Aldehüüdid, ketoonid: struktuur, omadused, näited ainetest tööstuses, tarbimises ja elukeskkonnas ALDEHÜÜDID Struktuur: Keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma ( -CHO). Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal , mis lisatakse tüviühendi nimetusele: CH3CH2CHO- propanaal ● Aldehüüdid kuuluvad karbonüülühendite hulka. Omadused: ● Aldehüüdid moodustuvad alkoholide oksüdeerumisel. ● Oksüdeeruvad kergesti. ● Aldehüüdid ise oksüdeeruvad karboksüülhapeteks.
Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelisatud ellujäämine ja paljunemine.n.kiirem saakloom jääb ellu. Olelusvõitlus-isendi sõltuvus tema ellujäämist takistavatest teguritest.n.kiskjad piiravad saakloomade arvukust. Paleontoloogia.teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma, kasutades selleks fossiile.Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused.Säilivad kivististena, mõned ka tervikuna.Kõikidel maal elanud organismidel pole fossiile säilinud
mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomlõik kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. ( Downi sündroom) Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Spontaansed mutatsioonid organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioon eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik muutlikkus) keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutatsioon Modifikatsioon 1.Pärandub 1.Ei pärandu järglastele 2. Keskkonnast 2.Geenidest tingitud tingitud
Mürareostus Põhja ja Lõuna-Ameerikas Madli Reesalu Mürareostus, kui mõiste... ● ...on ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liik, mis häirib inimeste, loomade ja taimede elutegevust. Mõõtmine ● Müra mõõdetakse helivaljusega ( mõõtühik 1 bell-1B;1 detsibell- 1dB e. 10B) Ajalugu ● Esimesed helitugevuse mõõturid ehitati Ameerika Rahvuslikus Standardi Instituudis. ● Loojateks olid Bell Telephone Company insenerid. Mürareostus Ameerikas ● Esineb rohkem suurlinnades, kuna seal on linnaelanikke rohkem, mistõttu on sõidukeid ja ehitustöid rohkem, mis põhjustab
keharakkudes sugurakkudes embrüogeneesis, sugurakkude postembrüogeneesis moodustumise käigus kanduvad järglastele päranduvad järglastele vegetatiivsel sugulisel paljunemisel paljunemisel somaatilised mutatsioonid generatiivsed mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt fenotüübi järgi raske vahet teha Spontaansed mutatsioonid - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioonid - eksperimendis kunstlikult esile kutsutud mutatsioonid Tänan tähelepanu eest!
Polüploidsus Organismi kogu kromosoomistiku kordistumine. Pärilik haigus Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena lapse genotüüpi sattunud retsessiivsed alleelid, mis tekitavad haiguse. Päriliku eelsoodumusega haigus Haigus, mis kujuneb pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimel. Reaktsiooninorm Tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Somaatiline mutatsioon Keharakkudes esinev mutatsioon. Spontaanne mutatsioon Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioon. Variatsioonikõver Variatsioonirea graafiline kujutis. Variatsioonirida Mõõdetavad tunnused koos nende esinemissagedustega kasvavas v kahanevas reas.
c. Genoommutatsioon kromosoomide arv suureneb 5. Nimeta tegureid, mis neid mutatsioone esile kutsuvad (ehk mutageene) a. Kiirgus b. Ravimid c. taimekaitsevahendid d. vibratsioon 6. Milline loetletud mutageenidest on kõige ohtlikum? Ma arvan, et genoommutatsioon 7. Mis on kantserogeenid? On vähkitekitavad ained, ühndid 8. Kui öeldakse, et ,,...toimunud on spontaanne somaatiline mutatsioon", siis millise mutatsiooniga ja kus on tegemist? Elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioon. 9. Kuidas looduses avaldub mittepärilik muutlikkus? Kirjelda oma sõnadega: Mittepärilikul muutlikusel avaldub suur osa keskonnatingimusest. Kui on hea kasvukoht on taimed elujõulised ja kui halb, siis kasinad. 10.Sageli võivad mutatsioonid põhjustada haiguste teket. Milline vahe on pärilikel ja päriliku eelsoodumusega haigustel? Päriliku haigus võib olla kandunud , kuid eelsoodumusega ei pruugi haigust tulla.
millele nad peavad reageerima. 3 1. Kirjeldav analüüs Koostatud küsitluse (Lisa) põhjal vastasid 16.-17. aastased 7 poissi ja 9 tüdrukut 8-le erinevale esitatud situatsioonile, kuidas nemad vastavates olukordades käituksid. Küsitluses esitati paari kaupa sarnased olukorrad, mis esinevad elus ja arvutis. Küsitluse eesmärk on välja selgitada, kas noorte käitumine arvuti- ja elukeskkonnas on sama või muudavad inimesed oma hoiakut vastavalt kohale, kus nad viibivad. Illustreerivate diagrammide andmed on reastatud halvimast parima võimaluseni, tuues välja, millist äärmust ja kas eelistatakse. 1.1. Kannatlikkus Kannatlikkuse kohta esitatud väidetele, kassajärjekorras läheb eesoleval ostjal väga kaua aega ning väike vend või õde on arvutisse installinud väga palju mänge, mille tõttu on arvuti muutunud aeglaseks, tulnud reageeringud olid üldiselt sarnased
Bioloogia kordamine Kalad 1. Milline on enamasti kala kehakuju? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed)
Paaritumine: Jaanalindude paaritusaeg algab märtsisaprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.Kasvandustes tuleb tõupaar umbes kaks kuud enne paaritushooaja algust muust karjast eraldada. Munade haudumine: Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 80-100 muna. Munade pikkus on keskmiselt 15 cm, laius 13 cm ja kaal 1,4 kg. Oma looduslikus elukeskkonnas haudub emalind ise munadest tibud välja, farmides haudutakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada, õnneks on linnul sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut.
See vastu mehed on need, kes soovivad alati olla need kõige tugevamad ning oma tõelisi tundeid välja näidata nad pelgavad. Sellist erinevust meeste ja naiste vahel kirjeldab ideaalselt Puškin oma teoses „Jevgeni Onegin“ Linn, kus valitsevad kahepalgelisus, kasuahnus ning raha kummardamine, oli kodukohaks Oneginile. Võib väita, et nende sõnadega saab Oneginit ennastki kirjeldada. Ilmselt oli ka temas endas peidus need hellad tunded ja armastus, aga sellises elukeskkonnas, kus pole kunagi olnud armastust, vaid varandusel baseeruvat inimsuhted, on Onegin sellega harjunud, et elus tuleb olla pinnapealne. Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et Onegin ta tunnetele vastas, kuid hoolimatu seltskonnalõvi käitumisega sai Tatjana valusalt haiget. Olgugi, et need, kes vähegi armastust on tundnud teavad,
Looduslik valik seisneb: organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid võivad olla biootilised (konkurents, kisklus, parasitism, taimetoitlus) ja abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur) Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Stabiliseeriv valik on loodusliku valiku kõige laialdasemalt levinud vorm looduses. Elavateks fossiilideks nimatatakse taime või loomaliiki, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Näiteks hõlmikpuu, latimeeria ja Jaapani hiidkrabi.
Tegeles kunstiga. Samal ajal nüüdisinimesega elasid Euroopas ja Aasias ka neandertallased (umbes 200 000 kuni 30 000 aastat tagasi). Sarnasesid tänapäeva inimesega, kuid olid jässakamad, neil oli jõuline alalõualuu ja tugevad kulmukaared. Neil kujunes välja komme matta surnuid inimesi. Aju oli suurem kui nüüdisaja inimesel. 10. Kohanemine harjumine Kohastumine (looduslik eelis). Pärilikud tunnused, mis võimaldavad teatud elukeskkonnas hakkama saada (nt. Kahel jalal kõnd, kala voolujoonelisus). Neil on suhteline keskkond = ainult teatud keskkonnas. Elukeskkonna muutudes võivad kohastumised muutuda mõttetuks.
raamatuid oli Rachel toob kaasa hävingu, Carsoni "Hääletu kevad" kuivõrd tänaseni on see (1962) toimunud mõtlematult ning hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb Osa rohelise liikumise ökoloogial teadusel esindajatest tuletanud organismidest nende sellest põhimõttelise elukeskkonnas. Seistes vastanduse tehnoloogiaja vastu arvamusele, et looduse vahel; nende inimene on looduse äärmusesindajate vaated peremees, hoiatab küünivad uusludiituseni. ökoloogia, et inimtegevus Samas peab osa rohelisi võib looduslikku tasakaalu just nimelt nn rohelisi häirides hävitada tehnoloogiaid oluliseks ökosüsteemi, mis teeb lahendusteeks, mis sellesama inimtegevuse nende arvates võimaldab
Nad tekivad vigadest meioosis ja mitoosis Näited: kassikisa sündroom 3.Genoommutstsioonid (homoloogiliste kromosoomide arvu muutus) Näiteks: Downi sündroom (21.kromosoomipaaris 3kromosoomi =47kr-i) Tekke iseloomult jaotatakse muutusi : Spontaansed muutused Tekitatud muutused 1. Tekivad iseeneslikult 1.Kutsutakse kunstlikult esile 2. Tekivad organismide 2.Võivad tekkida inimtegevuse teistel normaalses elukeskkonnas põhjustel(tuumakatsed, radioaktiivsete jäätmete lekked) 3. Tekkesagedus väike 3.Tekkesagedus suur Asukoha järgi jaotatakse muutusi: Generatiivsed Somaatilised 1. Tekivad sugurakkudes 1.Tekivad keharakkudes 2. Päranduvad järglastele sugulisel teel 2.Ei pärandu järglastele sugulisel
duplikatsioonid(kahekordistumine),inversioonid(järjestuse muutus). Geenmutatsioonid on genoomi korduse muutused või üksiku kromosooni kordistumine. (kromosoomiarv muutub kogu kromosoomustiku osas korraga. Nt polüploidia taimedel) ( üksikute kromosoomide arvu muutumine , nt downi sündroom). Teivad:- mitoosi ja meioosi häirete tõttu. Mutant: organism, kellel on mutatsioon. (nt, inimestel kellel on nägude mehed Mehhikos, kääbuskasv). Spontaansed mutatsioonid: Orgamismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioonid. Indutseeritud: Eksperimendi käigus kunstlikult esike kutsutud mutatsioonid.( tekkesagedus võib olla sada korda suurem kui spont.) Mutatsioone tekitavad keskonnategureid nim mutageenideks. Kantserogeenid- Tegurid , mis kutsuvad esile vähktõbi. Generatiivne mutatsioonid- kui mut. Tekivad hulkrakse org. Sugurakkudes ja kanduvad järgmistele põlvkondadele. Somaatilised:- keharakkudes tekkinud mutatsioonid.
realiseerimisega käib käsi- käes kohustuste võtmine maimukese eest hoolitseda. Alkoholisõltlased ei saa hakkama iseendagagi, rääkimata kellegi teise, kolmanda, neljanda.....eest vastutamisega. Jah, võib juhtuda, et üks kord, elu pahupoolega kimpus olevasse perre sünnib laps, siis tugevamad ühiskonna esindajad näevad ja püüavad, võibolla lahendavadki probleemi aidates pere õigele teele, või siis nagu enamasti, eemaldatakse laps negatiivsest elukeskkonnas lastekodusse. Järgnevast mina enam aru ei saa- kuidas on võimalik, et lootusetud ja oma elukombeid mittemuutvad kodanikud saavad lapsi üha veel ja veel. Elan vallas, kus tean kolme sellist perekonda, kus asi ei ole piirdunud ühe „õnnetu“ lapsega. Lapsi ongi neis peredes viis või enam. Kuidas võivad sellised hoolimatud isendid sigida vell ja veel? Missugune on nende laste tulevik?- ebatervest keskkonnast ei saa kasvada 100% tervet mõtlemist
muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid: alleelid ja erisustega homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus . Isendite genotüübilised erinevused on alati suuremad kui fenotüüpides avaldub. Mutatsioonid muutused raku geneetilises materjalis Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks. Kunstlikult esile kutsutud mutatsioone nim indutseerituteks. Indutseeritud mutatsioonid ei erine oma olemuselt spontaansetest, kuid nende tekke sagedus võib olla sadu või tuhandeid kordi suurem. Mutatsioone tekitavaid keskkonnategureid nim mutageenideks. Tegureid, mis kutsuvad esile vähktõve teket, nim kantserogeenideks Valdav osa mutageene on ka kantserogeenid.
Ühiskond on koguaeg pidevas muutumises ning arengus ja seetõttu ei saa ka inimeste väärtushinnangud jääda samaks. Teatud põhimõtted säilivad surmani, kuid paljutki saab kas positiivselt või negatiivselt mõjutada. Mis põhjustab kogu selle progressi ning missuguseid konflikte see kaasa toob ja kas neid on üldse võimalik vältida? Erinevad probleemid ümbritsevas elukeskkonnas on peamisek jõuks, mis mõjutavad inimeste väärtusi ja valikuid. Kuna tavaliselt tahetakse ikka seda, mida pole, siis rikkas ühiskonnas elades ei mõelda enam nii väga rahale ja keskendutakse rohkem perekonnale, elamustele ning tervisele. Kuid rahaga kaasneb ka suurem tarbimine ja rahvas muutub materialistlikumaks. Eriti paistab see silma noorte hulgas, kes soovivad kuskile kuuluda, selle saavutamiseks peab moega kaasas käima, omama viimase peal tehnikat ning samuti pannakse
Muutlikkuse vormid: Pärlik ja mittepärilik Pärilik ja mittepärilikkuse erinevus: Pärilik on konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Mittepärilikkusega ei kandu elu jooksul tekkinud tunnused edasi. Päriliku muutumise vormid: Mutatsiooniline(geenmut. kromosoommut. genoommut.) ja kombinatiivne Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjus...
Koolivägivald Koolivägivald on saanud tõsiseks probleemiks viimastel aastakümnetel, mitmetes riikides, just eriti seal, kus on asjasse segatud relvad nagu noad ja tulirelvad. See hoiab endas nii kooliõpilastevahelist kui ka kooliõpetajate poole suunatud psühholoogilist ja ka füüsilist vägivalda. Uurimused kipuvad tõestama laialtlevinud anekdootlikku arvamust et see nähtus on läbi aja süvenenud ja ,et eri kogukondades on sellel erinev mõju. On vahe sisemistel ja välistel käitumismaneeridel. Need maneerid on endassetõmbumine, ärevus, ja vahel ka depressioon. Depressiooni seostatakse enamalt jaolt teatud ainete kuritarvitamisega. Kuna sellised õpilased ei hakka eriti millegagi silma siis vaatavad kõiksugu koolitöötajad neist mööda. Välised käitumismaneerid viitavad enamjaolt pahatahtlikele tegudele nagu näiteks agressioon ja hüperaktiivsus. Erinevalt sisemistele maneeridele sisaldavad välis...
Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist. Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele. SOTSIAALNE TERVIS on nagu koostöövõime , suhtlemine teiste inimestega. See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid. Tervis on tervik neist neljast omavahel seotud osast. Ja mida tugevam see kõik on , seda paremini tuleb inimene toime end ümbritsevas elukeskkonnas. MINU ISIKLIK TERVISHOID SEISNEB NENDE NELJA ASPEKTI AKTIIVSES ARENDAMISES. TERVIS MINA ISE PÄRILIKKUS MEDITSIIN Minu mõtted KESKKOND ARSTID Minu teod (vanemad ja kodu, kool) 50 % 40 % 10 % LOOSUNGID TERVISEST
Polüploidsus kogu kromosoomistiku mitmekordistumine, triplodisus 3n ja tetraploidsus 4n, inimesel põhj loote surma. Mutatsioone põhjustavad tegurid e. mutageenid: 1) Replikatsiooni, meioosi või mitoosi käigus tekkinud vead. 2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh., mõned halogeenderivaadid(DDT) ja raskmetalliüh. 3) radioaktiivne-, röntgen- ja UVkiirgus. Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon. Indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. , nt selektsioonis kasutatakse uute mikroobitüvede saamiseks. Genetatiivsed mutatsioonid hulkrakse organismi sugurakkudes tekkinud mutatsioonid, mis kanduvad järgmistele põlvedele. Somaatiline mutatsioon hulkrakse keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu sugulisel paljunemisel järg põlvedele edasi. Võib tekkida nii embrüogeneesis kui lootejärgses arengus
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme
Elulugu Jean Piaget sündis 9. augustil 1896.a Neuchatelis, Sveitsis. Tema isa, Arthur Piaget, oli keskaegse kirjanduse professor ja ema, Rebecca Jackson, oli inteligentne ja energiline naine, kuid Jean Piaget arvas, et ta on neurootiline. Juba väga noores eas tekkis mehel huvi loomavaatluste vastu, mida talle meeldis läbi viia loomulikus elukeskkonnas. 10-aastasena avaldas ta oma esimese artikli, milles kirjeldas albiinovarblast, keda ta oli pargis vaatlemas käinud. Varsti pärast seda sai ta laborandi ametikoha kohaliku loodusteaduse muuseumi direktori-malakoloogi juures, töötades seal õppetundidest vabal ajal. Ta töötas seal neli aastat ja hiljem avaldas ligikaudu 25 tööd molluskeid ja zooloogiat puudutavate probleemide kohta. Noorukieas huvitus Piaget filosoofiast, eriti filosoofiaharust, mis käsitles teadmiste
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist.Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni2.Kuidas seletas Lamarck eluevolutsiooni?Temapõhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksulomandatudtunnusedärinevad järglastele.3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolut...
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme
Kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Polüploidsus- organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Pärilik haigus- isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus. Reaktsiooninorm- ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid. Somaatiline mutatsioon- hulkrakse organismi keharakkudes toimunud mutatsioon. Spontaanne mutatsioon-normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud Variatsioonikõver-variatsioonirea graafiline kujutis Variatsioonirida-mõõdetavad tunnnused koos nende esinemissagedustega kasvavasse /kahanevasse ritta pandud.
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeva maailmas esineb mitmesuguseid hirme, mis võivad olla nii majanduslikud, ühiskondlikud kui ka virtuaalsed. Siinses elukeskkonnas võime ennast tunda kaitsetult oma valitsevate kõhkluste ja teadmatuse ees. Inimesed, kes kardavad midagi, tekitavad endas stressi. See aga põhjustab mitmesuguseid haiguseid, mis võivad isegi tappa. Selleks, et ära hoida tragöödilist stsenaariumit, võiksid inimesed, kes omavad hirme oma tuleviku suhtes, leida sobiv lahendus muretsemise maandamiseks. Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib
võitlema kas siis kuuma päikesega või külma talvega. 1. Defineeri mõistet. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla. 2. Kohastumine Kohastumine ehk adaptatsioon on populatsiooni, liigi või mõne teise organismirühma omadused, mis soodustavad ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas . Too näiteid kohastumistest taimedel (2) Kaktused talletavad endas vett, et kõrbes kuivust üle elada. Kõrberaimede lehed on kitsad ja väikesed, et vältida aurustumist. Too näiteid kohastumistest loomadel (2) Kaelkirjaku pikk kael, et toitu kätte saada. Loomad magavad talveund, sest nad ei elaks muidu talve üle. Kaitsevärvus. Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Selgitus: Ühtetes tingimustes on kohastumus kahjulik teises kasulik. Tähendab
Sel juhul tekib vastval organismil polüploidsus.Esineb taimeriigis sagedamini kui loomariigis.Polüploidsetel taimedel on lopsakam kasv.Seda nähtust kasutatatakse sordiaretuses.Loomariigis võib polüploidsus esineda mõnedel selgrootutel,kaladel,kahepaiksetel ja roomajatel.Inimesel on polüploidsus letaalne-see põhjustab loote surma. Millised tegurid põhjustavad mutatsioone? Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Organismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaalseteks. Spontaalsed mutatsioonid tekivad suhteliselt harva. Eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioone nimetatakse industreerituteks.Industreeritud mutatsioonid ei erine oma olemuselt spontaalsetest kuid nende tekkesagedus võib olla sadu või tuhandeid kordi suurem. Mutatsioone tekitavaid keskkonnategureid nimetatakse mutageenideks.Nendeks
kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi haigus või mitte. Igas elukeskkonnas olgu siis päikselises, tuulises või külmas - on faktoreid, mis häirivad naha normaalset funktsioneerimist. Naha hooldusvahenditeks on puhastusvahend, vesi, niisutav kreem ja päikseblokaator. Puhastusvahendid Puhastusvahendite eesmärgiks on eemaldada mustust, rasu, meiki ja surnud naharakke. On levinud arvamus, et nahka tuleb pidevalt ''sügavpuhastada'',kuid see kuivatab nahka ja eemaldab nahalt kaitsekihi. Samuti ei taluks paljud inimesed peale sellist puhastamist
1.tuum Juhib rakus toimuvaid protsesse 2.mitokonder Glükoosi lagundamine 3.golgi kompleks Valkude töötlemine ning nende pakkimine 2.Joonisel on kujutatud bakterirakku.Parandage joonisel 2 viga. Tuum ja tsütoplasmvõrgustik on valed. 3.Ajakirja ’’Eesti loodus’’ 2002.a septembrinumbris kirjutati: ’’Meeletu puhtuse tagaajamine oma elukeskkonnas on igatpidi mõttetu...Pidev antibakteriaalse seebi kasutamine on äärmuslikult halb lähenemine...Liiga palju hügieeni on paha...’’ Hinnake artiklis esitatud info õigsust ja põhjendage oma seisukohta,tuginedes bioloogiateadmistele. Paljud bakterid on kasulikud,nende tapmisega kaasnevad mitmed puudujäägid,organism nõrgeneb. 4.Märkige taime-ja loomarakku võrdlevas tabelis veergudesse X,kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas ja kui seda rakus ei ole,siis O.
8.) Transiitmikrofloora ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid- koosneb mikroobidest, mis on selle skekskkonnas lühiajaliselt (hukkuvad, tõugatavad) 9.) Infektsioonprotsess on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis 10.) Mikroorganismide patogeensus on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid on normaalsesse mikrofloorasse kuuluv mikroob, kes on võimeline tekitama infektsiooni soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral 12.) Nakkuse otsene levik tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel) 13.) Nakkuse kaudne levik tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil 14.)Nakkuse levik fekaal-oraalsel teel tähendab seda, et nakkus levib rooja ja vahel ka oksega. Nakkumine toimub kauselt 15.)Nakkuse levik vee kaudu tähendab seda, et haigusetekitajad on sattunud vette 16
selgus, et kakao maitseb kõige paremini oranzist tassist jooduna. Puhta värvina ruumis on oranz energiline, mõjub soojendavana, aktiivsena, tugevana ja pidulikult rõõmsana. Kollakam oranz seinavärvina mõjub meile soojendavalt, punakasoranzi toa seinad tungivad meile aga juba agressiivselt peale. Virsikuvärvi ja heleoranzi soovitatakse kasutada väikeste laste ümbruses, kui päikeselisuse tunnet vahendavaid värve. Oranz on väga populaarne ka vanurite elukeskkonnas, kas siis puitpindadena või teiste lisanditena. Laevärvina mõjub oranz valgega segatult kaitsevana, katvana ja puhta punakasoranzina agressiivsena. Seinavärvina on oranz hea katvusega ja määrdumise suhtes vähem tundlik kui kollane ning samas temperatuurilt vähem hõõguv kui punane. Põrandavärvina tunnetatakse seda värvi aga erutavast kuni ärritavani. Kõige levinumad kohad, kus oranzi kasutatakse, on nt. Lõbustuspargid, mängumaad ja kiirsööklad
Samamoodi nimetab teda 1987. aastal välja antud "Loomade elu". Sageli eraldatakse ta omaette perekonda, kuhu kuulub kõigest üks liik. Kuid viimased geeniuuringud on selles kahtlusi tekitanud, sest nende järgi ei erine lumeleopard teistest pantritest piisavalt. Lumeleopardi lähim sugulane on tiiger. Irbist püütakse rahvusvahelisest kaitsest hoolimata tema kauni karusnaha tõttu. Lumeleopardid on hävimisohus olev liik. Hinnanguliselt elab oma looduslikus elukeskkonnas ainult 5000 isendit. Lumeleopardi nahka iseloomustavadkahvatumustad tähnid heledal kreemjal või hallikal põhjal. Lumeleopardidele on nende naha pärast varasematel aegadel laialdaselt jahti peetud. Kogu maailma loomaaiad osalevad selle leopardi koordineeritud kasvatamise/aretamise programmis. Irbised on pantritest kõige vähem agressiivsed. Pole teada, et ükski irbis kunagi oleks inimest rünnanud. Nad lasevad inimesel kergesti oma murtud saagi ära võtta ja on juhtunud, et kui
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt ...
Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12 7.1 Raadium.................................................................
APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara
valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Renaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Reaktsiooninorm ühe tunnuse mofikatsioonilise muutlikkuse piirid Steroid Madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkuda, tRNA ja rRNA sünteesi Spontaanne mutatsioon organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu edasi Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni Transduktsioon viiruste poole teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel Tsentriool loomaraku trentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega
Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus Modifikatsiooniline muutlikus - mittepärilik muutlikus on keskkonnatingimustest tulenev
APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara
Saatana sarved on lihvitud headele Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" põhjal Maailmas esineb nii headust kui kurjust ja nende omavahelist võimuvõtlust, sest mõlemale korraga siinses elukeskkonnas ruumi ei ole. Raamatus ,,Meister ja Margarita" võimutseb saatan Woland, kes kasutab oma võimeid teisitimõtlejate kahjutuks tegemiseks. Kas selline käitumine on õigustatud? Tekib küsimus, miks professoril oli vaja külvata Moskvas nii palju segadust ja teha halba headele inimestele? Inimeste maailamavaade on erinev ega pruugi kokku sobida teiste omadega. Millegi saavutamiseks tuleks appi võtta kõik jõud. Teatavasti on kõige raskem teha otsus. Kui olete
tule mõista eraldiseisvana, vaid looduse kontekstis. Poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial – teadusel organismidest nende elukeskkonnas. Seistes vastu arvamusele, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest on tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel; nende äärmusesindajate vaated küünivad uusludiitluseni. Samas peab osa rohelisi just nimelt
Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri- Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jätkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega kajastanud elukeskkonnas toimunud tormilisi muutusi. Seda tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud näituses ,,Elu ja kunsti paralleel" (1953), ,,Inimene, masin ja liikumine" (1955) ning ,,See on homne päev" (1956). http://www.youtube.com/watch?v=-IxcJsXyWtQ&feature=player_embedded Tunnused Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste
Nad on väga tõhusad jahimehed ning saavtutavad parimad tulemused võimalikult väikeste pingutustega. Suurimatel kiviahvenlastel pole ühtki vaenlast. Väiksemaid liike võib aga ohustada hai. Kiviahvenlased on liiga aeglased selleks, et hai eest plehku panna ning nad pole võimelised end ka kuigi tõhusalt kaitsma. Nii saavad nad loota vaid oma kaitsevärvusele, kuna nad on võimelised tekitama mitmevärvilisi tähne, vööte või triipe, mis teda oma elukeskkonnas väga hästi maskeerivad. 3 Kasutatud kirjandus Väljaanne "Loomariigis" 4
8. Genoommutatsioon - tähendavad indiviidi normaalse liigomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus. 9. Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. 10. Ploidsus- on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 11. Spontaansed mutatsioonid. - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid. 12. Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon. 13. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. 14. Kantserogeenid- põhjustavad vähkkasvajat 15. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatelepõlvkondadele. 16
Alustatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 15:27 Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 16:42 Aega kulus 1 tund 14 minutit Hinne 9,50, maksimaalne: 10,00 (95%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ma väidan, et Eestis reguleerib töötervishoiu ja tööohutusealse töö korraldust: Töökaitse seadus Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttes/firmas kannab üldist vastutust töötervishoiu ja tööohutuse korralduse eest Vali üks: a. töötaja b. personalijuht c. töökeskkonnavolinik d. ettevõtte/firma juht Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: ettevõtte/firma juht Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimu...
geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine. 6. Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate vormide teke seoses kohastumusliku levikuga erinevatesse elukeskkondadesse. Näiteks: Galapagose vindid 7. Konvergents- evolutsiooniline sarnastumine e. eri süstemaatilistesse üksistesse kuuluvad isendid omandavad samas elukeskkonnas sarnased tunnused. Näiteks: sarnane silmade ja ninasõõrmete paigutus jõehobudel ja krokodillidel 8. Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest sarnastest liikidest. Näiteks: kukkurloomad Austraalias, Saaremaa robirohi 9. Analoogia- elundid täidavad sama funktsiooni, kuid on erineva ehituse ja päritoluga. Näiteks: putuka/linnu tiivad, kala/vähi lõpused. 10
teket. duplikatsioon- kahekordistumine Geneetiline muutlikkus- pärilik muutlikkus, erinevuste teke või esinemine sama inversioon- järjestuse muutus liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. translokatsioon- ümberpaiknemine Generatiivsed mutatsioonid- mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi Spontaansed mutatsioonid- organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult sugurakkudes ja päranduvad järglastele. tekkinud mutatsioonid. Tekivad harva. Genoommutatsioon- Väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. -> Indutseeritud mutatsioonid- eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud võivad tekkida uued alleelid. mutatusioonid. Kaksikute meetod- päriliku või mittepäriliku muutlikkuse uurimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
