Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mindi" - 1572 õppematerjali

thumbnail
12
pptx

Eestlased venemaal

EESTLASED VENEMAAL Kelly Käsper 10 a FAKTE VENEMAA KOHTA • Pealinn: Moskva • President: Vladimir Putin • Rahvaarv: 143 657 134 • Rahvuste arv: Üle 160 rahvuse elab Venemaal AJALUGU • Põhjasõda hakkas 1700 aastal ja kestis 21 aastat • Eesti ja Venemaa sidemed lõhkus ära Põhjasõda. Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal •...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Gümnaasiumi arutlev kirjand/arutlus teemal "Minu ja minu vanemate noorus"

Minu ja minu vanemate noorus Kui võrrelda minu ja minu vanemate noorust, leidub rohkem erinevusi kui sarnasusi. Alles on jäänud vaid mälestused, jutud ja pildid. Arvan, et see suur erinevus tuleneb sellest, et ajad on väga palju muutunud. Minu ja minu vanemate noorust eristab ka see, et minu nooruse kooliaeg möödus ja siiani möödub linnas, kuid minu vanematel möödus see maakohas. Kui minu vanemad veel noored olid, oli palju vähem mugavusi kui praegu. Seal koolis, kus minu ema ja isa käisid, lapsi autodega kooli ei viidud. Lapsed käisid jala koolis rohkem kui 3 kilomeetrit. Mõni, kes elas kaugemal kui 10 kilomeetrit, sai bussiga koolile lähemale. Põhiline liiklusvahend oligi buss, autod olid vaid jõukamatel peredel. Minu ema kõndis iga päev kooli üle 4 kilomeetrit ja talvel koos õega kooli minnes nad nutsid, kuna käed olid nii külmad. Mina elan koolist täpselt 1 kilomeetri kaugusel...

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Interpunktsioon, kirjavahemärgistamine - reeglid

, koht – kus?, viis – kuidas? jne) omavahel komadega ei eraldata. nt Olen sündinud Kuressaares 5. märtsil. II LAUSELÜHENDID Lauselühendid on öeldiseta sõnarühmad, mis tervikuna on lauses määruse rollis. 1. nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse ALATI KOMAGA. nt Kogu töö edukalt lõpetanud, läksin koju venda hoidma. nt Kõik õpilased, edukalt töö sooritanud, läksid sööklasse. nt Kogu söök söödud, mindi õlut jooma. 2. des- ja mata-lauselühend (NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lauselühendis) • Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis tuleb aluselühend koma/komadega eraldada. Nt Jõudes roomast koju, märkasin ukse taga kirjut kassi. Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit. Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit, ja hakkasin tööd lahendama.

Eesti keel → Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kalevipoeg - kuueteistkümnes lugu

Peale vestlust Kalevipoeg hakkas laulma: "Ma sõuan Soome poole, kus ma leian sugulasi ja tuttavaid, kes mind reisiks ette valmistavad." Siis soovitas Olevil: " Kutsu külast linnameister ja mõistetark. Võta maha tammepuu ja tee sellest laev. Mis tuleb järele jäta vaestele varjupaigaks." Olev kostis selle peale: "Ma teeksin seda, kui leiduks siin maal nii tugev mees, kes tamme maha võtaks." Lind kuulis seda kuuse otsast ja soovitas: "Minge metsa ostima" Mindi metsa otsima ja toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest. Sõnatargad seletama, kuidas laeva peab ehitama, et tervena tagasi tulla. Kalevipoeg laskis ehitada laeva hõbedast. Laeva nimeks pandi "Lennuk". Käsk siis anti, et koorem laevale viidaks ja kutsutaks mehi laevale. Laevale tuli sõjamehi, perepoegi ja kasumehi. Koidu aeg hakati minema. Seati suund põhja poole. Kalevipoeg istus tüürimehe kõrval. Oli pannud sõbrad sõudma. Laevasõit läks ilusti ja Kalevipoeg hakkas laulma.

Kirjandus → Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti pagulaskultuur – kirjanduse näitel

Eesti pagulaskultuur – kirjanduse näitel 1850ndatel aastatel oli esimene suurem väljaränne Venemaa erinevatesse osadesse – Krimmi, Siberisse, Kaukaasiasse. Mindi sinna majanduslikel põhjustel: maapuudus, rahvastiku kasv, usuvahetus 1840.ndatel aastatel. Inimestel oli usk heasse tsaari. 19/20.sajandi vahetusel asusid Venemaa eestlased ümber Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20ndate II poolel mindi Eesti Vabariigi ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel

Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev ­ seadusandlik võim; Maavalitsus ­ täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. 3

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

NSVL KAHE MAAILMA SÕJA VAHEL

Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene; Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia) 1924-1945 ühentati vallutuste teel veel 9 riiki. Stalini võimu tekkides säilis vormiliselt liidu süsteem, kuid vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Kehtestati talupoegadele toitlusmaksuga. Taastati eraettevõtlus. Kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) Kaasamine väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital). rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga). Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal. Stalini ajal kujunes NSVL-s välja kommunistlik totalitaarne diktatuur.

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kosjaskäik vanasti

aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees, peiu tavaliselt vaikis. Kosjalistel olid kaasas käsiraha, kosjakingid, kosjakakk ja kosjaviin, mis pidi kindlasti olema punane. Kui kõik olid kosjaviina rüübanud ja kosjakakku maitsnud, olid kosjad vastu võetud. Peale seda vahetati kingitusi, peiu maksis käsiraha. Kosilastele pakuti süüa, toidulaual pidi kindlasti olema palju keedetud mune. Kosilased lahkusid alles hommikul.

Ühiskond → Perekonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

territoriaalse laskurkorpuse juulis 1941 Venemaale. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus 31. jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamini, sest kodumaad oli tarvis kaitsta. Oli ka palju mehi, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur- Saksamaa eest ning otsiti selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meenutusi Balti ketist

Ema: Võttis samuti Balti ketist osa. Oli siis 23 ­ aastane. Läksid sinna koos minu isa, õe ja vanaemaga. Vanaema võttis väikse Eesti lipu kaasa ja hiljem hoidis Mairit seda kärus olles käes. Läksid sinna jala. Seisid Viljandi maantee ääres, näoga Tohisoo mõisa poole. Inimesi oli väga tihedalt. Ilm oli ilus, päike paistis, inimesed olid rõõmsad ja kallistasid üksteist. Eriti kaua seal ei seistud. Natuke aega räägiti veel tuttavatega juttu ja siis mindi rahulikult koju. Pärast vaadati seda televiisorist. Isa: Kohilas koguneti ausamba juures, seal jaotati ära, kus keegi seisma peab. Mindi siis oma seisu kohale ja seisti seal. Kõigil oli tuju väga hea, ärevust oli palju. Kui rivi oli moodustatud, sõitis üks auto mööda ja sealt öeldi, et võtke nüüd kõik kätest kinni. Moodustuski suur Balti kett. Seda kõike filmiti ka helikopterist ja hiljem oli kõigil uhke tunne seda telekast vaadata

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Minu selle suve muusikaelamus

1997 Liikmetel tekkis soov kuulda, kuidas kõlaks bändi üldine sound kui lisatakse trummid. Selle tulemusena liitus bändiga trummar Jukka Nevalainen. Akustiline kitarr asendati elektrilisega. Pärast mitut nädalat harjutamist suundus bänd aprillis stuudiosse. Stuudios lindistati 7 lugu, mida võib leida hilisemalt albumilt "Angels Fall First". Mais saadi plaadileping plaadifirma Spinefarmiga. Esialgu oli leping sõlmitud nii, et bänd saab välja anda kaks plaati. Augustis mindi uuesti lindistama ning seekord saadi valmis nelja looga. Enne plaadi "Angels Fall First" ilmumist, lasti välja esimene singel, mille nimeks oli "Carpenter". Antud singel jõudis Soome edetabelis 31. kohale. 31.detsembril andis bänd oma esimese kontserdi Kitee linnas. Pärast seda mängiti veel vaid 7 kontserti. Põhjuseks Emppu ja Jukka sõjaväes viibimine ning Tarja keskendumine oma õpingutele. Spinefarm pikendas lepingut kahe plaadi väljaandmiselt kolmele. 1998

Muusika → Muusika
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Õigusnorm ja tavanorm

Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks. Mitmed tavanormid on tekkinud ajastuga, nad tulevad ja kaovad. Nt prof. Jüri Uluots kirjeldab enda loengus Eesti külakogukonnas 19. sajandi lõpus eksisteerinud tavanormi, mille kohaselt külakogukonnas mindi heina ühiselt niitma. Tavanormi mõte oli see, et kuna heinamaad olid looduses tarastamata, siis mindi heinategemiseks koos õue, et ei tekiks piiritlemata looduse üle tülisid. See tava kadus 20. sajandi algul kui talunikel olid omad kindlad piirimaad, mis olid täpsemalt looduses paika pandud. Tänavu arvatakse ekslikult, et siis mindi nagu talgutele, aga tegelikult oli mõte igasugused lahkarvamused juba eos lahendada

Õigus → Asjaõigus
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid ?

Sealne elu oli elamiseks palju lihtsam, ei tulnud tegeleda päevast päeva sõjaliste harjutustega, vaid sai tegeleda vaimutöö ning ühiskondliku kommunikatsiooniga. Seal on palju omadusi, mis Spartal puuduvad, samuti on Ateena õiguskord õiglasem, eriti naiste osas.Ateena inimesed, õigemini mehed olid veendunud, et nende päev peab mööduma kindla graafiku alusel. Hommikul külastati tuttavaid, aeti nendega arukat ateenlasejuttu ja mindi edasi, tegelema kehaliste harjutuste või otsiti sobiv koht, kus süüa. Vahel külastati ka mitmekesi mõnda sõpra, korraldati seal asjakohane pidusööming, peale seda mindi koju. Naiste ülesandeks oli olla enamik ajast kodus, valvata lapsi ning hoolitseda kodu eest. Naine sai välja ainult väga oluliste pidustuste ajaks, sedagi ainult viivuks. Spartas seevastu aga oli eluolu selline, et noored poisid, kes olid võimelised endaga hakkama saama, saadeti niiöelda kooli,

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Traditsioonilised pulmad Eestis

Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega Peig sõitis esimesel pulmapäeval mõrsja koju Selles viidi läbi palju rituaale nt: Vastastikune laulmine Sissesõiduloa kauplemine Mõrsja näha nõudmine, otsimine ja väljatoomine Kui pruut oli leitud, algas söömine Pulmade esimese poole tähtsaim sündmus Esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise pulmapäeva varahommikul lahkus mõrsja vanematekodust. Mõrsja viidi alati pimedas. Teine päev Teisel pulmapäeval mindi peiukoju Kehtisid samasugused tavad nagu siis, kui mõrsjakoju mindi Hakati sööma, kui mõrsja välja ilmus Pärast söömist oli tähtsaim hetk: mõrsja tanutamine Tanutamist tehti poolsalaja Tanutamine Tanutamisel istus noorpaar kõrvuti laua ees, millel olid leivapäts, õllekann ja lihavaagen. Lõiganud mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead, võttis siis tanu, lõi sellega talle vastu põski ja ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Essee: Eesti meeste valikud teises maailmasõjas

üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Punaarmeesse sattumine sõltus meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Suurem osa mobiliseerituist saadeti tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid nagu sunnitöölaagrid. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses ainult Eesti vabatahtlikke. Järk- järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikud läksid aga Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Paljud arvasid, et peale sakslaste jõudmist Eestisse taastatakse iseseisev Eesti Vabariik. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse aga soovisid vähesed minna. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed.

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Liivimaa ristisõda

1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste preestrite vahel hakkas usu pärast võistlus.1220 sekkus rootsi kuningas kes rajas linnuse ja

Ajalugu → Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tom Sawyer - 22 peatüki kokkuvõte

Tom nägi üht ilusat tüdrukut ja vana kadus ta peast. 4.peatükk Tom uhkeldab puhapäevakoolis Tom õppis 5 salmi . Tädi ütles kui jätab salmid meelde siis saab kingituse. Tom sai ülikonna. Tom äritses kirikus pileteid teistelt. Tom sai 9 kollase, 9 sinise, 9 punase pileti eest piibli ja kõik olid üllatunud. 5.peatükk Näpitssitikas ja tema ohver Hommikul mindi kirikusse. Räägiti kõigest ja palvetati. Sitikas oli Tomi näpust kinni võtnud ja puudli kannikast ka. 6.peatükk Tom kohtab Beckyt Tom ei viitsind kooli minna ja tahtis teeselda haiget ja teeskleski tädile. Tõmmati hammas Tomil välja ja ta sai uutmoodi sülitada. Kohtas Huckelbery Finni.Tomil oli kärvanud kass. Tom õpetas kuidas soolatüükast lahti saab. Tom kohtas Beckyt ja ta ütlest talle MA ARMASTAN SIND.

Eesti keel → Eesti keel
258 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Onu Teodor kass ja koer

Kass oli kandnud nime Triibu-Liisu,Karvakera,Laiskleja,Miisu ning onu Teodor ise pani kassile nimeks Madrusson kuna ta oli vöödiline. 4.Kuidas saadi Muri? Maja valides kalpsas Teodori juurde koer ,kes oli räsitud olemisega ja takjanuppe täis pulstunud karvaga koer. 5.Millisel põhimõttel valiti maja? Kelle leitud maja osutus valituks? Maja valiti põhimõtel ,et seal oli kõik eluks vajalik olemas. Valituks sai maja ,mida nad kõik olid tegelikult vaatamas käinud. 7.Miks mindi varandust otsima? Mindi varandust otsima,et omale head ja paremat muretseda,paremaks eluks 8.Kes tuli sõpradele vastu ja kuidas sõbrad end välja keerutasid? Sõpradele tuli vastu postiljon ,kes oli uudishimulik ja tundis huvi kirstu vastu mida nad tassisid.välja keerutasid nad end sellega,et käisid kirstuga seenel ja soolasid seened kohe sisse. 9. Kodus ei olnud ema ja isa ühel meelel. Miks? Midagi otsustati siiski koos. Mida?

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vaimuelu eestis poola ja rootsi ajal, venestamine eestis

"Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. 2)Venestamine 19. sajandil. Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine.Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele.Kubermanguasutustese suunati tööle venekeelsed ametnikud ning igati toetati õigeusukiriku tegevust.Eriti aktiivselt levitas õigeusku Eestimaa kuberner Sahhovskoi,kelle eestvedamisel rajati suur õigeusu katedraal Toompeale ning ehitati nunnaklooster Ida-Virumaale.Rängalt tabas venestamine hariduselu.1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakolides.1893. aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis.Vene keele

Ajalugu → Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd. Seal suri esimese talvega umbes 8000 eestlast. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikud olid enamasti need, kes tahtsid maksta kätte venelastele. Metsavendade salgad olid ühed esimesed vabatahtlikud, kes osalesid Suvesõjas. Varsti peale seda hakati looma idapataljone, mille eesmärk oli kindlustada turvalisus Saksa tagalas. Hiljem kasutati neid pataljone Vene armee vastu. 1942. aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuna sakslaste poliitika oli tekitanud eestlastes suurt pettumust ja pahameelt, oli vabatahtlikke vähe

Ajalugu → Ajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Kuna Eesti oli liidetud NSV-Liiduga, olid eestlased sunnitud sõdima Punaarmees. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941. aastal moodustati hävituspataljon, mille ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. 1942. aasta sügiseks moodustati 8. eesti laskurkorpus, sinna kuulus umbes 27 000 meest, peaaegu kõik olid nendest eestlased . Teiseks sõdisid eestlased vabatahtlikult Saksa armees, järk-järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad, nemad soovisid kõigi kannatuste eest venelastele kätte maksta. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis kuulutati 1944. aastal 31. jaanuaril välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Eestlased kuulusid idapataljoni ja Eesti SS Leegioni. Enamik Saksa poolel sõdinud eesti väeosadest hävis 1944. aasta septembris Punaarmee suurpealetungi käigus.

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

VAIMUELU

Tartu ülikooli peahoone (1890) Haridusolud Sätestati neljaastmeline ühtluskool: ülikool, gümnaasium kubermangulinnades ning kihelkonnakool ja kreisikool maakondades Kreisikoolides anti teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist Talurahva haridustee algas vallakoolist, edasi mindi kihelkonnakooli 1840. a tekkisid õigeusu maarahvakoolid 1870. a kujunes püsiv koolivõrk Olid olemas ka pühapäeva- ja paranduskoolid 1828. a rajati elementaarkooliõpetajate seminar, õpetajate ettevalmistamiseks 19. sajandil mindi vaikselt üle kohustuslikule koolisundsusele. 1870-1880. aastatel kehtis see kogu eestis Tänu rahvakoolidele saavutati peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamisoskus Tunnistusele on märgitud nii hinnangud õppeainete

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Grupitöö

Seejärel pandi üles telgid ning moodustati endale mugavad magamisasemed, et hiljem ei peaks sellega tegelema. Kui magamiskohad olid olemas toodi metsast küttepuud, et saaks süüdata lõkke, ning selle ümber mõnusalt vahukomme küpsetada ning juttu puhuda ja omavahel täpsemalt tutvuda. Kommid söödud ja jutud räägitud, hakati magama sättima ning jäädi huviga homset päeva ootama. Teine päev Hommikul ärgati Võrtsjärvest kala püüdvate lindude valju kisa tõttu. Kohe mindi värskendavasse vette ujuma ning seejärel võileibu sööma, mille pereemad usinasti valmistasid. Peale söömist nauditi vee ääres suverõõme: võeti päikest, mängiti lendava taldriku ja palliga ning supeldi. Peale lõunat mindi ettevõttesse nimega Paadilaenutus OÜ, kust loodeti rentida paat ja kalavarustus. Firma põhitegevusalaks on sõude-, mootorpaatide, paadiveohaagiste ja kalavarustuse rent

Ühiskond → Perekonnaõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas?

mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd. Seal suri esimese talvega umbes 8000 eestlast. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke. Hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikud olid enamasti need, kes tahtsid maksta kätte venelastele. Metsavendade salgad olid ühed esimesed vabatahtlikud, kes osalesid Suvesõjas. Varsti peale seda hakati looma idapataljone, mille eesmärk oli kindlustada turvalisus Saksa tagalas. Hiljem kasutati neid pataljone Vene armee vastu. 1942. aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS- leegionisse. Kuna sakslaste poliitika oli tekitanud eestlastes suurt pettumust ja pahameelt, oli

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni ning umbes 32 000 Eesti meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Kaks aastat hiljem moodustati 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Saksa armees sõdivad eestlased olid seal eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Algul kasutas Saksa väejuhatus vabatahtlikke kuid järk järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee naasmist toetasid mobilisatsiooni ka eesti rahvuslikud ringkonnad ning kodumaa kaitseks mindi sõjaväeteenistusse meelsamini. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosad hävisid Punaarmee suurpealetungis, kuid 1944/45. aasta talvel moodustati Saksamaale taandunud Eesti sõjameestest uus, 20. Eesti SS-diviis, mis aitas jaanuari

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

August Mälk "Taeva palge all"

Kustas küll lootis, et Hilde on endiselt vaba, kuid ta ei kurvasta ning lõbutseb peol edasi. Varsti teatab Kustase vend Lui oma isale, et leidis omale tüdruku nimega Tooni ning kavatseb too omale naiseks võtta. Isa loomulikult toetab oma poega ning on päri sellega, et tema poeg abiellub. Peagi on pulmad käes ning varsti ka läbi. Tooni ootab last ning tema elab nüüd Tuisu peres. Talvel, lähevad mõned külamehed jääle hülgekütile. Esimene kord kui mindi jala saadi kätte mõned hülgenahad ning tagasi jõuti elusatena ja tervetena. Kui aga mindi veel hiljem paadiga, siis nii hästi enam ei läinud. Ilm oli külm ning järsku tõusnud tuul jättis mehed jääpangale ning ära uppus Peetri ja Leena poeg Villem. Õnneks pääsesid Läti rannikule ülejäänud mehed- Kustas, Lui ning Tursa Simmu. Kustas ning Simmu said peagi koju, kuid Lui sai tugevasti külmetada ning jäi veel Läti haiglasse ravile

Kirjandus → Kirjandus
268 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti II Maailmasõjas - kokkuvõte

See korpus oli moodustatud EV sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ning ajateenijatest. Tööpataljonidesse koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud, kes pidid pataljonides tegema rasket sunnitööd. Paljud eestlased surid raskete tingimuste tõttu nendes pataljonides. Eestlase mobiliseerimine sõltus enamasti nende sünniaastast, mitte nende enda tahtest. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nimetu

- ,,Varamu" ,,Viisnurk", mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust - ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud: Eestisse jäid need, kes - läksid sotsialismiideedega kaasa (Vares-Barbarus, Semper, Jakobson) - ei jõudnud NSVLiga kompromissile, vaikisid (Alver, Masing) - Kirjanike Liidust väljaheidetud (Tuglas, Semper, Merilaas, Sang, Raudsepp) Eesti kirjandus teispool piiri: 1944 lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Algul mindi põhiliselt: - Rootsi (Under, Suits, Visnapuu, Gailit, Kangro) - Saksamaale Pärast mindi edasi: - Kanadasse (Viirlaid) - USA ­ (Visnapuu) - Inglismaale - Austraaliasse Pagulaskirjandus ­ algul tehti Saksa põgenikelaagrites, hiljem Rootsis. See ületas mahult ja väärtuselt Eestis ilmunud kirjanduse. Paguluses anti 1944-90 välja palju luulekogusid, romaane, memuaarikirjandust. (Under, Visnapuu, Gailit, Viirlaid, Kangro) Kirjanduslikud organisatsioonid: - ,,Orto" 1944

Varia → Kategoriseerimata
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mahajäetud maja

„Mahajäetud maja“ Kokkuvõte Üheksa aastased poisid Joonas ja Martin, olid parimad sõbrad sünnist saati. Suve alguses läksid nad kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad ühe talumehe juures tööd. Aga töö oli raske ja ilm soe, nad läksid kohalikust poest jäätist ostma. Tee peal kohtasid nad Miat, kes oli Martini ja Joonase klassiõde. Koos mindi poodi otsima. Kohale jõudes avastasid, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istus kamp lapsi, kellega nad kaasa läksid. Mindi jõe äärde mängima. Joonas märkas eemal imelikku maja ja küsis selle kohta. Kohalikud lapsed ei tahtnud sellest rääkida, vaid keelasid sinna minna. Mia kadus pundi juurest. Joonas ja Martin otsisid teda. Nad nägid Miat võõra poisiga koos jalutamas. Hommikul selgus, et Mia ei olnud õhtul tagasi tulnud.

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

50-70 aastate NSV

vene keele kasutamise propaganda. HARIDUS iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti.paljud õppejõud tembeldati rahvusvaenlasteks ja vallandati.süvendatult õpetati NSV ajalugu.alates 59. aastast kehtis 8 klassiline haridus.70. Aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele.koolidelt nõuti maksimumi lähedast õppeedukust, seega jagati hindeid väga kergekäeliselt.selline kord kahandas keskhariduse väärtust ja oli moraalselt laostav nii õpilasele kui õpetajale. Ülikoolides mindi üle kursuste süsteemile. Üliõpilase ainevalikud olid minimaalsed ja lõpetamiseks tuli läbida kohustuslikud kursused. Tähtsaim kõrgkool Tartus.

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas?

aasta lahingutes ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes järk-järgult üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kui selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlaste valikud II maailmasõja ajal

Õnneks ei olnud Saksa okupatsioon Eestis kaua, see lõppes 1944 ning peale Eesti langes NSVL okupatsiooni alla. Teises maailmasõjas oli Eestlastel valikuid vähe. Tuli valida Saksa, Soome või Vene pool. Nende riikide armeesse eestlased ka enamjaolt läksid. Neljas kuid mitte nii populaarne valik oli metsavendlus, selle aga valisid vähesed. Punaarmeesse sattusid eestlased aga sundmobilisatsiooni käigus. Saksaarmeesse mindi aga soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni eest. Alguses mindi väga leebelt ja vabatahtlikult Saksa vägedesse kuid hiljem toimus ka see sundmobilisatsiooni käigus. Paljud eestlased valisid üheks valikuks endale põgenemise metsa. Seal varjati end Saksa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemiseni. Sõja jooksul elasid nad kodudes, kuid pärast sõda põgeneti jälle metsa. Inimesed kartsid küüditamist ning mobilisatsiooni. Metsa

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus: Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Mobiliseeriti 1905-1922 aastatel sündinud mehed. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. Pealegi oli SS omandanud halva maine kui repressioonide teostaja okupeeritud maades. Seetõttu pidi Suur-Saksamaa asendama SS-iga liitumise osaliste sundmobilisatsioonidega. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti omavalitsus 31

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvastik

2. Sihtekoht ­ paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Rahvusvaheliste rännete 1. etapp ­ kuni 20. saj keskpaigani ( Euroopast välja, Aafrikast orjad) 2. etapp alates 20. sajandi keskpaigast ( arengumaades kiire rahvaarvu kasv, suund sealt välja) Kaasaegsed rändevood: 16-17. sajandil oli peamine rändesuund Euroopast välja, sest oli toimunud dem plahvatus arenenud riikides , mindi mujalt õnne otsima . 20. sajandi teisel poolel toimus aga demograafiline plahvatus arengumaades ning nüüd mindi arengumaadest mujale õnne ostima. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus eesmärgiga mõjutada rahvastiku vanuselist koosseisu ja paiknemist. Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel.

Geograafia → Geograafia
77 allalaadimist
thumbnail
4
docx

LAONDUSE ARENG

liikumisel. Laondus omab ja edastab infto ladustavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta. Laonduse ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha. Algselt varuti ja ladustati põllumajandussaadusi, et hoida ära võimalikku näljahäda. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks. Maitseainete mereveo järel hakati neid ka ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus mindi käsitööstuslikult tootmiselt üle masintootmisele, mis tõi kaasa suurte tootepartiide masstootmise. Ladustamine andis võimaluse hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ­ ning vahenditest. Sadamatest paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktisooni. 19

Logistika → Baaslogistika
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Eestlastel õnnestus üle võtta kümneid vallamaju ning seada ametisse iseseisvusaegseid omavalitsusi. Metsavendlus näitas, et eestlased ei olnud tollal veel kaotanud usku omariikluse taastamisse. Järgmine võimalus oli eestlastel liituda Saksa armeega, millega vabatahtlikult liitus eestlasi, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eduard Bornhöhe

Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo sai sedavõrd pahaseks, et tormas koju. 7. (Viie aasta pärast) Rüütel Kuuno armus Emiiliasse. Oodo ja Emiili isa korraldas lossis jahipeo. Sulased ajasid õues juttu. Kubjas rääkis välja, et Kuuno Rainthal tahab Emiilia südant võita. Kuunot kiideti igati. 8. (Hirve) Mindi jahiretkele. Emiila ja Kuuno nägid hirve. Mõlemad järgnesid hirvele erinevalt poolt. Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks aeda ja nägi vana tuttavat Jaanust. Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli Emiiliale järgi. 9. (Tige hunt e. Tarapita) Jaanus läks linna ja tegi vanade naistega nalja. Tal oli lõbus kuni ta jõudis väikse ja pimeda majani. Ta läks sisse ja nägi seal

Kirjandus → 10. klass
87 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Eestlastel õnnestus üle võtta kümneid vallamaju ning seada ametisse iseseisvusaegseid omavalitsusi. Metsavendlus näitas, et eestlased ei olnud tollal veel kaotanud usku omariikluse taastamisse. Järgmine võimalus oli eestlastel liituda Saksa armeega, millega vabatahtlikult liitus eestlasi, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sedavõrd sügavat pahameelt, et vaid vähesed soovisid minna võitlema Suur- Saksamaa eest. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki 1904-1923 sündinud mehi. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ning sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. 1941. aastal oodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pudelikaelad ehituses, põhjused, tagajärjed

vägagi suurel määral olla pudelikaelaks ehituses. Olukord on selline, et ehitusfirma arendab erinevaid kortermajade ehitust. Ehitatud on ühte kompleksi juba 4 suurt 8 korruselist ehitist. Töö järgus on 5-kortermaja. Ootel on projektijuhid, püsti on soojakud, piirded ja tegeldakse väiksel määral müügiga, kuna on inimesi, kes teavad, et maja tuleb ja tahavad kindlasti endale elamis pinda sinna soetada. Hoonel on olemas tööprojekt ja kõik vajalikud dokumendid ning sellega mindi ehitusluba taotlema. Esimesel korral saadi üle vaadatud projekt tagasi, tuli teha mõned kooskõlastused, mis tavaliselt on üsnagi tavaline protsess. Kui see kõik tehtud, mindi uuesti täiendatud projektiga. Tuldi järjekordselt sama targalt tagasi ning hakati muudatusi tegema ­ öeldi, et need on küll viimased. Täideti ka need nõuded. Kuid ikka ei oldud rahul. Lõpuks oli olukord, kus juba küsiti, et öelge, mis on vaja ja me teeme nii. Siis öeldi, et majaga on kõik korras,

Ehitus → Ehitus
73 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenjatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldus- väärsed mobiliseeritud inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Vene -Saksa sõda puhkes 22. juuni 1941. Kahe nädala pärast olid ka Saksa eelväed Eestis. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna- Eesti, kuid Kagu-Eestis sakslaste edasiliikumine takerdus. Põhja- Eesti vabanes nõukogude okupatsioonist alles augusti teisel poolel, Lääne- Eesti saartel kestsid aga lahingud oktoobrini. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aastal suvel punaarmee vastu ka metsavennad

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Arenguökonoomika - Regionaalne ebavõrdsus Itaalia näitel

Itaalia on Euroopas asuv vahemere riik mille pindala on 301 340 km2. 2017. aasta seisuga elas seal 61 miljonit elanikku. Itaalial on väga tugev majandus ning nominaalse SKP järgi on riik maailmas üheksandal kohal. Põhilised majandussektorid Itaalias on teenindus, tööstus ja põllumajandus. Itaalia on tuntud kui veini ja autode tootjana. Pärast Teist Maailmasõda toimusid suured muutused Itaalia majanduslikus struktuuris. Põllumajanduslikust tootmisest mindi üle tööstuslikule tootmisele. Üks majanduslikult tugevamaid linnu Itaalias sellel ajal oli Napoli, mille sadam oli tähtsaim Vahemere kaubavahetuspiirkond. Samuti oli see tähtis tööstuspiirkond. Sellest tulenevalt oli Lõuna- Itaalia majanduslikult olulisem piirkond kui Põhja-Itaalia Nüüdseks on paljud tehased suletud ning Napoli tähtsus vähenenud. Linnas on suur korruptsioon ning organiseeritud kuritegevus.

Majandus → Arenguökonoomika
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kapten Tonks

ümber ja läks mereröövlitega sõdima. Kui mereröövlid olid nähtaval, siis nad võtsid kahurid välja ja hakkasid pommitama. Sõda oli suur, asjad plahvatasid, kuulid lendavad vette, suitsu oli palju. Samal ajal laevad liginesid ja kui nad olid piisavalt lähedal, siis visati konksud välja, et meremehed saaks minna mereröövlite laevale ja mereröövlid saaks minna meremeeste laevale. Kui laevad olid liiga lähedal siis tõmmati kahurid sisse ja võeti mõõgad välja ning mindi vastase laevale vastast tapma. Verd oli palju ja inimesed kukkusid üle parda. Lõpuks, kui mereröövlite laev oli õhku lastud, siis kapten läks tagasi, et tuua rahvas saarelt ära. Kui kapten koos laevaga oli kohale jõudnud, siis polnud seal enam kedagi, ainult jalajäljed mis suundusid metsa. Kapten käskis ankru vette lasta ning ise läks oma kajutisse. Kapten mõtles: miks enam kedagi polnud ja kas peaks neid otsima minema ning ta mõtles, kas keegi enam elus on? Äkki tuli meremees

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma vabariigi ja keisririigi valitsemine.

Selle põhjuseks oli vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Mille poolest erines senaatori staatus magistraadi omast? Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta. Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Millal ja miks mindi Rooma riigis üle palgasõjaväele? Hilise vabariigi ajal mindi üle palgasõjaväele. Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased Teises maailmasõjas

võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Tööpataljonide võib võrrelda sunnitöölaagritega: mehed tegid rasket füüsilist tööd, seejuures arstiabi oli harva saadaval. Surmast tööpataljonides päästis Moskva otsus luua uued eesti rahvusväeosad. 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulunutest umbes 90% olid eestlased. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvused formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone, mida rakendati vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. 1942.aastal

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

EESTI II MAAILMASÕJAS

natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti, oli ka sund mobilisatsioon*Saksa armee -60 ­ 70 000, algselt mobiliseeriti, hiljem mindi ka vabatahtlikult*Soome armee - 2000, läksid vabatahtlikult *6. aug 1940 ­ Eesti astus NSV Liitu *21. juuni 1940 ­ juunipööre, Andrei Zdanovi riigipööre *9. märts 1944 ­ märtsipommitamine Tallinnas*22. sept 1944 ­ Punaarmee vallutas Tallinna*23. aug 1939 ­ sõlmiti MRP pakt*24. nov 1944 ­ Saksa väed taandusid Sõrve poolsaarel ja Eesti langes Nõukogude mõju alla*21

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased Teises maailmasõjas, kokkuvõte

võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Tööpataljonide võib võrrelda sunnitöölaagritega: mehed tegid rasket füüsilist tööd, seejuures arstiabi oli harva saadaval. Surmast tööpataljonides päästis Moskva otsus luua uued eesti rahvusväeosad. 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulunutest umbes 90% olid eestlased. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvused formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone, mida rakendati vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. 1942.aastal

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine.

Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. Tehnoloogia ülikiire areng. Oluline roll maailmamajanduses.----- postindustriaalsel mindi üle 1970-ndatel seoses neljanda tehnoloogilise murranguga tuuma-, kosmose- ja sidetehnoloogia arenguga. 1.5. Millal maailmas mindi ühele või teisele tootmisviisile üle, kus tänapäeval maailmas esineb?- 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele.- 2,1 Ekspordi ja impordi saldo.

Majandus → Maailma majandus
7 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

"Imede saar" Ristikivi

sellel maal elasid tumedanahalised valgepäised sinisilmsed inimesed. terve linn oli aga ütlemata puhast tänavatel oli kõikjal plaadid maas. Nende laevameeste teejuhiks sai Andromanche, kuna ta oskas itaalia keelt. Järgmisena juhetas ta külalised söögisaali kus oli kõik lauad külluslikult täidetud kuigi preester ieronimo tuletas meelde et reedesel päeval kalapäev pidi olema ulatas ta isegi lõpuks käe kanakoiva järgi. Kui kõhud täis olid mindi edasi valvurite linnakusse kuhu viis mingi imelik trepp mis liikus ise. siis pidid kõik ükshaaval minema ülemvalvuri ette kes küsis lihtsaid küsimusi kuigi kaheldav oli kas ta midagi vastustest aru sai, kuna ta itaalia keel oli kergel öeldes jube. Kogu suhtlemine käis järjekordselt läbi mingi toru millest Niccolo aru kuidagi ei saanud kuna ruumis polnud kedagi kes teda kuulda võis, kui iis ainult nähtamatud inimesed...

Kirjandus → Kirjandus
317 allalaadimist
thumbnail
1
docx

M tähe jutt

M tähe jutt Madis mugis mammi maasturil meesaia . Madise mammi maksis marketis madisele meeldinud meeneid . Madis mõkerdas maasturi meega mustaks . Moekas mammi marssis maasturisse . Mammi mühatas mustusele . Mindi maasturiga maale . Maal mammi mustuse maasturist minema meelitas . Madis mängis mõned minutid mänguasjadega , mis mammi marketist muretses . Maal meeldis madisele mammi mehe Marguse merisiga .Mammi , mees Margus marssisid metsa maasikale . Madis mängis meriseaga mõnda aega . Merisiga marssis mõmisedes majja magama . Margus , mammi marssisid mõmisedes metsast majja . Madis moosis mammit moosi meisterdama . Mammi meisterdas maasikatest magusa moosi . Margus , Madis , Mammi mugisid

Eesti keel → Eesti keel
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun