Jõe iseloomustus 7.klass Iseseisev töö Pealkiri: Jangtse jõe iseloomustus Autor: Triin Tärnov Vali iseloomustamiseks üks jõgi (jõge ei ole õpikus kirjeldatud) Kasuta Google maps https://www.google.ee/maps/ Siit saad joonistusprogrammi kaudu pildi teha (Print scrin) OTSING STREET VIEW GALERII
Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub TjanSani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega-ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2) , kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Tuntuim soolajärv on keskosas asuv Kukunori järv. Naaberriigid on loodest Kasahstan; põhjast Mongoolia ja Venemaa; idast PõhjaKorea; lõunast Vietnam, Laos, Myanmar, Bhutan, Nepal; läänest India, Pakistan, Afganistan, Tadzikistan, Kõrgõzstan.
docstxt/134791899696.txt
Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad
Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi")
Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He kevadised
HIINA Hiina tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolselt Huang He tasandikul. Sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning kõige tihedamini asustatud piirkond. Alates V aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu, hirssi ja riisi. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi
1.1 Põhiandmed Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: Everest - 8848 meetrit Lhotse -8511 meetrit Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan,
SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui
uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis septembris on Ida Hiinas taifuune. 4 VEESTIK Lääne Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste
Riigi kagu osa on tihedalt asustatud, sest sinna suunduvad jõed ning seal on nende viljakad deltad, kus on viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Nüüdseks on peamine rahvahulk kogunenud rannikule suurlinnadesse. See on ka väga loogiline, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt Kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik
Kolme kuru hüdroelektrijaam Kaia Teder Asukoht, miks loodi? Jangtse jõel Hubei provintsi Yichangi linnas Üleujutuste vältimiseks Parandada laevaliiklust Suurim hüdroelektrijaam maailmas Numbreid Veehoidla jätab vee alla 1000 km2 Pikkus 2335 meetrit Kõrgus 185 meetrit Võimsus 22,4 GW Ajalugu 1918 idee Sun Yat-Sen 1932 ettevalmistustööd 1944 - projektUSA insener John L. Savage 1980 aastatel - rahvuskongressis kinnitati uus projekt 1992 - moodustati hiigelprojekti juhtimiseks vajalikud organid ja korporatsioonid 1994 algasid ehitustööd
Olukorras, kus Hiina maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata. Veestik Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja
Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidiriiet.
Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik Kesk-Siberi kiltmaa Mehhiko kiltmaa Ida-Aafrika kiltmaa Sahara kiltmaa Jõed Rein Doonau Volga Jangtse Huanghe Indus Ganges Mississippi Amazonas Niilus Kongo Järved Saimaa järvistu Vänern Laadoga Kaspia Araal Baikal Suur Järvistu Victoria Tanganjika
Läänes piirab seda Tiibeti mägismaa,põhja poolt Mongoolia tasandikud.seal rändasid vanasti sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud.Hiinat läbivad mitmed suured jõed,mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja saabuvad Vaiksesse ookeani.põhjapoolne kannab nime Huang He ehk Kollane jõgi ja see suundub kollasesse merre.Ta kannab enda vooluga kaasa kollast muda ehk lössi,see teeb maad pehmeks ja viljakandvaks.Lõuna pool voolab Jangtse jõgi _____________________________________________________________________ Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orust kuni 2000 eKr ja levis sealt hiinasse.algul kasvatati hirssi,kuid aja pikku hakkati seal kasvatama riisi,Riis vajab palju vett: terad külvatakse mulda siis kui põld on üleni veega kaetud.Lisaks põlluharimisele peeti koduloomi:sigu,lambaid ja veiseid.Selle kõrval edenes juba siidiusside kasvatamine.Siidiusside eritatud niitidest kooti siidriiet
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus,
eksport. Kuid tugeva majanduskasvuga kaasnevad ka tohutud keskkonnakahjustused, mis mõjutavad kõikide hiinlaste elukvaliteeti. Näiteks suudeti 1997. aastal Huang He suue täiesti ära kuivatada, sest liiga palju vett pumbati põllumajanduslikel eesmärkidel jõest välja. Teine põhjus on temperatuuri tõus aastast 1950, mis on sulatab Kollast jõge toitvat liustikku ja on kaotanud ligi 17% oma massist (natuke vana info). Jangtse jõega on vastupidine lugu. Aasta hiljem toimusid Jangtse jõel suured üleujutused, mis hävitasid 18 miljoni inimese kodu ja 4000 inimese elu. Põhjus peitub selles, et peaaegu kõik puud jõe kallastel olid maha raiutud. Erosiooni all kannatab tegelikult väga suur osa Hiina pindalast. Igal aastal jõuab kõrb aina rohkem ida poole ning neelab 2500 ruutkilomeetrit põllumajanduslikku maad. Hiina on maailma naftatarbijate seas teisel kohal ning pole palju vaja, et temast saaks suurim kasvuhoonegaaside tootja
2) Kuidas mõjutab valglinnastumine loodusmaastiku mustri või killustatuse muutust? Andmed ja metoodika Asukoht Lääne Taihu järve valgala Hiinas on tüüpiline koht uurimaks linnastumise mõju loodusmaastikule, kuna selle maa-ala tarbimine ja valglinnastumine ületab elanikkonna kasvu. Lääne Taihu järve valgala on ökoloogilise ja tundliku piirkonna keskne punkt, mis on väga oluline säästvale arengule ja ökosüsteemide tervisele kogu Jangtse jõe suudmealas. Siiski on loodusmaastik asendatud kunstlike ökosüsteemidega või on loodusmaastikku muudetud, tuues sisse palju võõrliike. Andmed Eristatakse kahte kontseptsiooni ja mitmeid olulisi töötlemise andmekogumeid. Üheks on linnamaastiku häired või barjäärielement loodusliku maastiku killustatusel. Teiseks on looduslik maastik, mille kohta on vaja otsust maastiku killustatuse hindamisel. Selles uuringus
Looduslikud eeldused Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Looduslikud eeldused Mullastik on väga mitmekesine. Jangtse keskjooksualal alluviaalmullad. Kirde- Hiinas - stepi ja metsastepi mustmullad Kagu- Hiinas - lähistroopilised kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna- Hiinas - punased ferralliitmullad Looduslikud eeldused Hiinas kasutatatakse maaparandustöödes kuivendamist - tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). Majanduslikud eelised Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on
SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe
• Välja on kujunenud ühiskonnaklassid; • Rikkad-vaesed; • On tekkinud riiklik korraldus ja linnad; • Tuntakse kirja ja osatakse luua kõrgetasemelisi kunstiteoseid. Tekkekohad ja areng • Esimesed kõrgkultuurid tekkisid jõgede äärde. • Miks? • Tekkekohtadeks olid: • Niiluse jõgi Egiptuses • Lähis-Idas Mesopotaamias (viljaka poolkuu ala) • Tigrise ja Eufrati jõed • Induse ja Gangese jõed Indias • Huange ja Jangtse jõed Hiinas • Enamik kõrgkultuure kujunes välja umbes 3500 aastaks e. Kr • Selleks ajaks oli tekkinud arenenud kiri – piltkiri või silpkiri või mõistekiri; • Välja oli kujunemas klassiühiskond ja riik: • Rikkamad hakkasid otsustama ja said nii enda kätte võimu; • Võimu hakati pärandama isalt-pojale; • Endiselt usuti kõrgematesse jõududesse.
1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele Kuidas tekkisid riigid? Ø niisutuspõllundus andis paremat ja kindlamat saaki- inimeste arv suurenes Ø inimesed asusid elama suurematesse asulatesse- tekkisid linnad Ø
· Põhjameri, Norra, Indoneesia, Pärsia lahe piirkond, Liibüa, Lähis-Ida, Venezuela,Hiina, Indoneesia · Puurauke peab rajama, torusid panema,vajab ümbertöötlust HÜDROENERGIA HÜDROENERGIA HÜRDOENERGIA HÜDRONEGERGIA · Jõgede vooluenergia, tekib gravitatsiooni tõttu · Loodus: piisavalt suur veehulk ja geoloogiline ehitus · Inimene: Tammid, turbiinid · Suurtematel hoidlatel lüüsid, kalatrepid · Suurim sõltuja Norra, 99% · Volga, Daugava, Barana, Jangtse · Jooksvad kulud väikesed, saasteained ei teki · Kallis ehitamine, hõivavad eluterritooriumi · Usa, Kanada, Hiina TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA · Energiallikaks uraan · Lubatud kasutada arenenud riikides · Prantsusmaa 78%, Belgia 55% · Lõuna Aafrika VB, Namiibia, Gabon, Prantsusmaa · Levitab kiirgus ja on mitutuhat aastat radioaktiivsed · Suur enegriasilsauds, kõige odavam · Nõuab suuri kapitalimahtuvusi, arenenud teadust.
tänalpäevalgi nurjab jõgi jätkuvalt paremaidki pingutusi. KUUDE KAUPA VIHMA 1931. aastal vallandas Kollane jõgi peaaegu piibellike mõõtmetega katastroofi. Juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade tagajärjel Kesk-Hiinas Kollane jõgi üle kallaste. Vihmad jätkusid novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema põllukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Ühel hetkel mõõtis veejaam jõel vooluhulka 15 800 kuupmeetrit sekundis. Jangtse oli Kesk- ja alamjooksul (mis on Kollase jõega ühenduses) samuti üle kallaste tõusnud, ujutades üle 3,3 miljonit hektarit maad. Kuni 140 000 inimest sai surma tulvavee läbi, peamiselt tammide äkilise purunemise tõttu, kuid üleujutuse tõeline õudus tuli selle tagajärjel tekkinud näljahädast ja haiguste levikust vee kaudu, mida soodustasid tulvavees hulpivad ca kaks miljonit kõdunevat loomakorjust. Lõplik ohvrite arv oli umbes 3,7
Kollane jõgi on üks tuntuimatest jõgedest Hiinas, mis inimeste mälu järgi on seitse korda muutnud oma sängi ja toonud kaasa tohutut viletsust ja häda. 1931. aastal aga vallandus 20.sajandi suurim looduskatastroof. 1931. aasta juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade tagajärjel Kesk-Hiinas Kollane jõgi üle kallaste. Vihmad jätkusid ka novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema põllukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Jangtse, mis on Kollase Jõega ühenduses, oli samuti jõe kesk- ja alamjooksul üle kallaste tõusnud, ujutades umbes 3,3 miljonit hektarit maad. Ainuüksi läbi suure tulvavee sai surma üle 140 000 inimese, peamiselt küll tammide äkilise purunemise tõttu. Üleujutuse tõeline õudus tuli aga selle tagajärjel tekkinud näljahädast ja haiguste levikust vee kaudu, mida soodustasid tulvavees hulpivad peaaegu kaks miljonit kõdunevat loomakorjust. Lõplik ohvrite arv oli umbes 3,7
P.-Am. - Columbia, Missisippi Norra (praktiliselt allikas *saad rajada sinna, kus Narva jõel Hiina - Jangtse, Huang He 99% elektrist) varusid on Euroopa - Alpidest algavad *ökosüsteemis muutused
reostunud jõed ja veekogud. Olukorras, kus Hiina maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata. Veestik Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja
Hiina · Sillaotsa põhikool · 8.klass · Meriliis Evart Hiina · Riigikeel Hiina · Pealinn Peking · President Hu Jintao · Peaminister Wen Jibao · Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Hiina ajalugu · Keisri ülesandeks oli valitseda riiki õiglaste ning tarkade nõuandjatega. · Kuna suurt tähelepanu pöörati arhitektuurile ja ehitusele ehitati Huanghe ja Jangtse jõge ühendav Suur Hiina kanal. · Palju kuulsust tõi Hiinale ka portselan. · Terve keskaja vältel oli portselani valmistamine väljaspool Hiinat tundmatu. Portselan · Portselan on keskaegses Hiinas leiutatud materjal peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. · Uusajast alates levis portselan ulatuslikult ka Euroopas. · Portselani saadakse teatud liiki savi termilisel töötlemisel. Hiina ajaloost üldisemalt
Vana-India riik tekkis Hindustani poolsaarel. Selle meresõitjad jõudsid alguses, nii 2.ja 1. aastatuhandel eKr Eufrati suudmeni (Tigrise nö kõrvaljõgi, mis asub Edela- Aasias), Araabia poolsaare lõunarannikuni ning ka Aafrikasse. Oma meresõitudel kasutasid nad abiks eelkõige mussoontuuli. Idasse rännates jõudsid nad Indo-Hiina idarannikuni. Vana-Hiina tsivilisatsioon sai alguse ca 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He, Jangtse ning Weihe äärde. Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.-5. sajandist eKr, mil arvatavasti koostati esimesi kaarte. Kui hiinlased hakkasid rohkem suhtlema läänepoolse maailmaga, loodi ja võeti kasutusele Siiditee, mis oli tuhandete kilomeetrite pikkune kaubatee läänest itta. Siid oli põhiline, mida mööda seda rada veeti. Lisaks olid kasutusel kaubateed Jaapanisse ning lõunapoolsed mereteed.
Alligaatoreid leidub Kagu Ameerika Ühendriikides, enamasti Floridas ja Lousianas. Nendes kahes osariigis elab alligaatoreid üle miljoni. 2005 aasta andmete järgi on Lousiana osariik suurima alligaatorite arvuga riik. Ameerika alligaatorid elavad magevee keskkonnas, näiteks tiikides, soodes , märgalades, jõgedes, järvedes, samuti riimveelistes keskkondades. Lõuna-Florida on ainus koht, kus nii alligaatorid kui ka krokodillid elavad kõrvuti. Hiina alligaator leidub ainult Jangtse jõe orus. Neid on arvatavalt leida looduses ainult paar tosinat ja on äärmiselt väljasuremisohus. Loomaaedadest on võimalik leida isegi rohkem isendeid, kui seda on looduses. Väga paljud asutused tegelevad Hiina alligaatorite paaritamisega ja üritava nende arvukust taastada. Alligaatoreid aetakse segi tihti krokodillidega, kuigi need on eraldi liigid. Alligaatoritel on laiem ja lühem pea. Nende ülalõug on laiem kui alalõug.
need ära viskama, siis osta vähem. · Kas toode on keskkonnasõbralik? Vaata märgistust. · Millest on toode tehtud? · Eelista energiatõhususe märgiga seadmeid. Fakte: · Prognoositakse, et 2050. aastaks soojeneb Amazonase vihmametsade (Maa ,,kopsude") temperatuur 2-3 kraadi võrra, mis toob kaasa selle, et nimetatud metsadest jääb järele vaid kiratsev savimaastik. · On oht, et Tiibetist alguse saav Euraasia pikim (5800 km) Jangtse võib lähikümnenditel maakaartidelt üldse kaduda. · Eestis tekitatakse igas kodupidamises keskmiselt 425 kg olmejäätmeid, see on 5 konteineritäit aastas. Sellest üle 60% on pakend, niisis veame rohkesti jäätmeid iga päev endaga poest koju kaasa. Transpordivõimalused: Transpordisüsteem peab olema võimalikult ohutu ning koormama võimalikult vähe meid ümbritsevat keskkonda. (Ühistransport, kergliiklus, raudtee- ja veetransport on suhteliselt
Budism loodi IV-V saj, pani aluse Gautama. mediteeris intensiivselt 49 päeva, pühendus askeesile. temast sai Valgustatu ehk Buddha. rõhutas himudest vabanemist, õiget käitumist ja, vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. õige käitumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, mis on tagatis taassündidest pääsemiseks. kujunesid kloostrikogukonnad. Asoka levitas budismi, ka väljaspool Indiat. moslemite sissetungid X saj mõjusid budismile hävitavalt. Hiina : Huang He ja Jangtse aladel. lihtsaim ühendustee muu maailmaga on Vaikne Ookean. Huang He pinnas on viljakam, kui Jangtse (lõuna) , kuid ebastabiilsem : osa aastat kuiv, teine osa üleujutus. tsivilisatsioon arenes põhjapoolel, hiljem lõuna. Põhjas kasvatati V aastatuhandest otra,nisu, hirssi ja riisi. kasutati vaske ja pronksi. 1500 ekr ühendas üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandiku oma võimu alla, kujunes esimene suurem riik Hiinas. Kujunes hieroglüüfkiri, piltkirjatekstid, oraakliluud.
·19. sajandi alguses võeti kasutusele vesiveskid. ·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. Hüdroenergia ·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. ·Maailma suurim hüdroelektrijaam asub Jangtse jõel Hiinas. Eesti suurim hüdroelektrijaam on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaamad Linnamäe hüdroelektrijaam Kolme Kuristiku tamm Hüdroenergia ressursid ·Kiirevoolulised veekogud. ·Suure vooluhulgaga jõed. ·Tihti ehitatakse hüdroelektrijaama efektiivsuse tõstmiseks tamme. ·Eestis ressursid väikesed. ·Suures mahus hüdroenergiat toodetakse Põhja- Ameerikas, Skandinaaviamaades, Hiinas ja Venemaal.
toovad palju pahandust . Jõgi uputab sageli üle põllud ja istandused, viib vooluga minema hooneid ja sildu. Inimesed jäävad nälga kuna toitu pole vilja koristada ei saa ja see läheb mädanema . Euroopas on sagenenud jõgede üleujutused , kuna kliima soojenemisel sulavad talvel liustikud ja lumi mägedes ning see ujutab alad üle. (Näiteks Tsehhi-, Saksa-, Prantsusmaal ) Pikimad jõed maailmas Niilus 6671 km. Amazonas 6404 km. Jangtse 6378 km. Mississippi 6021 km. Volga 3530 km. Doonau 2850 km. Tänan vaatamast !
kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused kannatusi põhjustavad himud kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks. II. HIINA Geogr olud : tsivilisatsioon kujunes Huang He ja Jangtse alam-ning keskjooksu aladel. 3. RIIKLUS JA ÜHISKOND Alates V a.t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel asulate ümber massiivsed muldkindlustused. U 1500 eKr ühendas üks üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandikust enda alla nii kujunes
KUS ASUB HIINA JA KUS INDIA? Hiina asub Ida-Aasias Vaikse Ookaeni rannikul. India asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel. LOETLE HIINA JA INDIA TÄHTSAMAD JÕED! Hiina tähtsamad jõed on Huang He ehk Kollane jõgi ja Jangtse jõgi. India tähtsamad jõed on Indus ja Gangus KIRJELDA HINDU USUNDIT. Hinduism on muistne usund. Usuti väga paljusid jumalaid, kellest tähtsamad olid Indra (vihma-, tormi- ja sõjajaumal), Siva (hävitaja-jumal, kes võis olla ka inimeste kaitsja) ja Visnu (maailmakorra kaitsja ja hoidja). Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest.
Aasia pindala: 31 764 000 km² rahvaarv: 3 701 000 000 riikide arv: 48 suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias väikseim riik: maldiivid (298 km²) kõrgeim tipp: mount everest (8848 m) suurim järv: kaspia meri (371 800 km²) pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges
2. LOODUS 2.1 Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. (2) 2.2 Veestik Hiinat läbivad mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt: Huanghe ehk kollane jõgi ja Jangtse jõgi ehk sinine jõgi. (3) 2.3 Kliima Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. (3) 5 2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused
jpeg Taimestik http://images.nationalge Taimkatte poolest on Hiina erinev. Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Säilinud metsades on levinud igihaljas tamm, kameelia, kampripuu, hõlmikpuu ehk ginko, bambus, mänd, loorberipuu ja magnoolia. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab hulgaliselt erinevaid troopikataimi. Lõuna-Hiinas on troopiline loodus, mis hõlmab Lõuna- Kameelia Yunnani provintsi lõunarannikul Hainani saare ja Taiwan, selle iseloomustab http://farm1.static.flickr.
majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huanghe äärde põhjas, Weihe äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Nad harisid maad puust ja kivist tööriistadega, kasvatasid hirssi ja riisi, koduloomadest koeri ja sigu. Nende maa oli mägede, kõrbete ja merega piiratud ja seetõttu puudus side ülejäänud maailmaga. Neil kujunes oma elurütm ja nad nimetasid oma maad Keskseks kuningriigiks, kuna nende arvates asus see maailma keskpunktis. Hiina valitsejad maeti maa-alustesse hauakambritesse. Sõdurid, vangid ja talupojad ehitasid müüri, et takistada vallutajaid põhjast,
mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. 2) Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandzuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad, mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad ning segametsade kamar-leetmullad. Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad
end muundada. Iniast on ka pärit Buddha õpetus. Seda järgides ei tohi juua veini, süüa liha ega abielluda. Õpetuse mõte oli saada lahti kannatustest Hiina Asukoht hiina asub Vaikse ookeani rannikul. Rahvarohket riiki piiravad põhjast Mongoolia tasandikud ja lõunast Tiibeti mägismaa. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge. Üks neis on Huang He, mis suubub kollasesse merre ja kannab kaasas muda ehk lössi, mis teeb põllud viljakaks. Teine jõgi on Jangtse. Tegevusalad Põlluharimine sai algusee Huang He orus. Kõige tähtsamaks teraviljaks sai riis. Tegeleti ka karjakasvatamisega. Kasvatati siidiusse, kelle kookonist tehti siidi, mille valmistamide hoiti hoolikalt saladuses. Siidist sai valmistada kaunist kangast. Sepistati ka rauda, millest tehri relvi. Meistrid ajasid rauamaagi nii kuumaks, et see muutus vedelaks. See valati vormi ja saadud rauda nimetati malmiks. Riikide kujunemine Umbes 2000 aastat eKr tekkisid esimesed linnad.
1 http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html 2 Hiina taevadraakoni maa E.L. Shaughnessy 3 Ülevaade VanaHiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on
puhastamata joogivett. Hiinat kurnav suur veepuudus muutub aega mööda katastroofiliseks. Juba praegu on Hiinas ühe inimese kohta veevarusid keskmiselt vaid 2200 kuupmeetrit, mida loetakse madalaks näitajaks. Kokkuvõtteks on Hiina veevarud katastroofilises seisus. · Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Aasia suurim jõgi on Jangtse- 5980 km ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He- 4845 km ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang- 2110 km
Mõisted · Jõe langus lähte ja suudme vahe · Jõe lang jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km. Arvuta langus ja lang! Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Millal on suurvesi ja miks? Kongo Jangtse Indus Jenissei Volga Rein VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioonlammorg, sälkorg, moldorg; põhja ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioondelta, kuhjetasandik jõe suudmealal Jõeorud ja jõesäng · LAMMORG · SÄLKORG e. kanjon · MOLDORG Jõesäng e
Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub Tjan–Šani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega- ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2), kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Naaberriigid on loodest Kasahstan; põhjast Mongoolia ja Venemaa; idast Põhja–Korea; lõunast Vietnam, Laos, Myanmar, Bhutan, Nepal; läänest India, Pakistan, Afganistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan. KESKKOND Oleme jõudnud ajajärku, kus Hiina keskkonnaprobleeme pole enam võimalik eirata. Üks peamisi põhjuseid keskkonna hädade tekkimisel on Hiina poolne suur raiskamine.
· Hoiatatakse inimesi tähelepanu pöörama tõrvale, juhul kui nad seda ostavad, sest paljud firmad esitlevad end vale nime alt. · Ära sõitnud kaheks nädalaks Dr. F.V.Etzold. · Elan nüüd Kaarli puiesteel Hambaarst A. Benkson. 3) Kõige huvitavam artikkel oli: Hiinlased ähvardavad jaapanlaste ühendustied, sest sain väga palju uut ja huvitavat teada hiinlaste ja jaapanlaste suhetest. Artiklis oli kirjeldatud, kuidas Jangtse jõe kaldal käivad lahingud ja kuidas hiinlased sundisid Jaapani lennukid taanduma. Jaapnalaste vägesid juhtis kindral Stagafi. 4) Lastelisa käesolevas ajalehes polnud, küll oli rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit
ja ohtlik, plahvatusoht, tülikas transportida mööda merd, Tahked küttused 20%, keemia tööstuse tooraine, elektri ja soojus energia, metallurgia, Euroopa, Põhja Ameerika, Aasia, Hiina, Venemaa, India, eelis: odav kaevandada, suured varud, uued kaevandused hästi mehaniseeritud, puudus: põletamine saastab õhku, madal kütteväärtus, karjäärid rikuvad maastikku, vanades kaevandustes halvad ohud, Vee energia 5%, elektri energia, Arengumaad, Niilus, Jangtse, Huang He, eelis: jooksvad kulud väikesed, energia hind madal, ei teki saase aineid, vähendab üleujutusi, puudus: rajamine kallis, tammide ehitus, maapinna üleujutused, tammid takistavad setete ja kalade liikumist, Tuuma energia 5%, elektri energia, allvee laevades energia saamine, Kanada, Usa, LAV, eelis: tootmine suurtes kogustes, odav, suhteliselt keskkonna sõbralik, puudus: vajab suurt
USA, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Venezuela ja Rootsi. Kolme Kuristiku HEJ Hiinas Kolme Kuristiku hüdroelektrijaama paisu pikkus on 2335 m ja kõrgus on 185 m. Hüdroelektrijaama võimsus oli 2009. aastal 22,4 GW ja energiat toodeti 85 miljardit kWh. Kolme Kuristiku Tammi HEJ asukoht Kolme Kuristiku piirkond enne HEJ rajamist Paisu ehitamist Jangtse jõele alustati juba 1994. aastal ja see peaks täielikult valmima 2013. aastaks. KeilaJoa Hüdroelektrijaam see toodab aastas ca 2500 MWh elektrit Kohapeal personal puudub, töö käib kaugjuhtimise teel Elektrijaama võimsus on 365 KW ja aastatoodanguks on
annaabi.ee 
