ETTEVÕTTE ARENGUSTRATEEGIA Deluxi asutas Göran Sjöholm aastal 1990. Tegu on Soome perefirmaga, mis on spetsialiseerunud kodutekstiili tootmisele ja omab müügikontoreid Turus, Soomes ja Tallinnas, Eestis. Deluxi peamine eesmärk on arendada uusi innovaatilisi ning funktsionaalseid tooteid, mis tagavad parima võimaliku une. Järjepidev tootearendus ning kliendipõhised lahendused kuuluvad ettevõtte põhikompetentsi hulka. Tootearendusi viiakse läbi nii Turu kui Tallinna kontorites. Deluxi turundusmeeskonna eesmärk on arendada uusi innovaatilisi ja ahvatlusi tekitavaid tooteid, mis vastaksid ja ka ületaksid kõrgemaidki nõudmisi. Keskendutakse toodetele, mis mõjutavad meie igapäevast heaolu: ergonoomilised ja lõdvestavad tooted; tooted, mis vähendavad magamistarvetes nii tolmulestade olemasolu, staatilist elektrit kui ka niiskutaset. Deluxi tooted vastavad kõrgematele kvaliteedistandarditele. Tä...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel Kursusetöö Juhendaja: Henn Tarro Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte üldiseloomustus................................................................................................... 4 1.1 Missioon.......................................................
..........................3 1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT....................................................................................5 1.1. Võru vald praegu.....................................................................................................5 1.2. Visioon ja prioriteedid.............................................................................................6 2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE.................................................8 2.1. Võru valla arengustrateegia....................................................................................8 2.2. Sotsiaalhoolekande arengusuunad..........................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 VIIDATUD ALLIKAD....................................................................................................11
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marie Kõvask STRATEEGILISED DOKUMENDID Analüüs Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 STRATEEGILISED DOKUMENDID Kuna otseselt pole mul ühengi arengukava ega strateegilise dokumendiga kokkupuudet olnud, otsustasin uurida ja valida välja enda arvates need strateegilised dokumendid, mis võiksid mind mingil määral mõjutada ning seletada lahti miks või kuidas need mind mõjutavad. 1) Valga maakonna arengukava- ,,Arengustrateegia Valgamaa 2013"- antud dokumendiga on kokkupuude olnud tänu sellele, et elan Valgamaal. Kõik, mis puudutab antud maakonna arengut ja tegevusi, mõjutab ka mind kaudselt. 2) Eesti kõrgharidustrateegia aastateks 2006 2015 antud dokument reguleerib õpinguid kõrghariduseasutustes- ülikoolid, ...
1.4. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma klubi tegevusest. - (eesti)Klubi tegevuse põhivormideks on publikatsioonide avaldamine, konverentside, seminaride, ümarlauadiskussioonide korraldamine, riiklike arenguprogrammide konstruktiivne analüüs, koostöö Rooma Klubi ja selle rahvuslike assotsiatsioonidega, osalus rahvusvahelistes projektides. Seleta mõiste ühiskonna jätkusuutlikkus. - (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade amasuguseid huve Skeem õp.lk. 23. Mida tähendab jätkusuutlik valitsemine? - Jätkusuutlik ehk hea valitsemine : · võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) · valitsemine peab olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab · rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes...
Lisaks antakse lühike ülevaade ÜRO Säästva Arengu Komisjonist. Kolmandas peatükis keskendutakse jätkusuutlikule arengule Eestis. Seal tutvustatakse Eesti riiklikku arengustrateegiat „Säästev Eesti 21“, tuuakse välja selle eesmärgid ning nende eesmärkide olemus, ohud ja soovitud tulemus. Samuti tutvustatakse Statistikaameti hetkeseisuga hiljutisimat, 2011. aastal ilmunud kogumikku, kuhu on koondatud säästva arengu näitajad hindamaks arengustrateegia elluviimisse progressi. 2 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG Jätkusuutlik ehk säästev areng on selline areng, mis rahuldab käesoleva põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgnevate põlvkondade võimalusi samade hüvede täitmiseks (Riigikogu ... 2014). Selle eesmärgiks on tagada inimestele kõrge elukvaliteet ja –keskkond nii täna kui ka tulevikus, lähtudes sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamisel
põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani. Diktatuur valitsemisvorm mille puhul on võim koondunud ühe grupi või isiku kätte. Totalitaarses reziimis on ülitähtis osa ideoloogial. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne ja kodanikke kaasav. Et tagada jätkusuutlikkus tuleb koostada valdkonnastrateegia või rahvuslik arengustrateegia millega peaks kaasnema ka tegevuskava kus on kirjas ajakava, vastutavad institutsioonid jne.
kaasav. Rahvas peab samu väärtusi mida väärtustavad ka võimulolijad. 16. Demograafilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse probleemid: * rahvastikutaaste probleem ehk rahvas vananeb ja väheneb - Iga järgnev põlv peab olema arvukam. * Rahvastiku kvaliteet- iga järgnev põlv peab olema targem ja tervem. 17. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb planeerida arengut pikema perioodi peale. Loodud on: Ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21'', rahvuslik arengustrateegia, valdkonnastrateegia nagu näiteks Eestis Lastekaitse strateegia aastani 2015 ja eelnevalt on olnud ka näiteks narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012.
Hiiumaa Ametikool Kalandus Väikesadamas Koostaja: 2015 Sissejuhatus Kalandusega seotud tegevused Kõrgessaare sadamas. Tõõ sisuks on sadama puudused ja plussid. Sadama territooriumi suuruseks on 2,54 ha, akvatooriumi suuruseks 3,76 hektarit. 17. sajandil käis sadamast Eesti esimene korrapärane laevaliin, sihtkohaks Stockholm. Sadamat kasutab püsivalt ca 15 kohalikele paadiomanikele kuulvat kalalaeva/paati. Teadaolevalt ei ole viimastel aastatel harrastusmeresõitjaid külalisalustel Kõrgessaare sadamas käinud. Sadamamakse ei ole kehtestatud. Kõrgessaare sadam on väga madala veega. Maksimaalne sügavus ei ületa 2m Kõrgessaarest on mugav käia näiteks Näki madalal. Sadamas puuduvad teenindusasutused nagu pood ja söögikoht. Kõrgessaare sadama ajalugu on seotud Kõrgessaare mõisaga. Sadama ehitas Jacob De la Gardie 17. sajandi algul. Hiiu madala e suurrahu e Necmansgrundi läheduse ...
inimeste grupp on teadlik, mis tagajärgi toob keskkonna saastatus ja kuidas olukorda parandada. Oleks vaja harida kogu elanikkonda. Maailma peab aru saama, et keskkond ei ole antud meile elamiseks tingimusel ,et seda tasapisi hävitatakse. Praegu tundub, et saeme oksa, millel istume. Igaüks saab meist juba täna propageerida säästlikke eluviise: kodanikuna järgida säästlikke eluviise, valijana anda oma hääl saadikutele, kes seisavad pikaajalise säästva arengustrateegia eest, asjatundjana teha vajalikku. Sellega järgime elementaarseid konstitutsioonilisi inimõigusi, näiteks õigust ELADA PUHTAS JA TURVALISES KESKKONNAS.
tähtsustata üle ja huvid rahuldatakse tasakaalustatult. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? ÜRO võttis 1992.a. vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Koostatakse ka valdkonnastrateegiaid, umbes 10 .a. perioodiks. Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava.
inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest. Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline dokument, mis kiideti riigikogus heaks aastal 2005. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad
noores eas huvi teaduse ja eksperimentide vastu. Samuti on populaarsed teadussaated nagu Ajujaht ja rakett 69. See tõestab, et eestlased on teaduslembe rahvas. Meie riigis kasvavad targad ja innovaatilised inimesed ja just nemad on Eesti arengumootoriks. Teiseks, kui mootor on olemas, tuleb see ka töökorda seada, mis aga maksab üpris palju. Riik on see, kes peab teadust rahastama. Praegu teeb Eesti panustamine teadusesse aga hoopis vähikäiku. Paika on pandud arengustrateegia „Teadmistepõhine Eesti“, mis loodetakse aastal 2020 ka täita. Kuid praegune strateegiast kinnipidamine näitab, et see jääb täitmata. Näiteks üheks punktiks oli viia teadusinvesteeringud 1% SKT-st aastaks 2015, mida ei suudetud täita. Me peame ka mõistma, et Eestit ei juhi mitte teadlased, vaid poliitikud, kes on lühivaatelised, nad vaatavad tulevikku nelja aasta kaupa. Rohkem pole lihtsalt vaja. Kõik erakonnad on
Ka meediaäris võetakse võimalik oht,püütakse kuulajaskonna edu saavutada ka majandusliku ohu piiril. Viime kokkusaamise kuskile järgmisse nädalasse. Saame kokku millalgi järmisel nädalal. Uue aasta alguseni on jäänud ainult loetud päevad. Uue aasta alguseni on jäänud vaid loetud päevad Praegune restoranikultuur on ainult turiste teenindav. Praegune restoranikultuur on vaid huvireisijad teenindav HARJUTUS 6: Paranda vigu 1. Arutusele tuli üle 60 erineva arengustrateegia projekti. 2. Osad küttetorudest on 1930-st, osad 60-st. 3. Materjalid on vaja paljundada 40-le osavõtjale. 4. Olulisem tähtpäev on 21. detsembril, nimelt Toomapäev. 5. Jätkub 55 ringiline võidukihutamine. HARJUTUS : Koosta vastus Lugupeetud.......................... Väga tore muidugi kuulda, et kaasajastate oma kontoreid ja avate uusi müügipunkte. Kuid ei näe neil erilist mõtet, kui teie noored teenindajad on oskamatud. Reedel Selveri all asuvas
ning tulevikuvisiooni arvesse võttes esitada turismi tasakaalustatud ning strateegiline arengumudel aastateks 2004-2007 - edasised arengusuunad ja eelistused. Arengukava väljatöötamisel on silmas peetud asjaolu, et kirjapandud eesmärgid oleksid mõõdetavad ja realistlikud, tagamaks arengukava tegeliku funktsionaalse eesmärgi. Tartu turismi arengukava koostamisel on arvestatud mitmete arengudokumentidega, nagu Riiklik turismi arengukava aastateks 2002-2005, Arengustrateegia Tartu 2012, Lõuna-Eesti turismi arengustrateegia 2010, Tartu linna arengukava 2000-2003, Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001-2006, Tartu turismi arengukava 2000-2003. Strateegilised eesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused on välja töötatud meeskonnatöö käigus ajurünnakute tulemusena. Tartu turismi arengukava rahastatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, projektipõhistest ja erasektori vahenditest ning abi- ja koostööprogrammide kaudu. Käesolev arengukava on
Eesti on ka ühinenud Agenda 21-e riikidevaheliste keskkonnalepetega: seda kinnitab meie riigipea antud allkiri 1992. aasta juunis Rio de Janeiros. Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani ning ei ole suunatud mitte üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub. Kindlasti on üheks eesmärgiks ka kultuuriruumi elujõulisus. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks «läbi aegade» on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis
Eestlastel on üldiselt vähe lapsi ja ka sisseränne on väike. Inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine paneb Eesti jätkusuutlikuse ohtu. 17. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Milliseid dokumente ja strateegiad on maailmas vastu võetud. · Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. · Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava
mis aitavad kujundada keskkonnasõbralikke käitumis- ja tarbimisharjumusi. Eesti 2020 strateegia seob erinevate valdkondade tegevused majanduse konkurentsivõime võtmes. Lähiajal keskendub riik tootlikkuse ja tööhõive teemadele ning konkreetsed tegevused määratletakse erinevate ministeeriumite arengukavades. (Envir.ee 2016) 11 Säästev Eesti 21 Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 24.07.2001 protokollilise otsusega nr. 33 kinnitatud ja hankelepingus Nr 2-11- 13/146 esitatud lähteülesanne. Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõ- tete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on kokku lepitud strateegias
Kuusekäära talus sündis idee külade arengu huvides hakata ette valmistama ökoreise. Algatuse võttis enda peale noor talunik Aivar Ruukel Tori Jõesuust Saarisoo talust, tema juhendajaks sai Jan Wigsten Rootsist Gotlandi saarelt. Jan Wigsten on olnud reisijuht rohkem kui üheksakümnes riigis. Viimastel aastatel on ta kavandanud ja kujundanud ökoturismi maailma eri piirkondades - Austraalias ja Okeaanias, Indias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Hästi läbimõeldud ökoturismi arengustrateegia poolest toob ta riikidest eeskujuks Austraaliat ja Kanadat. 1994. aasta augusti lõpul tegid Aivar Ruukel ja Jan Wigsten spetsiaalse ringreisi Eestis, hindamaks siin ökoturismi võimalusi. Nähtu andis uut indu. Loodi Kodukandi Ökoturismi Algatus, mille eesmärk on: 1) teadvustada võimalused, mida õigesti planeeritud turism pakub kohalikuks arenguks ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks; 2) luua struktuur nende võimaluste kasutamiseks. Sama aasta 30
keskkonnakatastroofi saabumist. Tänapäeva tehnoloogia areng, majanduslik tegevus ja sellega seotud loodusvarade kasutamine ei tohi ohtu seada tulevaste põlvede jätkusuutlikkust. Agenda 21 tähtsustab keskkonnasõbralikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, et sellega parandada inimeste elukvaliteedi ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnavaldkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade
03.2012) 15. Jõgeva Veevärk arved, autori arvutused (08.03.2012) 16. Maaamet. Kinnisvara hinnastatistika päringud. [http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/Start.aspx] (08.03.2012) 17. Riigi Teataja. Teeseadus § 6, 13. [https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011035] (12.03.2012) 18. Riigi Teataja. Veeseadus § 10, 28. [https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011019] (12.03.2012) 19. Jõgevamaa arengustrateegia 2020+. [http://www.jogeva.maavalitsus.ee/documents/906002/1156514/J %C3%B5gevamaa+arengustrateegia+2020.pdf] (14.03.2012) 18
(Vaht, Kuldna, & Oja, 2000) 6 Agenda 21 esitab säästva arengu põhiprintsiibid ja globaalsed strateegilised lähtekohad neljas alajaotuses: ressursside kaitse ja majandamine, programmi rakendamise vahendid, sotsiaalne ja majanduslik mõõde ja peamiste sotsiaalsete gruppide rolli tugevdamine. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000) 7 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS Säästev Eesti 21 on arengustrateegia, mis on välja töötatud riikliku strateegiana aastani 2030. Selle koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad. Riigikantseleis tegeleb jätkusuutliku arengu strateegia koostamise ja elluviimise koordineerimisega strateegiadirektor. Säästva Eesti 21 sihiks on ühendada globaalsest
2010 26 230 644 22 13 14230 53 44 24460 2011 28 250 682 22 16 17787 52 43 32156 2012 28 250 666 15 11 15709 56 42 24983 2013 31 343 825 15 13 18071 46 51 28311 Tartumaa arengustrateegia (2009) pealkiri ütleb juba kõik, mis on vajalik hea edu saavutamiseks: „Kohaturundus algab loo loomisest.“ Puhkemajutuse ümber on võimalik luua aga igasuguseid lugusid. Siinkohal on oluline, et puhkemajutuses olevad inimesed mõistaksid loo kontseptsiooni ning oleksid võimelised seda ka teenusekasutajatele edasi andma (Klaus 2009). Samuti on oluline õigete inimeste tööle palkamine, kes suudaksid turistidega vabalt suhelda ning lugu edasi anda.
kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Kuidas jätkusuutlikus tagada ? Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava. Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani. SE 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja
ja heaolu ning looduslikud protsessid on talle fundamentaalse tähtsusega. Ökoloogilise jätkusuutlikkuse aluseks on üldise ökosüsteemimudeli mõistmine: kõik maakeral eksisteerivad süsteemid on omavahel seotud ja neid tuleb säilitada ja hoida ning Maad tuleb vaadelda kui isereguleerivat süsteemi, mille kõik komponendid on väärtuslikud . 4. ,,SÄÄSTEV EESTI 21" Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a protokollilise otsusega nr 33 kinnitatud ja hankelepingus Nr 2-11-13/146 esitatud lähteülesanne. Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Vastavalt
tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide kinnitamine. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on: elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine; maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel; rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine ja tervist toetavate teenuste pakkumine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete tervisemõjurite ohjamiseks; riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas või piirkonnas; maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud
VI. Säästev Eesti 21 Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest. Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline dokument, mis kiideti riigikogus heaks aastal 2005. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad
3. käitumine kas käitumises on muutusi märgata? 4. tulemused kas töö tulemused on pärast treeningut paremad kui enne? Koolitusjuhi ülesandeks on luua eeldused ja tagada koolitustegevuse süsteemsus ja terviklikkus. Seega - kui koolitus on organisatsiooni tugifunktsioon ehk maakeeli kandev tala, siis koolitusjuht on inimene, kes selle tala üles ehitab ja seda püsti hoiab. Seda ülesannet täites on koolitusjuht: · Strateeg, kes osaleb töötajate arengustrateegia kujundamisel, töötab välja koolitusstrateegia ning -põhimõtted, mis toetavad organisatsiooni eesmärkide saavutamist. · (Personali) juhi parem käsi, kes toetab oma tegevusega (personali)juhti. Koolitusjuht peaks olema personalijuhi väga hea kolleeg ja konsultant. (Kui tegemist on ühe ja sama isikuga, tuleb iseendaga hästi läbi saada ja vahel ka väga tõsiselt nõu pidada). Personalijuhipoolne personaliinfo on koolitusjuhile
ühiskonnamudeli keskmes. Teadmistepõhine ühiskond on pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel ühiskonna ja innovatiivse majanduse tõhusa toimimise suunas, et tõsta inimeste heaolu. Eesti TA&I strateegia 20072013 ,,Teadmistepõhine Eesti" keskendub ühiskonna jätkusuutlikule arengule teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu. See aitab kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia ,,Säästev Eesti 21" ning Lissaboni strateegia (majanduskasvu ja tööhõive strateegia) eesmärkide saavutamisele. See strateegia on jätkudokument Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiale 20022006 ,,Teadmistepõhine Eesti". TA&I strateegia käsitleb Eesti ees seisvaid väljakutseid TA&I korraldusele, ettevõtlusele ja majanduse konkurentsivõimele, avalikulesektorile ning TA&I poliitika kujundamisele. Teadus- ja arendustegevus vajab võimekaid inimesi ja konkurentsivõimelist
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
süsteemi. Võrdluse eesmärgiks on selgitada välja kollektiivi elutegevuse määratlemisel toimivate faktorite süsteem. Arengukava kirjutamise kontekstis vaadatuna tähendab see seda, et me tahaksime teada, millised on enam toimivad faktorid, millised on need sisemised tegurid, mis tingivad kollektiivi teadvuses arusaama arengust, arendustegevusest ja võimalikest tugevustest ning nõrkustest selles tegevuses. Selle alusel on võimalik valida arengustrateegia ja kavandada arengusuunad. Joonis 3 SWOT-meetodil kaardistatud tugevuste ja nõrkuste määratlemist tingivate faktorite süsteem Jooniselt 3 võime täheldada kahte olulist momenti, mis on olulised edasise analüüsi jaoks. a) nõrkuste ,,pindalaline" ülekaal b) tugevuste ja nõrkuste määratlemine on suhteliselt võrdne inimressursi osas. Seejuures õppekorraldusliku külje tugevus kaalub üles mõningad nõrkused. Praegu tuleks analüüsi
ida-virumaa.ee/index.php? lang=est&sid=1287551645&anchor=no] 14.10.2012. 4. Lee, C., Bergin-Seers, S., Galloway, G., O'Mahony, B., McMurray, A. (2008). Seasonality in the tourism industry. CRC for Sustainable Tourism Pty Ltd, Queensland. 5. Narva- Jõesuu arengukava 2011-2025. [https://narva- joesuu.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=2b7d00d9-0705-42ad- a30d-acc388412481&groupId=1324387] 15.10.2012. 6. Narva- Jõesuu linna arengustrateegia ja kava 2004-2014. [http://www.ida- virumaa.ee/docs/base_1287381633_4.pdf] 15.10.2012. 7. Tooman, H., Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus. Argo kirjastus, Tallinn, 166lk. Sissejuhatus Narva- Jõesuu, kui kuurortlinn, asub Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Linna kaugus Narvast on 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km (Narva Jõesuu 2012). Narva- Jõesuu on tuntud nii Eestis kui ka välismaal, eelkõige Venemaal
· rahvastiku kvantiteet: - vähendamine - vanuseline koosseis - ülerahvastatus - migratsioon · rahvastiku kvaliteet - haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda jne Kuidas jätkusuutlikkust tagada ? · 1992.a Rio de Janeiros peetud ÜRO arengu ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. · Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Näiteks Eestis on vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 ja mitmeid teisi. Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava Ühiskonna põhikomponendid
Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll (seire)- Järjepidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida seisundit ning koguda lähteandmeid plaanide ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid- Keskkonnajärelvalvega tegeleb keskkonnainspektsioon eestis. Kiirgusohutuse nõuete täitmist jälgib kiirguskeskus. Eesti keskkonnastrateegia: Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt, kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate
95) Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel(aheraine), põletamisel(tuhk), kui õli tootmisel(poolkoks, pigi). 96) Seleta lahti sõnapaar ,,säästev areng". Säästev energia on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huve. 97) Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid. Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 98) Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa. 99) Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi?
1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 6)Mis on populatsioon? Populatsioon (ehk asurkond) on ühte liiki kuuluvat...
kohaliku omavalitsuse ja ühiskonna tegutsemise. Seni on teada, et Tartu linn on hakanud korrastama dendropargi osa ning tööd jätkuvad. Pargis on palju kultuurilise-, ajalooliseväärtusega puid, lisaks on pargis taimeliike, mis on looduskaitse all ning mis vajavad teadliku hoolitsust. Pargi külastatavus on aastate jooksul olnud suur ning kuna peatselt valmib seal uus Eesti Rahvamuuseum, siis kindlasti muutuvad antud pargid veel külastatavamaks. Tartu maakonna arengustrateegia aastani 2014 nägi ette, et Raadi piirkonnast saab tööstuspargi, logistikakeskuse ja teaduspargi rajamise koht. Lisaks on planeeritud Raadi piirkonnast teha Tartu kultuuri linnak. Raadi mõisapark võlub inimesi oma iluga. Ka dendropargist võib saada sama ilus mõisapark, kuid selleks tuleb see korrastada, sest hetkel on antud park halvemas seisus. Antud töö annab ülevaate minu arvates keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevatest
Gümnaasium Korvpall ja selle populaarsus Eestis Uurimistöö 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak........................................................................................................................... 5 2.2 Pall................................................................................................................................
2. Aus konkurents 3. Liikmesriikide seaduste ühtlustamine 4. Transpordi infrastruktuuri arengu ühine rahastamine EL transporti iseloomustavad näitajad: · Liiguvad suured kauakogused · Hästi korraldatud infrastruktuur ja selle rahastamine · Edukas vedude koordineerimine ja veotakistuste kõrvaldamine · Edukalt toimiv teabevahetus Eesti vabariigi transpordiruum Traspordi arengustrateegia: · Strateegilised põhieesmärgid: 1. Individuaalne vabadus 2. Juurdepääsetavus 3. Keskkonnasõbralikkus ja ohutus Transport logistikas Transport on suurim ja dünaamiliseim majandussfäär ja tarbib maailma elektrienergiatoodangust ¼, 1/3 metalli- ja kütusetoodangust, ¾ määrdeaine ja kautsukitoodangust Euroopas kaubavedu: maanteetransport 44%, lühimaamerendus 41%, raudteevedu 8%, siseveeveod 4% ja torutransport 3%
Millised on operatsioonijuhtimise ülesanded ? 1. Organisatsiooni operatsioonisüsteemi üldise arengustrateegia kavandamine ja elluviimine – millised on eesmärgid, kes on kliendid (sellest peab ettevõte lähtuma) 2. Operatsioonistrateegia ja taktika – kuidas toodame, milliste ressurssidega 3. Operatsioonisüsteemi arendamine ja juurutamine (tootmisprotsess, tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid, töökorraldus..) 4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle (varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid, kvaliteedikontroll..) 5
hõlmab järgmisi küsimusi: milliste lihtsamate vormide pealt keerulisemate vormide peale peaks üle minema antud protsess; kuidas mõjutab protsess rahvuslikku majapidamist ja riikide majanduslikke suhteid; millised majanduslikud, organistasioonilised, sotsiaalsed, juriidilised probleemid võivad tekkida majapidamise internatsionaliseerimise käigus. Prognoosiline stsenaarium määrab kindlaks prognoosi objekti arengustrateegia , mis peab peegeldama objekti arengu peamist eesmärki, ,,eesmärkide puu" kõrgeimate tasemete hindamiseks vajalikke kriteeriume, probleemide prioriteete ja peamiste eesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse. Stsenaarium peab sisaldama ülesande üksikasjalikku ja järjestatud lahenduskäiku ning võimalikke takistusi. Siinkohal kasutatakse vajalikke materjale prognoosimise objekti arengu käigus. Stsenaarium peab olema kirjutatud nii, et pärast sellega tutvumist oleks selge läbiviidava
• Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. • Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel. 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal Rio de Janeiros peetud ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia „Agenda 21” ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Paljud riigid ongi seda soovitust järginud ja analüüsinud järgmise 20–30 aasta võimalikke arenguteid. Strateegia põhineb hetkeolukorra teaduslikul analüüsil, millest lähtudes tulevikustsenaariumid luuakse. Reeglina pakutakse välja mitu alternatiivset teed, näidates ära igaühe tugevused ja ohud. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Näiteks Eestis on vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia
Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Sotsiaalne jätkusuutlikkus- eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliiikale on investeering, mitte koorem Jätkusuutlikkus- säästev areng, kestlik areng ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna
Kirjastus, 2011. 4 Kurg, Ingmar. Oikumeenilise evangelisatsiooni perspektiiv Euroopa kontekstis: missioloogiline ja religioonisotsioloogiline uurimus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010. 5 Sazko, Ave. EELK sõpruskogudused: sõprussuhete tekkimine ja kujunemine 20. sajandil. - Mitut usku Eesti. II: valik usundiloolisi uurimusi: kristluse eri. Tartu, 2007, lk 47-86. 6 Soom, Kaido. Täiskasvanute leeritöö Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus ja selle arengustrateegia koostamine. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. 7 Eesti Oikumeenia lugu. Koostaja Riho Altnurme. Tartu-Tallinn, Tartu Ülikool/Eesti Kirikute Nõukogu, 2009. 8 Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist. Toimetaja Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2012. 9 Kuhu lähed, Maarjamaa? Quo vadis, Terra Mariana? Koostanud Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2016.
koolitusel osalejad. Seega meie kooli keskmiseks kliendiks ei saa pidada kindlalt määratletud kliendiprofiili vaid selleks on kõik isikud, kes tahavad omandada ametit, saada täiendõpet või osaleda koolitustel. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi toimimise põhieesmärk on kindlustada igale Tartus elavale lapsele võrdne haridusvõimaluste kättesaadavus kõigil haridustasemetel vastavalt tema võimetele. Tartu linna arengustrateegia ,,Tartu 2030" kohaselt on kutsehariduse arenguks oluline: Visioon Tartu 2030 Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tehnoloogilised tegurid Viimase kümnendi jooksul on tehnoloogia pealetung olnud üüratu. TKHK on tänu tehnoloogiliste vahendite ja infotehnoloogia arengule teinud läbi muutused ilma milleta oleks kooli jätkusuutlikus tõsise küsimärgi all. Koolil on hästi välja arendatud kodulehekülg, kust
Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk) kui õli tootmisel. 96) Seleta lahti sõnapaar "säästev areng". Brundtlandi komisjoni kohaselt: "areng, kus rahuldatakse käesoleva põlvkonna vajadused tulevaste põlvkondade võimalusi ohustamata". Säästev areng on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huvi 97) Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid on: SE21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond st. sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal.
Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................................4 Üldised andmed......................................................................................................................6 1.Äriidee.................................................................................................................................7 1.1Konkurentsieelis............................................................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid.................................................................................................................
tulu · Paraneb konkurentsivõime · Suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks · Paraneb avalikkuse suhtumine Ei käsitlenud: 2.3 EL säästva arengu strateegia_rakendamisest_Eestis aruanne, eesmärgid ja tegelikud saavutused erinevates valdkondades 2.4 Eesi Säästva arengu seadus seadus, mis sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused 2.5 Säästev Eesti 21-2005 arengustrateegia, tegevusssuunad eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks (mida tuleks teha, erinevad teed ja lahendused) 2.6 Eesti keskkonnastrateegia 2.7 Eesti keskkonnastrateegia 2030 arengustrateegia, mis lähtub Säästev Eesti 21 põhimõtetest ja on katusstrateegia kõikidele keskkonna valdkonna arengukavadele 4. Keskkonna korralduslikud ja süsteemanalüüsi meetodid ja vahendid 5.1 Strateegiline keskkonnamõju hindamine
30 keskkonnastrateegias määratletud meetmetele (tegevussuundadele). Keskkonnategevuskava täiendatakse ja korrigeeritakse jooksvalt, kui selleks tekib vajadus. Kava tegevuste elluviimise aruanded esitatakse iga-aastaselt ühe aasta kohta Vabariigi Valitsusele. Keskkonnastrateegia 2030 - keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna
turundusplaani loomisel. Kui tarbijaturul on uuringute tähelepanu suunatud peamiselt tarbimisharjumuste, reklaami, disaini, pakendi, teeninduse kvaliteedi jms. uurimisele, siis organisatsiooniturul, s.h. puiduturul eelkige turumahu, jaotuskanalite, lpptarbijate (s.h. pooltoodete ostjate), hulgi- ja jaehindade jm. väljaselgitamisele ning seda nii enese kui ka konkurentide osas. See info on aluseks turundusotsuste (jaotuskanalid, hinnad, firma turundus- ja arengustrateegia ning taktika, s.h. firma portfell, konkurentsieelise formuleerimine) vastuvtmisel. 10. Turg Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. See on kindlate reeglite alusel toimiv toomise ja kauplemise kord. Turg- see on majanduse üldine süsteem 11. Tarbija ostukäitumine Tarbijate ostukäitumise mõistmine on efektiivsete turundusprogrammide väljatöötamiseks hädavajalik. Sobiva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
