Eesti konverentsi turg Rahvusraamatukogu konverentsikeskus - tänu heale asukohale Tallinna kesklinnas ning laiale konverentsiruumide ja teenuste valikule on see üks originaalsemaid ehitisi ürituste korraldamiseks. Pakutakse mugavaid ja stiilseid konverentsi- ja seminariruume, tänapäevaseid tehnilisi vahendeid ning paindlikku teenustepaketti. Konverentsikeskus paikneb raamatukogu põhikorrusel seotuna avara fuajee ja toitlustuskompleksiga. Fuajees on külalistele avatud garderoob, raamatukauplus ning näitusesaal. Hotell Pärnu Konverentsikeskus-parim koht konverentside ja koolituste korraldamiseks otse suvepealinna südames!Hotellis on kaks konverentsiruumi, saunaga saal rühmatööks ja nõupidamistesviit. Konverentsilõunaid ja -õhtusööke pakutakse restoranis Embecke. Konverentside afterparty'de jaoks sobivad läheduses asuvad ööklubid Mirage, Sugar ja Bravo
...................................................................... 5 Lähiajalugu..............................................................................................................................5 Arhitektuur ja stiil....................................................................................................................... 7 Trepikoda................................................................................................................................ 7 Fuajee......................................................................................................................................8 Vaatajate saal.......................................................................................................................... 9 Mõjud välismaal........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.................................................................
Minu unistuste hotell Asukoht, kaart : · Hotell asub Dubais · Romantic hotell · 10 tärni Tutvustus: · Tube on 817 · Töölisi 587 · ehitati 2000 a. · Baare 5 · Restorane 6 · Asub mere kaldal · 20 erinevat stiili tube · Maja on igast k üljest erinev Rikkalik, kullatud fuajee: Moderne vahekoridor: Tooted, teenused : · Võimalik broneerida romantika tuba Külastada spad : · Võimalus tellida erinevaid masaaze · Lai valik erinevaid keha tooteid hinna sees Aeg iseendale: Sviidid: Seif,isiklik toateenindaja Tv, mullivann, saun, Kosmeetikanurk, Suur riiete valik jne. Aeg enda ja kallima jaoks: Restoranid : · Võimalus nautida rikkaliku toitu · Maailma suurim veini valik · Hubane keskkond · Maitse igale inimesele Söögid ja joogid: Baarid :
SÕNAD KUS ON S zlott-Poola rahaühik defektid almanahhi-almanahhis oranz zombi-elluäratatud laip fuajee Kasahhi maavõistlus finisis dzemper zoo- loomaaed seffidele kasahhitaride tusiga- pidulik muusika dzässfestival seflus psüühikahäire
Riski- ja ohutusõpetus praktikum Mõõtmised: Luksmeetriga hoones Kopli tn. 101: II korruse suur koridor: 35 lux Trepi stend: 136 lux Fuajee: 48 lux Stend I korrusel: 30 lux Taksofoni laud: 65 lux Kelder: 11-13 lux Klassiruum 130: 350 lux Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db Õues: 90 db Seisvas trammis: 85 db Vilistamine: 112 db Sissepuhumine 160 db Foon: 80-90 db Järeldus: Valgustatus: Arvestades, et normaalne valgustatus peaks olema 300-800 luksi, seda siis klassiruumides, stendidel jne. ehk kohtades, kus vaja midagi lugeda, kirjutada jne....
Retsensioon Külastasin ajamaja galeriis olnud Lasse Juhana Alanderi esimest maalinäitust. Maalid olid üles pandud hoone fuajee seintele. Näitusele sattusin sõbra soovitusel ja seda sai nautida täiesti tasuta. Maale oli seal üsna mitmeid, need olid õlimaalid ja neid kõiki oli võimalik ka ära osta. Lasse Juhani Alander on sündinud 28. Oktoobril 1950 aastal Soomes. Maalima hakkas ta 17- aastaselt, aga oma tagasihoidlikkuse tõttu on see tema esimeseks näituseks. Joonistada on talle alati meeldinud. Ta ei ole käinud kunstikursustel vaid on iseõppija. Maalid jaoks on ta
Hotell Centrum asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse 3. korrusel.Kolme tärni nõuetele vastav hotell on sobiv peatuspaik nii ärireisijale kui turistile. Pakume majutust kuni 56 külalisele. Meil on kaks konverentsisaali, a`la carte restoran, saun, ilusalong, solaarium ja fuajeebaar - kõik selleks, et saaksite end siin mugavalt ja hästi tunda. Samuti on hotelli fuajee ja osad toad WIFI levialas. TOAD Punane sviit 1300-1500 kr öö Roheline sviit 1300-1500 kr öö Kahekohalised toad on rõõmsad rohelistes ja kollastes toonides kujundatud valgusküllased toad. 780-1100 kr öö Hotellis on tuba liikumispuuetega inimestele, toad mittesuitsetajatele ja allergikutele. Lisavoodi 280-350 kr Beebivoodi 100 kr Hotellis on suurepärased võimalused konverentside ja seminaride korraldamiseks. Teie käsutuses on kaks tänapäevaselt sisustatud konverentsisaali: Punane - max 45 kohta 150.-/tund 800.-/päev Roheline - max 30 kohta 100.-/tund 500.-/pä...
edasi anda meeleolumuutusi Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm Click to edit Master text styles Second level Charles Garnier' Third level Fourth level Fifth level projekteeritud ooperiteatri fuajee Pariisis, avati 1875
Näituseruumid 5000 m2 Külastajate teenindamise ruumid 2500 m2 Raamatukogu, arhiiv 370 m2 Muuseumi hariduskeskuse ruumid 260 m2 Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud algselt rahvakunsti kogumisele spetsialiseerunud muuseumiinstitustioon Sinna alla kuuluvad: AdamsonEricu muuseum Kadrioru muuseum Niguliste muuseum Kristjan Raua muuseum Kumu kunstimuuseum Kumu fuajee 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada hoone Kadriorgu. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori Hoone ehitust alustati 2002. aastal ja uksed avati 18. veebruaril 2006. Muuseumi uues peahoones, Kumu Kunstimuuseumis, on ulatuslik eesti kunsti püsiväljapanek. Sealt võib leida:
Iseseisev töö Tallinn 2010 RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Toitlustusettevõttes asuvaid ruume nimetatakse teenindusruumideks. Teenindusruumidena käsitletakse ruume, kus viibivad kliendid ning teenindav personal. Teenindusruumid võivad olla erinevad, vastavalt toitlustusettevõtte iseloomule. Restoranide teenindusruumid jagunevad klientide teenindusalaks ja klientide silme eest varjatud tööruumideks. Teenindusala ruumideks võivad olla fuajee, tualettruumid, teenindussaalid, ootesaalid, garderoob jne. Neis ruumides asuvad toolid, lauad, hubasust loovad sisustusesemed, dekoratsiooniks vajalikud esemed, serveerimiskapid, veinikapid jmt. Tööruumideks loetakse kelnerite tööruumi, kus hoitakse kärusid või muid saalis kasutatavaid esemeid; sisepuhvetit, kus asuvad külmkapid jookide jaoks, veinikapid, kohviaparaadid jne; pesuruumi, mida kasutatakse nõude pesemiseks ning millel peab olema kaks sisse- ja väljapääsu
Restorani ruumid Jaotavad kaheks : 1.teenindajate ruumid- personal, erand kontrollid 2.teenindusruumid kus on ka klientidel lubatud olla, söögisaalid, WC, fuajee, istumiskohad, peeglid, märgid kus asub tualettruum peaks olema. Kahe kohaline 60X80 laud, nelja kohaline laud 120X80, kuuekohaline laud 180X80, kaheksakohaline 240X80. Ümmargused lauad: kahekohaline 75- 85 läbimõõt, neljakohaline 95-105, kuuekohaline 110-120. Lauad on maast umbes 80 cm kõrgusel, toolid pehme otega, mugavad,seljatoega,käsitugi. Kasuta ka diivanit 40-42cm 46 max ruumi eraldajad.
See ehitis on pälvinud ülemaailmset tunnustust. Tallinna Linnahall pälvis biennaali Interarh-83 Grand Prix' ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal ka NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linnahall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall on multifunktsionaalne ehitis oma 6000-kohalise vaatesaali, jäähalli kohvikute ja teiste ruumidega. Vaatesaali või teisiti nimetades ka kontserdsaali fuajee on väga avar ja suur. Selle suuruseks on 6000 m2, mis võimaldab korraldada seal näitusi, kaupade suurmüüke, messe, toodete presentatsioone ja laatasid. Kontserdsaalis saab korraldada mitmesuguseid suurüritusi festivale, teatri- ja spordivõistlusi, kinoseansse, muusikale ja kontserdeid. Linnahallis asub ka tiiburlaevade terminal ning heliport. Linnahall on tõeline suurteos oma paekivist seintega, suurepärase plaaniga ning hea linnaruumi sobivusega
Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja 187 teaduslikku tööd 1921-1936- Tartu Ülikooli orgaanilise keemia...
Käisime kolmes erinevas kohas - Grand Hotell Viljandi restoranis, kus toimus sünnipäevapidu suurele seltskonnale vanuses umbes 35 70 a, TÜVHK akende taga, kus niisama istusid kolm varases puberteedis tüdrukut ja Viljandi kohviku juures, kus aknaaluses lauas istus kaks umbes keskkooliealist tütarlast. Kasutasime erinevaid taktikaid: 1) jätsime mulje, et suvaline möödakäija tunneb lihtsalt elavat huvi ruumis toimuva vastu ja jälgib seda (TÜVHK fuajee, Grand Hotell Viljandi restoran). 2) tekitasime tunde, et meie ,,katseloomana" tegutsev inimene on võtnud tuima, aga püsiva vaatluse alla just need konkreetsed isikud, keda ta hetkel jälgib (Viljandi kohvik). 3) kui tundus, et kasutatakse liigselt ignoreerimistaktikat, võtsime kasutusele pisut ,,vägivaldsemad" võtted, lastes meie katseisikul liibuda vastu klaasi, teha kiireid agressiivsena tunduvaid liigutusi või ,,teha seesolijatele teatrit".
laudadelt eelroa taldrikud ning alustavad veini pakkumisega. Köögis Kokad eelsoojendavad eelroa taldrikud, vajadusel poleerivad. Panevad välja eelroa 19.30ks. 16 IV tund Saalis Bänd Ropka alustab kontsertiga. Läheb välja pearoog. Vajadusel pakutakse veelkord veini, täidetakse veekanne. 20.45 jätkub kontsert. Puhastusteenindaja vaatab jooksvalt üle tualettruumide ja fuajee korrasoleku. Köögis Köök paneb valmis pearoa kella 20.00ks. 20.30 läheb välja vahepala. V tund Saalis Viimasel tunnil läheb välja dessert. Enne magustoitu pakuvad teenindajad klientidele koogi kõrvale kohvi, teed või konjakit, vajadusel ka veini. Bänd lõpetab kontserti. Köögis Kokad panevad välja viimase käigu - desserdi. Pesevad oma töövahendid ja pinnad. Vahetavad riided ning lähevad koju. VI tund Saalis Kliendid hakkavad järk järgult viisakalt lahkuma
Ruumi sisustus. Aeg Tegevus Märkused Ruumiseadestiil. Toitlustuse teenindusvorm Neljapäev, 09.05.2013 09.00-10.00 Saabumine Saabumine Hotelli fuajee ja vastuvõtt erinevatel aegadel 10.00 Tervituskohv Konverentsi fuajee Vt. Lisa 3 10.30-.13.30 Konverentsiruum Alver. Sülearvutid Ruumiseade: U-paigutus 16'le osalejatel kaasas inimesele. Tehnilised vahendid: Koolitus
kahjustada. Kuna aula on peahoone südameks siis aula taastati väga kiiresti. Taastamisel kasutati samuti Johann Wilhelm Krause algseid kavandeid. Aula originaalvärvid taastati 2002. aastal, lagi on roosakas, mis Krause idee järgi esindab hommikutaevast. (KUSTIMUUSEUM, https://www.kunstimuuseum.ut.ee/et/content/peahoone) Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ja asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valgete ja punaste plaatidega, mis muutis fuajee palju rõõmsamaks. 19. sajandi lõpul ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale sibulkuppel, mis hiljem siiski maha lammutati. Sellest jäi alles Kristust kujutav seinamaal, mis restaureeriti. Aula suursugust pidulikkust rõhutavad kõige enam rikkaliku ornamendiga pilastrid28 kuusepuust voolitud Joonia sammast, mis toetavad ümberringi paiknevat rõdu. Sambakapiteelide voluudid ja
kivihall seinapind ning kuldkollase taustaga valged ornamendid. Peahoone avatseremoonia oli 31. juulil 1809 aulas, mis on esinduslikumaid klassitsistlikke interjööre Eestis. Aulas toimuvad kõik ülikooli tähtsündmused akadeemilise aasta avaaktus, konverentsid, väljapaistvate isikute loengud, kontserdid ja muud pidulikud kogunemised. Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ning asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valge-punaste plaatidega, mis muutis fuajee koos sellest hargnevate koridoridega rõõmsamaks. Esimesel korrusel on silmapaistvate õppejõudude nimelised auditooriumid. 19. sajandi lõpul, venestuse survel, ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale katusele sibulkuppel. Kuppel lammutati 1920. aastal, kuid endise kabeli asukohas avastati renoveerimise ajal krohvikihtide alt Kristust kujutav seinamaal, mis restaureeriti. Hoone pööningul olid korda rikkunud üliõpilaste karistamiseks kartserid
võidujoovastusest sotsialismi üle. Bruno Flierl, kes oli tuntud saksa arhidekt ja samas ka arhidektuuri kriitik, väitis et metallist kera samba otsas meenutab Nõukogude liidu Sputnikut ja teletorn peaks seega sümboliseerima Saksamaa tehnilist paremust. Selleks et teletorn sulanduks keskkonda, lammutati 1960 aastal kõik ehitised selle ümbruses, alles jäeti vaid Maarja kirik ja Punane Raekoda. Torni eeshoone esimesel korrusel asuvad suveniiri poed, kontorid ning avar fuajee. Teisel korrusel on liftid mis viivad sind 40 sekundiga üles kerasse. Külastajatele on avatud kaks platvormi: vaateplatvorm ja platvorm kus asub restoran TeleCafe. Korraga mahub vaateplatvormile kuni 400 külastajat ja seal avaneb imeline vaade linnale. Selge ja päikese paistelise ilmaga võib näha kuni 40 kilomeetri kaugusele. Tornis saab ka registreerida ja pidada abielusid, seda teenust pakub Registry Office Berlin-Mitte.
Kõrge graniitsokliga maja esimene korrus on punastest tellistest ja teine on kaetud heleda pritskrohviga. Mitmel fassaadil asuvad korrustevahelised karniisid ning sammasrõdud. Lõunafassaadil peasissekäigu ees on kaarjas paindus ja kolmnurkfrontooniga risaliit. Peasissekäigu ees paikneb ka valge sammasrõdu. Pargifassaadil asuvad polügonaalne ja tavaline risaliit ning nende vahel suur sammasrõdu. Sisekujunduses on kasutatud rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Stiilseimaks ruumiks on läbi kahe korruse ulatuv inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus. Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest
AUT09 Külastasime kursusega kahte erinevat automüügi ja hooldussalongi. Tartus Turu tänaval asuvat Volvot ja Fordi esindavat AS Info-Autot ning teisalt Aardla tänaval paiknevat Volkswagenit esindatavat AS Aasta Auto Plussi. Mõlemad salongid olid väga eeskujulikud ja euronormidele vastavad. Esmalt külastasime AS Info-Autot. Fuajee oli äärmiselt hästi disainitud ning uute ja värvikate mudelite paigutus oli hästi ning köitvalt välja mõeldud. Juhata jutu kohaselt pidi see hoone olema disainerite ning ehitusinseneride viimane sõna. Välja olid toodud mõlema margi mudelitest enimostetumad ning samuti ka eksklusiivsemad, nagu näiteks kabrioletid ja ka kõrgklassi dziibid. Loomulikult polnud võimalik kliendile välja tuua kõik mudelid, kuna puudus ruum on ju vaja esindada ühes ruumis kahe margi mudelid
kindlasti vaatama minna. Jõudes sinna sattusime me ka kontserdile. Kontserd oli Noorte Meistrite Akadeemia õpilaste poolt esitatud, "Kammermuusika pooltund", mis toimub kord kuus igal kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert "Marimbafoonia vol. 4". Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S.Bach, M.Schmidt, E.Glennie. Tore oli seal muusika saatel pilte vaadata, sest see muutis õhkkonna veelgi mõnusamaks. Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta. Fotod olid kõik kividest, täpsemini öeldes kaldakivimitest Pirita rannas. Kunstnik ise on informatsiooniks teadetetahvlile kirjutanud, et pildid tegi ta oma fotoobjektiiviga hommikustest jalutuskäikudest Pirita rannas. Mare Ikojan on Tartu Kunstikooli lõpetanud kunstnik ning looduspiltidega on ta tegelema hakanud viimastel aastatel. Peale kaldakivimite on ta korraldanud ka näituse maastikufotodest 2008. aastal.
Järjekindel hooldus annab hea ülevaate süsteemide hetkeolukorrast, säästab energiat ja töökulu. Spetsialisti hooldustöö garanteerib seadmete pika eluea. Töö eesmärgiks on ennetada rikkeid ja vigasid seadmetes. http://www.ee.issworld.com/teenused/kinnisvara-korrashoid/Pages/default.aspx (1.04.2011) Terviklahendus Terviklahendus vabastab igapäevastest kinnisvaraga seotud muredest - ventilatsioon ei tööta, lambid ei põle, fuajee on porine ja rentnikud rahulolematud. Selliste probleemide lahendamine tähendab lugematul arvul telefonikõnesid, pidevat stressi ja lõpptulemusena suurt osa tööpäevast. Sellisel juhul on kolm valikut - tegeleda ise kinnisvara haldamisega, palgata oma meeskond või osta vajalikud teenused sisse. Üha sagedamini kasutatakse professionaalsete ettevõtete abi. ISS pakub kõiki kinnisvaraga seonduvaid teenuseid terviklahendusena. Terviklahendus tagab,
Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978...
KUMU ehk Eesti Kunstimuuseum Esiteks tahan kohe ära mainida, et mulle tohutult meeldib KUMU asukoht. Eriti mõnus on jalutuskäik läbi pargi ning karge õhk, mis lööb mõttet selgeks ning meeled kunstile avatuks. KUMU hoone on suurepärane kunsti väljapanekuks. Juba eemalt tekitab selle olemus paraja aukartuse ning ega sisenedes see tunne ei kao. Fuajee on avar ja suursugune, ent vastupanuks on väljapanekute ruumid suhteliselt väikesed, tekitades intiimse kuid pingelise õhkkonna, kus mõtted suunduvad rännakutele, mis aitavad mõista kunstnikku ja tema teoseid. Olen ennegi KUMUs käinud, mistõttu sealsed püsiväljapanekud olid mulle juba tuttavad, ent ikka ja jälle on hea silm peale visata Eesti kunstile ning tuletada meelde ajalugu. On ju KUMU Eesti tähtsaim kunstimuuseum, sest võtab kokku kogu Eesti kunsti ajaloo ning koondab tähtsamaid teoseid läbi aegade. Lemmikuks on saanud skulptuuride ruum. Meeldib ruumi ko...
Sõit kestis umbes tund aega ning kella üheksaks olime juba Estonia teatri juurde jõudnud. Väljusime bussist ning järgnesime õpetajatele, ustest sisse suurde fuajeesse ja panime oma joped ja kotid garderoobi. Meie juurde saabusid kaks giidi, kes pidid meile tutvustama Estonia teatrit ja rääkima selle ajaloost. Jagunesime kaheks grupiks, 8.a klass ja 8.b klass eraldi. 8.b giidiks oli väga kena naisterahvas Lydia Roos. Lydia järel läksime fuajee trepist ülesse Valgesse saali. Valges saalis näitas giid meile skulptuuri “Koit ja Hämarik” ning rääkis, et Valge saal oli olnud algselt teatri restoran. Giidi juhatusel liikusime läbi paljude korruste, koridoride ja ruumide. Lydia rääkis meile käigupealt teatri asutamisest ja selle ajaloost ning saime temaga vestelda ja temalt erinevaid küsimusi küsida. Lydia ütles, et me käitusime väga hästi ning et oleme tublid, kuna oskasime paljudele tema küsimustele vastata
Ja taga Grossi pood ja turg. Seda maja ilustab roheline silt nimega : TEKO HOSTEL. Teed ukselahti tervitad ja räägid oma murest. 4 Numbritubade hoolduse praktika 2. Tegevus praktikal 2.1 Põhiülesandeks olid : a ) Numbritubade hooldus b) Sanitaarruumide korrashoid c) Fuajee koristus d) Kontori ruumide päevakoristus e) 1-2 korruse koridori koristus f) Trepp ( 5-1 ) g ) Hommikusöögi saali koristus h) Hosteli Hommikusöögi koristus ja Mugavustega köögi koristus 2.2 Lisaülesanded olid : a) Suur puhastus 4ljanda ja 3lmanda korusse tubades
saime me lõpuks ürdiroa valmis ja katsime oma lauakese. Nii tegid ka kõik teised õpilased. Viimased 15 minutit käisime paljude laudade juures ja maitsesime erinevaid hõrgutisi. Tolleks päevaks olidki kahjuks tunnid läbi, kuid kõige magusama pala- vahetundide juurde ma alles jõuan. Need olid veel ideaalsemad kui kõik tunnid kokku. Iga vahetund kestis täpselt 20 minutit. Tegevust leidis selleks ajaks küll ja küll. Mitte keegi ei istunud niisama. Terve esimese vahetunni ujusin ma fuajee juures olevas helesinise veega, sente täis, soojas basseinis, mille kohale kummardusid hiigelsuured kummipuud ja kõrvalt viisid trepid kõrgematele korrustele, kust kuuldus klaverimängu ja laulu. Teisel vahetunnil käisime klassi tüdrukutega keldrikorruse ööklubis, kus tantsisime ja naersime nii, et mu lihased valutasid veel pärastki tükk aega. Kolmas vahetund tegime lõbusõitu liftiga, mis ei viinud mitte ainult üles ja alla vaid tegi erinevaid keerutusi ja spriaale- just nagu
Marilee on muutunud. Ta on veendunud feminist ja leiab, et saab ilma meesteta suurepäraselt hakkama. Ta riidleb Raboga, sest oma südames ta ei andnud noormehele kunagi korvi. Tegelikult ootas naine teda tagasi, hoolimata öeldud sõnadest. Aga Rabo jäi uskuma, et ta sai korvi ning ajas oma liini edasi. Selline asjaolu tuli Rabole suure üllatusena. Hüvastijätt oli siiski soe. · Circe on vahepeal saanud hakkama sellega, et ta on maja fuajee tundmatuseni muuta lasknud ja see vihastab Rabot rängalt, sest see maja oli tema viimase ja teise naise Edith Tafti pärandus. Nad lähevad tülli ja naine lahkub mõneks ajaks majast. · Rabo jutustab oma lugu edasi. Olles saanud juba küpsemaks, tutvub ta Edithiga. Mõne aja pärast nad asuvad kokku elama. Ta kutsub sinna ka mõned oma sõbrad, seal valmivad näiteks Jackson Pollocki (reaalselt elanud kunstnik) parimad tööd. Aastad mööduvad ja
Uksepinda kaunistavad nn. rippuvad rätikud, hammaslõige ja vertikaalsed vaokesed.Varaklassitsistlikel ustel on enamasti baroksed sepised, nii ka praegune rekonstrueeritud käepide ja lukukilp. 1961-1974. aastatel sai Kuressaare raekojale osaks kõikehõlmav kapitaalremont (restaureerimine), mille käigus uuendati kogu sisemus. Aet Maasiku projekti on hinnatud asjatundlikuks ning pieteedikaks, mille ehedaks näiteks on fuajee uus kujundus ning barokne sisetrepp. Arhitekt Aet Maasik on rõhutanud, et restaureerimise käigus püüti Kuressaare raekoja hoonele anda võimalikult algne plaanilahendus. Aegade jooksul oli raekojas tehtud mitmeid ümberehitusi, ustest ehitati aknaid ja vastupidi. Sondaazide ning uuringute abil tehti kindlaks endisaegsete uste ja akende asukohad ning taastati kindlaksmääratud ajaloolises kujus (17.-18. saj. klaasitahvlite mõõdud ). Uuringute käigus avastati hoone tagafassaadil
Vastuvõtuadministraatori igapäevase töö kirjeldus. Probleemid hotellis. Havell Invest OÜ on kahe populaarsete hotellide omanik: Metropol ja Metropol Spa. Metropol hotell on kakskümmend aastad olnud turismi turul kolmetärniline hotell, üks tuntumatest ja liider hotellidest Tallinnas. Eriti populaarne on see Soome turistide seas. Nende aastate jooksul olid hotellide toad juba mitu korda renoveeritud, mööbel uuendatud ja hotelli fuajee remondis olnud. 2018 aasta suvel ehitati kõrvale metropol Spa hotell. See on neljatärniline innovaatiline hotell koos spaa ja lõõgastuskeskusega, mis on hetkeks väga nõutud turismiturul. Hotell on olnud päris edukas ja eriti populaarne ärireisijate ning perede seas. Töötan mõlemas hotellis vastuvõtuadministraatorina. Soovin käesoleva tööga tutvustada lähemalt mõlemat hotelli ning minu ametit.
III korrusel esitatakse Eesti kunsti kuni Teise maailmasõjani, IV korrusel Nõukogude perioodi kunsti ning V korrusel kogudega dialoogi pidavat näituseprogrammi kaasaegsest kunstist. Ruumiprogramm Külastajate teeninduse ruumid Külastajate teenindamine algab II korruse fuajeest, mis loob esimese mulje hoonest. Avaras fuajees (kokku 675 m2) paikneb muuseumi infopunkt ja pood. Garderoobides on 1488 kohta, tualettruumid on arvestatud 400 külastajale. Hoone I korrusel asub 260 m2 suurune fuajee koos garderoobiga, koosolekuruum, kohvik 40 külastajale. Kohviku juurde kuulub pargipoolse sissepääsu juures asuv suvekohvik kuni 100 kohaga. Neid ruume saab kasutada ka ajal, mil muuseum on külastajatele suletud. Lisaks on hoones restoran 40 külastajale. Kuuendal korrusel on 37 kohaline katuseterrass. Katusekorrusele on kujundatud vaateterrass vaatega Kadrioru pargile ja lossile. Näituseruumid Näitusesaalid ja külastajaid teenindavad ruumid on arvestatud 400 külastajale. Ruumid
Restoranides laste menüüd, söötmistoolid, laste lusikad ja lauanõud. Laste mängutuba ning raamatunurk hotelli fuajees. Suusavaheajal, suvisel ja sügisesel koolivaheajal lastel oma hommikusöögilaud. VIRU KONVERENTSIKESKUS Viru Konverentsikeskus on tänu oma soodsale asukohale otse linnasüdames ja seotusele Sokos Hotel Viru muude teenustega üks mugavamaid paiku Tallinnas ürituste korraldamiseks. Konverentsikeskus paikneb Sokos Hotel Viru teisel korrusel, omaette avara fuajee ja garderoobiga. Samal korrusel asub õdus ajaveetmispaik baar Bogart ning banketirestoran Merineitsi. Kõik vajalik on käe-jala juures, mis teeb ürituse planeerimise ja läbiviimise mugavaks. Külaliste käsutuses on 10 erineva suurusega konverentsiruumi, mida on võimalik helikindlate vaheseintega ja vastavalt vajadusele kombineerida. Konverentsikeskuse suurim saal Grande mahutab kuni 500 inimest. Kokku on Viru Konverentsikeskuses töötingimused kuni 1000 külalisele.
lööma lööja lüüa positsioon sööma sööja süüa puljong ekskursioon tooma tooja tuua projekt televisioon looma looja luua fuajee missioon sõitma sõitja sõita ateljee konsultatsioon hüppama hüppaja hüpata intervjuu religioon vaatama vaataja vaadata karjäär orienteeruma majja JJ ojja tujju ajju das saia. I variant periood
Sissejuhatus Õpimapi eesmärk on väga lihtne. Seda läheb vaja meil nii õpingute ajal kui ka tulevikus. Õpimapis on kogu hotelliruumide hoolduseks vajalik informatsioon ja seda saame kasutada milla iganes vaja. Et saada ülevaatlik õpimapp tuleb kindlasti otsida täpseid andmeid ja pilte. Peame teadma täpselt millest rääkida ja kui täpne peab olema meie informatsioon mingi kindla teema kohta. Õpimapis võiksid olla ka erinevad pildid mis meie pilti asja juures rohkem seletaks. Veel tuleb ka seda tähelepanna et õpimapp peab olema korralik ja seal peab olema mitmeid erinevaid teemasid. Korrastustööde tähtsus ja teostamine majutusettevõttes. Koristamine ehk siis puhtus on hotellis väga oluline asi, sest kes ikka tahab viibida majutusettevõttes kus valitseb täielik mustus. Muidugi oleneb puhtuse tähtsus ruumi eesmärgist ( Fuajee, köök, koridor, tualettruum, majutusruum). Sujuv töö: · Tagab normaals...
Tallinna Sikupilli Keskkool DRAAMATEATRI MAJA Uurimistöö Kristi Erika Peets 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. 2 Tallinna Saksa Teater.......................................................................2 Arhitektuurikonkurss........................................................................2 Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev........................................................3 Tallinna Saksa teatri projekt.................................................................3 Teatrihoone ehitamine.......................................................................4 Esimene etendus..............................................................................4 Ümberehitused...................................................................
Konkursile kutsuti Alvar Aalto Soomest, Ragnar Östberg Rootsist, Gyula Rimanoczy Ungarist, kutsutud olid valitud vastava maa arhitektide ühingu poolt. Esimene preemia jagati aga Edgar Johan Kuusiku ja Erich Jacoby vahel. Aalto sai kolmanda preemia. Alvar Aalto Kunstimuuseumi projekt pakkus muuseumihoonet avara siseõuega, mille ümber koondusid näitusesaalid. Siseõue küljel paiknes ruumikas astmeliselt tõusev ning kitsenev fuajee, mille alumistelt tasanditelt pääses parempoolsetesse näitusesaalidesse (rahvakunst, tarbekunst, kirikukunst, skulptuur), kõrgematelt galeriil asuvasse maali ja graafika ekspositsiooni. Astmelisuse rakendamine andis suurepärase võimaluse ühendada erinevate kõrgustega saale (lähtuvalt kunstiliikide erinevusest) harmooniliseks tervikkompositsiooniks. Mahulises lahenduses tõusis esile suur 9
rasvased sõrmejäljed eemalda üldpuhastusvahendi lahusega niisutatud mikrokiudlapiga). Puhasta tolmuimejaga toolid. Puhasta põrand tolmuimejaga või pühi parketimopiga/üldpuhastusvahendiga niisutatud mopiga üle. Tee erijuhendi järgi kindlaks, et oleks piisavalt konverentsitarvikuid. Täienda puudujäägid. Vasta küsimustele! 1. Millistele varjatud kohtadele tuleb üldruumide puhastamisel tähelepanu pöörata? 2. Millele tuleb pöörata tähelepanu fuajee üldmulje kontrollimisel? 3. Mille poolest erinevad üldkasutatava tualettruumi ja numbritoa hügieeniruumi koristamine? 4. Too välja sauna puhastamise erilised aspektid? 5. Too välja konverentsiruumi puhastamise erilised aspektid?
Arvestada tuleb sellega, et töö toimub inimeste keskel, teiste silma all. Sekretär on see, keda inimesed kontorisse sisenedes kõige esimesena kohtavad, mistõttu kasutatakse sekretäride puhul tihti märksõna "kontori visiitkaart". Sekretär peab olema valmis pidevalt inimestega suhtlema, olema kõigile nähtav. Olenevalt sekretäritöö kvalifikatsioonist on sekretäride töötingimused erinevad, seega võib sekretäri töölaua asukohaks olla nii asutuse fuajee kui ka selleks eraldi ettenähtud töökabinet. Kuna töö on valdavalt istuva loomuga, võivad sellest tulenevalt kimbutama hakata seljahädad ja teised vähesest liikuvusest tingitud tervisehäired. Suur koormus langeb ka silmadele, sest põhiline töö toimub arvutiekraani ees. Sekretäride peamised töövahendid on erinevad kontoritarbed, sidepidamisvahendid ja bürootehnika. Tööpäeva 8-tunnine pikkus ja töönädala kestus esmaspäevast reedeni ei ole üldine
Teenindusettevõtetele on väga oluline ka oma personali pidev koolitamine ja erineva väljaõppe andmine, sest kontakti loojateks on antud juhul just ettevõtte kontaktisikud. Atmosfäär. Philip Kotler kasutab ettevõtte atmosfääri vihmavarju kontseptsiooni seletamisel. Kirjalikud materjalid, toote pakend, juhtkonna ja müügipersonali välimus jne. on organisatsiooni füüsilised vahendid oma imago kujundamisel. Panganduses oleksid sellisteks näideteks pangahoone fuajee, väliskontorid, vastuvõtu ja ooteruumid jne. Kõik sellised nüansid on abiks hea imago kujundamisele ja loovad tugevamad kliendisuhted. Mõnes mõttes võib atmosfääri võrrelda ettevõtte kontaktisikutega. Professionaalsetel, moodsatel ja kliendikesksetel füüsilistel elementidel on oma osa nii sise- kui välisturunduses. Ettevõtte atmosfääri loomisel tuleb arvestada mitmete asjaoludega nagu panga asukoht, arhidektuur, kujundus, heli, valgustus ja professionaalne pangandusteenuste
detaile säilinud rikkumatult näiteks on osadel ustel lisaks rokokoolikele võtmeplaatidele alles ka algsed Skujulised lingid ning lukuaugukattedki. llmselt on algselt olnud majal mantelkorsten, mis arvatavasti 19.20. sajandi vahetusel on ümber ehitatud vaheseinaga eraldatud ruumiks ning läbi korstna rajatud teisele korrusele trepp. Alakorruse põhjapoolne tiib näib juba algusest peale olnud kasutusel köögiblokina. Esimene ruum kuhu peatrepist üles minnes jõuame, on fuajee. Sellest viivad uksed kahele poole ruumidesse, kuna peamine tiibuks avaneb saali. Viimane on suurim ja esinduslikum ruum kogu majas isegi lagi on tal üle poole meetri kõrgem kui teistel ruumidel. Saalist avanevad kõrvalruumidesse kokku viis suurt tiibust neist külgmisi lahti lüües võinuksime maja lossilaadset ülesehitust tajuda kõige selgemini: pikk läbi kogu hoone ulatuv vaatesiht, mida kummaski otsas lõpetavad aknad. Ohtu kaunimate ehete hulka kuuluvad ahjud
lahti, aga väljaarvatud 13 korrusel (mis on sviidi korrus)on varuväljapääsu uks lukus varuväljapääsu koridoti poolt, aga seest poolt koridori saab selle spetsiaalse lingiga avada. Igal korrusel on ka evakueerimis plaan. Ametikirjeldus Toateenijatel on oma ametijuhend,mida peab täitma ja mida kontrollib vanem toateenija . Minu ülesandeks olid akende pesu,radiaatorite pesu, minibaaride pesu, fuajee korras hoid, koridori seinte pesu, tubade ettevalmistamine enne klientide tulekut. Tubadess pidime lisama ka neid asju, mis olid toast puudu nt, kohvi, suhkur, shampoonid jne. Käru komplekteerima ei pidanud, sest see oli igalkorrusel olemas vajalikke asjadega. 25 korruselt pidime võtma ainult korvid, kus olid sees D2 (üldpuhastus vahend), wc poti pesemis vahend, vesi, ja kex(happeline vahend), vesi, wc hari ning nuustik . Pesu me ka kärule
luksuslike tapeetidega. Käsitsitrükitud tapeete leidub paljudes mõisates ja jõukates linnamajades, kuid antud tehnikas valminud bordüüre on kasutatud suurel hulgal ka miljööväärtuslikes piirkondades asuvates lihtsamates hoonetes. Valdav osa tapeetidest on toodetud valtstrüki tehnikas. Tallinnas J. Köleri 9 asunud nüüdseks lammutatud majast pärinevad bordüürid. Maalitud tapeet Viimsi mõisa fuajee laes. Kõige lihtsam on eristada koridoride, köökide ja vannitubade tapetseerimiseks mõeldud keraamilise plaadi või kivi imitatsiooniga seinakatteid, mida leidub paljude puithoonete üldkasutatavates ruumides. Enamik leitavast materjalist on dateeritav 19. sajandi lõpukümnenditesse ja II maailmasõja eelsesse aega. Enne sõda on tapeedi valikut kujundanud Kesk-Euroopa ja Venemaa mõjud. Keeruline on välja tuua just Eestile omast kujundusjoont. Sarnaselt Saksamaale domineerisid 19
kultuurifunktsiooni kajastavad kirjandust, teatrit ja kunsti sümboliseerivad embleemid. (Oja, Valk, & Hallas-Murula, 2005) Vabariigi esimese ja ainukese kahe saaliga kino projekteerimine algas 1950.aastal. "Sõpruse" esimese projekti autoriks oli arhitekt F. Wendach, kes töötas siis "Estonprojektis" A. Volbergi projekteerimisosakonnas. Esimese projektiga oli määratud hoone üldmaht, saalides suurus(kummaski 400 kohta) ja asend, fuajee ja treppide asukoht, peafassaadi efektne kumerus ja sammasportaal. Külgfassaadid olid tagasihoidlikult ornamenteeritud ja ilma sammastiketa ning niisugusena oleksid nad vahest ehk rohkemgi sobinud kitsasse tänavaruumi. Projektiga edasi töötades annavad arhitektid A. Volberg ja P. Tarvas fassaadidele ja esimese korruse ruumijaotusele lõpliku kuju. Ilmuvad reljeefid, mis sümboliseerivad võitu sõjas, kalandust,
asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis elemente. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne
elemente, mida säilitati ja püüti taastada restaureerimisel. Vestibüüli, välisukse vastu paigutati klaasvitraaz, nn. tedremäng. Söögisaali tammepaneel, mis oli samuti osaliselt hävinud, on nüüd maitsekalt restaureeritud. Kamina kõrval on paneeli sisse löödud viimase krahvi poegade, pojapoegade ja sugulaste nimed ning kriipsud, millega märgiti nende kasvamist. Kunagisest sarvede kollektsioonist on järele jäänud kaks, mis praegu kaunistavad fuajee seina. Omaette kunstiteos on aknad, kus oli kasutatud pliiga kokkupandud peegelklaasi. Esialgsest klaasist on säilinud ainult üksikud ruudud, sest viimase sõja ajal võeti sealt seatina haavlite valamiseks. Sangastet külastavate turistide tähelepanu köidab kajaefekt lossi trepialuses võlvikus, mille annavad portaali silluskaared. Hea akustikaga on ka ballisaal, kus viimasel ajal on peetud mitmeid kontserte ja saadud kõrgekvaliteedilisi helilindistusi.
Kontserdimajas üritust või pole siis plaanis käesolevat pesumasinat kasutada, ei tohi jätta musti nõusid restile haisema, vaid ka need ära pesta. 13 Kes pole konkreetselt märgitud päevaplaanis vastutama pesuruumi korrektsuse eest ei pea lõpukoristuse tegemist kõrvalt vaatama, vaid võimalusel abistama. P.S. Pesuruum ei ole koht lärmakateks ,,koosolekuteks". Fuajee on sealsamas ning kõik helid on suurepäraselt kuulda ka klienditsoonis. II KORRUSE CATERINGI RUUM Suur filtrikohvi konteiner tuleb puhastada iga päeva lõppedes ja ära visata kasutatud filtrid. Cateringi teenuseid pakkuvate ettevõtete transpordikastid ja neile kuuluv inventar (kandikud, marmiidid, söögiriistad, serviis) tuleb iga päeva lõpus viia sellesse ruumi (kui pole kokku lepitud teisiti), mitte jätta maja erinevatesse baaridesse lohakile.
Fassaadi värvigramma toob esile arhitektoonilise liigenduse mitmetasapinnalisuse ja markeerib detaile. Värvingus kujunesid valdavaks hüübinud vere tooni meentuav ,,Marsi punane", kollane ooker ja valge. Mõningatel reljeefdetailidel kasutati kuldookrit. Lossi katuserinnatist piiras punavalgeks marmoreeritud puitbalustraad. Katus oli kaetud katusekividega ja selle nurkadel paiknes 8 paari lohepeakujulisi veesüliteid. (Kodres, 2005) Kadriorus on madalana tuntav hämar sammastega fuajee ning tammetrepp on nihutatud keskteljelt kõrvale. Kadrioru peasaal on väike ja valede proportsioonidega. Siin ei ole mõjusat perspektiivi, mis haaraks oma kaarakende ja peeglite lõputusse kulgeva rütmiga. (Hallas-Murula, 2012) Kolmeosaline lossikompleksi tuumik, mis oli paigutatud Alumise aia ja Lilleaia astangu servale, pidi pakkuma peavarju valitseja perekonnale, lähikondlastele ja teenijatele. Peahoone
Sealsest metsast teeme vabatahtliku tööna ka vajamineva kütte. Maja soojuse tagavad kaks puukütte ahju ja kamin, mis ei salvesta soojust. I korruse esikud ja käsitöötoa soojuse annab elektril põhinev põrandaküte II korrust on võimalik kütta bullerjan tüüpi ahjuga., köetakse ainult kasutamisel. Alumise korruse ahju kütmisel on soojus läbi toru suunatud II korrusele. II korrusel ei ole veetorusid, mis kardaksid külmumist.. I korrusel on 98,3 m2 saal, fuajee ja garderoob 22,9m2, köök 21,5m2, seltsi vahendte ruum 26,5m2 ning käsitöö tuba koos abiruumidega 30,9m2. II korrus on üks suur avatud ruum ligikaudu 130m2. II korrusel on võimalik nö madratsiga ööbida ja sisustatud erinevate mängudega ( õhuhoki, piljard, lauajalgpall, WI mängud.) Majas on tööle võetud perenaine 0,5 kohaga. Tööülesanneteks on maja korrashoid ning kütmine. 0,5 kohta 355 eurose palgaga. Maja kasutajad maksavad lauakatmise ja koristuse eraldi kui tahavad seda
Muuseum tänapäeval Louvre’i peetakse maailma suurimaiks, kuulsaimaks ja rikkaimaks muuseumiks. Muuseumis on enam kui 300 000 kunstiteost, millest on näitamiseks välja pandud vaid üks osa. Kõikide saalide ja eksponaatide põgusakski ülevaatamiseks ei piisa nädalastki. Erinevad teed, liiklusvahendid seovad muuseumi Pariisi passaažide, äride ja restoranidega. Pariisi metroo Louvre’i jaama perroonilt viib otsetee klaaspüramiidi ehk Louvre’i fuajeesse ning seal asuvate kassadeni. Fuajee on avar ja valgusküllane. Edasi viivad eskalaatorid. Aastas külastab muuseumit üle viie miljoni inimese. Teosed Maalikokku kuuluvad tööd on pärit ajajärgust kuni 19.sajandi keskpaigani. Kuulsaim maal on Leonardo da Vinci portree Firenze siidkaupmehe naisest Giocondast, keda enamasti tuntakse siis “Mona Lisa” nime all. Loodud aastal 1506. Maal kuulus pärast Leonardo da Vinci surma kuningas Napoleon I-le, kes 1804.aastal selle Louvre’i muuseumile kinkis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
