Telefonijaam Antud juhul mõtlen telefonijaama kui telefoninumbrite laialijagamissüsteemi. Selleks, et iga kasutaja saaks endale koju lauatelefoninumbri on vaja teha jaamas ühendus liini peale, mis läheb läbi sidekappide kasutaja majani. Kasutaja saab endale telefoninumbri läbi maakaabli ühenduse otse jaamast. Liin peab minema telefoni, et see annaks tooni ning et saaks korraliku heli kvaliteedi tagada, peab kasutaja jaamast ca 10 km raadiuses elama, mida lähemal kasutaja asub, seda stabiilsem ning kindlam heli kvaliteet on. Kuna signaal levib läbi kaabli, siis viiteaeg on millisekunditest sekunditeni, kuna süsteem toimib vaseliini peal. Otseselt andureid ning täitureid liinil ega jaamas ei ole, ainukene monitoorimisvahend on jaamas asuv
- eritakistus [mm2/m]. Seega l = R × S / Telefoniliin on AWG-22 ja tema juhtme läbimõõt: d = 0,644 mm. Juhtme läbimõõdust arvutame juhtme ristlõike pindala: S = × d2 / 4, seega S = 3,14 × 0,6442 / 4 = 0,3257 mm2 Telefoniliini juhtme materjal on vask (Cu). Vase eritakistuse on: = 1,68×10-8 m = 0,0168 mm2/m [ 1 m = 106 mm2/m ] Raidsalu ja Mets R = Rliin+Rtagasi kesk = 894 + 5951,6 = 6845,6 Takistuse valemist avaldatud l: l = R × S / = 6845,6 × 0,3257 / 0,0168 = 132715 m Kuna jaamast terminalseadmeni on 2 juhet, seega tuleb leitud juhtme pikkus jagada pooleks ja saame terminalseadme kauguse jaamast: 132715 / 2 = 66357,5 m 66 km Suurima lubatava pikkusega liini läbiv vool I = U / (Rtagasi kesk + Rliin + Rtelefon) U = 55,2 V I = 55,2 / (5951,6 + 894 + 142) = 0,0079 A = 7,9 mA Laadung R = Rliin+Rtagasi kesk = 864 + 5951,6 = 6815,6 Takistuse valemist avaldatud l: l = R × S / = 6815,6 × 0,3257 / 0,0168 = 132133 m
funktsiooni y = x3 graafikuga. 5. Ringi on joonestatud suurima pindalaga ristkülik ümbermõõduga 80 cm. Milline on selle ristküliku pindala ja ringi raadius? 3 6 a 3 a+9 - 6. Lihtsusta avaldis a+3 a-9 6 a 7. Leida täisnurkse kolnurga küljed, kui ta siseringjoone raadius on r = 6 cm ja ümberringjoone raadius R = 15 cm. 8. Rong läbib jaamast väljudes esimese sekundi jooksul 0,4 m, iga järgneva sekundi jooksul aga 1,2 m võrra eelmisesi rohkem. Kui pika tee läbib rong esimese minuti jooksul? 9. Kolmnurga tipud on A(-6;2), B(-1;-3) ja c(6;4). Joonesta kolmnurk. Leida kolmnurga pindala ja kolmnurga ümber joonestatud ringi pindala. 10. Ärimees vajab 20000 kr laenu üheks aastaks. Üks pank võtab laenu vormistamise eest 200 kr ja laenuprotsent on 8. Teisel pangal vormistamise tasu ei ole, aga laenuprotsent
Ürituse planeerimise kava OÜ ABC 20 suvepäevad 8. juuli- 10. Juuli Muhus Eesmärk: OÜ ABC tähistab firma 20 juubelit suvepäevadega. Osa võtavad: 35 OÜ ABC ettevõtte töötajat Osalemistasu: 250 eek Eelarve: majutus: 10 000 eek toitlustus: 7000 eek laevapiletid: 2500 eek bussirent: 5000 eek esinejad: 1500 eek muu: 4000 eek kokku: 30 000 eek Reede 08.07.2011 14.00 väljasõit Tallinnast (Balti jaamast) Virtsu sadamasse 16.00 jõuame Virtsu sadamasse 17.00 Virtsu sadamast praamiga ´´Regula´´ väljasõit Muhu saarele 17.30 saabumine Muhule 18.00 jõudmine Koguva külla 18.15-19.15 majutamine Vanatoa turismitallu 20.00-20.30 ürituse ametlik avamine , firma direktori kõne 20.30-00.00 lõkkeõhtu suhkrusaiade küpsetamisega, grillimine 00.00 öörahu Laupäev 09.07.2011 09.00 hommikusöök 11.00-13.00 bussi minek, saarega tutvumine, jaanalindude külastamine 14.00 lõunasöök turismitalus 15.00 korraldajate kõne ning kava lähem tutvustamine 15.15-16.00 tutvum...
Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta
mõju. Otsast nivelleerimisel seatakse nivelliir punkti kohale, teise punki asetatakse vertikaalsed nivelleerimislatt. Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud. h AB = i - b H i = H A + i H B = H A + h AB H B = Hi -b . Võimaluse korral välditakse otsast nivelleerimist. 3. Liht- ja liitnivelleerimine Lihtnivelleerimise korral on nivelleeritakse ühest ainsast jaamast. Kuid tihti on punktidevaheline kaugus liiga suur ühest jaamast nivelleerimiseks või puudub nähtavus. Sel juhul rajatakse järjest mitu nivelleerimisjaama ja tegu on liitnivelleerimisega. Täpsematel mõõtmistel nõutakse, et jaamu oleks paarisarv. Kahe jaama vahelised ühised punktid on sidepunktid. Igas jaamas arvutatakse kõrguskasvud. Kui sidepunktide absoluutkõrguseid ei ole vaja arvutada, siis valitakse need punktid suvaliselt, vaiu maasse
Lahe koolipäev 2014 12. novembril toimus Tallinnas Nordea kondserdimajas konverents "Lahe Koolipäev 2014". Meie koolist läksid sinna Rando Aav ja Jürgen Lee. Kolmapäeva hommikul hakkasime Rapla jaamast Balti jaama sõitma rongiga. Sealt läksime rongkäiguga Nordea konserdimajja suunduma läbi vanalinna. Tee peal leidsime uusi sõpru ja tegime ühispildi, kujundades inimteksti "ELAD ISE OMA ELU?". Jõudes Nordea kondserdimajja, võeti meid väga hästi vastu. Oli väga palju rahvast. Enne konverentsi sai süüa, juua ja lahedalt olla. Esimesteks esianeteks olid raadio- ja telemees, kirjanik, koolitaja, õppejõud,
koguses kuulipildujatega, siis oli nende löögid vaenlase vastu tõhusad. Rongidele olid abiks selleks eraldi moodustatud jalaväepataljonid nagu Scoutspataljon, Kuperjanovi partisanide pataljon ja Kalevlaste Maleva Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas Esimene Soomusrong sõitis 30. Novembril 1918 Rakveresse, kus sõideti Viru rinde juhataja kindralmajori jutule. Esimeseks ülesndeks andis kindral Tõnisson lüüa punased välja 15 Auvere jaamast, mis asub 15 km kaugusel Tallinast Narva poole. Auvere vabastamist alustati 2. detsembri öösel. Järgnenud päevad toimusid lahingud vaenlastega, mille tulemusel nähti , et tolleaegne liivsoomus ei kaitse piisavalt hästi. Auvere jäi punastele ning lahingutegevus jätkus esialgu Vaivara ümbruses. 3. detsembril lahutati soomusrong kaheks. Üks pool jäi Vaivara jaama juurde lahingupositsioonile, teine pool sõitis Oru jaama,et saada ühendust kindral Tõnissoniga ja 4. jalaväepolguga
Kuidas vähendada asotsiaalide hulka Eesti ühiskonnas? Tere, austatud kuulajad. Mina räägin teile täna Asotsiaalidest ja kuidas neid vähendada Eesti ühiskonnast. Alustuseks kõigepealt sellest, kes on asotsiaalid?Asotsiaalid on inimesed, kes on mingisugustel põhjustel tänavale sattunud. Aastal 2011 jagas Edelaraudtee juht Neddy Kramer kodutud kolme rühma. Esimesse rühma kuuluvad need, kes ei joo, vaid need, kes on lihtsalt mingil põhjusel elu hammasrataste vahele jäänud. Ülejäänud kahte rühma kuuluvad need, kes jäävad häirivalt silma turistidele või ka meile endile, kes igapäevaselt on rongijaamades, bussipeatustes või mujal läbikäidavates kohtades, kes on purjus või sobravad prügikastides. Samal aastal toimus Tallinna korrakaitse istung Balti jaama teemal, kus hakati otsima lahendusi, kuidas asotsiaale Balti jaamast peletada.Pakuti välja mitmeid ideid, näiteks turvakaamerate ülesseadmine või patrullide lisamine kohtadesse, ku...
kullaveoks valitud trellitatud akendega vangivagunist koosnev erirong. Sellega sõitis kohale Eesti erikomisjon ehk ,,Kulla saatkond" rahaministri abi Tõnis Varese juhtimisel ja fotograafina üka vendadest Parikastest. Erikomisjoni kuulusid veel Krediitpanga direktor Artur Uibopuu, Tallinna Linnapanga direktor Harald Normak, riigikassa, tolliameti ja riigikontrolli esindajad. Kui saadetis kaheksa miljoni kuldrublaga jõudis kell 19.55 Tallinna, laaditi see kolmele veoautole. Balti jaamast Eesti Panga juurde suundunud kullavoori ees sõitis sõiduauto erikomisjoni liikmetega. Tallinna Teataja sõnul saadeti veoautosid ,,kuulipildurite roodu kaitse all, kes autode ees ja taga käis". Nii jõuti ilma vahejuhtumiteta ka sihtkohta, praeguse Eesti Panga hoone ette.Seal laaditi kullakoormad maha ja viidi panka. Mihkel mälgu mälestuste järgi said õppekomando sõdurid preemiaks igaüks paki tubakat ja saadeti tagasi Narva.Rahvaväe 9. polgu
Teofrastus oli kodutu kass, kes elas Peedu jaamas. Inimesed, kes käisid Peedul, teadsid, et seal elab üks tore kiisu ning nad viisid talle tihti süüa. Ühel päeval läks Teofrastus rongi peale, sest seal oli tuttav lõhn. Uksed sulgusid ja ta sõitis Elvase. Kui ta rongist maha astus, nägi ta, et ei ole samas kohas, kus enne. Ta proovis rongile järele joosta, kuid ta ei jõudnud. Kass sisenes Elva jaamahoonesse, kuid inimestele see ei meeldinud ja ta visati jaamast välja. Ükskord tuli tuli rongilt maha lambanahkse jopega mees. Ta võttis Teofrastuse koju kaasa. Nad mõtlesid koos perenaisega, mida talle nimeks panna. Kassi nimi oli Teofrastus Filippus Bombastus Aureolus. Teofrastusel oli nüüd oma territoorium ja samuti ka naabrikoeral Timil. Peagi kolisid perenaine ja peremees Teofrastusega Tallinnasse. Neil oli nüüd palju väiksem korter. Teofrastus hüppas kord aknast alla, sest ta soovis väga õue uudistama minna. Esmalt läks
Peale poti kasutamist tuleb kotike sulgeda ja lükata poti põhja. Tualetis käimise protsessi kirjeldab hästi astronaut Samantha Cristoforetti: https://www.youtube.com/watch?v=C- 65mBQ7s_Q Mis saab jääkidest? Uriin liigub edasi vee filtreerimissüsteemi, kus see puhastatakse ning sellest saab täiesti kõlblik joogivesi. Tahkete jääkide konteinerit puhastatakse umbes iga 10 päeva tagant ja kõik kotikesed kogutakse kokku koos muu kosmosejaama prahiga ja heidetakse jaamast välja kapselites, mis atmosfääris põlevad. Kas kosmosejaamas on kuivkäimla? Kui definitsiooni järgi võtta ehk et „veevarustuseta klosett“, siis jah, kosmosejaamas on kuivkäimla, sest vett ju ei kasutata. Siiski pole see tavaline suvekodu välikäimla, sest jäägid liiguvad eraldi sihtpunktidesse ja nende saatus on pisut teistsugune, seega kosmosejaamas on pigem kõrgtehnoloogiline kuivkäimla. Kasutasin järgnevaid materjale: http://www.space
turniiri ja rahvas pooldas nüüd oma, Kurt Hornfischerit, kes oli kahekordne Euroopa meister. Enamik ajast oli maadlus võrdne, kuid lõpp-püstimaadluses tegi Kristjan võtte, mis tõi talle võiduks vajalikud punktid ja tegi temast kahekordse olümpiavõitja. Eesti raskejõustiklased tulid Berliinist tagasi kokku seitsme medaliga, peakangelasena Kristjan Palusalu. Tagasi Eestis olles sai ta palju kingitusi, alustades vastuvõtust Balti jaamast, ametikõrgendus, puhkus ja veel, kuid kõige märgatavam kingitus oli vast president Konstantin Pätsi poolt kingitud talu Harjumaal Pillapalus. Kristjan tõestas oma võimeid ka 1937 Pariisis Euroopa meistrivõistluste kullaga, peale mida ta ennast vigastas. Palusalu heitis vastase, katsus raskemana talle mitte peale kukkuda ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see talle karjääri lõppu. Kui pärast tõsist
ettevõtmisel asi teoks sai. Kõige legendaarsemaks meheks sai aga soomusrongide divisjoni ajutine ülem kapten Anton Irv. Esimene soomusrong asus Tallinnast Narva poole teele 30. nov. Rakverre. Siin käisid soomusrongi ülem kapten Parts ja kaitseliidu juhatuse esimees kaugesõidukapten Pitka Viru rinde juhataja, kindralmajor Tõnissoni jutul, kelle poolt anti neile esimeseks lahingülesandeks lüüa punased välja Auvere jaamast, mis paikneb 15 km enne Narvat. Lahingud algasid järgmisel päeval, mille käigus selgus, et "liivsoomus" ei kaitse püssi ega kuulipilduja kuulide eest. Auvere jäi punastelt ära võtmata. Rong jagati nüüd kaheks. Üks osa jäi ühe suurtükiplatvormiga Vaivara jaama juurde lahingpositsioonile, teine osa sõitis aga Oru jaama, et võtta ühendust kindral Tõnissoni ja 4. jalaväepolguga. Seda rongi
Pika mõtlemise peale nimetas Holden Allie, Phoebega jutuajamise, asjade üle järele mõtlemise ja oma ideaalseks tööks pidas ta rukkipõllul oleval kuristiku lähedal mängivate laste püüdmist, et nad kuristikku ei kukuks. Holden kinkis talle ka plaadi tükid. Hiljem helistas ta vanale inglise keele õpetajale ning too kutsus poisi külla. Öösel ärkas Holden äkki ning nägi, et õpetaja silitab ta pead. Tal hakkas hirm ning leiutas ettekäände, et peab minema jaamast kotid ära tooma. Ta magas ooteruumi pingil. Ärgates nägi ta ajalehte, kus oli kirjutatud vähist. Ta kujutas, et tal on endalgi vähk. Noormehel hakkas halb, ta läks jalutama. Holdenil tuli plaan põgeneda läände, mängida kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Phoebe'le kirjutas ta hüvastijätu kirja, viis selle kooli ning palus edasi anda. Muuseumi juures kohtudes oli Phoebe kaasa võtnud suure kohvri ning tahtid Holdeniga kaasa minna
Poirot sai teada,et tapjaks oli olnud dr.Sheppard,kes oli kogu aeg Poiroti aidanud. Tema oli võtnud Ralphi saapad ja teinud nendega jäljed aknalauale. Dr.Sheppard oli ka väljapressija. Dr.Sheppardile helistati peale seda,kui ta oli Rogeri juurest tulnud koju telefonile ja ta ütles oma õele,et Parker oli talle helistanud ja öelnud,et Roger on surnud, aga tuli välja,et ta oli ise palunud ühel stjuuardil tema patsiendile ühe kirja viia ja vastuse pidi ta talle jaamast telefoni teel teatavaks tegema ja nii jäi ta õde uskuma,et Parker oleks talle nagu helistanud.Tema oli pannud ka diktofoni tööle peale seda, kui ta oli Rogeri tapnud ja, kui ta tagasi Ackrydi majja läks jõudis ta diktofoni ära võtta, kui Parker korraks toast lahkus ja politseile helistas. 6.Mis oli kuritöö motiiv? Dr.Sheppard kartis,et mrs Ferrars,kellelt ta oli raha välja pressinud oli Rogerile öelnud, kes temalt raha välja pressis ja ta räägib sellest ka teistele alevis elanud
kaitstud ja turvalist reaktorit. Et veidikenegi aimu saada Jaapanis toimuvast, tasuks Fukushimat võrrelda 1986. aastal Ukrainas toimunud Tšornobõli katastroofiga. Tšornobõli tuumareaktor oli justkui katsejaam, mis pidi olema teoreetiliselt võimalik. Reaktor oli lohakalt ehitatud, sest kogemusi nappis – näiteks puudus seal kaitsemahuti, mis oleks pidanud õnnetuse korral takistama radioaktiivsete ainete liigkiiret levikut jaamast välja. Õnnetuse toimudes paiskus suures koguses radioaktiivseid elemente tohutu plahvatusega õhku ja molekulaarses olekus tolm, mis sisaldas radioaktiivseid aineid, kandus õhus minema ning sadas hiljem erinevate sademetega taevast alla.Need allasadanud radioaktiivsed elemendid on laiali üle Euroopa. Näiteks kui aastaid hiljem kasutada metsa küttepuuna, on see sama radioaktiivne puu kaminas, neid radioaktiivsed elemente hingatakse sisse, juuakse veega jne.Tseesium-137 on kõige
Andres:Hei,mis teed? Laura: ”Kirjutan ülikooli jaoks uurimustööd.Räägi,miks helistasid.” Andres: “Aasta viimsel õhtul?Tule parem mulle külla.” Laura: “Proovin tulla, kuigi on jube kiire viimasel ajal aga sinu jaoks leian alati aega.” Laura lõpetab selleks aastaks oma töö ja sätib end Andrese juurde minekuks. Enne seda käib Laura poes,ostes kaasa soolaleivaks tordi ja šampuse. Andres elab Kakumäel.Laura peab ruttama,et Balti jaamast viimasele bussile jõuda. Laura väljub Tulikivi peatuses ning võtab suuna mere äärde.Ta jõuab maja juurde ning vajutab korteri numbrit.Maja ise on nii väljast kui seest moderne,tüüpiline 21.sajandi tipptehnoloogiline hoone.Andres avab ukse ning Laura astub sisse. Andrese korter on avaraplaneeringuga. Toad on ruumikad,valgust täis. Laura annab üle ostetud kaubad ning paneb mantli virna ja võtab kingad jalast. Andres: “Tunne end kui kodus
lülituvad sisse ja hakkavad tootma energiat kombijaamad. Annab elektrit ja sooja. Samas võimaldab uus koostootmisjaam nüüdsest kasutada ainult saaremaist kütust - hakkepuitu, mis omakorda aitab hoida soojahinna malalal. Eeldab seda, et enam ei pea kasutama kallist kütteõli.[6] Kombijaamu tuleks planeerida Saaremaale kõikidesse suurematesse asulatesse kus on paneelelamud, et saaks kasutada ära efektiivselt jaamast saadav soojusenergia elamiste kütteks. Kombijaamade võimsus peaks olema täpselt arvestatud, toodetakse sellisel määral soojust kui kulub kodudes. Elektri peale ei peaks maksimaalselt panustama, sest kombijaamad pandaks tööle öösiti kui elektrit pole niivõrd palju vaja. 4. Võrdlus taaskasutatavast energiast ning Ida-Virumaa põlevkivi tehased Kõik eelnevalt toodud: 1. tuule energia; 2. päikese paneelidelt päikese energia; 3
Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrijaamad Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis on vajalik elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas konverteeritakse seal kasutatav energialiik elektrienergiaks. Elektri jaamast saadud elektrit kasutame me igapäev, näiteks arvutiga töötades, süüa tehes või pimeduse saabudes lambi põlema panemisel. Elektrijaamades kasutatavad energialiigid: · Mehaaniline energia. Näiteks hüdroelektrijaam. (Hüdroelekrijaamades toodetakse elektrit jõgede potentsiaalse energia arvel
Tsornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti Ø Tsornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist kutsutud sõjaväekohuslased. Ø Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Ø Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Ø Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõts. PILDID Huvitavad lisad http:// www.epl.ee/news/valismaa/miljoninimestonsurnud1986aastatsernobolikatastroofitottu.d?id=51294 http:// forte.delfi.ee/news/teadus/veerandsajandittsernobolikatastroofisthirmpolekusagilekadunud.d?id=44 http://www.postimees.ee/411415/tsernobolikatastrooftekitabperedeleraskusiveelpraegugi / TÄNAN TÄHELEPANU EEST !!!
külg, jõgede nivelleerimisel on teodoliitkäik rajatud piki jõe kallast, karjääride puhul ümber karjääri. Magistraaliga risti rajatakse sobivate vahemaade tagant sirged, millele märgitakse maastiku iseloomulikud punktid. Nende punktide maksimaalsed vahekaugused olenevad mõõtkavast ja on normatiividega määratud (nt 1:500 max 20 m). piki magistraali nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga ristsirge omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. Arvutused tehakse analoogiliselt ruutude meetodile, s.t. piki magistraali nivelleeritakse nagu nivelleerimiskäiku, aga piki ristsirgeid arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Kui ristsirget nivelleeriti mitmest jaamast, siis tuleb kõigepealt arvutada sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. Töö käigus koostatakse
Kasutamine maailmas Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks - 80% elektritoodangust. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Maailma elektrienergia toodang Geotermaal- Tuuleelelekt-
teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas. Kui pind rappub, jääb raskus paigale, kuid raam vibreerib, ja raskuse külge kinnitatud pliiats jäädvustab paberile siksakmustri. Sellise sakilise jälje ehk seismogrammi järgi saavad teadlased öelda, kuna ja kus maavärin aset leidis. Magnituud leitakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi järgi. Lisaks tuleb hinnata ka maavärina kaugust seismojaamast. Kaugus jaamast ja maavärina epitsentri asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemisel. 2.2 Richteri skaala 1935.aastal seadis USA maavärinate uurija Charles Richter sisse mõõtskaala maa-aluste tõugete tugevuse hindamiseks. Üle 4pallised värinad toovad tavaliselt kaasa purustusi. 1-2 palli kerge väring, sildid kõiguvad. 2-3 palli jook pritsib klaasidest, tuntav väring 4 palli aknaklaasid purunevad, praod seintes 5 palli korstnad purunevad 6 palli lõhed maapinnas
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. ...
mäel seisab aparaate, mis mõõdavad ilma iseloomustavaid näitajaid ja on püsinud muutumatuna sada aastat. Siin on mõõdetud Maa ja Päikese kiirgussuhteid katkematult üle poole sajandi. Ja need aegread, mis iseloomustavad päikesekiirguse kättesaadavust ja selle kasutu osa ärajuhtimise tõhusust, annavad ilmateadlastele väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas ilmastik muutub. Ilmavaatlused said Tõraveres alguse poole sajandi eest aktinomeetriajaamast ehk siis jaamast, kus hakati mõõtma päikesekiirguse näitajaid ja mille pani püsti kuulus, nüüdseks lahkunud Juhan Ross. Kuid päikesekiirgust mõõdeti Eestis ennegi, alates 1904. aastast. Järjepidev vaatlus ,,Praegusel ajal on päikesekiirte mõõtja klaaskuul, mille ümber sinise paberi triip, mis päikese kiired mustaks teeb," kirjutas 1901. aastal Karl August Hermann. Selline võluv klaaskuul seisab rivis siiani ja koondab mitte ainult päikesest lähtuvat kiirgust, vaid võtab endasse kokku ka
kõrgusele. Igal järgneval päeval tõusis ta 50 m võrra vähem kui eelneval päeval. Mitme päevaga tõuseb alpinist mäetippu, mille kõrgus on 5250 m? (7 p-ga) 3. Aednik peab kastma 52 õunapuud, mis asuvad ühes reas 6-meetriste vahedega. Kaevust esimese õunapuuni on 18 m. Kui pika tee läbib aednik õunapuude kastmisel, kui iga korraga kastab aednik ühe õunapuu? (17 784 m) 4. Rong läbib jaamast väljudes esimeses sekundis 0,4 meetrit, iga järgneva sekundi jooksul aga 1,2 meetri võrra eelmisest rohkem. Kui pika tee läbib rong esimese minuti jooksul? (2148 m) 5. Aritmeetilise jada kolmas liige on 2 ja kaheksas liige on 17. Mitu liiget on vaja võtta, et nende summa oleks 95? (10) 6. Aritmeetilise jada viie esimese liikme summa on 20 ja üheksas liige on 13. Leia jada kolm esimest liiget. (1; 2,5;4) 7
Eesti tuli Balti jalgpallimeistriks 14.-16. augustil peeti Riias II Balti jalgpalliturniir. Avamängus võitis Eesti koondis leedulasi 5:2 ja mängis viiki lätlastega 2:2, see andis Eestile turniirivõidu. Siiski vaieldi mängu järel koguni pool tundi selle üle, kellele turniirivõit kuulub. Koduteel läks kaotsi võidutammepärja külge kinnitatud trikuloor. Selle kadumises kahtlustati edukat jalgpallurit Eugen Einmanit. Meeskonna 300- kroonisest auhinnarahast arvutati maha uue lipu ja Tartu jaamast ostetud kalli veinipudeli hind. 1931. aasta Kooliharidus ja teadus. Koolihariduse alal sai Eesti riik Vene riigilt pärandina vähe. Seega tuli hariduselu põhjalikult ümber korraldada. 1920. aastate alguseks oli uue haridusseadustikuga kujundatud ühtluskool, mis püsis 1934 aastani. Vabadussõja lõpul kehtestati kohustuslik tasuta kuueklassiline kooliharidus 7. kuni 16. eluaastani. See sai teoks alles 1930. aastal. Õppetöö algkoolis ja keskkoolis toimus emakeeles
MEHAANIKA 1. Puudulik 2. Kui suur oleks keha kiirendus, liikumisel rennis, mille kalde nurk on 10°? Joonis , raskuskiirenduse ja kaldpinnasihilisekiirenduse vektor ja väärtused. 3. Ema veab kelku 40 neutronilise jõuga, nöörist pikkusega 2m, ülemise ja alumise otsa kõrguste vahe on 0,5m. Kui suur jõud veab kelku üles? 4. 5m kõrguselt mäelt hakkab 200m pikkust teed mööda ratas alla veerema, kui suur on kiirendus ja palju aega kulub? 5. Rong hakkab jaamast ühtlaselt kiirenevalt liikuma, saavutades 5 min möödudes kiiruse 54 km/h. Kiirendus ja vahemaa? 6. 1,5 tonnise auto kiirus oli algul 36 km/h ja suurenes 72-ni. Kui palju suurenes energia? 7. Pump tõstab kaevust 200 kg vett, 8 min 6m kõrgusele. Kui palju teeb pump tööd ja kui suur on pumba mootori kasuvõimsus? 8. Kui suur jõud suudaks kiirusega 5 m/s liikuva keha 20s jooksul peatada, kui keha mass on 80kg? 9
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, miks Maša alati mustade riietega käib. Maša vastas, et ta leinab oma elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arva...
210 000 inimest. 14. märtsil toimus jaamas teine auruplahvatus, seekord kolmandas reaktoris. Plahvatuse põhjustas reaktorist eralduva vesiniku segunemine atmosfääris sisalduva hapnikuga. Plahvatuse tagajärjel sai vigastada 11 inimest ning purunes reaktorit Joonis 5 Tuumajaamade asetus. ümbritsev hoone, kuid reaktor jäi ise plahvatuses terveks. Plahvatuse lööklainet oli tunda ligi 40 km kaugusel jaamast, kuid reaktorit opereeriva firma esindaja sõnul pole radiatsiooni tase pärast plahvatust märkimisväärselt tõusnud. 15. märtsil toimus jaamas kolmas plahvatus 2. reaktori juures, samuti oli 4. reaktori juures tulekahju, mis hiljem kustutati. Põlengu ajal vabanes märkimisväärne kogus radioaktiivset saastet. Jaama on jäänud ligi 50 spetsialisti, kes üritavad reaktorite jahutust kontrolli all hoida. Hiljem täpsustati, et põles neljanda reaktori kasutatud tuumakütuse hoidla,
* Keevaveereaktor * Kahekontuuriline kerge vee reaktor * Täiustatud gaasjahutusega reaktor * Candu reaktor * Briiderreaktorid * PWR-tüüpi reaktoriga tuumaelektrijaamad Kasutamine maailmas Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks 80% elektritoodangust. 30-nes riigis on praeguseks üle 440 reaktori, mis toodavad 16% kogu maailma elektrist. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida-Euroopas. Lääne Euroopas on Soome rajatav Olkiluoto-3 esimene tuumajaam pärast1991. aastat. Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist.
Hoonestatud alal valitakse punktid hoonete nurkade lähedusse. Välitööde käigus koostatakse silmamõõduline skeem abriss, kuhu kantakse kõik maastikul kindlustatud punktid ja mõõdistamisandmed. Lisaks on soovitav ruudustiku sees või tippudes näidata nooltega maapinna kallet. Kõrguste saamiseks väljamärgitud punktid nivelleeritakse lähtudes alalisest või ajutisest reeperist. Võimaluse korral võib kõik punktid nivelleerida ühest jaamast. Kui ühest jaamast ei saa, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Mõned ruudu tipud nivelleeritakse sidepunktidena, teised vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid. Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41
Hoonestatud alal valitakse punktid hoonete nurkade lähedusse. Välitööde käigus koostatakse silmamõõduline skeem abriss, kuhu kantakse kõik maastikul kindlustatud punktid ja mõõdistamisandmed. Lisaks on soovitav ruudustiku sees või tippudes näidata nooltega maapinna kallet. Kõrguste saamiseks väljamärgitud punktid nivelleeritakse lähtudes alalisest või ajutisest reeperist. Võimaluse korral võib kõik punktid nivelleerida ühest jaamast. Kui ühest jaamast ei saa, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Mõned ruudu tipud nivelleeritakse sidepunktidena, teised vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid. Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41
eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Pripjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas. 1986.aastal ärkasid aatomielektrijaama lähedal oleva asula elanikud kohutava müra peale. Tänavale jooksnud inimesed nägid tulekuma neljanda reaktoriploki kohal. Tuletõrjujad olid esimesed, kes püüdsid tulemöllule piiri panna. Enamus neist sai suure doosi kiiritust ja surid hiljem kiiritustõppe. 3.1 PUHASTUSTÖÖD
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
METSAVENDLUS 1940-1941 JA VAREM Metsavennad olid mehed ja naised, kes sõdisid relvastatult võõrvõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast, nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Tuntud metsavend Alfred Käärmann on defineerinud metsavennamõiste järgmiselt: metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Mõiste "metsavennad" on tegelikult juba suhteliselt vana, sõna tekke viivad osa uurijaid tagasi käesoleva sajandi algusesse, teised aga veelgi kaugemale XIX sajandisse. Nii nimetati kroonusse kutsumise eest põgenenud talupoegi. Venelaste saabudes peideti end metsadesse- soodesse, metsade vahele üritati meelitada ka venelaste vägi, et ta seal ootamatu rünnakuga purustada. Sissisõda on aga eestlastel tulnud pidada ka veel varasematel aegadel. Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel e...
energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare.[5] Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Pildid: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a1/ChernobylMIR.jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Chernobylreactor_1.jp g/800px-Chernobylreactor_1.jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/23/Chernobyl_radiation_map_199 6.svg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6e/View_of_Chernobyl_taken_fro m_Pripyat.JPG Kasutatud info Wikipedia Google Skype sõbrad Enda aju.
tavaline laps, keda vanemad panid klaverit õppima, kuid kes selle asemel väljas meelsamini luurekat mängis ja kanadele tsirkusetrikke õpetas. Muusikaõpingud jäid katki ja kanad trikke selgeks ei saanud. Suure tühjuse asemele tulid rahvatants ja näitering, kergejõustikutrenn ja muud ringid. Ta mäletab selgesti oma esimest iseseisvat reisi rongiga Tallinna, kui tuli majanduskooli pabereid tooma. Täiesti üksi. Oli siis kuueteistkümneaastane. Talle oli tõsiseks katsumuseks jõuda Balti jaamast ,,Estonia" teatri juurde trollipeatusse. Küsis teed igal tänavanurgal. Nüüd on ta viieteistkümne aastaga täiesti kohanenud ja leidnud, et enamik sõpru ja tuttavaid on tulnud maalt pealinna õnne otsima, kuid tunnevad end juba põliste tallinlastena. Vähesed mäletavad, et tegelikult toimus Anu Välba üks esimesi ülesastumisi teles aastaid tagasi saates «Reisile Sinuga». Mängijatoolil. ETV grimeerijale Mare
TUUMAREAKTORID Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon. Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. 1992. aastal avaldas USA teadlane J. Marvin Herndon hüpoteesi, et lõhustumise tuumareaktsioonid võivad olla selliste hiidplaneetide nagu Jupiteri, Saturni ja Neptuuni energiaallikaks, sest need planeedid kiirgavad välja rohkem energiat kui Päikeselt saavad. Alates 1993. aastast on Herndon arendanud ideed Maa keskme läheduses asuva...
"IVR" ja "Inbound Routes", seadsime võimalikuks, et kasutaja ei pea telefoni juttu lõpuni kuulama ja võib kohe soovitud klahvi vajutada. Kõnemenüü kontrollimiseks kasutasime sissetuleva kõne simuleerimist: kood 7777. Ühendasime omavahel kokku 2 Asteriski telefonijaama. Teise jaama IP aadress oli 192.168.252.42. Kasutajanimi ja parool olid samad, mis esimeses jaamas. Ühendamisel kasutasime SIP protokolli. Teises jaamas oli meil ainult üks kasutaja. Mõlemast jaamast sai otse valida teise jaama numbrit. Häälestasime jaamad, kasutasime veebilehte http://www.cadvision.com/blanchas/Asterisk/SIPtrunk.html Meie kõned algasid kell 10.25.28 ja lõppesid kell 11.50.39 helistasime üksteisele: 2011-09-14 10:25:28,IAX2/1004-478,1004,"""User4"" <1004>",1001,ANSWERED,18 2011-09-14 10:25:53,IAX2/1004-1012,1004,"""User4"" <1004>",1002,NO ANSWER,18 2011-09-14 10:26:23,IAX2/1004-6289,1004,"""User4"" <1004>",1002,ANSWERED,43
Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja tehakse lugem a 2. Teine paar lugemeid on kontrolliks. Praktikas teisest lugemipaarist vahel loobutakse, kui muidugi on näha, et kõik on õieti mõõdetud. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud: h1=a1-b1 ja h2=a2-b2 , mis ei tohi erineda ükseteisest rohkem kui 5 mm. Ja seejärel kõrguskasvude keskmine hkeskmine= h1+h2 / 2 = ± 1mm Alles peale arvutusi võib nivelleeri jaamast üles võtta ja edasi liikuda. Antud juhul on tegemist kahe horisondiga nivelleerimisega. 3.Juhul kui on tarvis lisaks sidepunktidele nivelleerida ka vahepunkte, siis kõik vahepunktid nivelleerida teise horisondi juures ja peale toodud arvutuste lõpetamist. EX! Eksamil tuleb alati arvestada ka teise horisondiga (h2). Kui nivelleerimisel kasutatakse kahe küljelisi latte siis on tööde järjekord järgmine. 1
Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks - 80% elektritoodangust. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad ⅔ maailma tuumaenergiast. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. M aailm a elek trienergia toodang 70 Põlevkütus-soojuselektrijaamad 63 60
novembril 1921. aastal 84-aastaselt. Tema surm põhjustas rahva seas suure leina. Valitsuse poolt korraldati matusekomisjon, matmist korraldasloomisjärgus olev Eesti KujutatavateKunstnikkude Keskühing. Kadrioru lossi suures saalis toimus 23. novembril pidulik kirstupanek. Reedel, 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasatmine . Kadrioru lossist siirdus leinarong ,,Estoniast" mööda Balti jaama poole. 26. novembriks jõudis rongiga kujuri põrm Tartusse. Jaamast mindi ,,Vanemuisesse", kus kell üks peeti matusetalitlus. Suure rahvahulga osavõtul liikus matuserong läbi kesklinna Maarja surnuaia poole. Aasta enne surma soovis August et teda maetakse mulda, kivi oleks lihtne, kuhu nime alla oleks raiutud sõnad ,,Mis ilm ei andnud, andis surm, ning kustutas mu janu", matmine pidi toimuma nii lihtsalt, kui võimalik. See soov täitus osaliselt matused kujunesid suurejooneliseks ja rahvarohkeks,
(Tarbijakaitseamet 2015) 7 Erivajadustega inimesel on reisi toimumise ajal saada konkreetset teavet kuidas on korraldatud vastavalt inimese vajadustele ohutusjuhised. Kui reisi käigus on juhtunud, et liikumispuudega isiku liikumisabivahend on saanud kahjustada või läheb kaduma, on isikul õigus saada selle eest hüvitist ja vajadusel kasutada asenduseks kuskilt jaamast saadud abivahendit. Kõige tipuks on erivajadutega inimesel õigus esitada kaebus, kui reisija õigusi on rikutud. Kui kaebusele ei vastata vähemalt ühe kuu jooksul, siis on võimalus pöörduda tarbijakaitseametisse. (Tarbijakaitseamet 2015) On oluline, et iga inimene saaks reisida võrdselt. Igal inimesel on oma õigused ja seega on ka erivajadustega inimesel oma õigused, et neid liialt kõrvale ei jäetaks. Mida
See toimus peamiselt perekondades, kuna üksikud isikud, kes küüditamist oletasid, püüdsid end varjata kui mitte rohkem, siis vähemalt öökorteri va- hetamisega. Vagunitesse veetud meeste suhtes teostati kogumiskohtades täpset kontrolli ja uuriti kompromiteerivat materjali. Need, kelle "süü"arvati suurem olevat ja seetõttu kõrgemat karistust väärivat kui seda on väljasaatmine, võeti vagunist maha ja toimetati NKVD-sse. Tallinnas on teada juhtum, kus Ülemiste jaamast, rongide liikumisel Vene- maa poole, toodi veel mõned isikud vanglasse. Peale ülekuulamist saadeti kõnesolevad siiski Venemaale. Vagunist väljavõtmised ja ülekuulamisele viimised olid siiski üksikud erandid. Tuli ette ka selline omapärane lugu, et vagunist välja võetud ja NKVDsse viidud isik lasti süütõenduste puudusel isegi vabaks ja mees pääses seega küüditamisest. Küüditamine provintsis
Cesise juures algas pealetung hommikul ning sellele järgnes ulatuslik rünnak kogu rinde idalõigus. Rindest läbi tunginud Landeswehri väed jagunesid kaheks, kellest üks osa suundus edasi põhja Valmiera poole, kus ta ilma suurema vastupanuta vallutas kaks linna. Lode jaamas, linnade lähedal, mille Landeswehr oli just vallutanud, paiknesid kaks Eesti laiarööpalist soomusrongi oma üksustega ning muidki vägesid, kellel õnnestus Landeswehri rünnak paari kilomeetri kaugusel jaamast seisma panna. Keskpäevaks saabus piirkonda ka lisavägesid ning nende abiga õnnestus Landeswehr linnadest välja tõrjuda ja suruda tagasi üle Rauna jõe. Eesti vägede pealetung Eesti vägede vastupealetung algas 22. juunil. Limbazi piirkonnas alustasid kolm roodu liikumist oma positsioonidelt lõuna suunas ning surudes Rauddiviisi üksused tagasi. Ülejäänud roodud liikusid kagu suunal ning hõivasid õhtuks Jugla mõisa ähvardades nii põhjas paiknevaid Rauddiviisi jõude selja tagant
ning väga pikaajalise mõjuga, seepärast peaksid kõik asjaosalised saama oma sõna sekka öelda.» Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi nimetas Savisaare referendumi nõuet aga populismiks. «Laiem arutelu tuumaprojekti üle ja poliitiline debatt parlamendis on kindlasti vajalik, aga siduva referendumi korraldamise vajadus on populism, et võita hääli valimistel,» kommenteeris Veskimägi. Kolmandik Ignalina uuest jaamast maksaks hinnanguliselt 1,3 miljardit eurot. Nii suur on praegu kokkulepitud tingimuste järgi Eesti osalus. Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas üleeile Postimehele, et Eesti seadused ei nõua tuumainvesteeringuks midagi enamat kui majandusministri ja ettevõtte nõukogu luba. «Kellega nemad konsulteerivad, on nende asi,» lausus Liive. Selle aasta märtsis deklareerisid Balti peaministrid soovi rajada ühiselt uus tuumajaam.
ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõts. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas. 1986.aastal ärkasid aatomielektrijaama lähedal oleva asula elanikud kohutava müra peale.Tänavale jooksnud inimesed nägid tulekuna neljanda reaktoriploki kohal.Tuletõrjujad olid esimesed,kes püüdsid tulemöllule piiri panna.Enamus neist sai suure doosi kiiritust ja suridhiljem kiiritustõppe.
Ta rääkis ja rääkis kuni lõpuks märkas, et poiss ei suuda enam üleval olla ja sättis ta magama. Holden jäi silmapilkselt magama. Siis juhtus midagi. Järsku ta ärkas ja tundis midagi oma pea peal- see oli kellegi käsi. Kuidas ta ehmus. Tuli välja, et see oli Antolini käsi. Ta istus pimedas diivani peal ja katsus Holdeni pead. Kuid Holdenile ei meeldinud see, ta kargas ülesse kui ussist nõelatud. Ta arvas, et on aeg sealt lahkuda ja ütles Antolinile, et peab jaamast oma kohvrid ära tooma ja siis tuleb tagasi, aga seda ta loomulikult ei mõelnud. Kui ta tänavale jõudis, hakkas väljas juba koitma. Ilm oli külm kuid tundus mõnus. Ta otsustaski minna Keskvaksalisse kus ta kohvrid olid ja seal ooteruumi pingil magada. Magas ta ainult kella üheksani, kuna siis hakkas sinna rahvast kogunema. Seejärel otsustas ta minna sööma. Ta ei söönud midagi jõi ainult kohvi. Siis läks ta viiendale avenüüle jalutama, kus ta mõtles