müüristik, osaliselt põhja- ja lõunaportaal, samuti nüüdseks põranda alla jäänud kooriruumi müüri fragmendid.6 Praeguse suuruse ja ilme omandas eeskoda 17.sajandi teisel poolel, mil ajakohane barokkportaal kapitaalselt uuendatud fassaadseinas kiriku peasissepääsuks muutus. Tilluke, vahetult eeskotta avanev ruum selle idaküljel ehitati 17. sajandi keskel Bogislaus von Roseni hauakabeliks. Kõige läänepoolsem ehitis Niguliste põhjaküljel on väike, algselt eraldi 1 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 2 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 7 3 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 4 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 5 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 6 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13
Kus iganes Ott Sepp on mänginud, olen naerma pahvatanud. Seetõttu kaldun arvama, et asi on inimesese meisterlikuses. Siin näidendis ta peegeldas tsiklimehe elustiili ning hiljem segaduses dzentelmeni. Mulle meeldis, et tsiklimeest mängis ta üpris stereotüüpselt ning paisutas ülegi nahkpükse kandvate meeste käitumist ning mõtteviisi. Teises pooles suutis ta säilitada oma teatud kohmetuse, samal ajal kandes ülikonda. Kahjuks oli tema osa üpris lühike. Peaosa mänginud Jüri Lumiste kehastas meeleheitlikut raamatupidajat, kes vahete-vahel ajas hirmu nahka, sest oma ,,Mina maksan, mina saan." olemuse ja äkiliste vihapursete tõttu jättis meeleheitlikult haavatud mulje. Väga köitvaks sai rollist välja tulemine, mis väljendus selles, et näidendi sisesest näidendist tuldi hetkeks välja ning kiideti, laideti, eluteatri üle. Lumiste näitemäng läks täppi, sest Alexandre Amilcar'i ego oli sama suur, kui ta rahakott ning Lumiste näitas seda ka hästi välja
Muusika retsensioon Mina käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Eestis toodi see lavale juba kolmandat korda. Vanemuise laval on ta aga esmakordselt. Ma käisin vaatamas seda üheteistkümnendal märtsil. Peaosas oli siis Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste. Etenduse atmosfäär on võrreldav filmi omaga küllaltki hästi ning seda eelkõige põhjusel, et muusikali lavaletoomisel on järgitud klassikalist joont. Laval olijad nautisid ,,Helisevat muusikat" ja nakatasid rõõmuga ka publiku, näitlejad laulsid ja lauljad näitlesid ning tegid seda küllaltki nauditavalt. ,,Heliseva muusika" muusikal on filmina nähtud ning tema tuhkatriinuloo süzee pole keerukas ega uus. Ühesõnaga, üks selline vana asi, mis kolikambrist välja on võetud
Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja mandrite põhjaservas asuvate tundravöönditega; lõunapiiriks loetakse tavaliselt juulikuu 10 kraadi C isotermi maismaal ja 5 kraadi C isotermi merel. (Lepasaar, Lumiste 2006,lk 5 ) Arktika paikneb põhjapooluse lähedal .Piirkond hõlmab Põhja Jäämere , Taanile kuuluva Gröönimaa, Alaska , Kanada, Euroopa ja Siberi põhjaosa. Taimne plankton annab kolmveerandi atmosfääri hapnikust. Talvel langeb temperatuur kuni miinus kuuekümneni. Rahvastik moodustab 3% maakera rahvastikust, tegeletakse küttimise ka kalastamisega. Tundra on 9 kuud aastas külmunud. Arktika liustikke peetakse kõige vähem saastunud paikadeks Maal
Retsensioon Juhendajad: Heli Sarapuu Allan Kasuk Tartu 2013 Helisev muusika Muusikal, mida vaatamas käisin ja oli Helisev muusika. See toimus 27.04.2012.a Tartu Vanemuise teatris. Osades: Hanna-Liina Võsa , Jüri Lumiste Jaan Willem Sibul, Eva Püssa, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel jpt. Kontsert oli väga hea ülesehitusega, kohe on aru saada, et tegu on kogenenud näitlejatega. Alguspäralt on hoopis see Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades, mis on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool
Etenduse analüüs Teatri Vanemuine etendus “Hea põhjatuule vastu” kahes vaatuses. 27.01.2015 Vanemuise väikeses majas. _________________________________________-____ Lavastaja: Rein Pakk Lava ja kostüümid: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskujundus: Imbi Mälk Osades: Emmi Rothner - Elina Pähklimägi Leo Leike - Andres Mähar Bernhard Rothner - Jüri Lumiste Etenduse juht: Meelis Hansing Esietendus 27. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas ______________________________________________ Käesolevas analüüsis on lähtutud sellest, et etendus on terviktekst, mille moodustavad lava-, heli- ja valguskujundus, mäng ja sõnaline tekst ning mis kooskõlas kõnetavad etenduse külastajat, loovad tõlgendusvõimalusi. Tähelepanu on pööratud etenduse tegelase hingeelule, lavakujundusele, helile, ruumile, etenduses sisalduvale
1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED: Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS
SÄÄSTEV ARENG Henri Lumiste Daniel Sei 12.R Mis on säästev areng? Säästev ehk jätkusuutlik areng on sotsiaalvadlkonna, majanduse ja keskkonna pikaajaline sihipärane areng. Tagab inimeste elukvaliteedi paranemise loodusvarade taastootmist, keskkonna taluvusvõimet ning elurikkuse säilimist arvestades. Eitähenda ainult energiasäästlike ja vähem saastavate tootmisprotsesside kasutuselevõttu või looduskaitset Sotsiaalvaldkonnad: haridus, tööhõive, turvalisus jm. Kultuur Säästva arengu põhimõtted Majanduse areng peab olema loodussäästlik Keskkonnakahjustusi tuleb vältida Otsuseid tehes peab olema ettevaatlik Keskkonnamõju hindamise protseduur (KMH) Jälgitaksesäästva arengu põhimõtteid Kavandatava tegevuse mõju loodusele hinnatakse võimalikult laialt Selgitatakse välja igasugune negatiivne mõju Pakutakse välja, kuidas negatiivset mõju vältida Loomulik osa Eesti arendustegevuses Säästva a...
Leelo Tungla luuleleid Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus
(Vihalem, 1993) Tegevusalati on Eesti majanduslikult aktiivsed ettevõtted koondunud enam-vähem samadesse valdkondadesse kui teistes Kesk-ja Ida-Euroopa maades. Tegevusalade struktuur näitab, et Eesti on muutunud teeninduskesksemaks maaks. Valdavaimaks teenindusalaks on kaubandus, kõige rohkem investeeringuid on tehtud hotellidesse ja restoranidesse. Tootmisettevõtetesse on enamus investeringuid on tehtud omavahendite arvel. (Ivar Simson, Rein Lumiste,Rünno Lumiste, 2000, lk 169) 1. EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA Eesti ettevõtjaskonda iseloomustab mitu olulist strateegilist nõrkust. Mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjad imestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samas vajab parandamist juhtimiskvaliteet. Kitsaskoht on vähene ettevõtjate omavaheline koostöö
GULAG Gulag on aastatel 1930-1960 NSV Liidus eksisteerinud vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. NSV liidus oli kokku 476 laagrikompleksi miljonite vangidega. Gulagi eestvedajaks oli Stalin. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida, vägivallapoliitikat viisid ellu omakorda julgeolekuorganid. Loodi vangilaagrite süsteem- Gulag. Stalin uskus, et Punaarmeega on võimalik maailm kommunistlikuks muuta, sellega muudeti maailmarevolutsiooni strateegiat. Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide tööle suunamine, eesmärkideks oli laiem industrialiseerimine ning Kasahstani maavarade kasutuselevõtt.Vangide tööd kasutati Siberis ja polaaraladel asuvatel tööstusobjektide rajamisel. 1940date aastate keskpaigast hakati kasutusele võtma väga range korraga laag...
Nõo Põhikool (Willy Russell) Verevennad (Eesti Draamateater) Lavastaja Tiit Ojasoo Juhendaja: Linda Trummal Koosatja: Annika Adder 10.05.06 Osades Jutustaja Tõnis Mägi Mrs Johnstone Kärt Tomingas Michel(Mickey) Veiko Täär Edward(Eddie) Andres Mähar Mrs Lyons Helena Merzin Mr Lyons Jüri Lumiste Linda Katrin Pärn Sammy Riho Kütsar Lapsed, nukujuhid, pulmalised, politseinikud, naabrid etc Janek Joots Marika Barabanstsikova Indrek Taalmaa Tamlet Tuisk Tantsijad Marika Aidla Maarja Paugus Valmar Pantsenko
mõistmises, kuid see ei seganud sellest tervikliku pildi loomisel. Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklikus arvamus on, et Chalice ja Hanna-Liina Võsa mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soosituimaks näitlejaks kujuneski Hanna-Liina Võsa, kes mängis Christine Daeet'i. Temas hindasin lavalist näitlemist ja eelkõige lauluhäält. Lavakunstnik Ann Lumiste oli oma tööga hästi hakkama saanud. Kõik rõhuasetused lavakujunduslikel objektidel oli hästi paika pandud. Kasutatud oli väga lihtsaid kujundusvõtteid, mis sobisid antud miljöösse hästi. Valgustus oli samuti väga huvitav. Muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk. Taustamuusika oli hästi konteksti sissesulav, et vahel tundus nii nagu taustamuusikat ei olekski. Eriefekte selle muusikali ajal eriti ei esinenud.
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi
Muusikaline arvestus "Fantoom" Aasta tagasi käisin linnahallis vaatamas muusikali "Fantoom", mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama. Tõnis Mägi on muidugi alati tasemel olnud, peale selle sobis talle selles muusikalis oma roll väga hästi. Andrus Vaarikut
heleduskoefitsiendiks. Heleduskoefitsient võrdleb uuritavat pinda, mille albeedo on A, Lamberti pinnaga, mille albeedo on samuti A. Selles suunas, kus uuritavalt pinnalt peegeldunud kiirgus on suurem kui Lamberti pinnalt peegeldunud kiirgus, on heleduskoefitsient >1, selles suunas aga, kuhu uuritav pind peegeldab vähem, on tema heleduskoefitsient <1. Kokkuvõtteks.. Albeedol on oluline roll kliimakujundajana, täpsemalt maakera soojustasakaalus. Liustike ja lumiste alade laienemine tooks kaasa ka albeedo suurenemise, seeläbi jääks aga Maale vähem energiat ja toimuks temperatuuri langus. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tänan tähelepanu eest!
"Pitsikuduja" u.16651670 Krael ja käte all on näha värvitäppe. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" u.16601665 Kuulsaim maal, mida on nimetatud ka "Madalmaade Mona Lisaks" Caravaggiolik kontrastsus. Siniste ja kollaste toonide kasutamine, mis on iseloomulik paljudele tema maalidele. Kasutatudkirjandus Krausse, Anna-Carola; "Maalikunsti ajalugu" Koolibri, 2006. lk. 40 Kartna, A. ; Lumiste, M. ; Pihlak E. ; "Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini" 1978. lk. 165-173 Möller Ingrid; "Majakanali ääres" Leipzig1977. lk. 237- 239; lk. 215- 219 http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Delft/sisu.ht ml
.......................................................3 Tõlkeid....................................................................................................................................3 Tunnustused............................................................................................................................3 Ülevaade teosest..........................................................................................................................5 Soovitab Imbi Lumiste............................................................................................................6 Mina arvan.............................................................................................................................. 6 Lisad............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus:.................................................................................
Gustav Ernesaks ja Veljo Tormis Kristina Majak, Kelly Käsper, Marily Lumiste Tallinna Arte Gümnaasium 12.A 2016 Sissejuhatus · See ettekanne räägib tuntud koorijuhist ja dirigendist Gustav Ernesaksast ning eesti heliloojast Veljo Tormisest Gustav Ernesaks · Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Peningi vallas Perila külas ja suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas · Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi.
puudumised. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. EESLISAND ÜLDISELT KOMATA, ENT kui põhisõna ees on kaks või rohkem LAIENDATUD lisandit siis kasutame ikka koma! Ettepanekut tutvustas uurimiskomisjoni liige, keemiainstituudi juhataja Paul Presjärv. Dokumendid ulatati ostja seaduslikule esindajale, nõukogu liikmele Maibaumile. Ajalehes võttis sõna politseinik, endine kaugushüppaja Tiit Lumiste MITU LAIENDAMATA EESLISANDIT · Kõik tervitasid tänavapühkijat härra Usinat. · Lõpetajaile esines kõnega rektor professor Rein Raud. Kui põhisõna ees on kaks või rohkem lisandit, millest laiendatud on üksnes ESIMENE, ei käi nende vahele koma. ·,,Aktuaalses kaameras" intervjueeriti silmapaistvat poliitikut justiitsminister Rein Langi. · Koori juhatas Tartu poistekoori asutaja dirigent Uno Uiga.
KAITSELIIT on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. KAITSELIITU kuulub 12 000 liiget. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 19 000 vabatahtliku. Kaitseliidu ülem on kolonelleitnant Raivo Lumiste. Ajateenistus Ajateenistuse eesmärgiks on riigi kaitseks vajalike reservüksuste ettevalmistamine. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja harjutatakse tegutsemist ühtse meeskonnana. Ajateenistusse kutsutakse 18-27 aastased terved Eesti kodakontsust omavad noormehed ning ajateenistus on kohustuslik. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt väljaõppest. Sõduriõpe on lühem, all- või reservohvitseriks saamine nõuab põhjalikumaid
armastama, nad laulsid koos ja mängisid palju.Kui kapten saabus koju oli ta pahane Maria peale, kuid hiljem leidis ka kapten muusika enda sees ja pikaajapeale tekis Marial ja kapten VonTrappil armastuslugu ja etenduse lõpus pidid nad põgenema võimude eest. Mulle vägameelids Hanna-Liina Võsa, sest ta oli soe karakter ja ta laulis väga hästi. Muusikalis lauldi palju ka mulle tuntuid laule.Kuid mulle ei meeldinud Kapten Von Trapp osatäitja keda mängis Jüri Lumiste ,minuarvates ta ei laulnud hästi ja ei sobinud sellesse osasse. Muusika sobis igas eas olevatele inimestele,sest saalis olid nii pensonääre, kui ka kooliõpilasi. Orkestri muusika ja tehnika oli väga hea mis tekitas minus väga hea ja üleva meeleolu, laulud olid tuntud ja hästi lauldud. Minu lemmik looks sai Richard Rogersi kirjutatud ,,Eedelvalss".Mind köitis selle loo pehmus ja sügavus. See laul on mulle aastaid meeldinud ja olen seda isegi klaveril mänginud
Islami teke. Kalifaat 10.a Berit Marie Sügis Ronja Rostin Kerli Teder Maarja Lumiste Muhamed Sündis 570.aastal Mekas Suri 632.aastal Jäi varakult orvuks Kaupmees Abiellus rikka kaupmehe lesega Nägi Hira mäe koopas esimest ilmutust https://www.thinglink.com/scene/9203612 72032100354 Islami teke Aluse pani Muhamed Nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Moslemid- islami pooldajad http://www.worldviewu.org/islam/
Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat. Kuigi armastuse vägi on tugev ning viib ,,mõistuse peast", peab jääma iseendaks ning jätkama sealt, kus jäi pooleli. Nagu tegid peategelased Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärv. Kirg, kiindumus, armastus oli küll suur, kuid mõlemad teadsid, et nad ei saa lahkuda oma endise elu juurest.
Teos räägib, et kõik on surma ees võrdsed. See tuleb kõigile ühtemoodi. Triin Sarap 10.klass Tallinna Muusikakeskkool Kasutatud kirjandus: 1) Kasutatud tõlget Mai Lumiste teosest ,,Tallinna Surmatants" (1976) 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik
"Kadunud tsirkus" (Rakvere teater, 2010, lavastaja Üllar Saaremäe) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo maailmakuulus lugu armastusest, kirest ja vihkamisest. Iidsete Toomkiriku varemete vahel rullub lahti keskaegne armastuslegend. Osalejad: Quasimodo (Veikko Täär), Esmeralda (Laura Peterson), Frollo (Leino Rei), pöörase poeedi Pierre'i (Hannes Kaljujärv) ja Phoebuse (Jüri Lumiste, Ott Aardam) Paljude teiste värvikate, karakteersete tegelaste kohtumistes otsitakse vastust küsimustele: Kes on naine? Milline võib olla armastus? Kus on Jumal? Lavastused "Linnubassein" (Leonard Melf; 1998; EMA Kõrgema Lavakunstikooli XIX lend) "Säärane Mulk ehk Sada tangu" (Lydia Koidula; 1999) "Võlulift ehk Kivimüüt" (Andres Ait; 1999; koos Jaan Tootseniga eriprojekt Jõhvi lauluväljakul)
restaureerida ning restaureerimistööd kestsid 19531984.aastatel. 1982. aastal langes vastrenoveeritud kirik uuesti tulekahju ohvriks, kuid tänaseks on see restaureeritud. Aastast 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning peetakse orelikontserte. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Niguliste_kirik Mai Lumiste, Rasmus Kangropool, ,,Niguliste kirik", Tallinn, Kirjastus ,,Kunst" 1990
Tarmo Leinatamm. Muusikalis esitati Richard Rodgersi muusikat, aastast 1959. Richard Rodgers sündis New York City's muusikalembeses perekonnas. Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv,
Raivo Adlas Rita Dolgihh Merle Jalakas Robert Annus Maria Engel Maria Kallaste Marika Barabanstsikova Matthew Jordan Tõnu Katta Herta Elviste Aivar Kallaste Karmen Puis Margus Jaanovits Jaan Ulst Pirjo Püvi Tanel Jonas Janika Suurmets Merle Jääger Silas Stubbs Hannes Kaljujärv Karol Kuntsel Martin Kõiv Riho Kütsar Markus Luik Jüri Lumiste Maarja Mitt Andres Mähar Liina-Riin Olmaru Ragne Pekarev Liisa Pulk Eva Püssa Külliki Saldre Ott Sepp Maria Soomets Aivar Tommingas 3
Kahjuks pole nende kohta aga palju informatsiooni leida, aga silmale on ikka ilus vaadata. Huvitav oli veel ka kirikukelladenäitus, seal oli palju erinevaid kirikukellu silmaga nähtaval kõrgusel, tavaliselt on need kõrgel tornis kuhu aga silm ei ulatu. Minu arvates peaks iga kultuurne tallinlane külastama vähemalt korra Niguliste kirikut, kas siis üksi selle vaikselt läbi jalutama või siis giidi juhendusel. Kasutatud kirjandus · Mai Lumiste "Niguliste kirik" Tallinn 1985 · Rasmus Kangropool "Niguliste kirik" · Mai Lumiste, Rasmus Kangropool "Niguliste kirik" · Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu" · internet 9 10
Püha Jüri kabel oli ka kahevõlviline, kuid see ehitati ümber 17. sajandi teisel poolel. Mõni aeg pärast Püha Jüri kabeli püstitamist, ehitati pikihoone põhjakülje idapoolsete võlvikute ette kitsas kahevõlviline kabel, mida hiljem hakati Väikeseks kabeliks nimetama. Bernt Notke ''Surmatants'' Bernt Notke maal ''Surmatants'' on Eesti suurejoonelisemaid kunstiaardeid. Kuidas Bernt Notke maal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Tõenäoliselt on see 15. sajandi lõpul tehtud autorikordus 1461.aastast pärit analoogilisest maalist Lübeckis. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni
13.Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. 14.Kaitseliit loodi 1918 ja taasloodi 1991 aastal. 15.Kt loodi 1932 aastal ja taasloosi 1991aastal. NK loodi 1930 ja taasloodi1991aastal. 16.NK ja KT eesmärk on vabatahtlikult tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- tegutsemisvõimalusi läbi Eestist väärtustava kasvatustöö. 17.Kaitseliitu juht on Kolonelleitnant Raivo Lumiste. 18.KT ja Na vanus on 8-18 . 19.Skaudid ja Gaidid on üks organisatsioon , mille põhimõtte on sama mis on NK ja KT. 20.KT organisatsioonide tunnuseks on kotkamärk. 21. Koonus lõkke, täht lõke , T- kujuline lõke , püramiid lõke. 22.See oleneb kui paks on palk. 23.Telkmisplasti saab valida selle järgi : vastavalt koha , kus saab teha lõkked , kus saaks puhast vett jm. Võttad kõik telgi jupid lahti ja hakka kokku panema . 24. Seasõrg , liugev aas , surmasõm , meremehe sõlm
Mitte just tavaline internetisuhtlus. Näidendi ,,Hea põhjatuule vastu" autor on Daniel Glattuer. Etenduse lavastas Rein Pakk, ka näidendi dramatiseering on tema käte töö. Internetiromansi peategelasteks on Elina Pähklimägi ning Andres Mähar. Lisaks neile lisab etendusse vürtsi Jüri Lumiste. Lavaliste kaunistuste ning kostüümide eest vastutas Annika Pakk, muusikalist kujundust planeeris Ardo Ran Varres. Valguskunstnik oli Imbi Mälk. Etendus esietendus 28. Septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Tänapäeva maailmas pole imeks, et süütu või juhuslik internetisuhtlus võtab ootamatu pöörde. Sageli juhtub, et üks osapooltest võib olla ahistaja või keegi muu ohtlik inimene. Ahistaja otsa sattumisest
Muusika: Richard Rodgers Laulusõnad: Oscar Hammerstein II Libreto: Howard Lindsay ja Russel Crouse Põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereansambel" Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas,
Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm,
Näidatakse nii omasaateid kui ka hankeprogrammi. (TV3, 2014) 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS 8 1955. aastal alustas tööd Tallinna televisioonistuudio, mis esialgu edastas saateid nädalavahetustel, kuid aastate möödudes tehti seda üha tihedamini (Vahtre, 2005). 1957. aastast alustas Eesti Televisioon nädalaringvaate ehk ,,Aktuaalse kaamera" edastamisega. Järgnevatel aastatel tehti päevaülevaateid. (Lumiste, 1977) 1960. aastate alguses oli televisioon ajakirjanduslikult veel nõrk. Kümnendi lõpuks aga tulid raadioajakirjanikud televisiooni ning sellest sai potentsiaal järgnevaks teleajakirjanduslikuks tähetunniks. (Vihalemm, 2004) See tõi kaasa ETV tipphetke 1960. aastate lõpul. Tsensuur ning ideoloogiline surve polnud enam väga tugev, seetõttu kasvas uute teletegijate põlvkonna professionaalne eneseteadvus. 1961. aastast hakati saateid edastama seitsmel päeval nädalas
2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal ,,Fantoom". Muusikal põhines Gaston Leroux' romaanil ,,OOPERIFANTOOM". ,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatamas 17. novembril kell 14.00. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis nägi laval sama palju laulmist kui tantsimist. Peaosalisi
Juba passipilte teeb pääsuke nüüd roomas. -6- Asju seal ei pakita- linnul on neid vähe. Ainult ilma frakita teele ta ei lähe. Laulab selles frakis ta apelsiinisalus ja kui külm ei takista peab peo ka sinu talus. Kodu Mis seal siis on- üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets- kõik... Kõik. -7- Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia 9 lk. 616 http://tungall.weebly.com/eurolaul.html http://et.wikipedia.org/wiki/Leelo_Tungal http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja-illustraatorid/leelo-tungal http://nukikad.onepagefree.com/index.php?id=3675 http://209.85.129.132/search?q=cache:mOdEoOkHCr0J:luuleleid.wordpress.com/tag/leelo-
Moreen liustiku edasi liikudes kaasahaaratud ning taandumisel maha jäetud materjal. Koosneb mitmesuguse suurusega setetest: liiv, savi, kruus, veerised, rahnud. Eestis väga laialt levinud sete. Moreenküngas mandrijää liikumise tagajärjel tekkinud, valdavalt moreenist koosnev küngas. Moreentasandik mandrijää sulamisvete poolt kujundatud, peamiselt moreense kattega tasane ala. Noor mäestik Maa välisjõudude poolt kulutamata mäestik. Kõrge, järskude nõlvade ja lumiste tippudega. Euroopas Alpid. Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem tekkinud setted (moreen, liiv, kruus, turvas) Platvorm tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasase reljeefiga alad. Kristalsetest kivimitest koosnevat aluskorda katab setenditest moodustunud pealiskord. Eesti on osa IdaEuroopa platvormist. Vana mäestik Maa välisjõudude (Päike, tuul, vesi, jää) poolt madalaks kulutatud mäestik
läbi unede tumeneb kurbuse hämar teadvusetagune taju miski puudu jääb puudu jääb alati vaateakendel portselanpoosid kelle kurbus küll kelladeks valati kelle külmusest jäätusid roosid roosid lumiste akende ruutudes läbi õhtute sulgpehme saju miski puudu jääb teineteist puutudes läbi teadvusetaguse taju (Kareva 1987: 12) 5 2.2.2. Lausekujundid Lausekujunditest on kõige levinum retooriline küsimus
ka ligi 250 kiirlaadijat, mis võimaldavad Mitsubishi I-MiEV näitel 30 minutiga täita tühja aku 80 protsendi ulatuses. Kiirlaadijate võrk hakkab katma nii suuremad asulaid, peamisi maanteid kui ka olulisemaid transpordisõlmesid. 1 Ilukirjanduslik tekst: PÕDRA JÕULUD Jüri Rant Põdrapull seisis lumiste haabade vahel ja kuulatas, pea viltu, metsateelt kostvaid samme. Tulijaid oli kaks: üks suur, teine väike. Suurem kandis turjal haljast, lumest puhtaks rapsitud kuuske. Niisuguseid põdrale turjani ulatuvaid kuuski kasvas ka haabade vahel, kuid põdra jätsid need ükskõikseks. Kuuseoksi ta ei söönud. Sellest, kuidas põdra silmad minejaid saatsid, jäi mulje, nagu imestaks põder väga, mida inimesed kuusega peale hakkavad. Igal talvehakul tuli põdrapull nendesse põldude
parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Kuidas Bernt Notke maal omal ajal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse
Ja ta ei oodanud teist juhust, vaid hüppas närviliselt püsti ja jooksis klaasseina suurde, avades terrassile juhatava ukse. Tormates vihmasoigusesse halli, puuris ta silmad taevasse ja jäi seisma vastu tuli käsipuu, mille taga paar meetrit maapinnani ja siis mere liivane kallas. Pehme tuul kaigutas õitsevaid kirsipuid, raskeõielised oksad kiikusid meeleldi kaasa. Kirsside kreemjas heleroosa andis prantsuse stiilis aiale muinasjutulise ilme. Vaadet süvendasid ühel pool lumiste tippudega kooparohked mäeahelikud, teisel pool kaljuäärine meri. Päikest polnud näha, taevas oli kaetud hallikoeliste pilvedega. Mõnes kohas tungisid kuldkollased kiired nõrkade jugadena läbi, kuid nad jäid hämarikule tugevalt alla. Poiss märkas ühes pilvekogumis ebatavalist varjuliikumist, mis jättis kui võitluse mulje. Ta ei lasknud pilve silmist, kuni too teiste omataoliste rüppe kadus. Tuul nihutas neid mere poole.
Nad elasid maksejõuetute võlgnikena Amsterdami vaesemais linnaosas. Sel ajal hakkas Rembrandtil kuulsus tagasi tulema, kuid see ei kestnud kaua. Tema maalid läksid aina süngemaks. Käes oli tema eluaja lõpp. Sel ajal ta tegigi oma kuulsaimad tööd, kuid tol ajal need ei paistnud silma. Pärast poja ja naise surma heitis ka Rembrandt hinge. Ta maeti vaeste surnuaeda. Kasutatud allikad ´´Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini´´ Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak ´´Kunstiajalugu'' M. V. Alpatov Ajaloo õpik en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt ENE Lisa Barokk on kunstistiil mis väljendus esmakordselt Euroopas 16. sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens, a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning hollandlased Rembrandt ja F
määravaks mitte ainult ta arhitektuurses kogumahus prevaleeriv, vaid ka taotlusi, oskusi ja taset selle paremast küljest kokkuvõttev keskaegsete ehitusmeistrite ning kiviraidurite looming. 7 Kristina Soboleva Niguliste kirik Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik Niguliste kirik Mai Lumiste Rasmus Kangropool 1990a. Tallinn Linnaehituslik kujunimenie Dmitri Bruns 1993a. 8
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias
olla tähelepanelikum ja kannatlikum vaatleja. Ja veel võib öelda, et olen saanud endale juurde ühe lemmiku kunsti vallas. 7. Kasutatud allikad *http://i270.photobucket.com/albums/jj97/zoyd_2009/fmc663971b.jpg *http://www.jim3dlong.com/1433_Jan_van_Eyck_Man_in_a_Red_Turban- wl400.jpg *http://commons.wikimedia.org/wiki/Jan_van_Eyck *http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Eych/index.html * R. Cumming ,,Teejuht maailma: kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" *A. Kartna, M. Lumiste, E. Pihlak ,,Madalmaade maalikunst 15.-17. sajandini"
Vilimaa. 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri draamajuhiks sai Jüri Lumiste, peadirigendiks Endel Nõgene, peaballettmeistriks Ülo Vilimaa. 1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust. 1996 - tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga "Tosca" ja lastelavastusega "Väikese onu saaga" Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare'i- laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare'i komöödiat "Kaheteistkümnes öö", lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast.
Finantskomitee- Finantskontrolli-organ Cooperation -Council for the Arab States of the Gulf= CCAG Eesmärkidest:Teaduslik-tehnniline progress, Tööstus ja põllumajandus, Vee probleemid, Ühisettevõtted (majanduses), Inimeste-vahelise suhtlemise edendamine, Turism jne. LUGEDA KOHUSTUSLIK Jaak Jõerüüt. Kuidas saada ÜRO julgeolekunõukogusse. Diplomaatia, Nr 20, Mai 2005 (http://www.diplomaatia.ee/artikkel/kuidas-saada-uro- julgeolekunoukogusse/) Taavo Lumiste. Meie uhkus WHOs on Tallinna harta. Eesti Maailma Terviseorganisatsioonis. Diplomaatia, Nr 142/143, Juuni 2015, (http://www.diplomaatia.ee/artikkel/eesti- maailma-terviseorganisatsioonis/)
jõgesid, mis toituvad põhiliselt liustike Google Earth satelliidipilt Kilimanjaro liustikest (veebr. 2003) sulaveest. – Mis juhtub, kui Võrdle lumiste ja lumekatteta mäeliustikud sulavad? alade albeedot. Selgita liustike osa üldises veeringes http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a2/Mass_balance_atmospheric_circulation.png Mere taseme muutused Holotseenis ja viimasel sajandil Mere tase on viimasel sajandil tõusnud 200 mm ehk 2 mm/aastas Millest on tingitud meretaseme muutused? http://upload.wikimedia
annaabi.ee 
