Infotehnoloogiast Infotehnoloogia on informatsiooni talletamine, töötlemine ja levitamine peamiselt arvutite abil. Arvutite kasutamine praeguses maalilmas on väga levinud. Euroopas on enamustel inimestel arvuti kas tööl või siis kodus olemas. Arvatavasti on sama lugu ka teistes maailma piirkondades, kus elatustase selle vähekene kõrgem on. Arvuteid kasutatakse kodus, tööl, koolides ja veel muudeski kohtades. Arvutitel on erinevaid otstarbeid, neid saab kasutada vaba aja veetmiseks, töötamiseks, õppimiseks ja erinevate maailma asjadega ennast kursis hoidmiseks. Arvuteid on erinevaid, on koduarvuteid, mis on suuremad ja võimsamad, on sülearvuteid, mis sobivad töötamiseks oma väiksemõõdulisusega ja oma küllaltki hea töövõime tõttu. On ka kolmas liik arvuteid ning need on pihuarvutid, mis sobivad inimestele, kellel on vaja palju suhelda ja kõigega kursis olla. Arvutid koosnevad erinevatest plaatidest, ketastest...
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsess...
ning tahtsin saada uusi kogemusi suurema seltskonnaga koostöös. Samuti olin huvitatud ka töötamast koolis, sest polnud varem õpetajatega sellist koostööd teinud. Ettevõtte tutvustus Varstu Keskkool on maakool Võrust umbes 25km kaugusel. Varstu keskkool asub Võrumaal, Varstu vallas. Varstu Keskkoolis õpib 101 õpilast ning töötab 21 õpetajat. Mina suhtlesin kõige tihedamalt infotehnoloogia õpetaja ja direktori asendajaga. Infotehnoloogia õpetaja kohustusteks selles ettevõttes oli aidata teisi õpetajaid nende probleemidega, hallata kooli võrku ning servereid. Infotehnoloogia õpetaja pidi ka ürituste ajal hoolitsema ka tehnika paigalduse eest. Töö organiseerimine oli vajaduse põhine, see tähendab seda, et infotehnoloogia õpetaja annab nõu või aitab, kui kellegil on ta abi vaja. Tegevus ettevõttes
Infotehnoloogia Infotehnoloogia ehk lühendatult IT käsitleb elektrooniliste arvutite ja tarkvara kasutamist, et luua, salvestada,
1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head: Vähenevad kulud dokumenditöötlusele. Inventari efektiivsem kasutamine. Personalikulude vähenemine. Paraneb infovahetuse kiirus. Parem klienditeenindamine. Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni. Sisemiste protsesside paranemine. Parem varustusketi juhtimine. Parem arveldamine. Vead: Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus. Keerukas kasutamine. EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.) Pole kehtestatud ühtset standardit. Esialgsed kapitalimahutused on suured. Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga. Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt selle...
Infotehnoloogia kodutöö 1. Milline on Sinu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös? Arvan, et minu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös on olnud üpris hea. Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2
Matemaatiliste tõestuste meetodid 1. Otsesed tõestuse meetodid M ate maa tiline s üs teem koos neb aks ioomides t, teoreemides t, definits ioonides t ja defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. T eoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks ema is es eis va tähts us ega teoree m, mis on enamas t i abiks teoree mi de tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt järelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurg a ümber mõ õt on võrdne s elle kol mnurga külgede s ummag a Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurg a külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimet ataks e tõe...
Relatsioonid ja funktsioonid 1. Relatsioon Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond D om(R )= { a A |leidub b B nii et (a,b) R } (doma in of R) Relatsiooni (vastavuse) muutumispiirkond R ange(R )= { b B | leidub a A nii et (a,b) R} (range of R) N 2: A ntud on hulgad A= { 2...
1. Mis on täisvõtete eelis poolvõtte ees? Täisvõtted lisavad täpsust, nullivad kollimatsiooni- ja nulliaseme vea, lisavad üsaldusväärsust ja kontrollitavust. Veatul mõõtmisel näitab horisontaalsuuna lugemite vahe poolvõtetest kahekordset kollimatsiooniviga. 2. Miks on vaja teha tahhümeetris läbi orienteerimisprogramm? Orienteerimine on vajalik lähtediriktsioonnurga saamiseks ja direktsioonnurga saamiseks järgmisele punktile. Seega vajame alustamiseks kahte kindelpunkti. 3. Mis on kõrguse mõõtmise lubatav viga käigus? 5cm 4. Mis on situatsioonipunkti lubatav viga käigu suhtes? 5cm 5. Mis on mõõdistusvõrgu punkt? Plaanilis-kõrgusliku sidumise käigus moodustatud kohtkindla märgiga kindlustatud punkt. 6. Mis põhimõttel peaks tasandama koordinaatide juurdekasve, miks? Et, teada õiged koordinaadid. Juurdekasvud tasandati vastavalt joone pikkusele. Ühest küljest peaks tasandama juurdekasvud võrdselt, kuna tahümeetri kauguse mõ...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti...
SISSEJUHATUS Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte. Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu. Teema infotehnoloogia ja ühiskond võib meile algselt tunduda võõras, kuid lähemal mõtlemisel ning vaatamisel saab selgeks, et tegelikult puutume me sellega kokku igapäev, olenemata kas tööalaselt või tööväliselt. Oluline on teada, mida see ala endast kujutab ning millised võimalused on enda töökeskonna paremaks muutmisel. Inimesed muutuvad, maailm muutub, ning infotehnoloogia koos sellega. Kuna kõik me ümber uueneb ning, et sellest kõigest paremini aimu saada ongi töö ülesandeks tuua välja
ILM MAAILMAS Amsterdam 4...12 pilvitu New York 4...12 pilves Ateena 16...25 pilvitu Oslo 0...2 pilvitu Brüssel 3...11 pilvitu Pariis 3...13 pilvitu Frankfurt 0...10 pilvitu Riia 2...4 pilves Helsingi 1...3 s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Essee aines erialatutvustus Juhendaja: Rein Kuusik Professor Autor: Margus Tanneberg
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Massiivid Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus..........................................................................lk4 Algoritm.................................................................................lk5-6 Programmikood.........................................................................lk7-9 Töö seletus................................................................................lk10 Pilt programmist................................
A2. Sisukord A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT..........................................................................................................2 A.2.1 Infotehnoloogia strateegia IT strategy .............................................................................................................. 2 A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. ....................................2 A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. Describe how integrate the IT strategy with the business ..........................................................................................................................................2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused. The IT needs of different
Infotehnoloogia võimalused ja ohud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu oluliselt lihtsamaks, kuna võimaldab väga kiiresti leida ja levitada infot. Tänapäeval on võimalik internetis ajada korda suurem osa suhtlusest ja eluks vajaminevatest toimingutest. Internetis on väga lihtne ja mugav ajada oma rahaasju läbi internetipankade ja krediitkaardimaksete
Infotehnoloogia plussid ja miinused Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult
Infotehnoloogia võimalused ja ohud Infotehnoloogia on Eesti rahvale küllalt uus mõiste, esimesed arvutid sai üldsus ju mitte rohkem kui kümme aastat tagasi ning internet umbes kaheksa. Siiski moodustab internet ja infotehnoloogia meie elust väga suure osa ja enamus asju, nagu näiteks arvete maksmine ja uudiste lugemine käib just interneti kaudu. Infotehnoloogia areng teeb inimese elu palju mugavamaks. Poes käimiseks ei pea enam toast välja minema. Nii mööblit kui ka toitu saab osta interneti teel. Kõik tuuakse koju kätte. Maksmiseks ei pea minema panka ja sularaha välja võtma, võib maksta interneti teel. See on palju mugavam viis, kui käia miinuskraadidega väljas. Ka raha saab teenida kodus, arvuti vahendusel. Mõned inimesed tegelevad kodulehtede tegemisega, teised mängivad kasvõi interneti teel pokkerit
Iseseisevtöö nr1. 1. MOODUL 1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Inimene peaks teadma: · Põhimõiseid- ( infotehnoloogia, riist- ja tarkvara); arvutite tüüpe ( suurarvutid, personaalarvutid, sülearvutid); Arvuti koostisosad( sise- ja välisseadmed, hiir, klaviatuur, monitor, protsessor); · Riistvara- protsessor ( peab teadma, milleks protsessorit kasutatakse, tema töökiirust ja mahtu) sisendseadmed ( teadma arvuti olulisemaid sisendseadmeid nagu hiir, klaviatuur, protsessor jne)
Infotehnoloogia võimalused ja ohud Infotehnoloogia on Eesti rahvale küllalt uus mõiste, esimesed arvutid sai üldsus ju mitte rohkem kui kümme aastat tagasi ning internet umbes kaheksa. Siiski moodustab internet ja infotehnoloogia meie elust väga suure osa ja enamus asju, nagu näiteks arvete maksmine ja uudiste lugemine käib just interneti kaudu. Infotehnoloogia areng teeb inimese elu palju mugavamaks. Poes käimiseks ei pea enam toast välja minema. Nii mööblit kui ka toitu saab osta interneti teel. Kõik tuuakse koju kätte. Maksmiseks ei pea minema panka ja sularaha välja võtma, võib maksta interneti teel. See on palju mugavam viis, kui käia miinuskraadidega väljas. Ka raha saab teenida kodus, arvuti vahendusel. Mõned inimesed tegelevad kodulehtede tegemisega, teised mängivad kasvõi interneti teel pokkerit
.. 8 3.8 Projektis tuleb teha muudatused. ........................................................................... 8 3.9 Infosüsteemi andmete sisestamisel tuleb kasutada auto-complete. ....................... 8 3.10 Tuleb luua infosüsteemi analüüs. ...................................................................... 8 4 Tulemused .................................................................................................................. 10 EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 2 Sisukord 5 Praktika sooritus......................................................................................................... 12 6 Hinnang praktikale ..................................................................................................... 13 7 Kokkuvõte ................................................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium “Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud” Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks
KUIDAS TOETAB INFOTEHNOLOOGIA MINU ETTEVÕTTE ÄRISTRATEEGIAT. Igasugune ettevõtlus on tänapäeval mõeldamatu ilma laialdase infotehnoloogia kasutamiseta. Möödas on ajad kui infot edastati pärgamendirullidel ja toimetati kohale kirjatuvi või postihobusega. Oleks ju päris kentsakas ette kujutada tänapäevase firma kontorit, kus peamisteks töövahenditeks oleks lükati ja abakus. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli ka vändaga Felix arveametniku laual juba päris kõva sõna. Kas infotehnoloogiat saab kasutada igas valdkonnas? Võtame näiteks ehitusfirma. Keegi laob müüri, keegi viskab mörti seina..
Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Nagu me kõik teame, areneb maailm iga päevaga. Kui alles paarkümmend aastat tagasi ei osatud veel undki näha tahvelarvutitest ja sülearvutitest siis tänasel päeval on see elu paratamatu osa. Seega nimetame tänapäeva ühiskonda infotehnoloogia ühiskonnaks, kus suurimateks infotehnoloogilisteks leituisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest edasi on arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu kordades lihtsamaks. Enam ei pea ootama päevi või nädalaid, et saata üksteisele uudiseid vaid kõik käib läbi arvutite, interneti vaid mõne nupu liigutusega. Enamus oma asju saad sa teha ära kodus arvuti taga olles, maksta makse, suhelda sõprade, pere, tuttavate ja töökaaslastega,
php?id=17915534 tarkvaraturul monopoli loomises. http://www.microsoft.com/presspass/exec/billg /default.mspx Linnar Viik Linnar Viik (sündinud 26.veebruaril 1965 1999 - 2001 nõustas Viik peaminister Mart Laari Tallinnas) on Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär. infotehnoloogia ning teaduse- ja arendustegevuse Ta on IT Kolledzi õppejõud ja nõukogu liige ning küsimustes. Mobi Solutions OÜ juhatuse liige. Ta õppinud Tallinna 2. keskkoolis (1972 - 1983), Tallinna Linnar Viigi praegustest tegemistest saab lugeda Tehnikaülikoolis (1983 - 1990), mille lõpetas tema blogist. majandusinsenerina ning Helsingi tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja tehnoloogia osakonnas.
INFOOTSING Vasta küsimustele kasutades e-kataloogi Ester http://ester.nlib.ee (2a-2c), otsisüsteemi Google http://www.google.com (4a-4d), metaotsisüsteemi Clusty http://clusty.com (6a-6b), teadusliku ja tehnilise informatsiooni otsingusüsteemi WorldWideScience http://worldwidescience.org/ (8a). Vastustega täiendatud fail esita vahendiga Assignments. Töökäik 1. Tutvu vajadusel e-kataloogi Ester kasutusjuhendiga aadressil http://www.elnet.ee/juhend/tallinn/. 2. Leia vastused järgmistele küsimustele, vastused kirjuta küsimuse taha: a. Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Vastus: 7 Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Vastus: VÕI (or); Collecting; Activities; Job Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: kataloog=> rahvusraamatukogu=>sõna=> hobby=>keel=> inglise keel=>teaviku laad=> raamat b. Milline eestikeelne väljaanne le...
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
kursusel meid harimas käis. Ta selgitas meile näiteks seda, et helpdeski tööle minnes, peavad olema sul mingid eeldused, sa ei saa täielikult õppida, vaja on kindlaid isikuomadusi. Ta tõdes, et tõenäoliselt lähevad paljud tööle ,,koodineegriteks" ning hakkavad sealt karjääriredelil ülespoole ronima. Ka tema ütles, et tasub koguaeg midagi uut juurde õppida ning ta ütles ka ise, et on iseõppija. Ta mainis ka seda, et olles arendaja, tuleb valmis olla muutusteks infotehnoloogia maailmas, kuna praegu populaarsed programmeerimiskeeled võivad muutuda ning ajaga tasub kaasas käia. Suurim seltskond, kes meil korraga loengut andmas käis, olid IGNITE palgal olevad Dea Oja, Mihhail Lapuskin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad rääkisid sellest, et peamine edu võti on töömetoodika parandamine ehk efektiivsuse tõstmine. Nad rõhutasid, et väga tähtis on inimestevaheline suhtlus, tarkvara töökindlus ning koostöö kliendiga. Loengu
Infotehnoloogiast Eestis Minu arvates on Eestis infotehnoloogia laialt arenenud. See väljendub näiteks selles, et interneti leheküljed, programmeerimine, mängud ja telefonid on tavalised nähtused. Selle arengule on aidanud kindlasti kaasa mitmesugused tegurid. Samuti aitab riik kaasa huvialast huvitunud tipp spetsalistide väljakoolitamisele. Näiteks Eesti Infotehnoloogia Selts, mis on IT erialaseid huve esindavate professionaalide ühendus. Selle eesmärgiks on luua tingimused oma liikmete professionaalsuse kasvuks ja äritegevuse edendamiseks. Selle liikmed kujundavad IT valdkonna avalikku arvamust ja suunavad ühiskonna innovatiivset arengut. Samuti on eestis tegutsev ka organisatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mille peamiseks eesmärgiks on eesti ühendamine infotehnoloogia- ja
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks.
Tarkvaralised ohud Anton Zatkin 8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub...
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
Raha ja rahaliste dokumentide hoidmine arvutis on seotud andmeturbe ja krüptoloogiaga. Paroolid. Rahaautomaadid. Samuti ITkaubamajad (näiteks OTTO, Halens jne.). Kümmekond aastat tagasi kasutati suuremates raamatukogudes raamatute laenutamisel veel sedeleid, kuhu kirjutati laenutamise ja tagastamise aeg jne. Nüüdseks on ka seal tulnud kasutusele kiipkaardid, mis sisaldavad infot laenutaja kohta. Tänu arvutirünnetele (viirused jne.) on tulnud kasutusele ID-kaart ja Mobiil-ID. 7. Infotehnoloogia ja ühiskond 7.1 Muutuv maailm Aastasadu ja -tuhandeid on inimene püüdnud end vabastada raskeist ja tüütuist tegevustest, et end vähem väsitada ja koormata. Inimkond teinud oma sada tuhat aastat väldanud eksistentsi vältel läbi kaks põhjalikku elustiili muutust - ülemineku agraarühiskonda ja ülemineku industriaalühiskonda. Esimene suur tõsine elustiili muutus toimus siis, kui end korilusest ja küttimisest elatanud
1. Abbreviation lühend(ama) 54. Implementation täitmine 2. Achievement saavutus 55. Indictment süüdistus, hagi 3. Acidity happesus 56. Inherit pärima 4. Acquisition omandamine 57. Interface liides 5. Acumen arukus 58. Internal sisemine 6. Agenda päevakord 59. Interpretation tõlgendus 7. Applicable rakendatav 60. Interstellar tähtedevaheline 8. Arbitrarily omavoliliselt 61. Intricate keerukas 9. Arcane kauge 62. Latency ooteaeg, viivitus 10. Artificial tehislik 63. Layout paigutus 11. Assailant kimbutaja 64. Lurk varitsus 12. Atrocity ...
Kuressaare Ametikool Arvuti õppesuund Tarkvara Arendus AS DATEL Referaat Juhendaja: Kuressaare 2010 Sisukord: Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on refereerida ja analüüsida AS Datel'i ülesehitust ja toimimist. Firma valik oli tingutud õnnelikust loosist mille õppejõud meile tegi. AS Datel on Eesti üks staazikamaid infotehnoloogiafirmasid, kelle peamisteks valdkondadeks on tarkvaraarendus, info-ja kommunikatsioonteenused, avuttite ning esitlus tehnika müük, hooldus ja rent. Käesolevas referaadis keskendun rohkem Tarkvaraarenduse Osakonnale (Edaspidi TAO). Kirjeldan lähemalt ühte toodet ja teiste toodetega piirdun lühitutvustusega. Oma tegevusaastate jooksul on AS Datel välja töötanud suuri infosüsteeme ja andmebaase, sealhulgas mitme Eesti Vabariigi põhiregistri tarkvara, arendanud välja kodanikuportaali, internetipõhiseid teenuseid, süsteeme ja kaardirakendusi. Lisaks on AS Datel Eest...
APPLE Apple on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintosh seeria arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Asutatud 1. aprillil 1976 Cupertino's, California osariigis ja 3. jaanuaril 1977. 25. septembri 2010 seisuga oli Applel 46600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutise, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma. Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt.Apple I oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I 'te hakati müüma 1976. aasta juulis ning tema hinnaks oli 666,66 dollarit (hetke mõistes 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni). Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile. Multimiljonä...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Haridus kohustus või võimalus? Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Tallinn 2011 Ideed: Haridus ise. Haridus kui kohustus riigipoolne haridusnõue; vanemate
Kuidas suhtuda sotsiaalmeedia võidukäiku? Praeguse aja inimesel on võimatu kujutada ette elu ilma arvuti või nutitelefonita. Üliarenenud telefon on taskus nii ärimehel kui ka esimesse klassi astuval õpilasel-üks uhkem kui teine. Praegu teavad umbes 7-aastased lapsed arvutist ja sellega seonduvast rohkem kui mõni täiskasvanu ning selline üldpilt on tegelikult üsna nukker. Üks asi on selge: tänapäeva Eestis, kus infotehnoloogia on arenenud väga kõrgele tasemele, on arvuti ja internet saadavad enamasti igas perekonnas ning lapsed, kes 10 aastat tagasi eelistasid mängida õues sõpradega, istuvad nüüd selle asemel toas, kõrvaklapid peas, ning suhtlevad eakaaslastega interneti teel. Kurb on aga see, et nii väikestel lastel puudub arusaamine privaatsusest ning nad ei mõista seda, et see, mille nad on juba kord internetti laadinud, ei saa enam kunagi olematuks. 2012
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutisüsteemid Peeter Sikk INTERNETI POED INIMESTE UUS VAIMUSTUS? Kava Tallinn 2012 Eesmärk: Essee eesmärk on analüüsida, kas tänapäeval pidevalt laienev interneti kaubandus võib muuta tava kauplused mõtetuks ning uurida, kas see mõjutab ka inimese elu. Sisu: Interneti poodide pidev laienemine
Näiteks, ennemalt olid algelised röntgenaparaadid. Hiljem tulid magnetresonants tomograafi aparaadid, mis aitasid avastada erinevaid haigusi, need asusid vaid kahes suuremas haiglas. Ligikaudu viie aasta möödudes oli see aparaat olemas aga kõigis haiglates ja ka suuremates polikliinikutes. Tänu sellele aparaadile on haiguste varajane avastamine suurenenud. Eesti on kuulus ka kõrgelt arenenud infotehnoloogia kasutamise poolest, me oleme ühe kõrgema internetiseerituse tasemega riik maailmas. Eesti on kui e-riik- meil on võimalus osaleda hääletamistel e-hääletamiste kaudu, digitaalne allkiri, internetipangad. Meil on isegi õpilastele loodud SAIS-i, mis aitab lihtsalt ja turvaliselt ülikoolidesse astuda. Interneti leviala on meil pea et kõikjal ja arvutit oskavad kasutada meil nii noor kui ka vanem põlvkond. Paljud töökohad on seotud infotehnoloogiliste vahenditega ja just sealt tuleb ka
liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Teiseks oluliseks teguriks on infotehnoloogia kiire areng, mis on märgatavalt lihtsamaks ja intensiivsemaks muutnud suhtlemise erinevate maade ja rahvaste vahel ülemaailmse arvutivõrgu kaudu. Siiski võivad globaliseerumisega kaasneda ka mitmed probleemid, millest teadaolevamad on arenguvahede suurenemine eri maade vahel ja kultuurilised vastuolud. Eestiski on märgata kohalikul turul välismaiste tootjate pealetungi, mille tagajärjel on välja tõrjutud mitmed väiksemad kodumaised ettevõtted.
o KÕRGHARIDUSE BAASIL 6% JÄRJEPIDEV ANALÜÜS o TERVIS o FÜÜSILINE VÕIMEKUS o VAIMNE VÕIMEKUS o POLITIILISED TÕEKSPIDAMISED o SOTSIAALSED HOIAKUD o KAITSETAHE o MOTIVATSIOONI ISELOOMUSTAVAD ANDMED VALMISOLEK AJATEENISTUSSE ASTUDA o NOORED KES OOTAVAD KUTSET 62% o NOORED KES PLAANIVAD AJATEENISTUSE LÄBIMIST 38% AJATEENIJA OOTUSED o EESMÄRKE TÄITA o ELLUJÄÄMIS - JA PLANEERIMISOSKUSI OMANDADA o OMANDADA SÕIDUKI JUHTIMISOSKUSI o ARENDADA INFOTEHNOLOOGIA ALASEID OSKUSI MÕNED FOTOD AJATEENIJATEST KASUTATUD MATERJALID o AJAKIRI "SÕDUR" o PILDID ON VÕETUD GOOGLEST SUURIMAD TÄNUD TÄHELEPANU EEST!
IT alane seadusandlus Referaat 2009 Sissejuhatus IT alane seadusandlus hõlmab vägagi suurt osa, küll mitte otseselt aga ikkagi suurelt, alates tervislikust arvutikasutamisest kuni autorikaitse seaduseni välja. Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele Esimeses peatükis on üldsätted näiteks: §1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2) Arvutiõppe tervisekaitsenõuete eesmärk on õpitegevuses omandada tervislikud harjumused arvutikasutaja vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks. (3) Nõuded kehtivad: 1) arvutiklasside projekteerimisele, ehitamisele ja sisustamisele kooskõlas sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286) paragrahviga 11; 2) arvutiõppe korraldamisele koolides, täiskasvanute koolitusasutustes ja kursustel; 3) arvuti avaliku kasutamise kohtadele, sh k...
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Virtuaalmaailm ehk inetrenetimaailm, see on kui teispoolsus, teine koht, kus on võimalik jääda anonüümseks. Arvuti ja inetrnet on vahendid, mille kaudu me tänapäeval tõhustame oma suhtlemist, õppimist, töötamist ning ka võimalust kogeda meeldivaid emotsioone ja meelelahtust. Inetrnetis võid oma arvamust avaldada, kommenteerida, rääkida nii nagu Sa tegelikult arvad. Selles keskkonnas oled sa iseenda peremees, seal saad privaatust, mida mujal sulle ei pakuta. Kas inetrnetimaailm on virtuaalsus või reaalsus? Oleme põlvkond, kes kasvab üles inetrentimaailmas. Sinna ei saa midagi parata, sest noored on loonud oma virtuaalse ühiskonna, mis jääb suures osas vanemate ja õpetajate eest varjatuks. Mitte keegi ei tea, mida meie noored, pärast kooli või õhtuti kodus arvuti taga teeme. Nad ainult aimavad, mida me teeme, aga tegelikult ei suuda keegi täpselt aimata, mida intern...
Erandiks on B-ISDN võrgud, kus kasutatakse lairibaülekannet. 1.3.2.4 Erinevad võimalused Interneti ühenduse loomiseks: telefoniliin, mobiiltelefon, kaabel, raadioside, satelliitside. 1.3.2.5 Lairibaühenduse iseloomulikud omadused: alati sees, tavaliselt kindel tasu, suur kiirus, kõrgem sissetungi oht. 1.4 IST igapäevaelus 1.4.1 Elektroonikamaailm 1.4.1.1 Termini ,,info- ja sidetehnoloogia (IST)" tähendus. IT (Information Technology) infotehnoloogia. Infotehnoloogia on termin, mis katab kõiki digitaalse informatsiooni loomise, salvestamise, edastamise, tõlgendamise ja käitlemise valdkondi. Termini "infotehnoloogia" alla käivad nii telefonitehnika kui arvutustehnika. Side (Communications). · Informatsiooni edastamine kasutajate või protsesside vahel vastavalt kokkulepitud reeglitele. · Tehnikavaldkond, mis tegeleb andmete esitamise, edastamise, interpreteerimise ja töötlemisega isikute, kohtade, masinate jne
I 625 S(hirl(rfll l6-lr) Bl;ilsc Pn$.il1-:lntltecliliilc illitslt ebmgqav: Fortran, C (portaabel assembler), ALslrgKse[-ia r Pakkudaprogrffimeedjalevalmisehtudstandardtiikke- ...
................................. .................. .................... Arvutid meditsiinis Referaat Juhendaja: õpetaja .......... SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval kasutatakse infotehnoloogiat väga erinevates eluvaldkondades. Paljude seadmete oluliseks osaks on arvuti. Reeglina on infotehnoloogia kasutamine mõjunud positiivselt konkreetse töövõi teenuse kvaliteedile ja kiirusele. Muidugi ilmneb vahel ka teatud negatiivseid näiteid, tavaliselt on need seotud arvutite ajutiste riketega ning ei ole põhimõttelise tähtsusega. Vahel võib olla tegemist ka asjaoluga, et näiteks andmete sisestamine arvutisse võtab rohkem aega, kui nende paberile märkimine, kuid andmete hilisem analüüsimine arvuti abil on muidugi oluliselt efektiivsem.
1968 Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, ...
E-patriotism Arutlev kirjand Eesti on infotehnoloogiliselt väga arenenud riik. Mitmed igapäevased tegevused ja avalikud teenused on ühendatud võrgukeskkonnaga ja lihtsalt kättesaadavad. Eestit on nimetatud e-riigiks. Kas iga sammu registreerimine ja haldamine võrgukeskkonnas ja e-patriotism on tõepoolest vajalik ning kas sellel on ka omad tagajärjed? Varem oli peamiseks informatsiooni vahetamise ja vahendamise vahendiks paber. Inimesed said teadmisi ja informatsiooni, lugedes raamatuid ja ajakirju. Õppematerjalid olid üldjuhul trükitud paberile ja õpitulemuste kontrollimiseks kasutati enamasti paberkandjal teste ja kontrolltöid. Nüüd on kõik saadaval veebikeskkonnas. Uudiseid ja ajakirju saab lugeda uudisteportaalidest, igal kodanikul on võimalus laenutada e-raamat ja õppematerjale vahendatakse suuremas osas läbi võrgu e-kursustena või slaidiesitlu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
