulevikule. Ta saab headeks sõpradeks lapi tüdruku Lassiga, kellel ta aitab teha taas õige valiku, lastes tüdrukul valida kosja tulnud jahimees enese asemel. Nüüd on Ekke juba teist korda põlanud
Uisuvõistlus(3p;3t) Kelguvõistlus(2p;2t) Kelguvedamis võistlus(2p;2t) Lumepallivõistlus(3p;3t) Lumememme tegemise võistlus(klass) Õpetajate üllatus võistlus(21õp osaleb) Suusavõistlus 2Poissi ja 2tüdrukut osalevad võistluses.Poisid ja tüdrukud aja peale.Üks poiss laseb mäest alla, tuleb suuskadega üles jõuab, võib järgmine alla lasta.Ja nii samamoodi kuni kõik on alla lasknud Uisuvõistlus(5-9klass) Hoikikepidega üritatakse jalgpalliväravasse lüüa.Võistkonnad on kuue liikmelised. (esimesena võistlevad viies ja kuues klass,võitja meeskond võistleb üheksandikega. Uisuvõistlus(1-4klass) Ühes otsas on 3tüdrukut ja teises otsas 3poissi.Tüdrukud alustavad slaalom sõitu koos hokikeoi ja jalgpalliga
9 Kas sa tunned ennast tööl vajalikuna? Diagramm 9 Diagramm 9 näitab, et 52% vastajatest tunnevad end alati tööl vajalikuna. 24% vastajatest tunnevad end mõnikord tööl vajalikuna. 20% vastajatest tunnevad end sageli tööl vajalikuna. 1% vastajatest tunnevad end harva tööl vajalikuna. 17 3.10 Kas lased ennast mõjutada negatiivsest kliendist? Diagramm 10 Diagramm 10 näitab, et 28% vastajatest laseb end mõnikord mõjutada negatiivsetest klientidest. 24% vastajatest laseb end harva mõjutada negatiivsetest klientidest. 20% vastajatest laseb end sageli mõjutada negatiivsetest klientidest. 12% vastajatest laseb end alati mõjutada negatiivsetest klientidest. 12% vastajatest ei lase end mitte kunagi mõjutada negatiivsetest klientidest. 4% valis variandiks muu ning lisas: Ma võtan kõike kergelt südamesse ning solvamised jäävad kauaks meelde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
