Sisukord Elupaigad lk.3 Välimus lk.4 Toitumine lk.5 Kodus kasvatamine lk.6 Kokuvõte lk.7 Kasutatud materjal lk.8 Elupaigad Iguaan kuulub sisalikude sugukonda. Nende seas kohtab hulgaliselt metsa-, põõsastiku-, mäestiku-, kalju-, kõrbe-, stepi-, ja poolveelisi liike. Sugukond hõlmab umbes 50 perekonda kes enamus on levinud Lõuna-Ameerika vihmametsades. Nad elutsevad enamjaolt veekogude lähedal kasvavatel puudel. Hädaohtu tajudes kukutavad nad end vette ja sukelduvad kiiresti rannaäärsetese taimedesse peitu. Enamik iguaanlasi on väga liikuvad. Puudel elavad liigid jooksevad oma pikkade jalgade haakuvate küünistega varvaste abil kiiresti puutüvedel ja okstel ning teevad hooksaid hüppeid oksalt oksale. Osad iguaanlased kasutavad vaenlaste ja halva ilma eest peitu pugedes teiste loomade urge. Välimus...
Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Mõõtmed Emase nastiku pikkus võib Eestis ulatuda 150 sentimeetrini, keskmine pikkus on 100 cm. Taanist leitud suurim isend on olnud 132 cm pikkune Isased on emastest kuni poole lühemad. Samuti on nad emastest märgatavalt kõhnemad. Pea Mustjas pea eristub kerest selgesti. Pea ülapoolel on väga suured soomused. Ülahuule moodustavad 7 ülahuulesoomust, millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus, selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust. Toitumine Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Elupaik
Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad oma üldkujult kokre. Kõrvuti pannes on sasaan oma kultuurvormidest pisut pikema ja ümarama kehaga. Nende kõrget (küürakat) keha palistavad
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis,
· võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk · võrse piklik kühmuline, vaoline · võrse heledam, paljas · okas murdub koos näsaga · okkad ei torgi, pehmemad ja heledamad (hallimad) · okkad poolviltused, ette poole suunatud, võrse ligi · pisike käbi, helepruun-beezikas
Kätlin Sisukord Tiivad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks
3. poegib 3. Erineb vaalast, sest elab maismaal 4. 4. Erineb kitsest, sest tal pole sarvi 3. Kus see loom elab? Aafrikas, Indias,Sri Lankal, Hiina lõunaosas ning Kagu-Aasias 4. a)Millest see loom toitub? Sipelgatest ja termiitidest b)Koosta üks 4- lüline toiduahel, milles on osanik ka teie loom. Sipelgad – soomusloom- leopard- hüään 5. Millega see loom on kaetud? (karvad, soomused, sile vm) Mis värvi? Miks tal sellist kehakatet on vaja? Kaetud soomustega, mis neid hästi kaitsevad 6. Mille poolest see loom sarnaneb või erineb ….. ? Igale poole vähemalt 2 põhjendust Sarnaneb Erineb Kalaga 1. Keha katavad soomused 1. Pole uimi 2. 2.Pole lõpuseid Roomajaga 1. Saba on mõlemal toeks ja 1. Roomajate keha pole püsivalt soe
Kui leht katki murda, on see lõhn eriti hästi tunda. Hariliku elupuu võra on horisontaalsete okste ja tõusvate võrsetippudega, koonusjas-munajas, latv püstine. Koor noorelt sile, punakaspruun, õhuke, vanemas eas oranzikas kuni hallikaspruun, pikisuunaliselt lõhenenud ja kestendab. Vili on puitunud helepruun käbi. Käbid on väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel. Hariliku elupuu soomused pealt mattrohelised, alt kollakasrohelised, külgmiste soomuste tipud on võrsetele liibunud ja katavad osaliselt keskmisi soomuseid. Keskmiste soomuste peaküljel piklik õlinääre, mida katki hõõrudes on tunda meeldivat palsamilõhna. Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased. Isaskäbid paiknevad rohkem võra alaosas, emasõied tipuosas. Emaskäbid umbes 1 cm pikkused, valminult helepruunid. Käbisoomused nahkjad ja väljapoole kumerad
emaskäbide sees. Seemneid kaitsevad käbisoomused ning nad küpsevad kuni kolm aastat. Kui ilm on soe ja kuiv, käbi avaneb ja levitab seemneid. Paljudel okaspuude seemnetel on õhukesed pruunid tiivad, mis aitavad neil vanempuust kaugele kanduda. Levimine kuiva ajal Märja ilmaga jäävad käbid tihedalt suletuks. Sees asuvaid seemneid kaitseb veekindel vahajas vaigukiht. Kuuma kuiva ilmaga päikesepaistes vaik pehmeneb ja soomused avanevad, et seemneid välja lasta. Mõned liigid, näiteks keerdokkaline mänd, vajab käbide avanemiseks kõrvetavat päikesepaistet või metsatulekahju. Elutsükkel Okaspuudel on isas- ja emasõied eraldi. Emasõied on käbikujulises õisikus. Emaskäbid sisaldavad emassugurakke, mis tavaliselt paiknevad iga soomuse ülapoolel. Isasõied on väikeses peakeses, nn isaskäbis, ja koosnevad hulga tolmukatest
maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomused vahetavad nahka - kestumine Kehakuju pea, kael, kere, jäsemed pea,( kael), kere Luustik kolju, mitu kaelalüli selgroog lühem selgroog pikem ja painduv roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv
Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kumer.Tundlad ja jalad on lühikesed. kõige ürgsematel vormidel on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu. Mõned lepatriinud on Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: ühevärvilised või siis vöödilised. pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja murravad valgust sees varjul. Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised küllalt liikuv. näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzikat hemolümfi, mis Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel sisaldab mürki nimega kantaridiin. tugevasti kokku kasvanud lülist
7 Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad. 8 Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik klorofülli c esinemine. 9 Stramenopiilid on monofüleetiline rühm. 10 Fototroofsete stramenopiilide plastiidi katab neli membraani. 11 Fototroofsete stramenopiilide plastiidides on tülakoidid paigutunud pakitult lamellides. 12 Stramenopiilide rühmal puuduvad orgaanilisest ainest rakku katvad soomused 13 Krüsofüüdid on peamiselt levinud magevees. 14 Krüsofüütidele on iseloomulikud rakku katvad ränist soomused. 15 Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloonialised. 16 Krüsofüütide viburid on apikaalsed. 17 Krüsofüütidel puudub kinetoplast 18 Krüsofüüdi silmtäpp on valgustundlikust laiendist viburi aluse lähedal. 19 Krüsofüüdi silmtäpp paikneb kloroplasti sees.
Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. *mehaanilisel teel *kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on valgulised paljud nahatekised : suled, soomused, sarved . Energeetika 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2
21.Mida vanem on kala, seda rohkem sisaldab ta liha a. Vett b. Valku c. Rasva 22.Haug on a. Väherasvane kala b. Poolrasvane kala c. Rasvane kala 23.EL skaalal hinnatakse kalade kvaliteeti a. Kahes värskusastmes b. Neljas värskusastmes c. Viies värskusastmes 24.Kala veretustamisel võib kasutada toote välimuse parandamiseks a. Kloori b. Keedusoola lahust c. Äädikhappe lahust 25.Kala keetmisel jäetakse kala soomustamata, sest a. Soomused parandavad maitseomadusi b. Soomused aitavad hoida kala kuju c. See on tüütu tegevus 26.Saba ja sabauim on kala a. Liikumissuuna reguleerimiseks b. Põhiliseks liikumiselundiks c. Enesekaitseks 27.Krõbeda kooriku ja kalale erilise meeldiva maitse ning aroomi andmine on a. Praadimise eesmärk b. Fritüüris praadimise eesmärk c. Paneerimise eesmärk 28.Praadimisel eraldub kalalihast 20-30% kalarasva a. Lahjade kalade puhul b
annab ilma kohe purunemata üles- Lühikese jalaga alla liigutada. Jalal olev ring on lai, õhuke, rippuv. Kübar tumepruun, tihe soomuseline. Kübar hallikas-helepruun, hallpruunide soomustega. Soomused teravatiplised, püramiidjad. Tugev ebameeldiv gaasilõhn Soomused lamedad, laiad, liibuvad. (tunneb, kui viljakeha purustada) Meeldiva lõhnaga. SUUR TÕENÄOSUS TOIDUMÜRGITUSEKS. MAITSEV SÖÖGISEEN Kevadkogrits ja kurrel Kevadkogrits ja kurrel Kevadseened, kübarad tumepruunid kurrulised
minna ka keedunõud marinaadi külmkapis kasutamiseni keetmiseks) 1.rookimine Et saada kala puhtaks Puhastus hari millega puhastatake kala Alustad saba juures ringi kujuliste Lõhe (ahjus saab teha ,paraded ja soola Eraldada soomused Lõike lauda kus peal siis kala on . liigutustega panna) Heik(hahjus ja paraded) 2.hakkimine Saada parajad väiksed tükkid Lõikeaud Lõikad (parja toidu mida on vaja Salati jaoks
kõri ja selgroo. 3.Angerjad tuleb surmata pea tagant selgroogu läbistava torkega ja seejärel sisikond koos südamega kohe välja võtta. Palaval püügipäeval hoitakse kalu sumbas või võrgust kotiga vees. Kalad riknevad väga kiirelt ja äikeseilmaga võib kala mõne minuti kestel toiduks kõlbmatuks muutuda.Ostetud või püütud kalad pesta limast külma, võimalusel voolava veega. Väikestel kaladel, nagu kilu, räim, rääbis jt. eemaldada soomused pesemisega. Pestud kalad nõrutada ja puhastada kohe. Selleks on mitu moodust olenevalt kala liigist, suurusest ja tarvitamise otstarbes.Kala rappimist kasutatakse räime, kilu ja teiste väikeste kalade puhastamisel. Kala võetakse vasakusse kätte ja parema käe esimese sõrme ning pöidlaga tõmmatakse kala kurgualune koos lõpuste ja soolikatega ära. Mari ja niisk on söödavad, need jäetakse kõhuõõnde
1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, all 2 sinakasvalkjat õhulõhevööd. *Käbi piklikum, munajas
Kalamäng Mängijate arv ei ole piiratud. Võetakse A4 paber. Lõigatakse välja võimalikult suur kala kujutis. Võib soomused ja uimed pastakaga ka peale joonistada. Igale mängijale on oma räim vaja teha. Siis saab iga mängija terve ajalehe, see tuleb nuiaks rulli keerta. Nüüd rivistuvad mängijad ühte toa serva ja kõik panevad räimed enda ette maha. Stardipaugu peale hakkavad kõik ajalehest nuiadega oma kala taga vastu põrandat peksma, et kalale tuul alla teha ja see teise toa otsa saada. Kes esimesena kohale jõuab, on võitja.
Lennu ajal ühendatakse tiivapaarid tagatiival paikneva vastava oga, kidaharjase abil, et tagada nende sünkroonne töö. Tiivad Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel mustreid, ühevärviliste tiibadega liblikaid ei ole eriti palju. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Harva esineb tiibadel soomusteta alasid, kuid ka selliseid liblikaid tuntakse - näiteks lottsurud ja klaastiiblased. Tiibade muster Tiivad Tagakeha Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb 8, emaste oma 7 nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid.
Haavapuravik Leccinum aurantiacum Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas - kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun.
Angerjas Välimus: Angerjas on tumedavärviline, tihedad hambad, nahas asetsevad soomused, selja-, päraku- ja sabauimed on kokku kasvanud. Suurus: Angerjas võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo. Tavaliselt jääb pikkus siiski 0,5...1,5 meetri vahele. Elupaik: Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad.
üles-alla.Sirmikud on saproobindid ja eelistavad kasvukohanaKvaliteetset pinnast kas toitainerikkas metsas võiinimasustuse lähedal.Need on väga head söögi seened.Suur sirmiku levik on sageli huumuserikkates,põlluservades,aedades,metsaservades ningmetsalagendikel juulist-oktroobini.Suure sirmiku kübar kasvab isegi 30cm laiuseks.See on algul munakujuline seejärel kellukjasja kumer ning lõpukslameneb laiaks.Kübara pinnal on suured tumepruunid,kübaranahast moodustunud soomused,mis turritavadheledama põhja pinnal. Eoslehekesed on valged ega asetu jalale.Ühtlase jämedusega jalg on 25-35cm pikk,alusel paksenenus.Jala pinnal on laiuti tumepruun vöötmuster.Jala ülaosas on suurlahtine helepruun rõngas.Seeneliha on valge,vatias ja pehme.Lõhn ja maitse meentavad pähklit.Safransirmik on suure sirmiku sarnane soomuselise kübaraga ja rõngaga jalal,kuid ei kasva siiski sama suureks.selle ühevärviline ja sile.Seeneliha muutub puudutamiselpunakaks.Safrnsirmik kasvab
Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. Mõnikord
- Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased. Üldvälimus värvid erksad ja peal ühtlane läbipaistev limakiht. Seisnud kalal soomused tuhmid ja lima piimjas. Lõhn mere aroom, seisnud hapukas Katsudes kui katsudes jääb lohk sisse siis seisnud Soomused värskel teravalt kinni, seisnud laiali. Kala kainestamine Kohe pärast püüdmist hoida kala paar päeva puhtas vees, et soolestik puhtaks läheks, siis ei teki mudamaitset. Kalade säilitamine Põhitingimused - 0-2 C - Niiskes keskkonnas - Vältida valgust ja hapniku juurdepääsu (jääs, kiles)
kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • Lõpused • Uimed • Ujupõis MITMEKESISUS Elupaiga järgi jaotatakse: • Merekalad: (3näidet)……………………. • Mageveekalad: (3näidet) ………………. • Siirdekalad: (3näidet) …………………… Elukoha järgi jaotatakse: • Põhjakalad: (3näidet) …………………… • Avaveekalad (3näidet) ………………….. • Taimestikuvööndi kalad: (3näidet)………
Kala ja kalatooted Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline. Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi). Lahjadel kaladel on kogunenud peaaegu kogu rasv maksa, kalaliha vähese maitsega ja kuiv. Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala. Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt. Sisaldavad kergesti omastatavaid täisväärtuslikke valke, mis aga lagunevad kergesti. Valkusid (9-27%) omastab organism 2-3 korda paremini. Kalade liha võrreldes koduloomadega vesisevõitu(70-80% moodustab vesi). Kala...
ROOMAJAD 7.Klass KES ON ROOMAJAD? Roomajad olid esimesed maismaaloomad. Roomajate alla kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid kilpkonnad nii jaotuvad nad gruppidesse. MIKS ROOMAJAD ÕHU KÄES EI KUIVA? Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vet läbi. Nahka katavad sarvaines soomused või plaaikesed. See nahk kaitseb teda kuivamise, hõõdumise ja vaenlaste eest. KUIDAS ROOMAJAD LIIGUVAD? Roomajad liiguvad märksa kiiremini kui kahepaiksed. Nad liiguvad kas roomates, kõndides, ronides või siueldes. Roomajate jäsemed on tugevamad kui kahepaiksete jäsemed. ROOMAJATE ELUPAIGAD Sisalikud, maod ja kilpkonnad saavad elada ka kuivades metsades, rohumaadel ja isegi kõrbes. Roomajad sobivad kõige rohkem vihmametsadesse, seal on nende arvukus kõige suurem Kilpkonnad ...
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud
Sõnajal-kollad,osjad samas kateg. +sammal- eostega mlemad,Juurte asemel risoidid. +paljas-juhtkoed,puukujulised.Samblad-poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.3 omadust-Neil on väikesed lehed või okkad mis piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk.viljastamiseks vet ei vaja, Sest toimub tuultolmlemine.kuna seemned valmivad emaskäbideSoomustel katmatult, nimetatakse neid paljasseemnetaimedeks.Okaspuud kasvavad enamasti ppoolkeral,jahekliima.Miks okaspuudel väiksed lehed?Et piirata aurumist.peale kahanenudLehepinna vähendab vee
Iseloomulikuim tunnus: () kolme viburi esinemine; () ränisoomuste esinemine () viburit katavad tubulaarsed karvakesed; (x) haptoneema esinemine; () rakuseina puudumine; () silmtäpi esinemine Kokkoliidid on: () kokkoidse ehitusega haptofüüdid; (x) lubjakihiga kaetud orgaanilised soomused osadel haptofüütidel; () haptofüüdid, millel esinevad lubjaga kaetud soomused; () haptofüüdid, millel haptoneema on redutseerunud () vesiikulid, milles moodustatakse rakku katvad soomused Levik: (x) enamasti meres; () enamasti jõgedes; () enamasti järvedes; () enamasti mullas; () enamasti aerofüüsed Raku suurus: () enamasti piko; (x) enamasti nano; () enamasti mikro; () enamasti meso Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: (x) rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis Cryptophyceae, Krüptomonaadid, ka krüptofüüdid e neelvetikad
terved. • Avaldub sünnil Haiguse tunnused • Sarvkihi rakkude uuenemine või nende irdumine aeglustunud, higinäärmed kõhetunud. Tavaline ihtüoos • Kahjustatud pinnaks jäsemete sirutuspind, kael, otsmik, peopesad, jalatallad. • Mõnikord kaasneb atoopiline dermatiit. X-liiteline ihtüoos: • Kahjustatud pinnaks keha ja jäsemed, karvad puuduvad. Lamelliline ihtüoos: • Laps sünnib kilekestas, mis eemaldub. Tekivad soomused. • Muutused silmade, huulte, juuste ja küüntega. Ravi • Otsene ravi puudub • Ravi arsti pideva järelevalve all • Ravimid: retinoidid • Regulaarne nahahooldus, baaskreemid • 2 korda päevas pesemine ja naha kreemitamine http://ec.canbler.com/img/i1242.jpg Vältimise/ennetamise võimalused • Haigus geneetline, vältida pole võimalik • X-liitelist ja lamellilist ihtüoosi võimalik enne sündi diagnoosida
Kõrbe elustik Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. klass Gürsa Vipera lebetina Gürsa... emased kuni 1,3 m ja isased kuni 1,6 m pikad kuni 2,0 kg rasked suur madu tömbi ninamikuga ja teravalt väljaulatuvate oimunukkidega peaga silmaülised soomused väikesed jäme ja lühike kere on hallikasliivakarva või punakaspruun piki selga on tumepruunid või oranzid laigud pea on ühetooniline Gürsa... gürsad paarituvad aprillis või mais munetavate munade või vastsündinute arv on 1520 gürsa muneb ja sünnitab elusaid järglasi
krooniga viljapuud. Vanade puude kõrgus ulatub 4-5 meetrini, kusjuures tüvi on umbes 35 sentimeetri jämedune. Saksauul elab võrdlemisi kaua, saavutades sageli poolteisesaja-aastase ea. Tema allapoole rippuvad oksad on täiesti ilma lehtedeta või on neil lühikesed teravad soomused. Seepärast on loomulik, et saksauuli kroon on täiesti läbipaistev ja asjata otsib tema all jahedat varju palavusest piinatud rändur. Saksauuli õied on väikesed ja ilmetud. Saksauule on mitut liiki, kõige rohkem väärib puu nime kuni kümne meetri kõrgune väga hargneva tüvega must saksauul, kuid ta ei kasva lahtisel liival, vaid seal, kus liiv on juba kinnistunud. Must saksauul moodustab hõredavõitu võsasid, kasvab aastat kolmkümmend, siis kõduneb
Kahepaiksed on esimesed maismaa selgroogsed, nende sigimine on siiani suuresti seotud veega. Kalad ja kahepaiksed jätavad tavaliselt oma munad ja neist koorunud vastsed saatuse hoolde. Kaladest eristab neid peamiselt jäsemete olemasolu ja kopsuhingamine . Kalade keha katavad soomused ja lima. Kalad ujuvad uimede ja saba abil ning hingavad lõpustega. Kahepaiksed aga elavad nii vees kui maal. Nad koevad munad vette ning seejärel nende munadest arenevad kullesed. Nagu see nimigi ütleb teile, on ogalik ogaline kala. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane. Ogalik võib elada nii mere- kui ka magevees. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Roomajad on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Suurem osa roomajatest ei tegele järglaste kasvatamisega. Ro...
· Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb
Bioloogia kordamine Kalad 1. Milline on enamasti kala kehakuju? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida.
) 3 Sõõrsuud Sõõrsuud (Cyclostomata) moodustavad kõhr- ja luukalade kõrval omaette klassi. Nad kuuluvad keelikloomade hõimkonda. Nad on maduja kehaga veeloomad. Sõõrsuud elavad nii mereliste kui ka magedaveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Kuigi varasemalt on sõõrsuid peetud luukalade klassi osaks on neil luukaladega võrreldes mitmeid erinevusi. Sõõrsuud on lõuatud. Neil puuduvad paarilised uimed, luulised hambad, soomused, paariline ninaava ja paariline ninaõõs. Ehitus Suu asemel on sõõrsuudel suulehter, mille serval ja keelel asuvad arvukad sarvhambad. Nende abiga raspeldavad nad lihatükke nii elusatelt kui ja surnutelt. Enamikul juhtudel imevad nad end elusa ohvri külge ja toituvad selle kehast. Läänemeres elab kuni 40cm pikkune jõesilm, kes tuleb kudema merre suubuvatesse jõgedesse, peamiselt Pärnu ja Narva jõkke. Päras kudemist silmud enamasti surevad. (Sõõrsuud; Kõhrkalad ja sõõrsuud)
Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Selts lõhilased. LÕHI. (kehal valdavalt ülalpool küljejoont täpid,seljauim tähniteta) Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg
pesadesse või teiste komodo kaevatakse ise pesa. varaanide eest. Munad arenevad 7-8 Komodo varaan saab kuud, koorudes täiskasvanuks 8-9 aprillis. aastaselt ja elab umbes 30-aastaseks. Komodo varaan näeb objekte kuni 300 meetri kauguselt. Ta näeb ka värve, aga ta ei erista hästi Komodo varaani seisvaid objekte. kompimismeel on Komodo varaan väga hea, tema kasutab oma keelt, soomused tunnevad et maitsta, haista ja puudet närvide kompida. Tänu oma kaudu. hea haistmismeelele, võib söögi asukoha määrata juba 4-10 km kauguselt. Kasutatud allikad: https://www.wikipedia.org/ https://www.google.ee
Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini uuritud putukarühm Eestis. Eestis on leitud 2016 liiki liblikaid, neist 934 suurliblikaid. Eestis enamlevinud päevaliblikad on pääsusaba, lapsuliblikas, suur kapsaliblikas. Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam. Kokkupandud tiibadega liblikas sarnaneb taimelehele ja jääb märkamatuks. Päevaliblikatel on tundla tipp nupuga. Hämarikuliblikad Hämarikuliblikate hallikirjud tiivad lamavad puhkeolekus keha peal.
Väikestel veekogudel ei tohi kasutada mootorpaate Selleks, et kala saaks enne väljapüüki anda ka järglasi, on kehtestatud alamamõõt, mis näitab lühimat kala, mida püüda võib. Kalu ei tohi püüda kudemise ajal, püüdmisel tuleb järgida kalade alammõõtu, tuleb järgida kehtestatud püügiviisi- ja normi. Püügiloal on kirjas, millal ja millega tohib mingit kala püüda. KÕHRKALAD JA SÕÕRSUUD Haid meenutavad välimuselt luukalu, kuid neil puuduvad soomused, selle asemel paiknevad neil kehal nahahambad. Haid tunnevad erakordselt hästi lõhnu, samuti on nad teravate hammastega röövloomad. Raid on välimuselt teistsugused, neil on lame keha ja pikk saba. Raid ujuvad oma tiivakujulisi rinnauimi lehvitades. Hai ei tohi kunagi hambutuks jääda, kuna ta on röövkala ning sööb suuri kalu ja võib rünnata ka inimesi, selleks on vaja teravaid hambaid. Sõõrsuud - Suu asemel on suulehter
Hink Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga. Ta ei ole suur kala: kehapikkus on 7...14 cm ja kaal kuni 58 g. Keha näib paljana, sest soomused on väga väikesed ja ainult luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe.
moodustavad imevad lillel istuded pole - tiibadele mustri, teda peaaegu üldse liblikas,Leinal., alumine pool vedelat toitu näha, maitset- pääsusaba tagasihoidlikum, (enamasti jalgadega, lõhna- soomused väga nektarit) tundlatega, haprad, nad Puhkeolekus Leidub liblikaid, lendavad spiraalikujulis kelle valmikud üldse ei toitu, elt kokku elavad röövikuna rullitud, kogutud
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline. Kalal on üks vereringe ja konnadel keha- ja kopsuvereringe. Viljastamine on mõlemal kehaväline. Ja mõlemad sigivad ehk koevad ka vette. 3. Millised konna hingamiselundid võimaldavad hingata maismaal, millised vees? Maismaal- kopsud Vees- nahk 4
saavad muneda ka maismaale. Karboni ajastul olid lülijalgsed suuremad kui praegu, kuna hapnikusisaldus atmosfääris oli 30% praeguse 20% asemel. Lõuatud- 480 miljonit aastat tagasi alguse saanud primitiivsed selgroogsed, kellel lõualuud puuduvad ja kelle luustik on kõhreline. Uimedest oli ainult olemas suur sabauim. Silmud on tänapäevased lõuatud kalad- sõõrsuud Kõhrkalad said alguse 400 miljonit aastat tagasi. Neil oli kõhrest luustik, lõualuu ning hambakesetaolised soomused. Soontaimed- organitega taimed (varred). Tekkisid 440-410 miljonit aastat tagasi (veest maismaale). Ürgraikad- sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega (puudusid lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid). Vihtuimne kala on kalade ja kahepaiksete vaheline üleminekuvorm. Tänapäeval on nendest alles nt. latimeeria. Kopskalad- ka üks vahevormidest Karboni ajastul levisid hiiglaslikud eostaimed (360- 280 miljonit aastat tagasi). Mõned olid 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga
Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu või kõrge põõsas. Ühekojaline. Kõrgus harilikult 15 m, harva kuni 25 m, jämedat tüve ei moodusta. Saab 50¼70 (harva 150) a. vanaks. Õis Lahksugulised õied. Isasurvad on rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad on lehtede kaenlas ühisel rootsul, käbikesekujulised, punased. Arenevad sügisel, õitsevad varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Tuultolmleja. Vili Emasõisikute soomused puituvad valmimisel ja tekib tumepruun kuni 2 cm pikkune käbitaoline moodustis, mille sees on mõne millimeetri suurused kahe tiivaga varustatud viljad: üheseemnelised lamedad pähklikesed, mille tiib on laiem kui sanglepal. Viljad valmivad sügisel ja varisevad peagi. Leht Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega
olev arv märgib väga harva esinevaid arve. Karpkala: D III-IV (15) 16-21 (22) Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised. Meristilised tunnused on sageli heaks diagostiliseks näitajaks süstemaatikas ja kalade määramisel. 4. Kalade luustik (peamised luud, kolju, jäsemete toes, selgroog ja selle ehitus), lihased (lihaste tüübid) ja katted (nahk, soomused, nende tüübid). Selgroog ja roided: · Haidel kõhrest toes; · Tuurlastel osaliselt luustunud seljakeelik; · Luukaladel tõelised selgroolülid, mis moodustavad selgroo. Selgroog jaguneb keha- ja sabaosaks. Selgroolüli koosneb kehast, mille pinnad on nõgusad ja jätketest. Ülemised jätked on ühinenud ogajätkeks. Nende vahele jääb neutraalkanal, kus paikeb seljaaju. Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad külgedel roided.
Kuidas fileerida ahvenat? Praadimiseks on soovitatav kala fileerida. Ahvena jääb tänu nahaalusele rasvale praadides mahlasem. Ahvena soomus on küllalt kiusakas, mistõttu on soovitatav riivida seda veevannis: siis on soomused pehmemad ja nad ei lenda ka laiali. Lihtsaim fileerimisviis on lõigata kalalt uimed ja seljauim vastukarva, teha kaela taha risti-sisselõige ja lõigata filee piki selgroogu lahti. Ole ettevaatlik, et sa seejuures veresooni ei vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha.