tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks. Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord. See on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad alates 2005. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Hardangerfjorden Saared Registreeritud saari on 239 057. Tuntumad saarterühmad on Lofoodid ja Vesterålen. Suurim saar Norra põhiosas on Hinnøya (2204 km² või 2198 km²). Vega saared Norra keskosas Nordlandi maakonnas kuuluvad alates 2004
Romsdalsfjord Norra Mis on fjord? Kuigi "fjord" on norrakeelne sõna, mis tähendab lihtsalt merelahte, on geoloogid kasutanud seda pika, kitsa, käänulise ja hargneva, väga kõrgete ja järskude kallastega merelahe tähenduses Asukoht Romsdalsfjord asub Møre og Romsdal maakonnas, mille keskuseks on Molde, kus elab 25 000 inimest. Kuhu minna? Molde Panoraam 222 mäetippu 407 meetrit Romsdalseggen jalutuskäik vaatega fjordidele Saab harrastada ka mägironimist.
Maailma kõrgeil juga asub Lõuna-Ameerikas Venezuelas Caroni lisajõel Chrunil. See on 979 meetrit kõrge. Sinna on väga raske pääseda. Selle joa avastas USA lendur James Angel 1933. aastal. Tema auks kannabki see juga Angeli joa nime. Milline jõgi on kõige veerikkam? Kuna Amazonas on maailma kõige pikem jõgi, on ta ka kõige veerikkam. Amazonas kannab igas sekundis Atlandi ookeani umbes 200 000 kuupmeetrit vett. Amazonasel on ligikaudu 500 lisajõge. Kus on kõige pikem fjord? Fjord on pikk kitsas ja järskude kõrgete kallastega sügav laht, mis ulatub kaugele maismaasse. Väga kuulsad on Norra ja Lõuna-Tsiili imeilusad fjordirannikud. Kõige pikem fjord asub Gröönimaal. See on Nordvest ja see ulatub 300 kilomeetri kaugusele sisemaasse. Milline laht on kõige avardunum? Kõige avardunum laht on Hudsoni laht Kanadas. See laht on kaugele mandrisse tunginud ja pindala ulatub 800 000 ruutkilomeetrini. Rannajoon on 12 000 kilomeetrit pikk. Hudsoni laht
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas
• Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest. • Gröönimaa liustik moodustab maailma mageveevarudest umbes 10% ning selle sulamisel tõuseks maailmamere tase 6,5 meetrit. • Gröönimaal on maailma vanimad kivimid. Kohalik geoloog Minik Rosing leidis Nuuki lähedalt 3,8 miljardi aasta vanuseid kive.
Kanjon- kitsas ja sügav, sageli astmeliste veerudega org, on tek jõe uuristava tegevuse tagajärjel. Kõrgtasandik e. kiltmaa- orgudega liigestatud tasandik, paik enamasti üle 500m merepinnast. Liustik- tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass polaaraladel ja mäestikes, eristatakse mandril ja mäel. Igilumi- lumekogum,tekib sadanud lumest, kui see aastakümnete ja -sadade vältel ära ei sula. Rannik- maismaa ja suure veekogu üleminekuala: liigestuse järgi eristatakse: fjord- ja säärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut. Rand- suurt veekogu ääristav maismaaosa, mõjutab lainetus. Rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon. Skäär- saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju. Skäärrannik- skääride- ja lahtederikas rannik. Pankrannik- mere kulutava tegevuse tagajärjel tekkinud astanguline kõrge rannik
liikmesriigid; lõpetas tegevuse 2002. a Euroopa ühendused- 1967. a moodustatud katusorganisatsioon Euroopa Söe- ja Teraseühendusele, Euroopa Majandusühendusele ja Euroopa Aatomienergiaühendusele. Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA)- 1961. a Austria, Norra, Portugali, Rootsi, Suurbritannia, Sveitsi ja Taani moodustatud vabakaubandusühendus vastukaaluks Euroopa Majandusühendusele; praegu on selle liikmed Island, Liechtenstein, Norra ja Sveits. Fjell- Kõrge mäemassiiv Norras Fjord- Pikk kitsas järskude kallastega sügav laht. Geograafiline ehk territoriaalne tööjaotus- Üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. Geotermaalenergia- Maapõues tekkiv soojusenergia. Haguküla- küla, kus majad asuvad ühel või mõlemal pool teed, kuid ridakülaga võrreldes teest kaugemal ja tänavkülaga võrreldes üksteisest kaugemal.
, , . , . AkvaSensor , , . . BLRT Marketex AkvaMaster CCS, AkvaMarina CCS, AkvaSensor. 12-18 . , , , , . - , , - GSM GPS . « » « » 4-6 . 100-140 , 0.8 1,2 . EUR 6 Marine Construction AS Marine Construction AS 1992 . 90- Marine Construction AS . Marine Harvest, Fjord Seafood, Stolt Sea Farm, Pan Fish ( Omega Salmon Group). Marine Construction AS. , Marine Construction. Marine Construction . - , SystemFarm 24x24 . , Marine Construction : · - · · · · · · Marine Construction . 7 Marine Construction , . Marine Construction . Marine Construction: · · · · · · : SMV - www
Enamik Norra territooriumist on Skandinaavia mäestiku all, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärmaastiku. Fjord on pikk, kitsas, liustikutekkeline merelaht. Kõrgeim tipp on Galdhopiggen 2469 m. Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähesel määral ka mujal
13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised • Voored • Oosid • Moreenkünkad • Mõhnad • Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14. Tunne piltidel, joonistel ja kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannik. 15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga VEEHOIDLA (tehisjärv) - inimeste tehtud järv. PÕHJAVESI - maa sees olev vesi (tavaliselt asub vettpidavate kivimikihtide peal). ALLIKAS – koht, kus põhjavesi väljub maapinnale. SOO - liigniiske maa-ala. LIUSTIK - külmadel aladel olev igilumi ja -jää.
külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojast Mehhiko lahest, jaguned siis Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub Põhja- Atlandi hoovusena ka ümber Skandinaavia poolsaare. Hoovuse soe vesi hoiab Skandinaavia poolsaare fjordid pikalt jäävabad, see on aidanud kaasa näiteks omaaegse viikingite meresõidukultuuri tekkele. Fjord- pikk kitsas järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht või väin. Kui võrrelda meie kliimat samal laiuskraadil asuvate Siberi aladega, siis selgub, et Läänemere ääres asuvate maade aasta keskmine temperatuur on enam kui 10kraadi kõrgem, kuid päikesekiirguse hulk on enam-vähem võrdne. Benguela hoovus on külm hoovus Atlandi ookeani kaguosas. Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur.
Järskrannikule tulevad lained suure energiaga, ning seetõttu on ülekaalus kulutav tegevus ja tekivad kulutusrannad. Lained purustavad või kannavad ära setteid ning seetõttu moodustuvad sinna rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Randadele on kahjulik ka inimtegevus: Sadamate ehitamine, laevandus, kuurortlinnade rajamine, kalastus. 6) Vaata jooniselt ja tunne ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikuid 7) Liustike tekke eelduseks on: Tahked sademed ja aastaringselt negatiivsed temperatuurid. Sadanud lumi tiheneb jääks, mis liigub aluspinnalt vastavalt selle kallakule. Pingete tõttu tekivad lõhed. Mandriliustikud on pindalalt suuremad, paksemad ning liikumiskiirus on väiksem ja vähem lõhesid. Mägiliustikel vastupidi. 8) Liustik kannab kaasa kivimeid ja setteid ning kulutab pinnast. Liustiku taganemisel tekivad sulaveed.
2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti ääristav vöönd. Lainetuse mõjule alluvat maapinnavööndit nimetatakse rannavööndiks: maismaaosa on rand ja veealune osa on rannanõlv. Tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestuse järgi eristatakse rannikutüüpe: estuaar, atoll, fjord, skäär, laguun, limaan. Estuaar lehtersuue, suure jõe sügav mere poolne lainenev suue või kitsas suudmelaht (Matsaky laht Kasari jõe suue). Ökoloogilised tingimused, eriti soolsus, om väga muutuvad. Rikas ja omapärane elustik koosneb riimvee-organismidest ja eürohaliinsetest mahe- ja mereveeorganismidest. Atoll rõngassaar. Troopilistes meredes, peamiselt Vaikse ja India ookenis veealustel kõrgendikel rõngakujuliselt paiknevad korallrahud
SAARED, POOLSAARED, VESI MADALDUB. • TAIMKATE – KINNISTAB PINNAST, VÄHENDAB LAINETUSE MÕJU. • INIMTEGEVUS – SADAMAEHITISED, SÜVENDAMINE MUUDAVAD LAINETUSE MÕJU JA SETETE LIIKUMIST. RANNIKUTÜÜBID JÄRSKRANNIK • SUUR SÜGAVUSTE JA KÕRGUSTE VAHE • LAINETUSE KULUTAV TEGEVUS • ESINEB MÄGISTEL RANNIKUALADEL • LAINETUS KULUTAB RANNAASTANGU JALAMIL KOOPAID FJORDRANNIK FJORD PIKAD, KITSAD, KÄÄNULISED JA SÜGAVAD LAHED. ENDISTE LIUSTIKE POOLT KULUTATUD. TEKKINUD MANDRIJÄÄTUMISTE AJAL. ESINEVAD NORRAS, ŠOTIMAAL, ISLANDIL, CANADAS, TŠIILIS, GRÖÖNIMAAL (TAANI) KRIIDIKALJUD SUURBRITANNIA LÕUNARANNIKUL ALBIONIMAA LEIDUB VEEL TAANIS MONI SAAREL, KRIMMIS SKÄÄRRANNIK TURU SAARESTIK JA AHVENAMAA
aastal 1937 ja 1938 avastasid ühe veealuse Mäe rifi mis oli Jan Mayen saare ja karu saare vahel. Teise maailma sõja ajal(1939 kuni 1941), ta ei läinud Artikale. Põhja Poolsuse lend: Aastal 1955 Boyd lendas üle Põhja Poolsuse. Ta oli 68 aastane ja ta oli esimene naine kes lendas üle Põhja Poolsuse; lend oli 19 tunni pikkune ja oli DC-4 lennukil. Boyd kirjutas paljusi artikleid tema seiklustes ja kirjutas veel kaks raamatu, The Fjord Region of East Greenland(1935) ja The Coast of Northeast Greenland (1948). Boyd suri San Franciscos, CA, Aastal 1972 vanusega 85.
Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Suurim fjord on Sogne fjord. Ta on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 4 Janar Käos Norra Joonis 3 Norra kaart PINNAMOOD Enamiku Norra mandriosast asub Skandinaavia mäestikus, mis on lauge ida- ning järsu läänenõlvaga
· Selfi-liustikud · Mäeliustikud · Kaari e orvandi-liustikud · Alpi liustikud · Ripp-liustikud · Jalami-liustikud 10. Mõisted: Veereziim- jõe veetase ajutine muutumine Maailmameri- maailma mered ja ookeanid Rannavallid- maismaal olevad suured kivimid Rannabarrid- vees olevad suured kivimid Fjordrannik- rannik, kus esineb(esinevad) fjord(id). FJORD - pikk, kitsas kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on tekkinud mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel merega. Skäärrannik- rannik, kus esinevad kristalsete kivimetega kaljusaared. Pankrannik- rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kulutav tegevus Laguunrannik- rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kuhjav tegevus Jõgede äravool- sademete ja auramise vahekord(?) Valgala ehk äravooluala- maa-ala, millelt veekogud või veekogu osa saab oma vee.
2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega) Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral
* Temperatuur alla 0oC * Saaojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada 22.Nimetage liustike tüübid. * Mandriliustik - Gröönimaa * Mäeliustik - Alpid 23.Osata seletada kuidas tekkisid mäeliustiku a) kulutuspinnavormid: * Tsirkusorg - (Mäestiku poolt kulutatud org,mille põhjas on järv) Mägede vahel lumi/jää kuhjab * Ruhiorg( U org) - Lumi/jää liigub alla poole * Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud * Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud * Silekaljud - Mandrijää kulutatud * Käharkaljud - Mandrijää kulutatud * Kaljuvoored - Mandrijää kulutatud * Kulutusnõod( jääkündenõod) - Mandrijää kulutas nõgusid sügavamaks ja laiemaks b) kulutus ja kuhjepinnavormid:
Vaidlusalane 176 000 ruutkilomeetri suurune ala jagati kaheks enam- vähem võrdseks osaks. 6 Loodus Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord. Ta on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad alates 2005. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 7 Geirangerfjorden Saared Saari on umbes 150 000 või 50 000. Tuntumad saarterühmad on Lofoodid ja Vesterålen. Suurim saar Norra põhiosas on Hinnøya (2204 km² või 2198 km²). Norra 10 suuremat saart on: Lääne- Edgeøya Senja Langøya Kvaløya
– Jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ac/Iceberg.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Iceberg_1_1997_08_07.jpg Siin oli kunagi mäe- ehk oruliustik tsirkusorg orvand ruhiorg fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine
kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on 26. 31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300...599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600...899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500...1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m Geirangeri fjord 4 2. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänest kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mis laseb madalatelt laiuskraadidest kaugele põhja poole voolata suhteliselt sooja vett. Rannik jääb seetõttu kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis
b. Laugrannikul - veeosakesed hõõruvad põhja ja kaotavad energia, jõudes ainult liigutada setteid. need on kuhjerandlad 10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes. Vee põhjas on väikese energiaga veeosakesed, mis hõõrduvad vastu merepõhja ja kõrgemale minnes kasvab energia tugevus ja langeb hõõrdumine. 11. Kuidas tekivad maasääred? Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel? 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. fjord - kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega kaugele sisemaale ulatuv laht, tekkinud liustikuga kaasneva meretaseme tõusuga üleujutatakse troogid. skäär - keerukalt liigestunud laugrannik paljude sfääridega ehk kaljusaartega, on kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. 13. Miks on liustikud meile tähtsad? Nad on olulised maailmamere veetaseme reguleerijad. 14
tombolod. b) Setete liikumist ning kuhje- ja kulutusprotsesse takistavad näiteks inimeste rajatud sadamate kaitsemuulid ja süvendatud jõesuudmed. Piki randa toimuva setete transpordi takistamiseks ehitatakse põiktammisid, mis asetsevad rannajoonega risti. Peale selle, et inimtegevus takistab setete liikumist, vähendab see paiguti ka randade looduslikku vastupanuvõimet kulutusele. 6) tunne piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugranniku; 7) tea liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut; a) liustike tekkimiseks sobivad olud asuvad polaaraladel ja mäestikes ehk seal, kus algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub
liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on fjord? Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog. 14. Mis on maasäär? Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 15. Mis on deflatsioon? Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt
Patricia Urquiola T-Table Patricia Urquiola and Eliana Gerotto Bague Lamp Patricia Urquiola and Eliana Gerotto Prisma Rug Patricia Urquiola Flo Collection Patricia Urquiola Pavo Real Armchair Patricia Urquiola Pavo Easy Chair Patricia Urquiola Glove Seats Patricia Urquiola Leaves Lounge Chair Patricia Urquiola Bloomy Seating Collection Patricia Urquiola Smock Seating Collection Patricia Urquiola Fjord Seating Collection Patricia Urquiola Antibodi Chaise Longue Patricia Urquiola Lens Bookcase Patricia Urquiola Lens Tables Kasutatud kirjandus www.icon-magazin.co.uk www.salon.ru www.sreda.boom.ru www.bebitalia.it www.moroso.it
– Jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ac/Iceberg.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Iceberg_1_1997_08_07.jpg Siin oli kunagi mäe- ehk oruliustik tsirkusorg orvand ruhiorg fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine
(vt lisad Joonis ).(Atlas, Wikipedia) Koola poolsaare suurimad jõgikonnad mooduatavad Ponoi jõgi (426km) ja Varzuga jõgi (254) oma lisajõgedega (vt lisad Joonis ) (Atlas, Wikipedia) 5.2. Järved Järvederohkeimad alad Lapimaal on Soome-Põhja osa ja Koola poolsaar. Järved on tekkinud liustikujää kulutus ja kujhevormidest. Põhja Norra suurimad järved on Iesjávri, mis on suteliselt väike võrreldes teiste suuremate Lapimaa järvedega ja Altevatnet. Rootsi jäävad piklikud fjord järved: Torneträsk, Sora Lulevatten, Akkajaure, Vastenjaure, Virihaure, Uddjaur, Hornava, Storavan. Põhja-Soome jäävad: Yli-Kitka, Kemijärvi, Lokan tekojärvi, Porttipahdan tekojärvi, Inari järv. Ida-Lapimaa jääb Venemaale, mis jaguneb kaheks haldusüksuseks, Murmanski oblastiks, kuhu alla kuulub ka Koola poolsaar ja Karjala Vabariigiks (Kagu-Lapimaa). Karjala aladele jäävad Pääjärvi, Kierettijärvi, Tiiksijärvi, Knjazegubskoje veehoidla. Murmanski oblasti
See linn asub Kagu-Norras. 6 2. PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas
Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on maasäär? Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 14. Mis on fjord? Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog. 15. Mis on deflatsioon? Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e „kõrbe kõnniteed“ jne. 16. Mis on barhaan? Barhaan e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades
segunemisel; tavaliselt parasvöötme merede vesi, kui meri on ookeaniga seotud kitsaste väinade kaudu (nt läänemeri, Aasovi meri); võib esineda ka kuiva kliimaga alade järvedes (nt Balkasi järv) Soe hoovus hoovus, mille temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur Külm hoovus hoovus, mille temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur Rannajoon vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik maismaa ja suure veekogu üleminekuala; liigestuse järgi eristatakse nt fjord- ja skäärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut Laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega Järskrannik rannik, mis kujuneb pinnamoe suure kallakuse korral Laht maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa Väin kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi (nt Soela vain, Gibraltari vain)
Limaan tekib ranniku vajumisel. Limaanid on suuremal või vähemal määral eraldatud maasäärega. Estuaar e lahtersuue jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Delta e suudmemaa jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Harujõgi peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Fjord e lõhang pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ja teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Rannik randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd.
wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5e/Norway- demography.png/180px-Norway- demography.png&imgrefurl=http://et.wikipedia.org/wiki/Norra&usg=__xcoPo jl8jiOVGJaPiZyBEBR08es=&h=106&w=180&sz=10&hl=en&start=1&tbnid=p VQXe5znnj-x9M:&tbnh=59&tbnw=101&prev=/images%3Fq%3Dnorra %2Brahvaarv%26hl%3Den%26sa%3DG (11.04.2009) 13. http://www.bjork.norden.ee/content.php?nid=16&l=8 (24.04.2009) 14. http://www.ssb.no/turismesat_en/main.html (25.04.2009) 15. http://www.prn.ee/margit/norra/fjord/geiranger9.jpg (29.04.2009) 16. http://www.kalevatravel.ee/hurtigruten_kruiisid (01.05.2009) 30
Klint- erosiooni tulemusena tekkinud vertikaalne sein Laguun- looduslik veekogu, mis on maaäärega osaliselt või täielikult eraldatud Limaan- väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe suu, mis on muutunud madalaks laheks. Tekib ranniku vajumisel Estuaar ehk lehtersuue- jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud Delta ehk suudmemaa- jõesetete kujunemise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Harujõgi- eraldunud haru peajõe kesk või alamjooksul Fjord ehk lõhang- pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin Maasäär- ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm Badland- piirkondadest kus pehme kivim on välja uhutud erodeeritud vee ja tuule poolt Kuesta ehk kulumisastang- ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolised- tuuletekkelised pinnavormid Liikuvad luited- ilma taimedeta Valged luited Hallid luited- üksikute rohttaimedega
chosen from the majority party of the Parliament. 8. At the referendum of 1999, Australians decided whether they wanted to become a republic or not. 55% were against the idea. 9. The native people of Australia are the Aborigines and they live in every state but mostly in remote areas. New Zealand 1. The two large islands of New Zealand are the North Island (a lot of volcanoes) and The South Island (Alps, Mount Cook, and Fjord land). 2. The Native people of New Zealand are known as Maoris. They originate from Polynesian islands. They arrived in New Zealand circa 1200 AD. 3. In 1642, Abel Tasman was the first European to explore New Zealand. In 1789, James Cook arrived and explored the coastline and claimed it. 4. Maoris gave up the sovereignty of New Zealand to Britain by the Waitangi Treaty in 1840. 5. Maori language and culture: Maori culture has greatly changed over the years and has
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lää...
Riigikeel: puudub. Laialdaselt kasutatakse inglise keelt. 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Suurbritannia koosneb neljast ajaloolis-geograafilisest osast: Inglismaast, Walesist, Sotimaast ja Põhja-Iirimaast. Suurbritannia saare lõuna- ja idaosa on lainjas tasandik, mida ligendavad lubjakivi- ja kriidiastangud. Kõrgem on saare lääne ja keskosa Cambria ja Penniini mäed, Cumberlandi massiiv ning mägisem põhjaosa Lõuna-Soti mägismaa ja fjord-rannikuga Põhja-Soti mägismaa. Põhja-Iirimaa pinnamood on vahelduv. Mererannal paikneb seal omapäraseid basaltkaljusid, mis moodustavad niinimetatud Hiiglaste trepi. Et kliima on pehme ja mereline, ei teki madalikel püsivat lumikatet, seda on ainult Põhja-Soti mägismaal. Mägede läänenõlvul sajab 1000-3000mm aastas. Sageli on pilves, tuuline ja udune. Kõige päikesepaistelisem on Kagu-Inglismaa, kus sajab 600-700mm aastas. Seda piirkonda
10. Mis on leetseljak e rannabarr? merest väljaulatuv piklik liivavall 11. Mis on abrasioon e murrutus? maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või ühenduses ainult kitsa väina kaudu 13. Mis on maasäär? kitsast poolsaart moodustav settevall meres 14. Mis on fjord? pikk, kitsas ja sügav järskude kõrgete kallastega laht 15. Mis on deflatsioon? tuule kulutav tegevus, setete ärakanne tuulte poolt 16. Mis on barhaan? poolkuukujuline luide kõrbes, kumerusega vastu tuult 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide ehk mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon
far from (phr) fare (n) far-fetched (adj) fascinating (adj) fatal (adj) fatty (adj) fearless (adj) fearsome (adj) feast (on) (v) feat (n) feathers (n) feature (n) fellow (adj) feral (adj) ferry (n) fete (n) fictional (adj) figure out (phr v) figure skating (n) fill up (v) filling station (n) findings (n pl) 11 fine (v) fire (v) fire brigade (n) firewood (n unc) firm evidence (phr) first aid kit (n) first-rate (adj) fit in (phr v) fit in with (phr v) fizzy (adj) fjord (n) flash (n) flat tyre (n) flee (v) floating (adj) flock (v) flood (v) florist (n) flow (v) flutter (v) focus on (v) foggy (adj) fold (v) folklore (n) following (n) fool (v) for the time being (phr) forbidden (adj) forgery (n) fort (n) forward (v) fossil (n) foul-mouthed (adj) foundation (n) founder (n) fraud (n) freezing (adj) frog (n) frost-bite (n) frustrated (adj) fuel consumption (n) fulfil (v) function (v) fund (v) fur (n) fuse (n) G gadget (n) 12 gag (n)
möödumist, et alustada uuesti liikumist koos järgmise lainega. (Sügavuse suurenedes veeosakeste liikumise trajektoori läbimõõt väheneb, mida lähemale rannajoonele, seda tugevad on veeosakeste ja põhja vaheline hõõrdumine. Siis lainete pikkus väheneb, kõrgus aga suureneb) 11. Kuidas tekivad maasääred? Kui rannajoon muudab järsult suunda ja setete pikirände tulemusena tekivad maasääred. 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik-kõrge kaljuline rand, liigestatud fjordidega, liustikutekkeline kaugele sisemaale ulatuv, ehk kui liustikud sulavad, siis mere tase tõuseb ja kujunevad fjordid Skäärrännik-keerukalt liigestunud laugrannik, kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, pikliku kuju ja ebasümmeetrilise pikiprofiiliga. Kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena.
lähemale jõudel hõõrduvad veeosakesed vastu põhja, mistõttu lainepikkus väheneb ja lainekõrgus suureneb, see mõjutab ka veekogu põhja. 11. Kuidas tekivad maasääred? Maasäär kujuneb kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, ning setete pikirände tulemusel moodustub. Nö. rannapikendus. 13 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik- rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi
Limaanid on suuremal või vähemalt määral maasäärega eraldatud estuaar e. lehtersuue – jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud delta e. suudmemaa – jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu harujõgi – peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi fjord e. lõhang – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale maasäär – ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm badland – ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud
mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.(lk.294) Sadam see on rajatis, mis on ehitatud veekogu serva, et teenindada sildunud laevu. Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad (laht, fjord, jõe suue). Vajadusel ehitatakse kaitseehitised (muulid, lainemurdjad). (lk.296) Katk see on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Nime on saanud bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas. Katku nimetatakse ka mustaks surmaks. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad
gaze, girth, glint, glitter, gloat, happen, harsh, inkling, kick, kilt, law, leg, loan, meek, midden, muck, muggy, nasty, nudge, oaf, odd, raise, root, scalp, scant, scowl, seat, skerry, skewer, skid, skill, skin, skull, sky, sniff, snub, squall, squeal, take, they, thrall, thrift, thrust, ugly, vole, want, weak, window. Norwegian: o fjord/fiord, floe, kraken, krill, lemming, ski, slalom. Swedish: o glogg, ombudsman, smorgasbord, tungsten. 8. French borrowings Administration, law, culture, fashion, religion o crown, court, power, authority, parliament, government, peace, battle, arms, siege, enemy, armour, service, saint, miracle, clergy, sacrifice, chase, scent, falcon, quarry, forest, retrieve,
Läbikaevatud 7%; leitud 340 000 eset. Viikingiaeg - linnad BIRKA Rootsi suurim linn. Björkö saar Mäläreni järves 30 km Stockholmist läänes. 8. saj keskel rajatud Kuningavõimu- ja jumalakultuse keskus Rahvusvaheline kaubandus Kalmistute haudade arvu järgi võis olla 500-600 või 700-1000 inimest. Viikingiaeg - linnad SIGTUNA 970. a. esilekerkimine. Täpne planeering Kuningamõis ja mündikoda KAUPANG Norras; Oslo fjord 8. saj lõpp-10. saj algus Viikingite religioon AASID ja VAANID AASID: Odin- tarkuse, luulekunsti ja võitluse jumal; kõiketeadev. Ühe silmaga. Oda ja kaheksajalgne ratsu Sleipnir. Kaarnad Hugninn ja Muninn. Elas Valhallas ``tapetute pidusaalis``, kuhu saabusid valküüride saatel tapetud sõdalased. Oodati viimast lahingut. Taanis ja Götalandis populaarne. Viikingite religioon THOR oli Odini poeg. Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak
Huvitav Jääaja jäänukiteks on kaugele maismaasse lõikuvad kitsad merelahed, mida näeme kõige arvukamalt Skandinaavia poolsaarel, eriti selle läänerannikul. Neid kõrgete kaljuste kallastega hargnevaid lahtesid, kunagisi oruliustike sänge, nimetatakse fjordideks. Fjordide maana on tuntud ennekõike Norra, aga fjordide nimetust kannavad ka mõned Läänemere rannikualadel, näiteks Taanis ja Rootsis ning isegi Soomes asuvad kitsad maismaasse lõikuvad lahed. Mõned Norra fjordid: Fjord Pikkus (km) Sügavus (m) Sogna fjord 185 1245 Hardangeri fjord 183 661 Nordfjord 110 565 Ofotfjorden 78 554 ((Joonis: Joonisel on näha Läänemere erinevad rannikutüübid. Skäärid, fjordid, avatud liivarannik, laguunid, klint.)) Sageli kuhjab tuul rannaliiva kokku luideteks. Nende tuulealune serv on lauge, tuulepealne aga järsk
Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb: a) Lainetuse tugevusest, tuulest b) Kivimite vastupidavusest lainetele c)Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilised liikumised) 17 RANNIKUTÜÜBID a) lauged, lauskrannikud - ülekaalus lainete kuhjav tegevus b)pankrannik - ülekaalus kulutav tegevus (Eestis sageli FJORDRANNIK (FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin) Norra rannik SKÄÄRRANNIK (SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar) nt.Edela-Soome rannik DELTARANNIK - madal rannik, liigestatud paljude jõeharudega nt. Niiluse suue LIMAANRANNIK (LIMAAN - jõe suudmesse tekkinud merelaht, ESTUAARSUUE) Musta mere rannik, Amazonas LAGUUNRANNIK (LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR)
Keskmine asustustihedus on 14in/km2, ning see on jaotunud väga ebaühtlaselt- üle poole rahvastikust elab Kagu-Norras. Kirjaoskus on 100%. Norra rannikumeres on palju saari, iseloomulik on Norrale suur põhja-lõunasuunaline ulatus. Suurema osa Norrast hõlmab Skandinaavia mäestik, mille järsud murrangutest liigestatud läänenõlvad laskuvad fjordrannikuna vette. Vaid äärmine kaguosa asub kristalsetest kivimitest Fennoskandia kilbil. Norras asub maailma pikim fjord: Sognefjord. Madalikke on vähe, üle poole territooriumist asub 500-1000 meetri kõrgusel. Kõrgeim piirkond on lõunaosas paiknev Jotunheomeni kiltmaa, kus paikneb ka riigi kõrgeim tipp Glittertind 2465m. Seal leidub ka liustikke. Norra on maakerkeala, vanal merepõhjal paiknevad Norra viljakaimad põllud. Kliimat mõjutavad Põhja-Atlandi hoovuse lähedus, mägine pinnamood ja suur meridionaalne ulatus. Kliima on väga mereline: talv pehme ja suvi jahe ning sajune
faced by crn zcn s today, desertific a tio n , d eforestati on, an d acid ram. Glossary Ther e are many geographic terms fo u n d on The United Sta t es maps such as fjord, isthmus, or plateau. Yo u can L.- oston In th e sectio n o n the Umred States find th e m eaning o f th ese and ot h er t erm s in NY t MA T 1 P you will find a pol itical map WIth tw o pag es o f poliucal fact s, a physi cal map With two pages o f physic al
kiirendada rahvatervise parandamist suurima haigestumusmääraga riikides ja piirkondades. EL kavatseb arendada ka Euroopa tervisealast teabesüsteemi, et võimaldada paremini mõista tervishoiualaseid erinevusi ELis. Sadam on rajatis, mis on ehitatud veekogu serva, et teenindada sildunud laevu. Maailma sadamaid Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad (laht, fjord, jõe suue). Vajadusel ehitatakse kaitseehitised (muulid, lainemurdjad). Sadamarajatiste hulka kuuluvad kaid, kraanad, slipid, reisi- ja kaubaterminalid. Eristatakse reisi-, kauba-, kala- ja väikesadamaid. Eesti oludes on tähtis ka sadama jäävaba olek talvel. Eestis on toimival sadamal sadamapass. Läänemere äärsete sadamate omanikud ja kasutajad on kohustatud järgima HELCOM-i ja MARPOL-i kokkuleppeid ja nõudeid merereostuse vältimiseks. PILET nr. 18 1
annaabi.ee 
